Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Põltsamaa linna jäätmehoolduseeskiri

Põltsamaa linna jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Põltsamaa Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:19.03.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:27.10.2018
Avaldamismärge:RT IV, 08.11.2012, 4

Põltsamaa linna jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 15.03.2011 nr 25
jõustumine 19.03.2011

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 3, § 22 lõike 1 punktide 365-366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4 ja § 71 lõigete 1-2 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel, kooskõlas jäätmeseaduse § 12 lõikega 2, § 65 lõikega 2, § 66 lõikega 11ja 2, § 67 lõigetega 1, 2, 5 ja 6, § 68, § 69 lõigetega 1 ja 41 ning § 70, keskkonnajärelevalve seaduse § 6 lõigete 1-2 ning eesmärgiga tagada puhas ja tervislik elukeskkond.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Põltsamaa linnas jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete kogust ning soodustada nende taaskasutamist.

 (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete käitlemise korra, tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra ning jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded Põltsamaa linna haldusterritooriumil. Eeskirja on kohustatud järgima kõik juriidilised ja füüsilised isikud, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. Eeskirja kohaldatakse kooskõlas Põltsamaa linna heakorraeeskirja (edaspidi heakorraeeskiri) ja teiste linna õigusaktidega.

 (3) Jäätmehoolduse arendamist Põltsamaa linnas korraldavad Põltsamaa Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Põltsamaa Linnavalitsus vastavalt oma pädevusele.

 (4) Eeskirja tähenduses linnavalitsust määratletakse kui ametiasutust ja Põltsamaa Linnavalitsust kui täitevorganit. Ametiasutuse sisemise töö korraldamine ja ülesannete jagamine määratakse linnapea käskkirjaga või ametijuhendiga.

 (5) Linnavalitsus korraldab linnas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:
 1) nõustab linna elanikke ja levitab jäätmealast teavet;
 2) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;
 3) kontrollib jäätmete käitlemist, sh jäätmete liigiti kogumist ja jäätmekäitlustoiminguid turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses ning kaubanduse korraldamisel avalikul üritusel;
 4) teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud jäätmevaldajate üle;
 5) määrab linna haldusterritooriumil pakendite kogumiskohtade asukohad ja paigaldamise tingimused ning kontrollib nende tingimuste täitmist;
 6) korraldab linna haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ja kompostimist Põltsamaa piirkondlikus jäätmejaamas;
 7) korraldab üldkasutatavatesse parkidesse, haljasaladele ja mujale avalikku ruumi vajalikul hulgal jäätmemahutite paigaldamise ja nende regulaarse tühjendamise;
 8) kontrollib heakorda linna haldusterritooriumil ja korraldab vajadusel prahistatud alade korrastamist.

 (6) Informatsiooni Põltsamaa linna haldusterritooriumil asuvate ohtlike jäätmete, kasutuskõlbmatute patareide, pakendijäätmete, elektroonikaromude ja vanarehvide vastuvõtupunktide kohta ja piirkondliku jäätmejaama kohta, korraldatud jäätmeveo piirkonna ja seda teenindava jäätmekäitleja kohta ning lähimate nõuetekohaste käitluskohtade kohta annab Põltsamaa linna heakorraspetsialist või tema kohuseid täitev ametnik ning Põltsamaa linna koduleht www.poltsamaa.ee.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
 2) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid) ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
 3) aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed, nagu rohi, lehed ja oksad;
 4) biolagunevad jäätmed on aeroobselt või anaeroobselt lagundatavad jäätmed. Biolagunevad jäätmed võivad sisaldada aia- ja haljastujäätmeid, biolagundatavaid köögi- ja sööklajäätmeid, pisifraktsioonilisi puidujäätmeid või vanapaberit;
 5) vanapaber on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber, kartong või papp;
 6) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (paber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed);
 7) segapakend on pakend või pakendijäätmed, mida ei koguta selle pakendi materjalist lähtuvalt liigiti eraldi teistest pakendimaterjalidest. Segapakendi mahutisse võib panna sellistest materjalidest pakendeid ja pakendijäätmeid, mille kogumine ei ole korraldatud liigiti eraldi materjalina;
 8) ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivad jäätmed ning väljaveetav pinnas;
 9) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud ohtlikud jäätmed;
 10) bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jm patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused;
 11) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonis (edaspidi Keskkonnaamet);
 12) jäätmejaam on (detailplaneeringu ja projekti alusel) spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht liigiti kogutud taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks. Jäätmejaamas vastuvõetavate jäätmete liigid ja jäätmete vastuvõtu tingimused sätestatakse Põltsamaa linna ja jäätmejaama operaatori vahelises lepingus;
 13) jäätmepunkt on taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jne) esmaseks kogumiseks mõeldud ja vajadusel aiaga piiratud koht, kuhu on paigutatud asjakohased mahutid. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust;
 14) pakendite kogumiskoht on pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite ja pakendijäätmete mahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Põltsamaa linna haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele ning mis pakendimaterjalide liigiti kogumiseks vastab vähemalt eeskirja §11 lõikes7 sätestatud nõuetele;
 15) jäätmehoidla on lukustatud uksega ruum või hoone, kus hoitakse jäätmeid kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlejale;
 16) kogumisring on linnavalitsuse korraldatud ja määratud jäätmekäitleja poolt teostatav ohtlike jäätmete või suurjäätmete või elektroonikajäätmete kogumine kindlaks määratud ajal ja kohtades;
 17) jäätmeveok on jäätmeid kokku pressiva ja konteinerite tühjendamise seadmega varustatud eriotstarbeline veok või muu eeskirja nõuetele vastav veok, millega veetakse jäätmeid;
 18) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik või ehitise kui vallasasja omanik;
 19) jäätmevedaja on jäätmekäitleja, kellele riigihanke tulemusena on antud teenuste kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks Põltsamaa linna haldusterritooriumil;
 20) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni leping on Põltsamaa linna või § 22 lõikes 2 nimetatud korraldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega reguleeritakse Põltsamaa linna või korraldaja ja jäätmevedaja õigused ja kohustused seoses korraldatud jäätmeveoga;
 21) jäätmekäitlusleping on jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitav kirjalik kokkulepe, milles sätestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel ja käitlemisel ning toimingud, sealhulgas lisateenused, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu, kui leping ei näe ette teisiti;
 22) teenustasu on tasu, mida jäätmevaldaja maksab jäätmevedajale korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise eest ning muude jäätmekäitluslepingus sätestatud toimingute või lisateenuste eest;
 23) lisateenus on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusalane toiming, mida jäätmevedaja jäätmekäitluslepingu alusel jäätmevaldajale osutab;
 24) tühisõit on jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete mittetäitmise tõttu.
 25) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi ja kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

