Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri
Vastu võetud 24.09.2024 nr 15
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 18 lõike 1 ning § 34 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused, nõuded ning määrab ära liitumise korra, sätestab veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded, tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Lääne-Harju vallas.
(2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda soovivatele, sellega liitunud ning seda kasutatavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
§ 2. Mõisted
Eeskirjas ja vee-ettevõtja lepingutes ning tingimustes kasutatakse õigusaktides ja standardites toodud mõisteid järgmises tähenduses:
1) abonenttasu – teenuse hinnakomponent ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest katmaks teatud kokkuleppelise osa vee-ettevõtja püsikuludest ja mida tasutakse sõltumata teenuse tarbimisest;
2) allklient – isik, kes kasutab ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni teenuseid kliendi kaudu;
3) arendamise kava – Lääne-Harju Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) poolt kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava;
4) arenduspiirkond – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas sätestatud (otseselt liitumisega seostatav) piirkond, kus arendatakse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni vastavalt ühisveevärgi ja
5) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta tarbijale esitatakse arve;
6) ehitis – hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone;
7) fekaalid – kuivkäimlatest ja kogumiskaevudest väljaveetavad jäätmed;
8) heitvesi – suublasse juhitav kasutusel olnud vesi;
9) hoonestus – hoonete kogum;
10) joogivesi – algkujul või töödeldud vesi, sealhulgas allikavesi, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks kõigis omandivormides, olenemata vee päritolust ja sellest, kas see toimetatakse tarbijani jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelis või mahutis;
11) kaitsevöönd – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on seaduse alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ning ohutuse tagamiseks;
12) kanalisatsiooni vaatluskaev – maapinnale ulatuva luugiga kaev (toru) kanalisatsiooni torustikul;
13) kanaliseerimine – heit-, reo-, sademe- ja drenaaživee või muu vee kogumine ning ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
14) kastmisvesi – ühisveevärgist võetud haljasalade ja õuepindade kastmiseks kasutatav vesi ja muu ühisveevärgist pärinev ning eraldi mõõdetud vesi, mida kasutatakse ühiskanalisatsiooniga ühendatud kinnistul ja ei juhita pärast kasutamist ühiskanalisatsiooni;
15) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus;
16) kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteri- või veeühistu, samuti krundi õiguspärane valdaja või ehitise kui vallasasja omanik;
17) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistu pool asuvad ehitised ja seadmed, sealhulgas ehitiste siseveevärk ja -kanalisatsioon;
18) kinnistutorustik – kinnistusisesed veevärgi- ja/või kanalisatsioonirajatised (kinnistu veevärk ja kanalisatsioon) alates liitumispunktist ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, sealhulgas ehitise sisevõrgud;
19) klient – klient on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ning kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;
20) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- ja sademeveest;
21) lahkvoolne kanalisatsioon – kanalisatsioonisüsteem, kus reovesi ja sademevesi voolavad eraldi torustikes;
22) liituja – ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitumiseks taotluse esitanud kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni omanik või valdaja või liitumise taotluse esitamise hetkel kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni puudumisel, kinnistu omanik või valdaja;
23) liitumine – kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
24) liitumisleping – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vee-ettevõtja ja liituja vahel kirjalikult sõlmitav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise leping;
25) liitumisprojekt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja tehniliste tingimuste alusel koostatud dokument (skeem) alates kinnistu liitumispunktist kuni hoonestuseni, mille alusel ehitatakse välja kinnistu veevärk ja kanalisatsioon;
26) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga, mis määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa;
27) liitumistasu – tasu, mis tuleb kinnistuomanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise kui vallasasja omanikul maksta kinnistu või ehitise kui vallasasja veevärgi või kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga;
28) lubatud piirkontsentratsioon – normatiivsuurus, mida saasteaine kontsentratsioon reovees ei tohi ületada (edaspidi LPK);
29) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
30) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
31) paisutuskõrgus/-tase – veepinna kõrgusmärk, milleni kanalisatsioonivesi võib uputuse või ummistuse korral ühiskanalisatsioonis tõusta;
32) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu piiri, krundistamata hoonestuse puhul aga enne ehitisse sisenemist; peakraan lõpetab ühendustoru ja on üldjuhul liitumispunktiks;
33) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reo- ja sademevee ärajuhtimine;
34) purgimine – tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
35) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni vastuvõtmise koht;
36) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide sisaldus vees, vee ülemäärane soojus või radioaktiivsus;
37) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele. Reostusgrupp on veeteenuse hinna alus;
38) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks ning kanaliseerimiseks;
39) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
40) saasteaine (reoaine) – mis tahes aine, mis võib põhjustada reostust;
41) sademevee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed sademe-, drenaaži- ning pinnavee kanaliseerimiseks;
42) sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi ning mis juhitakse ühisvoolsesse kanalisatsiooni või lahkvoolsesse sademeveekanalisatsiooni;
43) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
44) tarbija – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kes kasutab ühisveevärgi või -kanalisatsiooni teenust ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks;
45) tarbija veevärk ja kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem tarbimiskoha veega varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Tarbija veevärk ning kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka;
46) tegevuspiirkond – piiritletud maa-ala, kus vee-ettevõtja osutab veega varustamise või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid;
47) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjas asuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
48) vaba veerõhk – rõhk ühisveevärgi liitumispunktis nullvooluhulga korral kinnistu torustikus; mõõdetakse kõrgusena maapinnast (ühik m H20 sammast);
49) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kelle kohaliku omavalitsuse üksus on määranud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks. Vee-ettevõtja kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist;
50) veemõõdukaev – kaev, kus asub veemõõdusõlm;
51) veemõõdusõlm – veearvesti koos juurdekuuluva armatuuriga kliendi veekulu mõõtmiseks;
52) volitatud isik – isik, kes KOVi volikogu otsusega on volitatud kontrollima kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele;
53) ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
54) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reo- või sademevett ärajuhtiv toru peatorust liitumispunktini, viimane kaasa arvatud;
55) ühiskanalisatsioon – ühiskanalisatsioon võib olla rajatud sõltuvalt asukoha eripärast isevoolse-, survelise või vaakumsüsteemina;
56) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava – kava, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ning mille alusel piirkonnas toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine;
57) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või mittetoimimine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb tarbijate veega varustamine või nende reovee ning sademevee ärajuhtimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
58) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga kaetud ala – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud ala, kus ühisveevärk ja -kanalisatsioon on rajatud või selle arengukavajärgne rajamise tähtaeg on möödunud;
59) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ja mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ning mis teenindab vähemalt 50 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos;
60) ühisvoolne kanalisatsioon – rajatiste kogum reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks.
2. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine
§ 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise korraldus
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal asuva kinnistu omanikul või valdajal on õigus kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühendada (edaspidi liitumine) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt.
(2) Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub liituja poolt piirkonna vee-ettevõtjale esitatud taotluse põhjal sõlmitava liitumislepingu alusel.
(3) Piirkonna vee-ettevõtja võib anda kirjaliku nõusoleku ajutiseks ühenduseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ilma liitumislepingut sõlmimata.
(4) Liitumistaotluse peab esitama ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu omanik või valdaja, kes soovib suurendada tarbitava vee või ärajuhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasolevate ühendus- või muude torustike ümberehitamise, sealhulgas:
1) ehitise üldpinna muutumisel;
2) lepingukohaste kuu keskmiste teenuste mahtude suurenemisel üle 25% kolme järgneva kuu kestel;
3) uute ja/või täiendavate sisendustorustike ehitamisel;
4) sisendustorutiku rekonstrueerimisel ühes läbimõõdu muutmisega;
5) veemõõdusõlme rekonstrueerimisel ühes läbimõõdu muutmisega;
6) allklientide ühendamise taotlemisel.
(5) Taotlus esitatakse piirkonna vee-ettevõtjale, kus asub liituda sooviv kinnistu.
§ 4. Liitumistaotlus ja selle menetlemine
(1) Taotluses tuleb esitada:
1) liituja, juriidilise või füüsilise isiku nimi, isikukood/registrinumber, aadress ja kontaktandmed;
2) andmed kinnistu omandi, suuruse ja maa sihtotstarbe kohta;
3) andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse, sealhulgas korruste arvu ning kasutusotstarbe kohta;
4) andmed selle kohta, milliste teenuseliikide (veevarustus, reovee kanaliseerimine, sademevee kanaliseerimine) osutamist võimaldavate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osadega soovitakse liituda;
5) andmed ühisveevärgist võtta kavandatava vee kasutusotstarbe ja koguse kohta (keskmine m3/d ja m3/kuus ning maksimaalne m3/h);
6) andmed ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reovee koguse (keskmine m3/d ja m3/kuus ning maksimaalne m3/h) ja reostusastme kohta;
7) ettepanek liitumispunktide asukoha kohta;
8) ettepanek kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta;
9) kinnistu plaan (M 1:500 või M 1:1000), kus on ära näidatud olemasolevad ja kavandatavad hooned, tehnovõrgud ja -rajatised vee-ettevõtja nõudmisel;
10) teenindus- ja tootmisotstarbelise sisseseade korral andmed vett kasutavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning andmed neist protsessidest reoveega ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reostuse kontsentratsiooni ja koguse ning ohtlike ainete nimetuste ja koguste kohta.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda lisaks täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks ning liitumistingimuste või liitumislepingu ettevalmistamiseks. Samuti võib vee-ettevõtja loobuda taotluses tehniliste andmete nõudmisest, kui vastavad parameetrid määratakse vee-ettevõtja poolt, need on määratud detailplaneeringuga või mõne muu dokumendiga.
(3) Vee-ettevõtja vaatab liitumistaotluse läbi ja väljastab liitujale liitumistingimused, sh piiratud liitumise tingimused või põhjendab liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul liitumistaotluse saamisest arvates. Juhul, kui taotluses sisalduv teave on mittetäielik või vee-ettevõtja on nõudnud liitujalt täiendavaid andmeid või selgitusi, peatub vastav tähtaeg hetkest, mil vee-ettevõtja sellest liitujale kirjalikult teatas, kuni kogu nõutud teabe esitamiseni.
(4) Liituja tasub kehtestatud tasu taotluse läbivaatamise ja liitumistingimuste väljastamise eest.
