Viljandi valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 30.10.2019 nr 85
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõigete 2 ja 4, § 67 lõike 6, § 70, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 4 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Viljandi valla haldusterritooriumil (edaspidi piirkond).
(2) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse (edaspidi JäätS), pakendiseaduse (edaspidi PakS) ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega, riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo ja -käitlemise teenuste hankelepinguga ning Viljandi valla veebilehel (edaspidi valla veebileht) asuvate juhendmaterjalidega.
(3) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine piirkonnas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine. Eesmärki aitab ellu viia korraldatud jäätmevedu.
(4) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on eeskirja täitmine kohustuslik.
(5) Jäätmehooldust piirkonnas korraldab ja kontrollib omavalitsusüksus oma haldusterritooriumil, Keskkonnaamet ning Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele.
(6) Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab Viljandi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;
2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamistes, jaemüügikohtades ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
3) ehitus- ja lammutusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata;
4) erikäitlust vajavad jäätmed, mida ei ole lubatud panna segaolmejäätmete mahutisse, on eelkõige tervishoiujäätmed, mille käitlemine segaolmejäätmetena võib põhjustada tervise- või keskkonnaohtu;
5) jäätmed on mistahes vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
6) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks keskkonnakompleksluba, jäätmeluba, vajadusel ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi või on nende jäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis, sh jäätmete vahendaja ja edasimüüja;
7) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sh vahendaja või edasimüüja tegevus;
8) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi, või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;
9) jäätmekäitlusleping on jäätmete käitlemise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel ning mis reguleerib selliste jäätmete käitlemist, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud või korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise ainuõigust omava jäätmevedaja puudumisel;
10) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
11) jäätmenimistu on keskkonnaministri määrusega kehtestatud jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu, millega reguleeritakse jäätmete liigitamist ohtlikeks ja tavajäätmeteks;
12) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt;
13) jäätmetekitaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid;
14) jäätmevaldaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveo tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldaja on ka kinnisasjal kinnisasja omanik, kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja, korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu või kui korteriühistut moodustatud ei ole, siis korteriomanike poolt volitatud isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) ehitise omanik;
15) jäätmevedaja on teenuste kontsessiooni korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele sõlmitud hankelepingu(te) alusel korraldatud jäätmeveoteenust;
16) jäätmeveoleping on jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel;
17) kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;
18) komposter on biolagunevate jäätmete käitlemiseks kasutatav suletav mahuti;
19) korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigustooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel;
20) korduskasutuseks ettevalmistamine on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta;
21) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
22) lepingu haldaja on kohalik omavalitsus või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt volitatud korraldatud jäätmeveo hanke läbiviija;
23) mahuti on jäätmete kogumiseks mõeldud anum;
24) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale;
25) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed, sh segaolmejäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, vanapaber ja pakendid ning pakendijäätmed;
26) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
27) pakendiorganisatsioon ehk taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud. Pakendiorganisatsiooni eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine;
28) pakendipunkt on avalikuks kasutuseks mõeldud koht, kus on eri liiki pakendijäätmete kogumiseks ettenähtud mahutid;
29) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustumist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast;
30) suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu vanamööbel sanitaartehnika jmt. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, mootorsõidukeid või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
31) vanapaber ehk paberi- ja kartongijäätmed on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja kartong. Paberiks eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.
(2) Eeskirja § 2 lõikes 1 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.
2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLDNÕUDED
§ 3. Jäätmehoolduse üldnõuded
(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(2) Iga tegevuse juures tuleb jäätmeteket vältida või kui see pole võimalik, siis vähendada.
(3) Jäätmekäitleja ja jäätmevaldaja peavad jäätmete käitlemisel lähtuma jäätmehierarhiast, eelistades jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlusse võttu ja muud taaskasutust (sh energiakasutust) jäätmete kõrvaldamisele. Olmejäätmetest võib prügilasse ladestada vaid jäätmeid, mille taaskasutamine materjalina, kütusena, energiaallikana või muul viisil ei ole võimalik. Liigiti kogutud jäätmed tuleb võimalusel ringlusse võtta.
(4) Olmejäätmeid tuleb koguda liigiti nende tekkekohas kogudes eraldi vähemalt järgmised jäätmeliigid (jäätmenimistu koodid):
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, sealhulgas pinnas ja kivid (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas luminestsentslambid (20 01 21*), CFC-sid sisaldavad seadmed (20 01 23*), patareid ja akud (20 01 34), elektri- ja elektroonikaseadmed (20 01 35*, 20 01 36), vanarehvid (16 01 03);
13) ohtlikud jäätmed, sealhulgas vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, pestitsiidid, värvid, lakid, lahustid, happed jms (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed).
(5) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad, halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paber- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
(6) Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse (väljapoole mahutit). Jäätmevaldaja on kohustatud tellima õigeaegse mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete jäätmemahuti kõrvale paigutamist.
(7) Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.
§ 4. Jäätmete vedamine
(1) Jäätmete vedu elumajade juurest on keelatud öörahu ajal kell 22.00 kuni 6.00, välja arvatud juhul, kui vallavalitsus on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks nimetatud ajal.
(2) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase äraveo eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.
(3) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.
(4) Jäätmeid vedav isik on kohustatud:
1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, elanikke kõige vähem häirival viisil;
2) vedama jäätmemahutisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi;
3) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmemahuteid;
4) teenuse osutamata jätmisel jäätmevaldajat esimesel võimalusel teavitama, miks ei olnud võimalik jäätmemahutit tühjendada ja millal on võimalik kordustühjendamine.
(5) Jäätmevedaja tohib jäätmed üle anda käitlemiseks selleks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
(6) Jäätmeveok peab olema kinnine ja vajadusel varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal sattuda keskkonda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmed keskkonda. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise või veo ajal keskkonda, tuleb need jäätmevedaja poolt koheselt koristada.
(7) Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele, mis on kirjeldatud hanketingimustes.
(8) Jäätmevaldaja, kes viib ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja eeskirjas sätestatud reegleid ning suutma tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale kahe aasta jooksul pärast jäätmete üleandmist.