§ 3.  Jäätmete käitlemine

 (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise, kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.

 (2) Jäätmekäitleja tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele, taaskasutamisele või kahjutustamisele.

 (3) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

 (4) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud aia- ja haljastujäätmete kompostimine oma kinnistul.

 (5) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas.

 (6) Jäätmekäitluskohti käitavad juriidilised isikud on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

 (7) Jäätmekäitleja peab pidama arvestust vastu võetud, veetud ja käideldud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist vastuvõetud, veetud, käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes.

 (8) Jäätmekäitleja, kes teostab jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
 1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta;
 2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või vedamise käigus jäätmed;
 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
 4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.

§ 4.  Jäätmete põletamine

 (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.

 (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.

 (3) Okste ja lehtede põletamine on lubatud kooskõlastatult kinnistu ning puhastusala naabritega linnavalitsuse poolt välja kuulutatud heakorrakuul. Metsa- ja muu taimestikuga kaetud aladel on kulu põletamine keelatud pärast lume sulamist.

 (4) Jaani- ja maitule tegemise koht ja kasutatav põletusmaterjal tuleb eelnevalt kooskõlastada Päästeametiga.

§ 5.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

 (1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik (hoonestaja). Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik.

 (2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid käitlema vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule.

 (3) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
 1) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja, kinnistu omanik ja valdaja on erinevad isikud, registreeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga;
 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
 3) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu linnavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;
 4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub kehtiv jäätmeluba või kes ei ole nõuetekohaselt registreeritud jäätmete vedamiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
 5) omama või üürima piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;
 6) hoidma jäätmemahuteid terve ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
 7) võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne mahutisse asetamist kokkupressimise teel;

 (4) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistut ainult linnavalitsuse loal ja tingimustel.

 (5) Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõte ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest, sealhulgas jäätmete kogumise, sortimise ja korraldatud jäätmeveo korrast.

 (6) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta, välja arvatud juhul kui isik on liitunud korraldatud jäätmeveoga oma asu- või tegevuskohas.

 (7) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud jäätmeseaduse alusel ja linnavalitsuse ettenähtud tähtajaks koostama ettevõtte jäätmekava juhul, kui ettevõtte tegevuse tagajärjel tekib aastas rohkem kui 10 tonni tavajäätmeid või 100 kg ohtlike jäätmeid.

2. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE, SORTIMINE JA VEDAMINE 

§ 6.  Jäätmete kogumine ja sortimine

 (1) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda ning segunenud olmejäätmete sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb välja noppida vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruse nr102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” (edaspidi jäätmenimistu) jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) pakendid (15 01);
 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga (*) tähistatud jäätmed);
 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
 5) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01) ning vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);
 6) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38) ja plastid (20 01 39);
 7) suurjäätmed (20 03 07);
 8) metallid (20 01 40).

 (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, mis asub samal kinnistul või krundil, või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühismahutisse, mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel, või viima need jäätmed jäätmepunkti või jäätmejaama. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid vastavalt eeskirja § 14 lõikes 6 sätestatud tingimustele.

 (3) Ühismahuti kasutajatest jäätmevaldajad sõlmivad omavahel ühismahuti kasutamise lepingu ning määravad jäätmevedajaga sõlmitavas jäätmekäitluslepingus ühe lepingupoole, kes vastutab ühismahuti kasutamise eest vastavalt eeskirja nõuetele, jäätmekäitluslepingule ja ühismahuti kasutajate vahel sõlmitud ühismahuti kasutamise lepingule. Ühismahuti kasutamise leping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis vastavalt eeskirja lisale 1.

 (4) Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik jäätmemahutisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine jäätmemahuti vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. Mahutivälised jäätmed tuleb ära vedada hiljemalt kolme päeva jooksul.

 (5) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse või anda üle selleks ettenähtud kohta. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

 (6) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna:
 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele;
 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40°C) tuhka;
 3) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
 4) ohtlikke või radioaktiivseid jäätmeid;
 5) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;
 6) suurjäätmeid;
 7) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
 8) käimlajäätmeid;
 9) kogumiskaevude setteid;
 10) tervishoiujäätmeid;
 11) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 12) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
 13) ehitusjäätmeid;
 14) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud jäätmed peab jäätmevaldaja või kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukoht, jäätmepunkt, pakendijäätmete kogumiskoht, jäätmejaam või muu eraldi määratav vastuvõtukoht) või andma üle asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.

 (8) Liiva, jahtunud (temperatuur alla 40°C) tuhka ja pühkmeid võib panna mahutisse pakendatult ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele. Kuum (temperatuuriga üle 40°C) tuhk kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahenditesse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada kogumismahutisse.

 (9) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisvad jäätmed tuleb panna mahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida mahutit.

 (10) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahuti säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmeid hiljem töödelda või taaskasutada.

§ 7.  Jäätmete vedamine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Isikul, kes veab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena, peab olema jäätmeseaduse tähenduses kehtiv jäätmeluba või ta peab olema registreeritud Keskkonnaametis.