(5) Liituja võib taotleda kaht või enamat liitumispunkti, kui ta kannab täiendavad liitumispunktiga seotud kulud.
(6) Liitumistaotlust ei rahuldata, kui liituja:
1) vee vajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
2) soovib juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.
(7) Liitumistaotluse võib jätta rahuldamata, kui kinnistu ei asu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal.
§ 5. Liitumistingimused
(1) Taotluse rahuldamisel väljastab vee-ettevõtja liitujale 30 päeva jooksul liitumistingimused, mis on ehitusprojekti (edaspidi projekt) koostamise aluseks kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
(2) Liitumistingimustes määratakse:
1) liitumispunktide asukohad;
2) nõuded vee- või reovee mõõdusõlmede kohta;
3) võimalikud vee ja reovee kogused ning lubatav reoainete sisaldus reovees;
4) vaba veerõhk ja võimalik paisutustase;
5) tehnilised erinõuded;
6) liitumistasu tasumise kohustusel liitumistasu suurus;
7) nõutav projektdokumentatsiooni koosseis ja kooskõlastamise kord;
8) liitumistingimuste kehtivuse aeg;
9) liitumise võimalik tähtaeg.
(3) Liitumistingimuste kehtivusaja möödumisel esitab liituja uue taotluse liitumistingimuste saamiseks või liitumistingimuste kehtivusaja pikendamist. Liitumistingimuste kehtivusaja pikendamise korral liitumistingimuste väljastamise tasu ei nõuta.
§ 6. Liitumisprojekt
(1) Sisestustorustiku ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonditööd ning kasutusele võtmine (sh liitumisprojekti koostamine) peab toimuma ehitusseadustiku, käesoleva eeskirja, liitumistingimuste ning muude kehtivate nõuete kohaselt.
(2) Kui liituja ehitab või koostab ehitusprojekti ise või teeb muid käesoleva eeskirjaga reguleeritud töid, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima.
(3) Liitumisprojekt peab sisaldama vähemalt:
1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni lahenduse seletuskirja, kus on kirjas mh ka veevajaduse, reoveekoguste ja/või sademevee vooluhulkade arvutuskäik;
2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning muude hooneväliste olemasolevate ja projekteeritavate tehnovõrkude asendiplaani, k.a liitumispunktide asukohti.
(4) Liitumisprojekt tuleb esitada vee-ettevõtjale kooskõlastamiseks vastavalt liitumistingimustes toodud kooskõlastamise korrale.
(5) Kõik projekti muudatused, samuti ehituse ajal tehtavad kõrvalekaldumised projektis, tuleb kooskõlastada vee-ettevõtjaga.
§ 7. Liitumislepingu sõlmimine
(1) Liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohase liitumisprojekti kooskõlastamist vee-ettevõtja poolt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(2) Liitumisleping sõlmitakse kirjalikult ja selles sätestatakse üldjuhul:
1) poolte ja liitumispunktide andmed;
2) andmed ühisveevärgist müüdava vee kasutusotstarbe ja koguste kohta;
3) andmed ühiskanalisatsiooni juhtiva reovee koguse ja reostusastme kohta;
4) liitumistasu suurus ja tasumise kord;
5) poolte muud õigused ja kohustused;
6) liitumise käigus ehitatavate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks olevate rajatiste andmed ning nende liituja poolt Lääne-Harju vallale või vee-ettevõtjale üleandmise tingimused;
7) vajaduse korral muud liitumise kohta esitatavad nõuded.
(3) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning liitumispunktid jäävad vee-ettevõtjale või Lääne-Harju vallale.
§ 8. Liitumislepingu lõpetamine
(1) Liitujal on õigus liitumisleping üles öelda, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping üles öelda:
1) juriidilise isiku lõpetamisel, kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
2) juriidilise isiku pankroti korral;
3) muudel õigusaktidest ja liitumislepingust tulenevatel põhjustel.
(3) Liitumislepingu ülesütlemisel liitujale liitumislepingu täitmiseks tehtud kulutusi ei hüvitata ja liituja tasub vee-ettevõtjale lepingu ülesütlemiseni tehtud tööde ning tööde lõpetamisega seotud kulud.
§ 9. Liitumistasu arvutamine ja tasumise kord
(1) Vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu.
(2) Liitumistasuga tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas.
(3) Liitumistasu arvutamine toimub vastavalt vee-ettevõtja koostatud ja Konkurentsiameti või kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikale, mis on kättesaadav Konkurentsiameti või kohaliku omavalitsuse veebilehel.
(4) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni või selle osade vahetamisel või omaniku vahetumisel ei võeta kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanikult või valdajalt liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulutusi.
(5) Veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste kasutamise lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(6) Liituja maksab liitumistasu vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud summas ning tähtaegadel.
3. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine
§ 10. Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise korraldus
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub vee-ettevõtja poolt.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning Lääne-Harju Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule.
(3) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise halduslepinguga.
(4) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping).
(5) Eeskirja alusel sõlmitakse teenusleping ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omaniku või valdajaga. Vahetut ühendust mitteomavate vee ja reovee ärajuhtimise teenuse kasutajatega vee-ettevõtja üldjuhul lepinguid ei sõlmi. Neile vahendatakse üldjuhul teenuseid kliendi poolt, vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Kaasomandis oleva maa puhul sõlmib vee-ettevõtja lepingu kaasomanikega ühiselt kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindaja kaudu. Ühekordset või lühiajalist veekasutust või reovee ja sademevee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu alusel.