§ 5. Jäätmete põletamine
(1) Jäätmete põletamine on keelatud, kui selleks ei ole Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavat luba.
(2) Küttekolletes võib põletada immutamata, lakkimata ja värvimata puitu. Paberi ja kartongi põletamine on lubatud ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.
(3) Hajaasustusalal on okste ja lehtede põletamine lubatud aastaringselt, v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld, tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tuletegemise koht peab paiknema ohutul kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Tule tegemise koht peab vastama siseministri 30.08.2010 määruse nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” nõuetele. Okste ja lehtede põletamisel peab jälgima tuleohutuse seaduse § 15 nõudeid.
§ 6. Jäätmekäitlus avalikel üritustel
(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamise eest ürituse korraldaja.
(2) Avalikul üritusel peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga jäätmemahuteid, et vältida nende ületäitumist, sh eraldi mahutid vanapaberi ja pakendijäätmete kogumiseks.
(3) Ajutiselt on avalikel üritustel lubatud jäätmete kogumisvahendina kasutada kilekotte.
§ 7. Jäätmekäitlus avalikes randades
(1) Avaliku ranna haldaja organiseerib vähemalt kaks korda aastas (iga puhkeperioodi eelselt ja järgselt) rannaala koristuse ja paigaldab piisava arvu jäätmemahuteid, sh eraldi mahuti pakendijäätmetele.
(2) Avalikus rannas teenuse osutaja vastutab teenuse pakkumisega kaasnevate jäätmete kogumise ja üleandmise eest. Rannas on keelatud klaaspakendis jookide müümine ja tarbimine.
(3) Avaliku ranna haldaja paigaldab ranna parklasse jäätmemahutid sorteerimata olmejäätmete ja pakendijäätmete jaoks. Mahutit tühjendatakse vastavalt vajadusele, sorteerimata olmejäätmete mahutit puhkeperioodil mitte harvem kui üks kord kuus.
§ 8. Jäätmekäitlus kalmistutel
(1) Kalmistutel korraldatav jäätmekäitlus võib olla kaasatud korraldatud jäätmeveosse. Kalmistu valdaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikus kasutuses olevad jäätmemahutid.
(2) Kalmistul tuleb eraldi koguda biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, plastijäätmeid ning segaolmejäätmed.
(3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmemahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
§ 9. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjale ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
2) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja § 3 lõikele 4 ja paigutama need vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse;
3) vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist omavahel või teiste jäätmetega;
4) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
5) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmeliigid, kui jäätmevaldaja on need üle andnud eeskirjas sätestatud viisil;
6) koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat;
7) andma jäätmed üle ainult asjakohast keskkonnakompleksluba või jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või isikule. Jäätmed võib viia ka nende jäätmete kogumiseks määratud ja vastavalt tähistatud kohta, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt veenduma, et isik, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, omab kehtivat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo luba omavale isikule.
8) organiseerima jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu või kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse;
9) jäätmete kogumiseks omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutama lepingu alusel ühismahuteid vastavalt eeskirja § 10 ja § 11 toodud tingimustele;
10) hoidma mahutid tervena ja puhtana, vastutama jäätmemahuti õige kasutamise ning selle ümbruse ja juurdesõidutee korrashoiu eest;
11) tagama mahuti kättesaadavuse jäätmevedajale veopäeval. Jäätmemahuti peab veopäeval asuma jäätmevedajale nähtaval kohal kinnistu sissepääsu lähedal;
12) paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse;
13) vajadusel enne paigutamist jäätmemahutisse pakkima jäätmed kilekottidesse, kotid sulgema, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele, talvel ei külmuks mahuti külge;
14) käitlema tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid ja ehitus- ja lammutusjäätmeid, vastavalt eeskirja peatükkides 5 ja 6 toodud nõuetele;
15) jäätmeseaduses sätestatud juhtudel omama keskkonnakompleksluba, jäätmeluba, registreerimistõendit või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Loa või tõendi saamiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul.
(2) Juriidilised isikud (sh korteriühistud) on täiendavalt kohustatud:
1) teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtte töötajaid eeskirjanõuetest;
2) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või vastava lepingu vallavalitsuse nõudel kontrollimiseks;
3) vallavalitsuse nõudmisel koostama jäätmekava, mis käsitleb tema tegevusega seotud jäätmehooldust;
4) kaubandusettevõtted, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud vähemalt lahtioleku ajaks paigaldama pealt kinnised olmejäätmete mahutid hoone sissepääsude juurde, mille õigeaegse tühjendamise ja ümbruse korrashoiu eest vastutab ettevõte või asutus ise.
(3) Kui eeskirja § 2 lõike 1 punktides 13 ja 14 nimetatud jäätmetekitaja ja jäätmevaldaja on erinevad isikud, määratakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või muu lepinguga.
(4) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud taolised alad) paigutab vajadusel jäätmemahutid vallavalitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik.
§ 10. Nõuded jäätmemahutile ja selle paiknemisele
(1) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnale. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhtuse ja korrashoiu, seda vajaduse korral pesema või tellima pesuteenuse.
(2) Olmejäätmete, sh vanapaberi, biolagunevate jäätmete ja pakendijäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
1) ühepereelamutes 50-liitrist jäätmekotti (maksimaalselt 10 kg);
2) 80-, 100-, 120-, 140-, 190-, 240-, 370-, 600-, 800- või 1100-liitriseid ratastel kaanega ning käepidemetega väikemahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse, kusjuures uued kasutusele võetavad mahutid peavad vastama kvaliteedistandardile EVS-EN 840;
3) kaanega varustatud 1,5 kuni 4,5 m3 suuruseid mahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;
4) pressmahuteid, vertikaalpresse ja süvakogumismahuteid;
5) pakendite ja vanapaberi üleandmiseks ka kuni 150-liitrist kotti.
(3) Jäätmekoti kasutamisel tuleb tagada, et jäätmekott on kaitstud loomade ja lindude eest ning jäätmekott ei purune enne selle jäätmeveokisse tõstmist.