 (3) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

 (4) Jäätmemahutite tühjendamine ja jäätmete vedamine elamupiirkondades on keelatud kella 23:00-st kuni 06:00-ni kui linnavolikogu õigusaktidega ei nähta ette teisiti.

 (5) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele, tuleb kohe ära vedada. Jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.

 (6) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

 (7) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.

 (8) Korraldatud jäätmeveoks kasutatav jäätmeveok ei tohi olla vanem kui 10 aastat.

§ 8.  Jäätmemahutite tühjendamise sagedus

 (1) Jäätmevaldaja, kinnistu omanik või territooriumi haldaja on kohustatud tellima jäätmemahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud.

 (2) Kinnistutel, kus biolagunevaid jäätmeid kompostitakse vastavalt eeskirja §-le 15 ning mahutisse ei panda biolagunevaid jäätmeid, sealhulgas biolagundatavaid köögi- ja sööklajäätmeid, on kuni 800-liitrist segaolmejäätmete mahutit lubatud tühjendada üks kord nelja nädala jooksul tingimusel, et on välditud mahuti ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus.

 (3) Juhul kui segaolmejäätmete mahutisse pannakse biolagunevaid jäätmeid, sealhulgas biolagundatavaid köögi- ja sööklajäätmeid, tuleb kuni 800-liitrist segaolmejäätmete mahutit tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.

 (4) Segaolmejäätmete mahuti tühjendamise sagedus lähtudes mahuti suurusest ja selle kasutajate arvust on sätestatud eeskirja lisas 2.

 (5) Juhul, kui jäätmemahuti on vaatamata ettenähtud tühjendamissagedusele ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb mahutit tühjendada sagedamini.

 (6) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest.

 (7) Pakendimahutit või vanapaberi mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, kuid minimaalselt sellise sagedusega, et oleks välditud mahuti ületäitumine ja ümbruse reostumine. Pakendi- või vanapaberi mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu.

§ 9.  Nõuded jäätmemahutile

 (1) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas, kaanega suletav (välja arvatud jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms. Jäätmemahutit tuleb puhastada ja desinfitseerida desinfitseerimisvahenditega piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas.

 (2) Jäätmemahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Mahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu 3 meetri raadiuses tagab mahuti valdaja.

 (3) Olmejäätmete mahutina võib kasutada:
 1) kuni 25-liitrist jäätmekotti ühe pere jäätmete (maksimaalselt 5 kg) kogumiseks;
 2) standardset, põhiliselt plastist 80 kuni 800 liitrist ratastel, kaane ja käepidemetega varustatud väikemahutit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada;
 3) standardset 1,5 kuni 4,5 m3 suurust kaanega varustatud metallist mahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada;
 4) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
 5) presskonteinerit.

 (4) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

 (5) Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid:
 1) roheline, must või hall - segaolmejäätmed;
 2) pruun - biolagunevad jäätmed;
 3) roheline, sinine või kollane - muud taaskasutatavad jäätmed, nagu vanapaber, klaas ning pakendid;
 4) punane - ohtlikud jäätmed.

 (6) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. Mahuti märgistus tuleb kooskõlastada linnavalitsusega.

 (7) Kui jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.

 (8) Mahuti lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval.

§ 10.  Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ja juurdepääsuteele

 (1) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (2) Kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel väikemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse mahuti tühjendamise tingimused jäätmekäitluslepinguga.

 (3) Suurem kui 800-liitrine jäätmemahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde jäätmemahuti tühjendusküljelt.

 (4) Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

 (5) Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust.

 (6) Väljas paiknev jäätmekott peab asetsema aiaga piiratud territooriumil tasasel, tugeval ja maapinnast kõrgemal alusel, mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekott peab olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastist.

 (7) Jäätmemahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja, katusealune, piirdeaed või jäätmemahuti lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada mahutile juurdepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Tühjenduspäeval tuleb mahuti paigutada kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta.

 (8) Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist. Koht, kus mahuti paikneb, peab olema küllaldaselt valgustatud.

 (9) Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes kõrvuti asetsevatel kinnistutel, ühise õuealaga korterelamutes või ühise õuealaga elamukvartalis tekkivate jäätmete kogumiseks. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi haldaja, linnavalitsuse ja jäätmevedajaga.

 (10) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult linnavalitsuse tingimustel ja kirjalikul loal.

 (11) Juurdesõidutee jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane, vähemalt 3,5 meetrit lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit. Tee peab olema puhastatud lumest ja jääst, selle kalle ei tohi ületada 10%.

 (12) Jäätmemahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Kui mahuti paikneb linnavalitsuse loal riigi- või linnamaal, tagab korrashoiu mahuti omanik või valdaja.

 (13) Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmevedaja või jäätmekäitleja ja jäätmevaldaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui jäätmemahuti paigutamine välitingimustesse ei ole võimalik või otstarbekas. Hoonesse paigutatud üldkasutatavad jäätmemahutid on soovitav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud ligipääsuga jäätmehoidlasse.

 (14) Ligipääs jäätmehoidlasse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb territooriumi haldaja.

 (15) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmemahutid linnavalitsus või territooriumi haldaja ning nende õigeaegse tühjendamise eest vastutab lepingujärgne hooldusettevõte. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmemahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja. Avalike ürituste toimumise paigad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA JÄÄTMETE KÄITLEMINE 

§ 11.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja anda üle pakendite kogumiskohta, jäätmepunkti või jäätmejaama või lepingu alusel jäätmekäitlejale. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsiooni või jäätmekäitleja kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi mahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

 (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise, veo käitluskohta ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud.

 (3) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas kogumispunktis. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast tuleb teavitada müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale. Pakendiettevõtja võib nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile.

 (4) Kui mingil põhjusel ei ole võimalik müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnavalitsuse loal ja tingimustel. Erand ei kehti tagatisrahaga pakendite kohta.

 (5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.