(6) Põhjaveemaardlatest võetava kastmisvee mõõtmine ja arvestamine lõpeb alates 31.10.2024.
(7) Sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste ning seadmete kuulumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi määratakse vallavalitsuse ning vee-ettevõtja vahel sõlmitava halduslepinguga.
§ 11. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
(1) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse ning vallavalitsuse vahelise halduslepinguga.
(2) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimist ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest ja veemahutitest tulekahju kustutamiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest muuks otstarbeks vee võtmist ning selle eest tasumist reguleeritakse vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.
(3) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide ja veemahutite korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante ja veemahuteid kasutab piirkondlik päästekeskus (edaspidi päästekeskus) Lääne-Harju valla territooriumil tulekahju kustutamisel ja vajaduse korral teistel päästetöödel. Hüdrantide ja veemahutite kasutamine muuks otstarbeks ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.
§ 12. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumise kord
(1) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste eest võib võtta alljärgnevaid tasusid:
1) abonenttasu;
2) tasu võetud vee eest,
3) tasu reo- ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest.
(2) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Konkurentsiameti või vallavalitsusega.
(3) Klient tasub veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste eest vee-ettevõtjale vastavalt vee-ettevõtja kehtestatud hindadele ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingule.
(4) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvetele. Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, arvestades, et juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale ei või see olla rohkem kui 0,5% ja füüsilisele isikule mitte rohkem kui 0,07% tasumata summalt päevas.
(5) Omavolilise veekasutamise, reovee ja sademevee kanaliseerimise ning keelatud ühenduste eest vee-ettevõtjale tasumisele kuuluva hüvitise maksetähtaeg on 14 päeva vastava arve väljastamisest.
(6) Veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile kirjalik hoiatus ning sulgeda kinnistu veevarustus või reovee ja sademevee kanaliseerimine käesoleva eeskirja § 17 lõikes 2 sätestatud korras.
4. peatükk Veega varustamine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine
§ 13. Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkti määramine
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa.
(2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal 0,5 kuni 1,0 meetrit väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.
(3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui olemasoleval torustikul peakraan puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui 1 meeter ja liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 1 meeter väljaspool kinnistu piiri.
(4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on vaatluskaev, mis kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Kui vaatluskaev puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui 1 meeter ja liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 1 meeter väljaspool kinnistu piiri.
(5) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu lahutamatu osa. Juhul, kui liitumispunktid ei ole kirjalikult fikseeritud, lähtutakse käesoleva paragrahvi lõigetest 3 ja/või 4.
(6) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimise ehitiste liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga on esimene sademevee ärajuhtimiseks mõeldud ühiskanalisatsiooni ehitis (näiteks restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus), mis asub Lääne-Harju valla omandis ja/või avalikus kasutuses oleval avalikul teel, tänaval või väljakul maapinna piiril, kui vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel ei ole kokku lepitud teisiti.
(7) Olemasoleva hoonestusega aladel kruntide jaotamisel viiakse veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla kruntideks jaotatud alade piiridega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad tingimused detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.
(8) Kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb klientidel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja liitumistingimused koos teostustähtajaga. Kui klient ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus eeskirja § 17 lõike 4 kohaselt vee andmine või reovee ja sademevee kanaliseerimine sulgeda.
(9) Kui vee-ettevõtja või kinnistu omanik või valdaja taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.
§ 14. Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase
(1) Rõhutsoonide ulatust tagatav veerõhk määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Liitumispunktide veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest.
(2) Ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus on 10 mH20 (1 atm). Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega omal kulul.
(3) Ühiskanalisatsiooni paigaldussügavus ja reo- ning sademevee paisutustase on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja määratakse liitumistingimustes.
(4) Kui paisutustase ei ole määratud on selleks reovee kanalisatsiooni korral kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaanekõrgus ja ühisvoolse ning sademevee kanalisatsiooni korral lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m.
(5) Kui pole tagatud reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita kanaliseerimine, tuleb reo- või sademevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega omal kulul.
§ 15. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile
(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ning reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni ja sademevee juhtimiseks ühisvoolsesse- või sademeveekanalisatsiooni. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka.
(2) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, vee-ettevõtja liitumistingimustega ning vee-ettevõtja poolt kooskõlastatud liitumisprojektiga.
(3) Klient on kohustatud:
1) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse vee-ettevõtja tingimustele, normidele ja nõuetele ning käesolevale eeskirjale;
2) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
3) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana;
4) tagama volitatud isikule ja vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ning kanalisatsioonile, sh. veemõõdusõlmele ja arvestitele.
(4) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale.
(5) Klient peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ning kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele, vastavuses Lääne-Harju valla heakorra eeskirjale, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust koheselt teatama vee-ettevõtjale.
(6) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
(7) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.
(8) Kliendil on keelatud ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.
(9) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ning remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee ja sademevee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.
(10) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
2) vee- või reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.
(11) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.
(12) Kliendil on keelatud plommitud sulgurite avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 13 sätestatud juhul.