(4) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas eestikeelne kiri või märgistus, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile, ning jäätmete tekkekoht (kinnistu aadress).
(5) Kinnistutel võib maaomaniku eelneval nõusolekul ja kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad eeskirja nõuetele.
(6) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel. Juhul, kui mahutid paiknevad teisel kinnistul selle kinnistu omaniku loal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Jäätmemahuti peab võimaluse korral paiknema hoonetest vähemalt 2 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi eelnevalt kokku teisiti.
(7) Jäätmemahutitele peab olema tagatud ohutu juurdepääs.
(8) Kuni 1100-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikemahutid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale või neid mahuteid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga või jäätmekäitluslepinguga.
(9) Jäätmemahuti tühjendamiseks on lubatud kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti jäätmeveo päeval paigutada oma kinnistu piirist välja, kuid võimalikult kinnistu piiri lähedale. Kinnistu piirist välja paigutatud jäätmemahuti ei tohi häirida liiklust ega jalakäijaid.
(10) Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele selliselt, et seda saab tühjendada vahetult jäätmeveoki paiknemiskohast.
(11) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.
(12) Juurdesõidutee mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest transporti takistavatest esemetest.
(13) Jäätmevedaja on kohustatud koristama jäätmemahutite paiknemiskoha, kui see on prahistatud vedaja süül, sealhulgas toimumata jäänud tühjenduskorra tõttu.
§ 11. Ühismahuti kasutamine
(1) Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks, kui jäätmevaldajad on ühiselt esitanud vallavalitsusele taotluse ühise jäätmemahuti kasutamiseks (lisa 2) ja majandusvaldkonna keskkonnaspetsialist on andnud nõusoleku ühismahuti kasutamiseks. Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes lähestikku asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks.
(2) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu või jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht.
(3) Korraldatud jäätmeveopiirkonnas loetakse ühismahuti kasutaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(4) Ühismahutina ei või kasutada segaolmejäätmete üleandmiseks jäätmekotti.
3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
§ 12. Korraldatud jäätmevedu
(1) Korraldatud jäätmeveo korraldab kohalik omavalitsus koostöös Mittetulundusühinguga Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus.
(2) Korraldatud jäätmeveo hanke tulemusena valitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitab vallavalitsus avalikkust valla veebilehe ja Viljandi Valla Teataja kaudu.
§ 13. Korraldatud jäätmeveo piirkond
Viljandi valla haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele ja jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel. Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.
§ 14. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud jäätmeliigid:
1) segaolmejäätmed (20 03 01) kogu Viljandi valla haldusterritooriumil;
2) paberi- ja kartongijäätmed (20 01 01) kogu Viljandi valla haldusterritooriumil;
3) biolagunevad jäätmed (biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed (selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse) (20 01 08, 20 02 01) asustusüksustes Kolga-Jaani alevik, Mustla alevik, Ramsi alevik, Viiratsi alevik, Päri küla ja Vana-Võidu küla ning asustusüksused, kus tegutseb vähemalt 25 istekohaga toitlustusettevõte, lasteaed, kool või haigla;
4) pakendijäätmed (15 01) soovituslikult lisateenusena kogu Viljandi valla haldusterritooriumil.
§ 15. Jäätmete kogumismahutite tühjendussagedused
(1) Segaolmejäätmete äraveo minimaalne sagedus on:
1) tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
2) hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul olenemata kasutatava mahuti suurusest. Mahuti ületäitumise ja/või haisu tekke korral peab jäätmete äravedu toimuma sagedamini;
3) tiheasustusalal asuvalt kinnistult, kus biolagunevate jäätmete kompostimine on tagatud ja jäätmevaldaja on esitanud vallavalitsusele taotluse korraldatud jäätmeveo graafiku muutmiseks (lisa 3) ning majandusvaldkonna keskkonnaspetsialist on asjaolusid kohapeal kontrollinud ja loa väljastanud, võib segaolmejäätmete tühjendamissagedus olla üks kord 12 nädala jooksul.
4) jäätmekoti maksimaalne äraveosagedus võib olla üks kord nelja nädala jooksul. Kui jäätmevaldajal tekib nelja nädala jooksul rohkem segaolmejäätmeid, tuleb jäätmete üleandmiseks kasutada mahutit.
(2) Biolagunevate jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis väldib mahuti täitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord nädalas 11 ja enam korteriga elamu kinnistul.
(3) Paberi ja kartongi kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle täitumist, viie ja enama korteriga elamu puhul mitte harvemini kui kord nelja nädala jooksul. Paberi ja kartongi kogumismahuti tuleb tühjendada kohe, kui see on täitunud.
(4) Pakendijäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle täitumist ja haisu teket, viie ja enama korteriga elamu puhul mitte harvemini kui kord kahe nädala jooksul. Pakendijäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada kohe, kui see on täitunud või levitab haisu.
§ 16. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine
(1) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile oma kinnistul või krundil, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on kuni 100% mahuti tühjendamise teenustasust. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.
(2) Kui biolagunevate jäätmete või vanapaberimahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus jätta mahuti tühjendamata ja tühjendada see segaolmejäätmete veoringil, rakendades vastava suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise teenustasu.
(3) Paragrahvi 16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud jäätmemahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama koheselt, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo kolme päeva jooksul alates takistuse esinemisest. Juhul, kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval, on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama asjaoludest, mis põhjustasid jäätmemahuti tühjendamata jätmise, algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Juhul, kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tasu tühisõidu eest.
(4) Kui jäätmevaldaja jäätmemahuti ei vasta eeskirja § 10 sätestatud tingimustele või kui jäätmevaldajal ei ole jäätmemahutit, on jäätmevedaja kohustatud varustama jäätmevaldaja tema tellimusel vajalikus koguses ja suuruses jäätmemahutitega.
(5) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma jäätmemahuti ümbruse puhtana ning kokkuleppel jäätmevedajaga reguleerima jäätmemahuti tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud jäätmemahuti ületäitumine, mahutist haisu levimine ja ümbruse reostumine. Juhul, kui mahuti ületäitumine ja selle ümbruse reostumine on põhjustatud jäätmevedaja tegevusest või tegevusetusest (nt ära jäänud graafikujärgsest veost), kohustub jäätmevedaja koristama mahuti ümbruse sinna maha kukkunud jäätmetest 5 tööpäeva jooksul.
