ElamumajandusEluruumid

Rahandus ja eelarveRaha kasutamine

Teksti suurus:

Narva-Jõesuu linna territooriumil asuvate korteriühistute ja eramajade toetamise kord

Väljaandja:Narva-Jõesuu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.10.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 08.10.2019, 37

Narva-Jõesuu linna territooriumil asuvate korteriühistute ja eramajade toetamise kord

Vastu võetud 25.09.2019 nr 70

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Narva-Jõesuu linna territooriumil asuvate korteriühistute ja eramajade toetamise kord (edaspidi kord) reguleerib loetletud tööde sihtotstarbelist toetamist (edaspidi toetus) linnaeelarvest.

  (2) Korras sätestatakse toetuse eesmärgid, toetatavad tegevused, nõuded toetuse taotlejale ja esitatavale taotlusele, toetuse suurus, taotluse menetlemine ja toetuse kasutamise üle järelevalve teostamine ning toetuse väljamaksete teostamise tingimused.

  (3) Toetust eraldatakse Narva-Jõesuu linna eelarves ettenähtud vahendite piires.

  (4) Ühele taotlejale eraldatakse toetust mitte rohkem kui üks kord eelarveaastas.

  (5) Taotluste läbivaatamiseks moodustab linnavalitsus komisjoni, mille koosseis kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega. Taotluse ja aruande vormid kinnitab linnavalitsus.

§ 2.   Toetuse eesmärk

  (1) Toetuse eesmärgiks on linna korterelamute ja eramajade korrastamise toetamine, mille tulemuseks on Narva-Jõesuu linna üldilme, linnaelanike turvalisuse, heaolu ja elukeskkonna paranemine.

  (2) Toetuse abil ellu viidud tegevus peab olema nähtav ning parandama ehitise välisilmet ning ümbritsevat keskkonda.

§ 3.   Mõisted

  (1) sissesõiduteeks loetakse antud määruse mõistes tee, mis asub taotleja kinnistul ning mis on vajalik omaniku majapidamisele juurdepääsuks. Siia kuulub ka krundisisene või hoone kõrval asuv tee või plats/ parkimiskoht.

  (2) remonttööde teostamine on tegevus, mis ei nõua lubade taotlemist/väljastamist. Remonttööde teostamise tulemusena peab olema saavutatud remonditava ehitise/rajatise või ehitise/rajatise osa välisilme parandamine. Näiteks, kui omanik (-ud) taotleb fassaadi seina remonttööde teostamist, siis tulemusena peab olema fassaadisein remonditud täismahus, mitte aga osaliselt. Remonditud konstruktsioon peab omama täismahus parandatud välisilmet.

§ 4.   Toetatavad tegevused

  (1) Korteriühistu puhul toetatavad tegevused on järgmised: uue parkla, kvartalisisese tee, sissesõidutee, kõnnitee rajamine, rekonstrueerimine/remont, jalgrattahoidja paigaldus, fassaadi- ja väliskonstruktsioonide ning katuse, prügimaja, maa-aluste prügikonteinerite, korteriühistule kuuluva abihoone, mänguväljaku ehitus/rekonstrueerimis/remonttööde teostamine.

  (2) Üksikelamu puhul toetatavad tegevused on järgmised: katuste ja fassaadide, vihmaveesüsteemide, akende, välisuste, aedade ja piirete, vee-ja kanalisatsioonisüsteemide, puurkaevude, salvkaevude, kogumiskaevude, kinnistu piirides juurdepääsuteede, elamute tuleohutusnõuetega vastavusse viimine (korstnad, elektrisüsteemid, signalisatsioon jne.), ehitus/rekonstrueerimis/remonttööde teostamine.

  (3) Toetatavad tegevused on ka ettevalmistavad tegevused nagu ehitusuuringud ja projekteerimine ning järeltegevused nagu teostusmõõdistused, juhul kui see on ehitusseadustikuga nõutav.

  (4) Toetust ei maksta uutele ehitistele (elamud ja korterelamud), mille ehitusluba on väljastatud varem kui 10 aastat toetuse saamise taotluse esitamise hetkest, välja arvatud renoveerimise ehitusluba, kui hoone algne ehitusaasta on varasem kui 10 aastat toetuse saamise taotluse esitamise hetkest või ehitistele, mis olid kasutusse viidud varem kui 10 aastat toetuse saamise taotluse esitamise hetkest. Nimetatud piirang ei kehti käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud järgmiste tegevuste puhul: aedade ja piirete, puurkaevude, salvkaevude, kogumiskaevude, parklate või kvartalisiseste ja juurdepääsuteede ja tuleohutustööde tegemiseks väljastatud ehituslubade kohta.

§ 5.   Nõuded toetuse taotlejale

  (1) Toetust võivad taotleda need eramajade omanikud, kes on hiljemalt eelneva kalendriaasta lõpuks registreerinud enda elukohana Eesti rahvastikuregistris Narva-Jõesuu linna.

  (2) Ehitamise toetust taotleval korteriühistul või eramaja omanikul peab vajadusel olema kooskõlastatud projekt.

  (3) Toetust ei saa taotleda korteriühistu või eramaja omanik, kellel on ametlikult fikseeritud kehtiv ehitusseadustiku või Narva-Jõesuu linna õigusaktide rikkumine, maksmata jäetud riiklikud ja kohalikud maksud või mitmekordselt tuvastatud dokumentaalselt fikseeritud heakorraeeskirjade nõuete mittetäitmine.

§ 6.   Toetatava tegevuse nõuded

  Toetatavad tegevused peavad vastama järgmistele nõuetele:
  1) tegevust viiakse läbi või see on kavandatud Narva-Jõesuu linna jooksval eelarveaastal;
  2) tegevus, millele toetust taotletakse, toimub Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil ja on suunatud korra §-s 4 toodud eesmärkidele;
  3) tegevuse eesmärk on selge ja tööde vajalikkus sihtgrupile on põhjendatud;
  4) tegevuskulud peavad vastama toetuse nõuetele.