(13) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
2) tulekahju kustutamiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.
§ 16. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll
(1) Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning sademevee süsteemide toimimise ja korrasoleku üle, on vallavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vee-ettevõtjal.
(2) Eeskirja § 15 lõike 3 punktis 3 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isiku poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule. Vee-ettevõtjal on õigus sulgeda vee andmine lekke ilmnemisel sisendustorust koheselt, ilma eelteateta ja eeskirja § 15 lõike 3 punkti 3 ning 4 nõuete eiramisel vastavalt eeskirja § 17 lõikele 4.
(3) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ning vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee kontrollmõõtmist.
(4) Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi reovee hinnast.
5. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste osutamise katkestamine ja taastamine ning teenuste osutamine avariiolukorras
§ 17. Vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtmise katkestamine ja taastamine
(1) Kliendile vee andmise või reo- ja sademevee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda eeskirjas sätestatud alustel ja korras.
(2) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tasumise tähtaja ületamisel üle 30 päeva, sealhulgas omavolilise veekasutamise või reovee ning sademevee kanaliseerimise eest vee-ettevõtjale eeskirja kohase hüvitise arve tasumise tähtaja ületamisel üle 30 päeva, on vee-ettevõtjal õigus veeandmine või reovee ning sademevee kanaliseerimine sulgeda, kui vee-ettevõtja on sellest klienti kirjalikult 14 päeva enne sulgemise tähtpäeva teavitanud ja klient ei ole sulgemise tähtpäevaks oma kohustusi vee-ettevõtja ees täitnud.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine:
1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või -kanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda;
3) sisendustoru lekke ilmnemisel.
(4) Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise, teatades sellest klienti kirjalikult 14 päeva ette enne sulgemise tähtpäeva:
1) kui rikutakse eeskirja § 15 lõike 3 nõudeid;
2) kui on tuvastatud eeskirja § 22 lõike 1 punktis 4 või 5 keelatud ühendus;
3) muul eeskirjas sätestatud juhul viitega eeskirja käesolevale lõikele.
(5) Vee-ettevõtja saadab eeskirja käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja lõikes 4 nimetatud teate koopia vallavalitsusele samaaegselt teate esitamisega.
(6) Vee-ettevõtja taastab vee andmise või reovee ning sademevee kanaliseerimise peale sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.
§ 18. Vastutus ning kahju hüvitamine
(1) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja kohaselt kliendile või kolmandatele osapooltele vee andmise või kinnistu reovee ja sademevee kanaliseerimise sulgemisel sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.
(2) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reovee ja sademevee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena või maapinnast allpool asuvate kinnistu ja/või ruumide torustike sulgurseadmete puudumise või mittekorrasoleku tõttu. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.
(3) Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi hooldus- või remonditööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile kahjustusi või kinnistul asuvas ehitises ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulutused.
§ 19. Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral vee andmine ja reovee ning sademevee ärajuhtimise piiramine, peatamine ja taastamine
(1) Plaaniliste remonttööde algusest ja nendega seonduvatest teenuse katkestustest teavitatakse kliente kirjalikult ette vähemalt 2 tööpäeva. Avariilistest remonttöödest ja sellega seonduvatest veekatkestustest teavitab vee-ettevõtja koheselt pärast avariiteate saamist vallavalitsust. Kui avarii tõttu on teenuse osutamine häiritud rohkem kui 8 tundi, teavitab vee-ettevõtja sellega seotud klienti või kliente ning avaldab avariiga seotud informatsiooni koos likvideerimise orienteeruva ajaga oma kodulehel.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja/või reovee ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle 12 tunni tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks. Vee-ettevõtja taastab vee andmise ja reovee ning sademevee ärajuhtimise alates remonttööde valmimisest.
(3) Teemaale või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tagab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega märgistamise ning likvideerib avarii kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.
6. peatükk Omavoliline, keelatud ja ajutine veevõtt ning reo-, sademe-, drenaaži- ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimine
§ 20. Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo- ja sademevee määratlemine
(1) Ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust), mis on tehtud ilma vastava lepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.
(2) Omavoliliseks veekasutuseks või reovee ja sademevee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil:
1) puudub vee-ettevõtjaga vastav teenusleping;
2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ja vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 15 lõikes 13 toodud juhud;
3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud või kui klient ei ole taganud eeskirja § 15 lõike 3 punkti 4 kohast juurdepääsu kahe nädala möödumisel pärast vastava kirjaliku nõude ja hoiatuse esitamist vee-ettevõtja poolt;
4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud või arvesti on rikutud või klient ei ole taganud eeskirja § 15 lõike 3 punkti 4 kohast juurdepääsu;
5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
6) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
7) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, va eeskirja § 15 lõikes 13 juhul;
8) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;
9) toimub muu tegevus, mis võimaldab teenuseid tarbida selle eest määratud hinda maksmata.
(3) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul:
1) koostatakse vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt;
2) võib vee-ettevõtja sulgeda kinnistule vee andmise või reovee ja sademevee kanaliseerimise ette teatamata;
3) isikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja § 21 toodud arvestuskorrale ja lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest;
4) tasub klient või kinnistu omanik eemaldatud plommi asendamise eest.