(6) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldajal on soovituslik jäätmevedajaga sõlmida kirjalik jäätmeveoleping, muutmaks jäätmeveo teenus sujuvamaks ning vältimaks hilisemaid vaidlusi.
(7) Asjaolu, kas vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele ega vabasta jäätmevaldajat kohustusest jäätmeid jäätmevedajale üle anda ja korraldatud jäätmeveo teenuse eest esitatud arveid tasuda.
(8) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle jäätmeid vedavale isikule, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.
(9) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
(10) Korraldatud jäätmeveoga võib olla hõlmatud kalmistutel, avalikes parkides ning haljasaladel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine.
(11) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel, ühistranspordipeatustes ja tänavatel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine.
(12) Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmeveolepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad.
(13) Jäätmevaldajal on soovituslik jäätmevedajaga sõlmida kirjalik jäätmeveoleping, millega täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel eeskirja nõuetest. Jäätmemahutina kasutatakse sel juhul eeskirja § 10 nõuetele vastavat standardset jäätmemahutit ja selle tühjendamisel lähtutakse eeskirja § 15 sätestatud minimaalsest jäätmemahutite tühjendamise sagedustest.
(14) Jäätmeveolepingus sätestatakse muuhulgas ka lisateenuste osutamise ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused.
(15) Jäätmevedaja ei ole kohustatud tühjendama jäätmemahutit, mis sisaldab sobimatuid jäätmeid. Sobimatud jäätmed on jäätmed, mida on vastavalt eeskirjale keelatud jäätmemahutisse panna.
§ 17. Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoht
(1) Jäätmevedaja on kohustatud tühjendama jäätmemahutid ja ära vedama jäätmemahutite ümbrusesse paigutatud mahutivälised pakendatud segaolmejäätmed eelnevalt teada antud veopäeval ja jäätmevaldaja esitatud tellimuse korral hiljemalt järgmisel graafikujärgsel veopäeval alates tellimuse saamisest.
(2) Jäätmevedaja on kohustatud mahuti tühjendamisel vältima jäätmete mahakukkumist ja koristama mahuti tühjendamise ajal maha kukkunud jäätmed.
(3) Kui jäätmevedaja kahjustab jäätmete kogumise käigus eeskirja nõuetele vastavat jäätmemahutit, siis asendab jäätmevedaja selle uue eeskirja nõuetele vastava jäätmemahutiga omal kulul.
(4) Jäätmevedajale kuuluvad jäätmemahutid ja veokid peavad olema tähistatud jäätmevedaja tähisega ning jäätmeveokitel töötavad inimesed peavad kandma ühetaolisi jäätmevedaja tähisega tööriideid.
(5) Lepingu haldajal on õigus öelda hankeleping enne tähtaja lõppu üles ja sellega jäätmevedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allpool nimetatud asjaolu:
1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud hanke tulemus, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud;
2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
3) jäätmevedaja on korduvalt jätnud jäätmemahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole vabandatav;
4) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või hankelepingut.
(6) Kui esineb lõikes 5 nimetatud asjaolu, teavitab lepinguhaldaja sellest jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama viivitamatult alates sellekohase nõude saamisest.
(7) Korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete käitluskoht, kus on tagatud jäätmete maksimaalne taaskasutamine vastavalt jäätmehierarhiale, määratakse volikogu vastava otsusega või leitakse parim teenusepakkuja riigihanke korras volikogu nõusolekul.
§ 18. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks kuni kehtiva korraldatud jäätmeveo perioodi lõpuni (edaspidi korraldatud jäätmeveost vabastamine), kui kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud (lisa 1).
(2) Taotluses märgitakse:
1) põhjendused, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist korraldatud jäätmeveost;
2) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib vabastust korraldatud jäätmeveost;
3) andmed jäätmevaldaja kohta;
(3) Paragrahvi 18 lõikes 1 nimetatud taotlust menetletakse järgmiselt:
1) taotluse laekumisel kontrollib majandusvaldkonna keskkonnaspetsialist vajadusel kohapeal, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Kui taotlus ei vasta nõuetele, antakse jäätmevaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitatakse, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib taotluse jätta läbi vaatamata;
2) taotluses sisalduva info kontrollimiseks on majandusvaldkonna keskkonnaspetsialistil õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
3) majandusvaldkonna keskkonnaspetsialist võib vajadusel küsida kinnistu elektritarbimise ja/või veetarbimise andmeid eelneva aasta kohta, v.a juhul kui kinnistu on seni kasutuses olnud.
(4) Korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustab majandusvaldkonna keskkonnaspetsialist järgmistel juhtudel:
1) kui jäätmevaldaja ei ela teatud perioodi jooksul kinnistul ja seal ei toimu mingisugust tegevust;
2) kui jäätmeveoki ligipääs kinnistule on halbade teeolude tõttu alaliselt või ajutiselt takistatud;
3) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (suvila omanik) 1. maist kuni 30. septembrini. Vabastuse perioodiks loetakse ajavahemik 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.
(5) Korraldatud jäätmeveost mittevabastamise otsustab vallavalitsus korraldusega.
(6) Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluse menetlemise tähtaeg alates taotluse laekumisest vallavalitsusele kuni paragrahvi 18 lõikes 3 nimetatud otsuse teatavakstegemiseni on 1 kuu. Mõjuval põhjusel (lisateabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib majandusvaldkonna keskkonnaspetsialist taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.
(7) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise korral kannab majandusvaldkonna keskkonnaspetsialist jäätmevaldaja vabastamise otsuse jäätmevaldajate registrisse.
(8) Vabastatud jäätmevaldajat ei loeta väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi olevaks.
(9) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, kui:
1) vabastuse tähtaeg on möödunud;
2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks JäätS § 69 lõikes 5 nimetatud kirjalikku kinnitust, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud;
3) korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolude muutumisel või äralangemisel.