 (6) Pakendite kogumiskohtade asukohad määrab Põltsamaa Linnavalitsus. Taaskasutusorganisatsioon või pakendiettevõtja on kohustatud sõlmima Põltsamaa linnaga lepingu, milles sätestatakse pakendite kogumiskohas asuvate mahutite paigaldustingimused, nõuded nimetatud mahutitele ja nende märgistusele ning mahutite hoolduse, tühjendamise ja ümbruse heakorraga seonduvad õigused ja kohustused.

 (7) Pakendite kogumiskohtades peavad olema eraldi mahutid vähemalt klaas-, paber- ja segapakendile. Kokkuleppel Põltsamaa linnaga võib paberpakendi mahutiga koguda ka vanapaberit.

 (8) Pakendimahuteid tuleb tühjendada regulaarselt ja vastavalt vajadusele selliselt, et oleks välditud mahuti ületäitumine või ümbruskonna reostus ja elanikele tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus. Pakendimahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu.

 (9) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

 (10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud enda hallatava pakendite kogumiskoha pidevalt hoidma puhta ja käesoleva eeskirja ja heakorraeeskirja nõuetele vastava ning tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms.

§ 12.  Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine

 (1) Probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

 (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama või uue toote ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või üle anda nende jäätmete kogumisringil. Endisaegsed probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda Põltsamaa piirkondlikku jäätmejaama. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (3) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid. Vaidlused seadme komplektsuse üle lahendab linnavalitsus.

 (4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti, jäätmejaama, patareide kogumiskasti või uue toote ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või üle anda ohtlike jäätmete kogumisringil.

 (5) Vanarehvid tuleb üle anda vanarehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (6) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti.

 (7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon Põltsamaa linnaga. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast ning tagama avaliku kogumispunkti ümbruse heakorra.

 (8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma puhta ja käesoleva eeskirja ja heakorraeeskirja nõuetele vastava ning tagama puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms.

§ 13.  Ohtlike jäätmete kogumine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi.

 (2) Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellel on keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (3) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja vedamisel tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

 (4) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ruum, milles kogutakse ja säilitatakse ohtlikke jäätmeid, peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.

 (5) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.

 (6) Ohtlike jäätmeid tohib nende säilitamise ruumis ajutiselt hoiustada mitte kauem kui ühe aasta vältel.

 (7) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras.

 (8) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

 (9) Juriidilisest isikust ohtlike jäätmete tekitaja korraldab ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise ja vastutab ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni asjakohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

 (10) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid) tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumisringil või viia jäätmejaama. Ohtlike jäätmete kogumisringil ja jäätmejaamas võetakse ohtlikke jäätmeid tasuta vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete vastuvõtu piirkogused on sätestatud eeskirja lisas 3.

 (11) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

 (12) Juriidiline isik, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 14.  Taaskasutatavate ja suurjäätmete kogumine

 (1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb vanapaberit, muid taaskasutatavaid jäätmeid ja suurjäätmeid koguda liigiti.

 (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul liigiti kogutud vanapaber tuleb viia jäätmejaama, jäätmepunkti või pakendite kogumiskohta, kui seal on eraldi mahuti vanapaberi kogumiseks.

 (3) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb vanapaberit liigiti koguda, kui seda jäätmeliiki tekib üle 25 kg nädalas.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 3 tähenduses ei loeta vanapaberi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras.

 (5) Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli ja metallijäätmete kogumisega tegelevale asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või viia jäätmejaama.

 (6) Liigiti kogutud suurjäätmed tuleb üle anda suurjäätmete kogumisringil või lepingu alusel jäätmekäitlejale või viia jäätmejaama. Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada jäätmemahuti vahetusse lähedusse.

 (7) Liigiti kogutud taaskasutatavad jäätmed nagu lehtklaas, puit, plastid tuleb viia jäätmejaama või üle anda lepingu alusel jäätmekäitlejale.

§ 15.  Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine

 (1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks jäätmejaama kompostimisväljakule või kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele.

 (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas või linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.

 (3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik.

 (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.

 (5) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus või kompostris. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

 (6) Komposter, kompostimisnõu või -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (7) Linna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid jäätmeid ei ole lubatud prügilasse ladestada. Need tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja kompostida kohapeal või viia kompostimiseks jäätmejaama kompostimisväljakule või üle anda asjakohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

 (8) Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada asjakohast teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtusõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

 (9) Heitvee kogumiskaevu, sealhulgas välikäimla omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

 (10) Reoveepuhasti jääkmuda tuleb kompostida selleks rajatud kompostimisväljakul või anda üle selleks rajatud kohta või jäätmejaama.

4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 16.  Korraldatud jäätmeveo regulatsiooni ulatus

  Eeskirja käesoleva peatükiga sätestatakse:
 1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;
 2) korraldatud jäätmeveo piirkond;
 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg;
 4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmekäitlusalaste lisateenuste osutamise tingimused ja lisateenuste teenustasude suuruse määramise kord;
 5) jäätmeveo teenustasude suuruse määramise kord;
 6) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks riigihanke korraldaja ja jäätmevedaja valiku tingimused, sealhulgas jäätmekäitluskoha määramise kord;
 7) jäätmevedaja ja Põltsamaa linna vahel korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimise kord ning jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord;
 8) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise kord;
 9) jäätmevedajalt teenuste kontsessiooni ennetähtaegse äravõtmise kord.

§ 17.  Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

 (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:
 1) kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud prügi (segaolmejäätmed) jäätmenimistu koodiga 20 03 01;
 2) vanapaber (paber ja kartong), selles ulatuses, midakogutakse avalikesse vanapaberi mahutitesse jäätmenimistu koodiga 20 01 01.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
 1) olmejäätmete hulgast liigiti kogutud jäätmed (sealhulgas ohtlikud, pakendi- ja biolagunevad jäätmed);
 2) ühistranspordipeatustes, tänavatel, rannas, parkides ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
 3) kalmistujäätmed;
 4) tänavapühkmejäätmed, septiku- ja kanalisatsioonisüsteemi setted ning suurjäätmed.
 5) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
 6) jäätmejaamas kogutavad jäätmed;
 7) jäätmemahutite üürimine või müümine.