(4) Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks ja vee-ettevõtjale hüvitise arvutamisel lähtutakse kasutamise kestvusest kolm aastat. Veevõtu korral tuletõrje hüdrantidest loetakse kestvuseks üks kuu.
(5) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul on vee-ettevõtjal õigus nõuda omavoliliselt teenuse kasutajalt ajutise tähtajalise teenuslepingu sõlmimist kuni kinnistu sisendustorustike ja veemõõdusõlme vee-ettevõtja nõuetele vastavusse viimiseni või sellise vastavuse tõendamiseni. Tähtajalise lepingu kestvuseks on üldjuhul üks kuu. Kui ajutise teenuslepingu lõppemise tähtajaks ei ole kinnistu sisendustorustikke vee-ettevõtja nõuetele vastavusse viidud või vastavust tõendatud ning omavolilise veekasutamise, reovee ning sademevee kanaliseerimise eest vee-ettevõtjale hüvitist täies ulatuses tasutud, on vee-ettevõtjal õigus vee andmine kinnistule ja kinnistu kanaliseerimine sulgeda vastavalt eeskirja § 17 lõikele 4.
(6) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse tegelikult vee-ettevõtjale tekitatud kahjust, kuid mitte vähem kui täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.
§ 21. Vastutus ning omavolilise veekasutuse ja reovee ning sademevee kanaliseerimise eest hüvitise maksmine vee-ettevõtjale
(1) Omavolilise veekasutuse ja reovee ning sademevee kanaliseerimise eest tasub:
1) füüsilisest isikust klient vee-ettevõtjale hüvitist arvestusega, et vastav elamuühik kasutab vett 0,6 m3/ööpäevas, kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest;
2) juriidilisest isikust klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm 1,0 m/s ja torudes 50 mm ning suuremad 1,5 m/s, kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest.
(2) Hüvitis arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenustasust ja omavolilise ühenduse kestvus määratakse eeskirja § 20 lõike 4 kohaselt, kui pole võimalik tõendada omavolilise veekasutuse ning reovee ja sademevee kanaliseerimise tegelikku kestvust.
(3) Omavolilise reovee ja sademevee kanaliseerimise eest tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist:
1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) võetava vee puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
2) kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
3) sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel (lahkvoolsesse) ühiskanalisatsiooni summas, mis vastab kahekordsele § 22 lõike 1 punktis 5 toodud arvestuskorrale;
4) sademe-, drenaaživee ja muu pinnase- ning pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 22 lõike 1 punktis 5 toodud arvestuskorrale;
5) käesoleva eeskirja § 20 lõike 2 punkti 8 kohase omavolilise reovee kanaliseerimise korral, lähtutakse mahuti 40-kordsest mahust, kuid mitte väiksema, kui 8 m3 mahuti mahust.
(4) Eeskirja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja vähendada või suurendada, kui vee-ettevõtjal on võimalik tuvastada piisavalt täpselt tegelikult kasutatud teenuse maht.
(5) Kui omavoliline veekasutamine või reovee ning sademevee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine või kinnistu reovee ning sademevee kanaliseerimine vastavalt eeskirja § 17 lõikele 4, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(6) Omavolilise veekasutuse või vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodu alla, määratakse hüvitus volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.
(7) Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja § 15 lõikes 13 toodud juhtusid tingimusel, et peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja § 15 lõikes 13 toodud juhtudel kannab klient.
§ 22. Keelatud ühendused ja hüvitise maksmine vee-ettevõtjale
(1) Keelatud ühenduseks loetakse ja selle eest tasutakse vee-ettevõtjale hüvitist:
1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) vee, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamise või imbumise torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki normaal- kui ka alarõhu korral. Samuti ühendus, mille veetorustik ei ole kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru eest;
2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
3) kinnistu veevärgi vahetu ühendamist (vaba väljavooluta, torukatkestita jms) kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
4) ühendust, mis võimaldab reovett juhtida sademevee kanalisatsiooni, millisel juhul tasub klient hüvitist ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) võetava vee puhul vastavalt käesoleva eeskirja § 21 lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
5) ühendust, mis võimaldab sademevee juhtimist reoveekanalisatsiooni, millisel juhul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 100 m3 reovee kanaliseerimise teenustasule kuus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendile ette teatamata sulgeda. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja reovee ning sademevee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja § 17 lõikele 4.
(3) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isiku poolt sellekohane akt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhtudel kasutatakse hüvitise arvutamisel vastava tarbijagrupi reovee ning sademevee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvus määratakse eeskirja § 21 lõike 4 kohaselt.
(5) Kui kliendi poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, on klient kohustatud sellest tulenevad kahjud hüvitama.
§ 23. Ajutised torustikud
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ning sademevee kanaliseerimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, tänavakaubanduseks, kastmiseks) vee-ettevõtja poolt antud liitumistingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel.
(2) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.
(3) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi või -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.
(4) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.
(5) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada enda kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti.
7. peatükk Nõuded ärajuhitava reo- ja sademevee kohta
§ 24. Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
(1) Reovett võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba ja lepingut omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.
(2) Reovee ja fekaalide väljaveol ning ühiskanalisatsiooni purgimisel tuleb juhinduda Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2021 määrusest nr 12 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.