(10) Enne kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine lõpeb, on vabastatud jäätmevaldajal õigus vallavalitsusele esitada uus taotlus.
(11) Majandusvaldkonna keskkonnaspetsialistil on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse vallavalitsusele;
3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on muutunud.
§ 19. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasud määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmise hankelepingus.
(2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud jäätmemahuti mahust ja tühjendussagedusest ning ei sõltu jäätmemahuti täitumise määrast. Teenustasule lisatakse jäätmemahuti rendi maksumus, kui jäätmevaldaja rendib jäätmemahutit jäätmevedajalt.
(3) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama kõiki jäätmemahuti tühjendamise, jäätmete transpordi ning edasise käitlemise ning nende toimingutega vältimatult kaasnevate tegevustega seotud kulusid ja jäätmevedaja ei tohi lisatasu küsida jäätmevaldajalt olmejäätmete veo eest teistel põhjustel, mida pole nimetatud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud lepingus.
(4) Korraldatud jäätmeveo toimingud on muuhulgas jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine posti teel), jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel olenemata mahuti kasutamise perioodi pikkusest. Korraldatud jäätmeveo hanke läbiviimisel on kohaliku omavalitsuse üksuse poolt volitatud hanke läbiviijal õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.
(5) Teenustasude muutmist võib taotleda pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise vm teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.
(6) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Teenustasude muutmise otsustab vallavalitsus hiljemalt 60 päeva jooksul alates vastavasisulise taotluse saamisest.
(7) Vallavalitsuse poolt kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmekümne päeva pärast alates vallavalitsuse vastava korralduse avalikustamisest valla veebilehel.
(8) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutmisest mitte vähem kui 30 päeva ette.
(9) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit või jäätmekotti välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile või kui kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad sobimatuid jäätmeid, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on kuni 100% mahuti tühjendamise ühekordsest teenustasust.
(10) Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmevedajale tasuma teenustasu vastavalt korraldatud jäätmeveolepingus sätestatud tingimustele ning jäätmevaldajale arveldusperioodil osutatud teenuste alusel esitatud arvele.
§ 20. Jäätmekäitlusalased lisateenused
(1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale tasulisi lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
§ 21. Riigihange korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks
(1) Riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks ja korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks korraldab vallavalitsus koostöös Mittetulundusühinguga Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, juhindudes jäätmeseadusest ja riigihangete seadusest.
(2) Lisaks jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatud andmetele peavad korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides sisalduma:
1) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu projekt;
2) pakkumuse maksumuse esildis korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise teenustasude esitamiseks;
3) nõue, et ettevõtja tagab pakkumuse vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele.
4. peatükk JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE NÕUDED
§ 22. Jäätmete kogumine
(1) Mahuti värv peaks soovitavalt vastama sellega kogutavale jäätmeliigile järgmiselt: hall, must või roheline – segaolmejäätmed, sinine – vanapaber, pruun – biolagunevad jäätmed, kollane – pakendijäätmed, punane – ohtlikud jäätmed.
(2) Info erinevate eeskirjas käsitletud jäätmeliikide kogumispunktide asukoha kohta on leitav valla veebilehel.
(3) Erikäitlust vajavad jäätmed, mida ei ole lubatud panna segaolmejäätmete mahutisse, on eelkõige tervishoiujäätmed, mille käitlemine segaolmejäätmetena võib põhjustada tervise- või keskkonnaohtu.
§ 23. Segaolmejäätmete kogumine
(1) Segaolmejäätmete kogumine on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Segaolmejäätmete mahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mida ei ole nimetatud paragrahvi 23 lõikes 2.
(2) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on kohustuslik vastavalt eeskirja § 3 lõikele 4;
2) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;
3) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
4) üle 40 oC kuuma tuhka ja/või pakendamata tuhka;
5) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
6) käimlajäätmeid ja kogumiskaevude setteid;
7) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid, jäätmeveokeid, jäätmemahuti kasutajat või hooldajat, jäätmevedajat või teisi isikuid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist;
9) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
10) erikäitlust vajavaid jäätmeid.
§ 24. Vanapaberi ja kartongi kogumine
(1) Vanapaberi ja kartongi kogumine on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.
(2) Elamumaa sihtotstarbelisel kinnistul peab olema eraldi jäätmemahuti vanapaberi kogumiseks kui kinnistul on 10 ja enam korterit ning kaugküte või vedelkütust kasutav lokaalküte.
(3) Lepingu alusel ühismahuti kasutamise korral rakendub paragrahvi 24 lõikes 2 nimetatud kohustus, kui vanapaberi ühismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui paragrahvi 24 lõikes 2 sätestatud korterite arv ning ühismahuti kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti.
(4) Teistel kinnistutel peab vanapaberit koguma eraldi ja viima vanapaberi selleks ettenähtud kogumispunkti või andma üle jäätmevedajale või -käitlejale. Küttekoldes võib vanapaberit põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.
(5) Vanapaber, sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(6) Kui vanapaberi tekkekoht on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb see koguda tekkekohas eraldi mahutisse või jäätmekotti ja anda üle jäätmevedajale.
(7) Kui vanapaberi tekkekoht ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb see viia ise vastavalt tähistatud vanapaberi mahutisse või jäätmejaama.
(8) Vanapaberi mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid peale vanapaberi ja papi.
(9) Vanapaberi mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.
§ 25. Pakendi ja pakendijäätmete kogumine
(1) Liigiti kogutud ja sorteeritud pakendite ja pakendijäätmete üleandmiseks on võimalik kasutada:
1) avalikku segapakendijäätmete kogumispunktide võrgustikku, mille asukohad on leitavad valla veebilehel;
2) lisateenust korraldatud jäätmeveo raames.
(2) Tagatisrahaga pakendid ehk pandipakendid tuleb tagastada müügikohta või taaravastuvõtu punkti. Pandipakendi asukohad on leitavad valla veebilehel.