§ 18.  Jäätmeveo piirkond ja korraldatud jäätmeveoga liitumine

 (1) Põltsamaa linna haldusterritoorium tiheasustusalana moodustab ühe jäätmeveo piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik.

 (2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Jäätmevaldajad on kohustatud andma olmejäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel. Asjaolu, kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.

 (3) Jäätmevaldaja, kes kooskõlas eeskirja § 6 lõikes 3 ja § 10 lõikes 9 sätestatuga kasutab ühismahutit, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks olenemata sellest, milline ühismahuti kasutajatest on jäätmevedajaga sõlmitud jäätmekäitluslepingu vastutav lepingupool.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 41alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

§ 19.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine toimub eeskirja paragrahvides 5 kuni 10 ning käesolevas peatükis sätestatud korras.

 (2) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on võrdsustatav kõige väiksema mahuti tühjendamise teenustasuga. Jäätmekäitluslepingu puudumisel loetakse tasu tühisõidu eest võrdseks kõige väiksema mahuti tühjendamise teenustasuga.

 (3) Kui segaolmejäätmete mahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad eeskirja § 6 lõikes 5 nimetatud jäätmeid, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest, mis on võrdsustatav kõige väiksema mahuti tühjendamise teenustasuga.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat ja linnavalitsust teavitama hiljemalt ühe ööpäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise.

 (5) Jäätmemahutite tühjendamise sagedus on sätestatud eeskirja § 8 ja lisas 2. Kui jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada eeskirja lisas 2 sätestatust sagedamini.

 (6) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid veetakse eeskirja § 7 lõikes 4 sätestatud ajal. Nimetatud piiranguga seotud asjaolusid võib täpsustada korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides.

 (7) Jäätmevaldajad, kes omavad eeskirja § 9 sätestatud nõuetele vastavat jäätmemahutit, kasutavad segaolmejäätmete kogumiseks enda mahutit.

 (8) Kui jäätmevaldaja jäätmemahuti ei vasta eeskirja § 9 sätestatud tingimustele või kui jäätmevaldajal ei ole jäätmemahutit, on jäätmevedaja kohustatud varustama jäätmevaldaja tema tellimusel vajalikus koguses ja suuruses jäätmemahutitega.

 (9) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma jäätmemahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel jäätmevedajaga reguleerima jäätmemahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud jäätmemahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.

 (10) Jäätmevedaja on kohustatud tühjendama jäätmemahutid ja ära vedama jäätmemahutite ümbrusesse paigutatud mahutivälised pakendatud segaolmejäätmed hiljemalt kolme ööpäeva jooksul alates jäätmevaldaja esitatud tellimusest.

 (11) Jäätmevaldaja tellimusel on jäätmevedaja kohustatud koristama jäätmemahutite tühjendamise ajal nende ümbruse sinna paigutatud pakendatud segaolmejäätmetest (välja arvatud suuremõõtmelistest jäätmetest, mille kogumine ja vedamine on sätestatud eeskirja § 14 lõikes 6 ning toimub eraldi kogumisringiga). Jäätmevedaja on kohustatud kokkuleppel jäätmevaldajaga reguleerima tühjendamise sagedust või mahutite arvu ja suurusi, et vältida jäätmemahutite ümbruse reostamist.

 (12) Üksikelamute jäätmemahutid tuleb võimaluse korral kokkuleppel jäätmevedajaga jäätmeveo lihtsustamiseks lükata jäätmeveo päeval väljapoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et jäätmemahutid ei takista liiklust ega jalakäijaid.

§ 20.  Jäätmekäitlusalased lisateenused

 (1) Lisateenusteks loetakse eelkõige jäätmemahutite üürile andmist, jäätmevaldaja võtmega jäätmemahuti, jäätmemaja või piirdeaia avamist jäätmevedaja poolt, jäätmemahuti käsitransporti jäätmemahuti paiknemiskohast jäätmeveoki lähima võimaliku peatumiskohani rohkem kui 11 meetrit, mahutiväliste segaolmejäätmete käitlemist ja muid jäätmekäitlusalaseid toiminguid, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu.

 (2) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Jäätmevedaja ei tohi lisatasusid arvestada mahutite laialipaigutamise eest teenuste kontsessiooni alguses ega nende äraveo eest teenuste kontsessiooni lõppemisel.

 (3) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

 (4) Lisateenuste teenustasud peavad olema kulupõhised ja kinnitatud linnavolikogu poolt.

§ 21.  Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine

 (1) Segaolmejäätmete vedamise teenustasu on tasu ühekordse, vastava suurusega jäätmemahutis sisalduvate jäätmete käitlemise eest, mis on sätestatud korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus.

 (2) Teenustasu on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihankele esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses.

 (3) Segaolmejäätmete teenustasu koosneb:
 1) kogumistasust, mis on tasu segaolmejäätmete kogumise eest. Kogumistasu sisaldab kõiki vedaja poolseid kulusid segaolmejäätmete mahuti tühjendamisel ja jäätmete vedamise teenuse osutamisel, sealhulgas vedamise ettevalmistamisega seotud kulusid;
 2) käitlustasust, mis on määratud jäätmekäitluskoha vastuvõtutasu segaolmejäätmete käitlemise eest.