§ 7.   Taotlusele esitatavad nõuded

  Korra §-s 4 toodud toetatavateks tegevusteks toetuse taotlemisel esitatakse Narva-Jõesuu Linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus) järgmised dokumendid:
  1) taotleja üldkoosoleku protokolli koopia (korteriühistu puhul), mis sisaldab otsust jooksval aastal ehitus- ja remonttööde läbiviimiseks, mille toetamiseks on taotlus esitatud. Otsus peab sisaldama infot töö sisu ja tööde läbiviimise tähtaja kohta ning taotlejapoolset omafinantseerimise mahtu;
  2) eramaja kaasomaniku kinnitus taotluse esitamiseks, juhul kui kinnistul on mitu omanikku;
  3) eelarve ehitus- ja remonditööde tegemiseks ja/või selle aluseks võetud pakkumus;
  4) ehitusprojekt juhul kui see on vajalik;
  5) ehitusluba või kohaliku omavalitsuse poolt kooskõlastatud ehitusteatis ehitus- ja remonttööde teostamiseks, kui see on tööde tegemiseks ehitusseadustiku järgi nõutav ning omanikujärelevalve olemasolu kinnitus.

§ 8.   Taotluse menetlus

  (1) Taotluse esitamise tähtaeg on 1. märts.

  (2) Komisjon arutab tähtajaks laekunud taotlused läbi 30 kalendripäeva jooksul.

  (3) Toetuse eraldamise otsustamisel eelistatakse taotlusi, millele ei ole võimalik toetust saada riiklikest toetusmeetmetest.

  (4) Vajadusel võib komisjon nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid.

  (5) Komisjon esitab linnavalitsusele ettepanekud taotluste rahuldamiseks või mitterahuldamiseks ja toetuse eraldamiseks.

  (6) Komisjoni poolt esitatud ettepanekute alusel võtab linnavalitsus vastu korralduse linna eelarves ettenähtud vahendite piires toetuse eraldamiseks või eraldamata jätmiseks ja finantseerimislepingu sõlmimiseks.

  (7) Kui taotleja jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, annab komisjon taotlejale kuni 7 kalendripäeva pikkuse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja teatab, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral jäetakse taotlus läbi vaatamata. Esitatud taotlust ei tagastata.

  (8) Komisjon jätab taotluse läbi vaatamata juhul, kui:
  1) taotluse esitaja ei vasta korra §-s 5 sätestatud tingimustele;
  2) taotluses sisalduvad tööd ei kuulu korra §-s 4 sätestatud toetatavate tegevuste hulka;
  3) taotleja on esitanud valeandmeid;
  4) taotleja jätab taotluses või dokumentides esinevad puudused tähtajaks kõrvaldamata.

  (9) Toetuse summa ühe taotleja kohta moodustab kuni 30% tööde üldmaksumusest, va projekteerimistööde/eeluuringute teostamine, mille puhul toetuse summa ühe taotleja kohta võib moodustada kuni 50% tööde üldmaksumusest.

  (10) Toetuse suurus ühe korteriühistu kohta on kuni 30% tehtud tööde kuludest, kuid mitte rohkem kui 5 000 eurot aastas. Maksimaalne toetuse suurus 10-aastase perioodi jooksul alates esimese toetuse saamise hetkest on kuni 15 000 eurot ühe korteriühistu kohta.

  (11) Toetuse suurus ühe üksikelamu kohta on kuni 30% tehtud tööde kuludest, kuid mitte rohkem kui 1 000 eurot aastas. Maksimaalne toetuse suurus 10-aastase perioodi jooksul alates esimese toetuse saamise hetkest on kuni 3 000 eurot ühe üksikelamu kohta.

  (12) Kulutuste tegemine enne linnavalitsuse korralduse vastuvõtmist taotluse rahuldamise kohta toimub taotleja omavastutusel.

  (13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 nimetatud 10-aastase perioodi arvestus algab alates 2019 saadud esimese toetuse hetkest.

§ 9.   Lepingu sõlmimine

  (1) Rahaliste vahendite eraldamise korralduse alusel sõlmitakse linnavalitsuse ja taotleja vahel finantseerimisleping.

  (2) Kui toetuse saaja ei allkirjasta lepingut ühe kuu jooksul linnavalitsuse korralduse kättesaamise päevast arvates, on linnavalitsusel õigustühistada korraldus toetuse andmise kohta.

  (3) Finantseerimislepinguga ettenähtud summade väljamaksmise kohustuslikuks tingimuseks on tellija ja täitja esindajate poolt allkirjastatud teostatud tööde üleandmis-vastuvõtmise akti koopia esitamine, kasutusluba (juhul, kui seda nõuab seadus), täitja poolt väljastatud arvete koopiad ja nende tasumist vähemalt 70% ulatuses kinnitavad dokumendid.

§ 10.   Kontroll toetuse kasutamise üle

  (1) Linnavalitsusel on õigus kontrollida antud toetuse sihtotstarbelist kasutamist ja finantseerimislepingu tingimuste täitmist.

  (2) Toetuse mittesihtotstarbelisel kasutamisel või finantseerimislepingu tingimuste rikkumisel on linnavalitsusel õigus eraldatud toetus tagasi nõuda.

  (3) Toetuse aruanded kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega komisjoni ettepanekul.

§ 11.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.10.2018 määrus nr 46 “Narva-Jõesuu linna territooriumil asuvate korteriühistute ja eramajade toetamise kord”.

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Veikko Luhalaid
linnavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json