(3) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia vastavalt tähistatud, selleks ettenähtud pakendipunkti või jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, pakendiorganisatsioonile või pakendijäätmeid vedavale isikule.
(4) Pakendeid võib pakendimahutisse panna lahtiselt või kilekotti pakendatult. Kilekott võiks soovitavalt olla läbipaistev. Pakendiorganisatsioon või pakendiettevõtja ei või jätta pakendimaterjale ringlusse võtmata põhjendusel, et üle antud pakendid on pakendatud kilekotti.
(5) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad (tilgatud) ja kokku pressitud ning vastama pakendiettevõtja või pakendiorganisatsiooni vastavas juhendis toodud nõuetele.
(6) Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant (sellekohane märgis on kantud pakendile või etiketile), tuleb tarbija poolt tagastada müügikohta või taaravastuvõtu punkti.
(7) Pakendipunktide asukohad, jäätmemahutite miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas pakendipunktis ning nende minimaalne tühjendamissagedus lepitakse kokku pakendiorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja vallavalitsuse vahel sõlmitavas lepingus. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Pakendipunktis kogutakse eraldi mahutitesse vähemalt kolm pakendimaterjali liiki: paber- ja kartongpakend, klaaspakend ja segapakend. Klaaspakendit võib koguda ainult segapakendi mahutiga, kui see tagab vähemalt sama suure klaaspakendi ringlussevõtu määra ja vastav kokkulepe on lepingus sätestatud.
(8) Pakendijäätmete kogumismahutisse on keelatud panna muid jäätmeid peale pakendijäätmete.
§ 26. Pakendiettevõtja, pakendiorganisatsiooni ja pakendijäätmeid vedava isiku kohustused
(1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis.
(2) Kui tagatisrahata müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse nõusolekul ja tingimustel.
(3) Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.
(4) Pakendiorganisatsioonid ning need pakendiettevõtjad, kes ei ole liitunud pakendiorganisatsiooniga, on kohustatud sõlmima vallavalitsusega lepingu, milles määratakse kindlaks pakendipunktide asukohad ja mahutite paigaldustingimused omavalitsuses, mahutite arv ja maht igas pakendipunktis, tüüp, välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja pakendipunkti korrashoid.
(5) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt suurte tähtedega eesti keeles, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada, pakendiliiki täpsustav näidisloetelu, pakendimahutiga pakendeid koguva pakendiorganisatsiooni nimi, veebilehe aadress, kontaktandmed ja seda pakendimahutit tühjendava jäätmekäitleja nimetus ja kontaktandmed.
(6) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab pakendiorganisatsioon tagama vähemalt pakendiseaduse nõuetele vastava pakendipunktide tiheduse. Vallavalitsus võib kokkuleppel pakendiorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga suurendada pakendipunktide tihedust pakendiseaduses sätestatud miinimumist.
(7) Pakendijäätmeid võib koguda tekkekohas. Kui tekkekohas kogumine toimub tasuta, võib vallavalitsuse nõusolekul vähendada avalikkusele suunatud pakendipunktide tihedust, mahutite arvu, mahtu või tühjendussagedust võttes aluseks seadusest tuleneva kogumiskohtade tiheduse ja omavalitsuse rahvastiku arvu. Tekkekohas on lubatud kõik pakendimaterjali liigid koguda ühte mahutisse, kuid pakendiorganisatsioon peab tagama pakendite järelsortimise ja taaskasutusse suunamise. Tekkekohas kogumisel tiheasustusalal ei või küsida niinimetatud tühisõidutasu.
(8) Pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.
(9) Pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon on kohustatud:
1) hoidma pakendipunktis olevad mahutid terved ja puhtad tagades vajadusel nende puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest ja mustusest;
2) tagama, et kaane, luugi vmt suletavad mahutid on ohutud ja kergelt avatavad ka lastele ning vanuritele;
3) vältima ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus ja ületäituvuse tõttu maha kukkunud pakendijäätmed ning need pakendijäätmed, mis on pandud mahuti kõrvale maha, kuna neid ei ole oma suuruse tõttu võimalik mahutisse paigutada;
4) kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maaomaniku ja pakendiettevõtja või pakendiorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti ja pakendimahutid on olnud ületäitunud, korraldama pakendijäätmete koristamise kuni 3 m raadiuses pakendipunktist.
(10) Pakendijäätmete mahuteid tuleb tühjendada regulaarselt ja vastavalt vajadusele selliselt, et oleks välditud jäätmemahuti ületäitumine või ümbruskonna reostus ja elanikele tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus. Pakendijäätmete mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.
§ 27. Biolagunevate jäätmete kogumine
(1) Biolagunevate jäätmete kogumine on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.
(2) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks peab olema eraldi mahuti ja need tuleb üle anda jäätmevedajale:
1) asustusüksuses Kolga-Jaani alevik, Mustla alevik, Ramsi alevik, Viiratsi alevik, Päri küla ja Vana-Võidu küla elamumaa sihtotstarbelisel kinnistul, millel on 11 ja enam korterit;
2) asustusüksuses Kolga-Jaani alevik, Mustla alevik, Ramsi alevik, Viiratsi alevik, Päri küla ja Vana-Võidu küla lepingu alusel ühismahutit kasutavate kinnistute puhul rakendub nimetatud kohustus, kui biolagunevate jäätmete ühismahutit kasutavatel kinnistutel on kokku 11 ja enam korterit;
3) kinnistul, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 25 kg või kui kinnistul tegutseb vähemalt 25 istekohaga toitlustusettevõte, lasteaed, kool või haigla, v.a juhul, kui jäätmevaldaja kasutab toidujääkide purustamisseadet ja saadav suspensioon juhitakse ühiskanalisatsiooni;
4) sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt kord nädalas 11 ja enam korteriga elamu kinnistul.
(3) Üksikelamul ja vähem kui 11 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb biolagunevad jäätmed kompostida nõuetele vastavalt samal kinnistul või anda üle jäätmevedajale.