 (4) Segaolmejäätmete teenustasu arvutatakse järgmiselt:
Tm = Km + k x m x L
kus Tm on teenustasu vastava suurusega jäätmemahutis sisalduvate jäätmete käitlemise eest (eurodes ilma käibemaksuta);
Km on kogumistasu vastava suurusega jäätmemahuti ühekordsel tühjendamisel (eurodes ilma käibemaksuta), mis koosneb segaolmejäätmete veokuludest, sealhulgas vedamise ettevalmistamisega seotud kuludest, pakendite kogumiskohtades ja jäätmepunktides vastuvõetava vanapaberi käitlemise kuludest ning jäätmevedaja muudest kuludest, mis on seotud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisega välja arvatud tasuliste lisateenuste osutamisega;
K on koefitsient (segaolmejäätmete mahu ja kaalu suhe t/m3), mis sätestatakse eraldi korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides ning mida linnavolikogul on õigus muuta üks kord aastas;
M on kogumismahuti suurus (m3);
L on jäätmete vastuvõtutasu määratud jäätmekäitluskohas (eurot tonn ilma käibemaksuta).

 (5) Teenustasudele lisandub käibemaks.

 (6) Lisateenuste, sealhulgas jäätmemahutite üürimise eest makstav tasu tuleb kooskõlastada linnavolikoguga ning nende suurused sätestatakse jäätmekäitluslepingus. Jäätmevedajal on keelatud kehtestada jäätmekäitlusteenusega seotud teenustasusid ilma linnavolikoguga kooskõlastamata.

 (7) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo ja lisateenuste teenustasusid.

 (8) Linnavolikogul on õigus muuta jäätmeveo teenustasusid Põltsamaa Linnavalitsuse ettepanekul jäätmevedajaga kokkuleppe alusel või jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel juhul, kui ilmnevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete kogumise, vedamise või käitlemise kulusid.

 (9) Jäätmevedaja saab taotleda teenustasude muutmist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt muudavad jäätmete kogumise, vedamise või käitlemise kulusid.

 (10) Jäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama:
 1) taotletavate teenustasude kalkulatsiooni;
 2) asjaolusid, mille tõttu soovib jäätmevedaja teenustasusid muuta;
 3) jäätmevedaja poolt soovitavaid teenustasude suuruseid;
 4) viimase majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruannet;
 5) käesoleva majandusaasta prognoositavate tulude-kulude arvestust kehtivates teenustasudes;
 6) käesoleva majandusaasta prognoositavate tulude-kulude arvestust taotletavates teenustasudes.

 (11) Teenustasu muudetakse jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel mitte rohkem kui üks kord aastas.

 (12) Taotlus esitatakse linnavalitsusele, kes vaatab taotluse läbi kuuekümne päeva jooksul ja esitab Põltsamaa Linnavalitsusele otsuse eelnõu teenustasude muutmise või mittemuutmise heakskiitmiseks linnavolikogule, kes otsustab teenustasude muutmise või mittemuutmise heakskiitmise.

 (13) Jäätmeveo teenustasude muutmisest teavitatakse jäätmevaldajat ja jäätmevedajat mitte vähem kui üheksakümmend päeva ette.

 (14) Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale osutatud teenuste eest tasuma jäätmevedajale teenustasu vastavalt korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus ja jäätmekäitluslepingus sätestatud teenustasude ning jäätmevedaja poolt arveldusperioodil osutatud teenuste alusel esitatud arvele.

 (15) Kortermajades elavad jäätmevaldajad tasuvad jäätmeveo teenuse eest läbi majavalitseja või -halduri või korteriühistu poolt volitatud isiku, kes korraldab teenustasu jagamise vastavalt kasutatava konteineri suurusele ja konteineri tühjenduskordade arvule arveldusperioodi vältel jäätmevaldajate vahel ning nendele arvete väljastamise.

§ 22.  Riigihange korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks

 (1) Riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks ja korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks korraldab linnavolikogu juhindudes jäätmeseadusest ja riigihangete seadusest.

 (2) Linnavolikogul on õigus delegeerida korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke korraldamisega seonduvate ülesannete täitmine ja jäätmevaldajate registri pidamine Põltsamaa Linnavalitsusele või halduslepingu alusel teisele kohalikule omavalitsusele, asjakohasele mittetulundusühingule või sihtasutusele (edaspidi korraldaja) kooskõlas jäätmeseaduse § 66 lõikega 11 ja § 67 lõikega 2 ning halduskoostöö seaduse § 3 lõikega 2, paragrahvidega 5 ja 9 ning § 13 lg 11 punktidega 1 ja 11.

 (3) Linnavolikogu annab teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveoks ja sõlmib ise või volitab Põltsamaa Linnavalitsust sõlmima teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud ettevõtjaga korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu kuni viieks aastaks.

 (4) Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumendid esitatakse enne riigihanke väljakuulutamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile jäätmeseaduses ettenähtud korras.

 (5) Lisaks jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatud andmetele peavad korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides sisalduma:
 1) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu projekt;
 2) pakkumise maksumuse esildis segaolmejäätmete käitlemise teenustasude esitamiseks;
 3) andmed teenuste kontsessiooni kestuse kohta;
 4) nõue, et ettevõtja tagab pakkumise vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele.

 (6) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni pakkumuste hindamiseks moodustatakse Põltsamaa Linnavalitsuse korraldusega komisjon, millesse kuuluvad vähemalt kaks linnavalitsuse esindajat ja kaks linnavolikogu liiget. Komisjon võib oma töösse kaasata sõltumatuid eksperte.

 (7) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni leping sõlmitakse hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates jäätmevedajale teenuste kontsessiooni andmise päevale järgnevast tööpäevast.

§ 23.  Jäätmekäitluskoha määramine

  Jäätmekäitluskoha või -kohad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete käitlemiseks määrab linnavalitsus korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides.

§ 24.  Avalikkuse teavitamine

  Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena valitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitab linnavalitsus avalikkust kodulehe www.poltsamaa.ee, ajalehe Vali Uudised ja ajalehe Vooremaa kaudu.

§ 25.  Jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vaheline leping

 (1) Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad.

 (2) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesoleva eeskirja nõuetest. Jäätmemahutina kasutatakse sel juhul eeskirja § 9 nõuetele vastavat standardset jäätmemahutit ja selle tühjendamisel lähtutakse eeskirja lisas 2 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedustest.