(3) Sademeveekanalisatsiooni võib juhtida vaid sellist sademevett, mis ei kahjusta sademeveekanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid.
(4) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.
(5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid;
5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.
(6) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40°C.
(7) Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.
(8) Reo- ja sademevee kanaliseerimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.
(9) Isikud, kelle tegevuse või tegevusetuse tulemusel tekivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmetele kahjustused, peavad põhjustatud kahju hüvitama, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjud. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.
§ 25. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused
(1) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma üksnes reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusi, mis on kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 36 lõike 2 alusel kliimaministri määrusega ja reovett, milles sisalduvate reoainete piirväärtused ei ole kehtestatud, kuid mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ning seadmeid ja on vee-ettevõtjale kuuluvates puhastusseadmetes puhastatav.
(2) Ühiskanalisatsiooni tohib juhtida reovett, mille pH taseme piirväärtused on 6,5 kuni 8,5.
(3) Ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees sisalduvate reostusnäitajate väärtused ei tohi ületada tabelis märgitud piirväärtusi:
Reostusnäitaja | Mõõtühik | Reostusnäitajapiirväärtus |
Hõljuvained (HA) | mg/l | 500 |
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) | mg/l | 375 |
Keemiline hapnikutarve (KHT) | mg/l | 750 |
Üldfosfor (Püld) | mg/l | 15 |
Üldlämmastik (Nüld) | mg/l | 125 |
Naftasaadused | mg/l | 1.0 |
Rasvad | mg/l | 50 |
Ühealuselised fenoolid | mg/l | 0.1 |
Pindaktiivsed ained | mg/l | 44 |
(4) Sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni või kraavi on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised.
(5) Sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni või kraavi on heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised.
(6) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1, 2, 3, 4 või 5 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 toodud reostusnäitajate piirväärtuse ületamisel loetakse seda ühiskanalisatsiooni ohustavaks reostuseks, millise olukorra tuvastamisel on vee-ettevõtjal õigus kinnistu kanaliseerimine viivitamatult sulgeda, teatades sellest klienti kirjalikult hiljemalt sulgemise päeval. Vee-ettevõtja saadab nimetatud teate koopia vallavalitsusele samaaegselt teate esitamisega.
§ 26. Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine
(1) Kliendi reo- ja/või sademevee reoainesisalduse kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse vee-ettevõtja ja kliendi vahelises teenuslepingus. Kontrollkaevuks on proovivõtmise nõuetele vastav viimane (kokkuleppeliselt muu nõuetele vastav) kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumist ühiskanalisatsiooniga. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepingus määratud, siis võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.
(2) Proovivõtu sagedus ja reoainete loetelu proovivõtus määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reovee reostuse iseloomust. Reostuse iseloomu ja reoainete loetelu määramiseks on vee-ettevõtja esindajal õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ning materjalidest (sh bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest).
(3) Avariijuhtudel, mis põhjustasid reovee reoainete kontsentratsiooni tõusu, samuti ohtlike ainete sattumisel ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamata teatama nimetatud juhtumist vee-ettevõtjale vajalike ohutusmeetmete rakendamiseks.
(4) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud kliimaministri määrusega kehtestatud korras ja omama vastavat atesteerimise tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.
(5) Reo- või sademevee proovide võtmine vormistatakse aktiga kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse kliendile pärast proovide analüüsimist järgneva proovivõtu või kontrollreidi ajal.
(6) Kui proovivõtu analüüsi andmetel reoainesisalduse kontsentratsioon põhjustab reostusgrupi muutumist, väljastatakse kliendile vastav teatis kirjalikus vormis kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast.
(7) Proov võetakse punktproovina järgides kliimaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.
(8) Kliendil on õigus võtta reostusnäitajate määrangul aluseks tema poolt valitud veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumi analüüsitulemused, kusjuures proovid peavad olema võetud paralleelproovidena ka vee-ettevõtja poolt ja täidetud teenuslepingu lisas sätestatud vastavad protseduurireeglid.
8. peatükk Võetava vee mõõtmine ja ärajuhitava reovee arvestamise kord
§ 27. Vee mõõtmine
(1) Kinnistu veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.
(2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal. Enam kui ühe veearvestiga seotud kulud tasub klient/liituja (sh ka veearvesti asendus selle amortiseerumisel, taatlemisega seotud kulud jne).
(3) Veemõõdusõlm peab reeglina asuma hoones, selle peatorupoolses küljes, kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule või liitumispunktis.
(4) Veemõõdusõlme võib paigutada vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui:
1) hoones puudub selleks võimalus;
2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
3) sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 50 m;
4) kinnistu veetorustik läbib naaberkinnistut või kinnistuid ja kinnistu ei ole allklient.
(5) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid.
(6) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud liitumistingimustele. Esmase veearvesti paigaldusega seotud kulud, sh veearvesti, kannab klient/liituja, vastavalt vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele.
(7) Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud liitumistingimustele ja antakse üle vee-ettevõtja omandisse.
(8) Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase säilimise eest.
§ 28. Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks
(1) Klient peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ja selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
2) veemõõdusõlme ruumis temperatuuri minimaalselt +4 kraadi;
3) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
4) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
5) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ning teenindamiseks vabana;
6) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.