(4) Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed sealhulgas kivid ja pinnas jms tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(5) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale, viia lähimasse jäätmejaama või kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed sealhulgas kivid ja pinnas võib Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavasisulise registreerimistõendi alusel taaskasutada registreerimistõendis määratud tingimustel, anda üle lähimasse jäätmejaama või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
(6) Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb paigutada biolagunevate jäätmete mahutisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või täielikult biolagunevatesse kottidesse (kotid peavad vastama standardile EN 13432). Biolagunevate jäätmete mahuti võib olla vooderdatud biolaguneva kotiga.
(7) Biolagunevate jäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui biolagunevaid jäätmed. Biolagunevaid jäätmeid ei tohi visata segaolmejäätmete mahutisse.
§ 28. Biolagunevate jäätmete kompostimisnõuded
(1) Kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.
(2) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.
(3) Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.
(4) Kompostiaun või komposter peab paiknema vähemalt ühe meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt kümne meetri kaugusel kaevust.
(5) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.
§ 29. Plastijäätmete kogumine
(1) Plastijäätmed (jäätmekood 20 01 39) on olmejäätmest eraldi kogutud jäätmed (näiteks plastist mänguasjad, kausid, ämbrid, vannid, kelgud jne), mida tuleb tekkekohas liigiti koguda.
(2) Plastijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia lähimasse jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Kasutuskõlblikud plastesemed võib viia kasutatud asjade müügikohta.
§ 30. Metallijäätmete kogumine
(1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.
(2) Metallijäätmed (sh must ja värviline vanametall) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või viia lähimasse jäätmejaama.
§ 31. Klaasijäätmete kogumine
(1) Klaasjäätmed (jäätmekood 20 01 02) on olmejäätmest eraldi kogutud jääde (näiteks tarbeklaas nagu vaasid, pitsid, kannud jm, klaasist riiulid ja lauakate, peegel, lehtklaas jne), mida tuleb tekkekohas liigiti koguda.
(2) Klaasijäätmed (lehtklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia lähimasse jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Klaaspakendi mahutisse võib panna ainult klaasist pakendijäätmeid.
§ 32. Puidujäätmete kogumine
(1) Puidujäätmed (jäätmekood 20 01 38) on olmejäätmest eraldi kogutud jääde, näiteks värvimata, immutamata ja lakkimata puit.
(2) Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia lähimasse jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, kusjuures eelistada tuleb puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.
§ 33. Tekstiili- ja rõivajäätmete kogumine
(1) Tekstiili- ja rõivajäätmed (jäätmekoodid 20 01 10, 20 01 11) on olmejäätmest eraldi kogutud jääde (näiteks korduskasutuseks kõlbmatud rõivad ja tekstiil).
(2) Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia lähimasse jäätmejaama või kasutatud rõivaste müügikohta, kogumispunkti või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
§ 34. Suurjäätmete kogumine
Suurjäätmed on diivanid, madratsid, lauad, kapid, riiulid, toolid, voodid, kardinapuud, vaibad, kraanikausid, WC potid, vannid jms, mis tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia lähimasse jäätmejaama või vastavalt tähistatud suurjäätmete kogumiskohta või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
§ 35. Probleemtoodete ja nende jäätmete kogumine
(1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.
(2) Elektroonikaromud, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikaromude kogumiskohta, viia lähimasse jäätmejaama või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta. Elektroonikaromud, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm, võib tasuta ära anda elektri- ja elektroonikaseadmete müügikohta, mille müügipind on vähemalt 400 m2. Jäätmevaldajal on õigus komplektsed elektroonikaromud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
(3) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia vanarehvide kogumispunkti, lähimasse jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul. Jäätmevaldajal on õigus vanarehvid nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
(4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või lähimasse jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta.
(6) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele või mõnda teise põllumajandusplasti kogumispunkti.
§ 36. Ohtlike jäätmete kogumine
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlikud jäätmed (vanaõli, õlifiltrid, ravimid, värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäägid, olmekemikaalid jne) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või lähimasse jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Ravimijäägid võib tagastada apteeki.
(3) Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud vastava jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.
(4) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.
(5) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.
(6) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele või jäätmekäitluskohta.
(7) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
5. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD
§ 37. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Peatükis 5 sätestatud kord on kohustuslik kõikidele omavalitsuse haldusterritooriumil asuvatele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistu jaotises 18 (edaspidi tervishoiujäätmed).
(2) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks.
(3) Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
1) bioloogilised jäätmed;
2) teravad-torkivad jäätmed;
3) nakkusohtlikud jäätmeid;
4) laboratooriumide jäätmed
5) ravimijäätmed;
6) radioaktiivsed jäätmed;
7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule;
8) eeskirja § 3 lõikes 4 nimetatud jäätmed;
9) diskreetne vanapaber.
(4) Ohtlike jäätmete ja paragrahvi 37 lõike 3 punktis 8 nimetatud jäätmete käitlemisel lähtutakse eeskirjas toodud üldistest nõuetest.
(5) Mahuteid, mis sisaldavad tervishoiujäätmeid, tuleb hoida tervishoiuasutuses piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega.
(6) Kõik tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab asjakohast keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või on Keskkonnaametis nende jäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
§ 38. Bioloogilised jäätmed
Bioloogilised jäätmed (operatsiooni käigus tekkinud jäätmed, sh amputeeritud kehaosad ja elundid, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused) tuleb koguda ja pakkida tekkekohas plastikkotti, millel on markeering,,Bioloogilised jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda ja käidelda 5. peatükis sätestatud korras.
§ 39. Teravad ja torkivad jäätmed
Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms) tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev ja käidelda 5. peatükis sätestatud korras.
§ 40. Ohtlikud tervishoiujäätmed
(1) Tervishoiuasutuses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda üksteisest lahus, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale ja anda üle vastavat õigust ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.
(2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne prügilasse üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.
(3) Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena, lähtudes eeskirja § 9 lõikes 1 sätestatust.
(4) Ravimijäätmed (sh kasutuskõlbmatud vaktsiinid) tuleb koguda nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse muuhulgas ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.
(5) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt kraadiklaasid, amalgaamplommid, elavhõbedat sisaldavad reagendid) tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.
(6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.
(7) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.