 (3) Jäätmevaldaja, kes kasutab eeskirja eeskirja § 9 nimetatust erinevat jäätmemahutit kui on sätestatud eeskirja lisas 2 või jäätmekotti, on kohustatud sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu.

 (4) Jäätmevaldaja, kes ühismahuti kasutamisel on teiste jäätmevaldajatega sõlmitud ühismahuti kasutamise lepingu alusel määratud vastutavaks lepingupooleks, on kohustatud sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu ning teavitama linnavalitsust ühismahuti kasutamisest.

 (5) Jäätmekäitluslepingus sätestatakse muuhulgas ka lisateenuste osutamise ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused.

§ 26.  Jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest

 (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada linnavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamiseks kui jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid. Taotluse vorm on toodud eeskirja lisas 4.

 (2) Taotluses märgitakse:
 1) andmed jäätmevaldaja ja jäätmetekkekoha kohta;
 2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest;
 3) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest.

 (3) Linnavalitsusel on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest tema põhjendatud taotluse alusel perioodiliselt kuni viieks aastaks.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes1 nimetatud taotlust menetletakse järgmiselt:
 1) linnavalitsus kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitatakse, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib taotluse jätta läbi vaatamata;
 2) linnavalitsus kontrollib kohapeal, kas kas jäätmevaldaja esitatatud põhjendused on tõesed ja piisavad tema vabastamiseks korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest;
 3) jäätmevaldaja vabastamise korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest või tema taotluse rahuldamata jätmise otsustab linnavalitsus;
 4) linnavalitsus teeb otsuse jäätmevaldaja vabastamise kohta korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest ja selle tähtajast või tema taotluse rahuldamata jätmisest teatavaks jäätmevedajale ja taotlejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates korralduse andmisest;
 5) taotluse menetlemise tähtaeg on kolmkümmend päeva.

 (5) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks linnavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnituse.

 (6) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust tema korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavakssaamisest.

 (7) Jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest lõpeb linnavalitsuse otsuses märgitud tähtaja möödumisel. Linnavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest enne tähtaja lõppu, kui:
 1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise taotluses valeandmeid;
 2) jäätmevaldaja avaldab selleks soovi linnavalitsusele;
 3) vabastamise aluseks olnud mõjuvad põhjused on ära langenud;
 4) jäätmevaldaja ei esita tähtaegselt jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnitust või sisaldab jäätmevaldaja esitatud kinnitus valeandmeid.

§ 27.  Teenuste kontsessiooni ennetähtaegse äravõtmise kord

 (1) Linnavolikogul on õigus võtta jäätmevedajalt enne tähtaja lõppu ära korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioon, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
 1) jäätmevedaja ei ole pöördunud eeskirja § 22 lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul linna poole korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu sõlmimiseks;
 2) jäätmevedaja ei ole alustanud piirkonnas segaolmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus sätestatud tähtpäevast;
 3) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus sätestatud segaolmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks;
 4) jäätmevedaja on kolmel korral jätnud jäätmemahutid õigel ajal tühjendamata;
 5) jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingut;
 6) jäätmevedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse § 1201 alusel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemisel teavitab linnavalitsust sellest kohe jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest.

 (3) Kui jäätmevedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole sellest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja toimepandud lõikes 1 nimetatud rikkumist, esitab Põltsamaa Linnavalitsus otsustamiseks linnavolikogule jäätmevedajalt korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni ära võtmise enne tähtaja lõppu.

5. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 28.  Ehitusjäätmed

 (1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

 (2) Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada linnavalitsuses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3. Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada jäätmeõiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeõiendi vorm on eeskirja lisas 5.

 (3) Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed:
 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
 2) pinnasetööde mahtude bilanss;
 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
 4) jäätmete käitlustoimingud ja -kohad.

 (4) Ehitise lammutamiseks vajalik projekt peab olema kooskõlastatud linnavalitsuses. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja esitada see linnavalitsusele.

 (5) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis.

 (6) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse kohapeal või taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.

 (7) Ehitusjäätmeid ei tohi üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks isikule, kellel puudub asjakohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete jäätmevedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 29.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

 (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omaja.

 (3) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

 (4) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;
 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;
 6) kooskõlastama linnavalitsusega jäätmemahutite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse või parkidesse ja haljasaladele;
 7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
 8) teavitama oma töötajaid linnas kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.

§ 30.  Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
 1) puit;
 2) kiletamata paber ja kartong;
 3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
 5) raudbetoon- ja betoondetailid;
 6) tõrva mittesisaldav asfalt;
 7) kiled;
 8) muud jäätmed.

 (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

 (3) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

 (4) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

 (5) Saastumata pinnase ja sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel territooriumi haldaja ja linnavalitsusega. Saastumata pinnast või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult linnavalitsusega.

 (6) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja linnavalitsusega kooskõlastatult. Linnavalitsuse kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul või krundil vähem kui 50 m3.

 (7) Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti ja eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

 (8) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks.

§ 31.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruse nr 103 „Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed nagu eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed nagu tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
 4) saastunud pinnas.

 (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

 (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.

 (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

 (5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

 (6) Ohtlikud ehitusjäätmed, sealhulgas ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed, ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud asjakohane jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (7) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada asjakohast luba omavas jäätmekäitluskohas.

 (8) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav jäätmekäitleja projekti ja linnavalitsuse kooskõlastuse alusel.

 (9) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

 (10) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

6. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 32.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele Põltsamaa linna haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.

 (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

 (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad Põltsamaa linnas on:
 1) eriarstid;
 2) perearstide keskus;
 3) eraarstid;
 4) hambaarstid;
 5) hooldustöötajad, kes teevad hooldust kodus;
 6) loomakliinikud ja loomaarstid;
 7) kiirabi;
 8) hooldushaigla.