(2) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja 5 tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.
(3) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3, 4 ja 5 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja § 17 lõikele 4.
(4) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 21 toodud hüvitise nõuet.
(5) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
(6) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme.
§ 29. Veearvestus
(1) Kliendile antav vesi mõõdetakse eeskirja § 27 lõikes 7 sätestatud tingimustele vastava veearvesti järgi.
(2) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Kui kliendi tarbimise periood on lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(3) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 21 sätestatut eeskirja § 20 lõike 4 kohase kestvusega.
(4) Kui eeskirja § 28 lõike 5 kohasel erakorralisel taatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses kliendile tarbitud veekoguse ümberarvestus alates veearvesti elamusse paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui 6 kuu ulatuses.
(5) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.
(6) Ühekordne veekasutus (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee- ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
(7) Päästekeskuse poolt tulekahju kustutamiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästekeskus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Päästekeskuse poolt kasutatud vee eest tasub Lääne-Harju vald vastavalt vee-ettevõtja ja valla vahelisele halduslepingule.
(8) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja § 15 lõike 13 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.
§ 30. Reo- ja sademevee arvestus
(1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui vee-ettevõtja või klient seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt. Kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab reovee mõõtmist soovinud pool, v.a eeskirja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, kui kulud kannab klient.
(2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reovee arvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
(3) Sademevee arvestuse aluseks on selle koguse mõõtmine. Kõik mõõdusõlme ehitamise ja arvesti paigaldamise, taatlemise ning hooldusega seotud kulud kannab klient.
(4) Reo- või sademeveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 29 lõikes 2 sätestatud korras.
(5) Kui klient ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 21 sätestatud sanktsioone eeskirja § 20 lõike 4 kohase kestvusega.
(6) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
(7) Reovee kogus purgimisel ühiskanalisatsiooni mõõdetakse purgimiskohas.
§ 31. Reo- ja sademevee mõõtmine
(1) Reo- ja sademevee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud eeskirja § 30 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel.
(2) Reo- või sademevee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.
(3) Reo- või sademevee mõõdusõlme vaatab üle, aktsepteerib selle kasutuse reo- või sademevee mõõtmiseks ja plommib vee-ettevõtja. Koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.
(4) Reo- või sademevee mõõdusõlme puhul tuleb samamoodi veemõõdusõlmega kinni pidada eeskirja § 30 lõikes 1 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 17 lõikele 4.
(5) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 21 kohast hüvituse nõuet.
(6) Kui vee-ettevõtja kasutab eeskirja § 30 kohast õigust reovee mõõdusõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale.
(7) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõdusõlme plomme.
9. peatükk Teenuslepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine
§ 32. Teenuslepingu sõlmimine
(1) Teenusleping sõlmitakse kinnistu omanikuga ning määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu. Teenuslepingu lisadeks võivad olla muuhulgas liitumisleping ja piiritlusakt.
(2) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ja sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kliendid volitatud esindaja kaudu.
(3) Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu kasutus- või omandiõigust tõendavad dokumendid ja eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.
(4) Tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja liitumistingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.
(5) Ühekordse veekasutuse või reovee ja sademevee kanaliseerimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reovee ja sademevee kanaliseerimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.
§ 33. Teenuslepingu lõpetamine ja uuendamine
(1) Kliendil on õigus teenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 15 tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on viimane kohustatud 7 tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse või reovee ja sademevee kanaliseerimise uue kliendi poolt omavoliliseks.
(2) Kui klient lõpetab teenuslepingu põhjusel, et teenuseid enam ei vajata ehitiste kasutamisotstarbe muutumise või lammutamise tõttu, tuleb vee-ettevõtjale eelnevalt tasuda kulutused ühendustorude likvideerimise eest.
(3) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni 2 aastaks kinnistule veeandmise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda kliendiga sõlmitud teenusleping:
1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine või reovee ning sademevee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;
2) juhul, kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu, ei ole klient enam kinnistu või ehitise kui vallasasja omanik või õiguslikul alusel maa kasutaja või muul põhjusel ei saa olla vee-ettevõtja kliendiks;
3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud ehitiste lammutamisel või hävimisel;
4) juriidilise isiku lõppemisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
5) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
6) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.
(5) Teenuslepingu lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(6) Kliendil on 2 aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või reovee ja sademevee kanaliseerimise taastamise kulud.
(7) Kui kahe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reovee ja sademevee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kliendil sõlmida liitumisleping.
10. peatükk Rakendus- ja lõppsätted
§ 34. Varasemate lepingute kehtivus
Enne käesoleva eeskirja jõustumist sõlmitud liitumislepingud kehtivad seni, kuni lepingupooled täidavad liitumislepingus sätestatud kohustusi.
§ 35. Vaidluste lahendamine
Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.
§ 36. Määruse rakendamine
(1) Kehtetuks tunnistatakse:
1) Paldiski Linnavolikogu 13.03.2008 määrus nr 5 „Paldiski linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;
2) Vasalemma Vallavolikogu 30.10.2012 määrus nr 11 „Vasalemma valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;
3) Lääne-Harju Vallavolikogu 30.09.2019 määrus nr 17 „Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Külli Tammur
vallavolikogu esimees