§ 41. Diskreetne vanapaber
Diskreetne vanapaber (paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, teisi isikuid ja ravitööd puudutavate andmetega) tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas, purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.
§ 42. Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlatele
(1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid;
3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
4) põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana;
5) juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga;
6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
8) lukustatav ja ei tohi olla jäätmešahti.
(2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti esitatud nõuetele.
6. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE
§ 43. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb korraldada nende liigiti kogumine tekkekohal.
(2) Ehitusprojektile (sh ehitusprojekt ehitise lammutamiseks) peavad olema lisatud järgmised andmed:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;
4) jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.
(3) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta (lisa 4).
(4) Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada lammutustööde lõpetamise dokumentatsiooniga koos ehitusjäätmete õiend (lisa 4).
(5) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis, omama vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete vedamisel ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.
(6) Keskkonnaameti vastava loa või registreeringu olemasolul võib tekkinud ehitusjäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ehitusjäätmete käitluskohas.
(7) Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või kes on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(8) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada (tellised, laudised, palgid, torud, radiaatorid, uksed, aknad) või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.
(9) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.
(10) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks.
§ 44. Ehitusjäätmete valdaja kohustused
(1) Ehitusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastavalt eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.
(2) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.
(3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
1) vältima ja vähendama jäätmete teket;
2) koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti, kui ehitusjäätmeid tekib eeldatavasti kokku üle 10 m3, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil. Liigiti tuleb koguda vähemalt:
2.1) puit;
2.2) paber ja kartong;
2.3) metall;
2.4) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms);
2.5) klaas;
2.6) pinnas;
2.7) plastijäätmed;
2.8) ohtlikud jäätmed;
2.9) korduskasutuseks sobivad materjalid;
2.10) pakendid.
3) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;
4) andma paragrahvi 44 lõike 3 punktis 2 nimetatud jäätmed üle vaid isikule, kellel on vastav õigus nende jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muul moel taaskasutamiseks, kui tal endal pole võimalik neid jäätmeid korduskasutada või taaskasutada;
5) vajadusel tõendama jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist ja üleandmist paragrahvi 44 lõikes 3 punktis 4 nimetatud isikule;
6) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;
7) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;
8) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale;
9) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
10) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest.
§ 45. Ohtlikud ehitusjäätmed
(1) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:
1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniiti, asbesttsementplaate, asbesttsementtorusid, isolatsioonimaterjali), järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;
2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);
4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
5) saastunud pinnas.
(2) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.
(3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.
(4) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnorme (Keskkonnaministri 11.08.2010 määrus nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“).
7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 46. Järelevalve teostamine ja vastutus
(1) Järelevalvet eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostab vallavalitsus.
(2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele eeskirja nõuete täitmise kohta.
§ 47. Vastutus
Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse JäätS § 120-122, JäätS § 124-12611 ja PakS § 29-30 alusel. Nimetatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on JäätS § 127 lõikes 2 ja PakS § 33 lõigetes 2, 4, 5 ja 6 nimetatud isikud. Väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
§ 48. Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimine
(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastatusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastatuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).
(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastatuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.
(3) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastatuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastatuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.
8. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUS
§ 49. Jäätmekäitluskoha järelhooldus
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(5) Vallavalitsusel on õigus teha Keskkonnaametile ettepanekuid jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.
9. peatükk JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE JA SORTIMISE ARENDAMISE NÕUDED KOOS TÄHTAEGADEGA JÄÄTMELIIKIDE KAUPA
§ 50. Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded
(1) Segaolmejäätmete kogumiseks nende tekkekohas on aastaks 2020 eesmärk liita jäätmetekkekohtadest 100% korraldatud jäätmeveoga ning suunata taaskasutusse 50% vallas tekkivate olmejäätmete kogumassist.
(2) Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise eesmärgiks on pakendijäätmete liigiti kogumise senise osakaalu (53%) suurendamine vähemalt 60%-ni pakendijäätmete kogumassist aastaks 2020. Eesmärgi saavutamiseks tuleb elanikkonda rohkem teavitada pakendijäätmete liigiti kogumisest ning hõlmata pakendijäätmete kogumine korraldatud jäätmeveoga lisateenusena alates 2019. aastast.
(3) Paberi ja kartongi taaskasutamise eesmärgiks on liigiti kogumine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina. Eesmärgiks on jätkata vanapaberi ja kartongi kogumist korraldatud jäätmeveo raames.
(4) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on aastaks 2020 vähendada biolagunevate jäätmete osakaal olmejäätmetes 20 massiprotsendini. Eesmärgiks on hõlmata biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumine korraldatud jäätmeveoga alates 2019. aastast.
(5) Plasti, metalli, klaasi, puidu, tekstiili, suurjäätmete, vanarehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete kogumiseks tuleb valda rajada jäätmejaam. Eri liiki jäätmete äraandmisvõimaluste kohta on vajalik teostada pidevat teavitustööd.
(6) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on aastaks 2023 suunata taaskasutusse 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Selleks on vajalik teha teavitustööd, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimiks kohapeal materjalipõhiselt ning toimuks jäätmete kohtsorteerimine. Kindlasti tuleb koguda eraldi eterniiti.
10. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 51. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks:
1) Kolga-Jaani Vallavolikogu 27.04.2012 määrus nr 64 „Kolga-Jaani valla jäätmehoolduseeskiri“;
2) Tarvastu Vallavolikogu 30.03.2011 määrus nr 9 „Tarvastu valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine“;
3) Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määrus nr 82 „Viljandi valla jäätmehoolduseeskiri“;
4) Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määrus nr 83 „Viljandi valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“.
§ 52. Hankelepingute kehtivus
Enne eeskirja jõustumist sõlmitud hankelepingud kehtivad kuni hankelepingute lõpptähtajani.
§ 53. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Kaupo Kase
vallavolikogu esimees
Lisa 1 Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlus
Lisa 2 Ühise jäätmemahuti kasutamise taotlus
Lisa 3 Taotlus korraldatud jäätmeveo graafiku muutmiseks
Lisa 4 Ehitusjäätmete õiend
Facebook
Twitter