 (4) Kõik tervishoiujäätmete tekitajad peavad registreerima end linnavalitsuses ning pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa esitades linnavalitsuse nõudel järgmised andmed:
 1) tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress;
 2) kontaktisik;
 3) äriregistri registrikood;
 4) telefoni number;
 5) ühes kuus tekkivate haiglajäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides;
 6) jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse.

 (5) Haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas, sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituina tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja jäätmehoidlasse.

 (6) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
 1) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
 2) taaskasutatavad jäätmed, sealhulgas diskreetne vanapaber;
 3) bioloogilised jäätmed;
 4) teravad-torkivad jäätmed;
 5) nakkusohtlikud jäätmed;
 6) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
 7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, ravimijäätmed, elavhõbeda jäätmed ja kemikaalide jäätmed;

 (7) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

§ 33.  Olmejäätmete käitlemise nõuded

 (1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed.

 (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ette nähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja.

§ 34.  Taaskasutatavad jäätmed

 (1) Taaskasutatavaid jäätmeid nagu vanapaber, klaas, pakendid jne tuleb koguda liigiti eraldi ning paigutada vastavatesse kogumismahutitesse ning anda üle jäätmekäitlusettevõttele.

 (2) Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega.

 (3) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne).

 (4) Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

 (5) Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse.

 (6) Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 35.  Bioloogilised jäätmed

 (1) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt „Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

 (2) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20°C, ning antakse üle asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 36.  Teravad ja torkivad jäätmed

 (1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

 (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “„Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

 (3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt „Teravad ja torkivad jäätmed”.

 (4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos asjakohaselt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

 (5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 37.  Nakkusohtlikud jäätmed

 (1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering „Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

 (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering „Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

 (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

 (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

 (5) Eriolukorras, nt epideemiapiirkondades, tuleb toimida vastavalt Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi korraldusele ja Jõgeva maakonna kriisireguleerimiskorrale.

§ 38.  Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed

 (1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed.

 (2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.

§ 39.  Radioaktiivsed jäätmed

 (1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).

 (2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering „Radioaktiivsed jäätmed”. Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.

 (3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.

 (4) Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügilasse. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni.

 (5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

§ 40.  Ravimijäätmed

 (1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.

 (2) Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama detailset arvestust.

 (3) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse markeeringuga „Tsütostaatravimijäätmed”.

 (4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning hävitatakse tekkekohal või antakse üle asjakohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale või tagastatakse tarnijale või tootjale. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga „Ravimijäätmed” ning märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

 (5) Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus, üleandmise kuupäev.

 (6) Ravimijäätmete hävitamiseks tekkekohal peab esitama taotluse Riigi Ravimiametile.

 (7) Ravimijäätmete tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev.

§ 41.  Elavhõbedajäätmed

 (1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.

 (2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

 (3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

 (4) Pakend tähistatakse markeeringuga “„Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.

 (5) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need antakse üle asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 42.  Kemikaalide jäätmed

 (1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

 (2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

 (3) Pakendile tuleb lisada markeering „Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

 (4) Fotojäätmete käitlemisel tuleb kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti valada eraldi suletavasse kanistrisse, millel on vastav tähistus. Aegunud filmijäätmed tuleb koguda eraldi kogumismahutisse.

 (5) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

 (6) Kemikaalide jäätmed tuleb üle anda nende käitlemiseks asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

 (7) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Põltsamaa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirjale.

§ 43.  Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale

 (1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
 2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid;
 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
 4) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk;
 5) kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema seinaga ühel tasapinnal;
 6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
 7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
 8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;
 9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

 (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti Jõgevamaa Veterinaarkeskuse esitatud nõuetele.

7. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 44.  Jäätmekäitluskoht

 (1) Jäätmekäitluskoht Põltsamaa linnas on:
 1) kompostimisväljak;
 2) jäätmejaam;
 3) hoone, rajatis või maa-ala, kus jäätmeid ümber laaditakse, töödeldakse, kokku pressitakse, sorditakse või pakendatakse, eesmärgiga vähendada jäätmete kogust, mahtu või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist.

 (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti hooneid või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 45.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

 (2) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (3) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

 (4) Linnavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Põltsamaa linna haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

 (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

8. peatükk VASTUTUS 

§ 46.  Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

  Eeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse paragrahvides 120 kuni 128 ja pakendiseaduse paragrahvide 30 ja 31 alusel.

§ 47.  Väärtegude menetlejad

  Paragrahvis 46 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 punktis 3 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 6 nimetatud isikud.

§ 48.  Keskkonnareostuse likvideerimine

 (1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

 (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

 (3) Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse linnavalitsus. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud linnavalitsus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise linnavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 49.  Järelevalve

  Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab linnavalitsus vastavalt oma pädevusele ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 50.  Eeskirja rakendamine

  Käesoleva eeskirja 4. peatükk jõustub alates korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmist asjakohase riigihanke võitnud jäätmevedajale.

§ 51.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks:
 1) Põltsamaa Linnavolikogu 22. jaanuari 2008 määrus nr 68 „Põltsamaa linna jäätmehoolduseeskiri” ja Põltsamaa Linnavolikogu 16. juuni 2009 määrus nr 91 „Põltsamaa Linnavolikogu 22. jaanuari 2008 määruse nr 68 „Põltsamaa linna jäätmehoolduseeskiri“ muutmine”.
 2) Põltsamaa Linnavolikogu 25. aprilli 2006 määrus nr 20 „Põltsamaa linna korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord“ ja Põltsamaa Linnavolikogu 24. aprilli 2007 määrus nr 44 „Põltsamaa linna korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimuste ja korra muutmine”.

§ 52.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub üldises korras.

Margi Ein
Linnavolikogu esimees

Lisa 1 Kokkulepe ühise jäätmemahuti kasutamiseks

Lisa 2 Jäätmemahutite tühjendamise sagedus

Lisa 3 Kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete üleandmise piirkogused

Lisa 4 Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise taotlus

Lisa 5 Jäätmeõiendi vorm