Ettevõtja praktikajuhendaja toetuse andmise kord
Vastu võetud 31.10.2019 nr 21
jõustumine 01.12.2019
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2 ja § 22 lg 1 p 5 alusel ning kooskõlas konkurentsiseaduse § 301 lg-ga 1 ja §-ga 33 ning Tallinna põhimääruse § 6 lg-ga 3 ja § 26 lg 1 p-ga 5.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Ettevõtja praktikajuhendaja toetuse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib Tallinna Ettevõtlusameti (edaspidi ettevõtlusamet) kaudu praktikajuhendaja tegevuseks toetuse (edaspidi toetus) andmist ja kasutamist.
§ 2. Riigiabi
(1) Ettevõtja praktikajuhendaja toetus (edaspidi toetus) on käsitatav vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes. Toetuse andmisele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Ühele taotlejale antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul koos käesoleva korra alusel taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot.
(3) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid.
(4) Toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse § 492 lõikes 3 sätestatut.
(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(6) Korda ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(7) Toetuse saajal on kohustus säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente kümme aastat alates toetuse otsuse tegemisest.
(8) Ettevõtlusamet säilitab toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente kümme aastat alates korra alusel viimase toetuse andmisest.
§ 3. Toetuse eesmärk
(1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada teadmismahukate erialade õppepraktikate kvaliteetset korraldamist ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste (edaspidi koos õppeasutus) ning ettevõtjate koostöös ning motiveerida ettevõtjaid kasutama õppurite juhendamisel kogenud töötajaid.
(2) Toetuse tulemusena:
1) paraneb nii erialane koostöö ettevõtja ja õppeasutuse vahel kui ka ettevõtja võimalus leida uusi kompetentseid töötajaid, kes aitavad luua uut lisandväärtust ja toetavad ettevõtja ärieesmärkide saavutamist;
2) õppeasutustel suureneb võimalus saata õppureid õppepraktikale ettevõtjate juurde, kes kasutavad praktikajuhendajana kompetentseid ja kogemustega spetsialiste, ning saada ettevõtjatelt praktilist tagasisidet õppekavade arendamiseks;
3) õppuritel on lihtsam leida motiveeritud ja pädev praktikajuhendaja ning saada kvaliteetne praktiline kogemus õpitaval erialal.
§ 4. Terminid
Korras kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) kutseõppeasutus - õppeasutus, kus omandatakse kutsekeskharidus või oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud mingil kutse- või erialal. Kutseõppeasutuse tegevuse alused on kehtestatud kutseõppeasutuse seaduses;
2) praktikajuhendaja - õppepraktika toimumise ajal praktikanti juhendav spetsialist, kellel on vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus või vastav kvalifikatsioon ning kellel on taotlejaga sõlmitud täistööajaga tööleping;
3) rakenduskõrgkool - õppeasutus, kus omandatakse kõrgharidus ja mille tegevuse alused on kehtestatud rakenduskõrgkooli seaduses;
4) taotleja - äriühing, kes on esitanud ettevõtlusametile toetuse taotluse;
5) taotlus - toetuse taotlemise avaldus ja sellele lisatud dokumendid. Taotluse vormi kinnitab ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga;
6) tegevusala - valdkond, mille taotleja on nimetanud põhitegevusalana viimases äriregistrile esitatud majandusaasta aruandes;
7) toetuse saaja - äriühing, kelle esitatud taotluse on ettevõtlusamet vastavaks tunnistanud;
8) õppepraktika - praktikandi erialaga seotud kindlate eesmärkidega töö, mida praktikant teeb töökeskkonnas praktikajuhendaja juhendamisel ja õppeasutuse õppekavas ette nähtud tundide mahus;
9) õppepraktika periood - taotleja ja õppeasutuse vahel kokku lepitud või õppeasutuse kinnitatud ajavahemik, mille jooksul on õppeasutus ette näinud õppepraktika ja taotleja võimaldab õppuril õppepraktikal osaleda;
10) õppepraktika toimumise aeg - taotluses märgitud aeg, mille jooksul õppur osaleb taotleja juures õppepraktikal ja tekivad abikõlblikud kulud. Õppepraktika toimumise aeg peab jääma ühte kalendriaastasse;
11) ülikool - õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, kus toimub kõrgharidusstandardile vastav õpe kõrgharidustaseme kolmel astmel ja mille tegevuse alused on kehtestatud ülikooliseaduses.
2. peatükk ABIKÕLBLIKUD KULUD, TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED JA TOETUSE ÜLEMMÄÄR
§ 5. Kulude abikõlblikkus
(1) Toetust antakse praktikajuhendajale õppepraktika toimumise ajal praktikandi juhendamisega seotud lisatöö tasustamiseks, lähtudes põhimõttest, et üht praktikanti juhendab üks juhendaja. Toetust antakse kuni 40 juhendamistunni eest nädalas sõltumata juhendatavate praktikantide arvust.
(2) Toetust antakse §-s 6 sätestatud ülemmäära arvestades järgmiste kulude (edaspidi abikõlblikud kulud) katteks: õppepraktika juhendamise eest praktikajuhendajale makstav lisatasu ning tööandja makstavad ja tööandjalt kinnipeetavad maksud ja maksed.
(3) Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid kulusid, mis on tekkinud õppepraktika toimumise ajal või hiljemalt kuluaruande esitamise tähtpäevaks.
(4) Õppepraktika juhendamise eest praktikajuhendajale makstava lisatasu arvestamisel lähtutakse õppepraktika mahust astronoomilistes tundides. Taotleja ja õppeasutus lepivad õppepraktika mahu enne toetuse taotlemist kirjalikult kokku, võttes aluseks õppuri õppekavas ette nähtud õppepraktika mahu.
§ 6. Toetuse andmise tingimused ja ülemmäär
(1) Toetust antakse Eesti kõrg- ja kutseharidusstandardi alusel järgmistes õppevaldkondades, õppekavarühmades ja õppesuundades õppivate praktikantide juhendamiseks:
1) loodusteadused, matemaatika ja statistika (kõik õppesuunad ja õppekavarühmad);
2) informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (kõik õppesuunad ja õppekavarühmad);
3) tehnika, tootmine ja ehitus (kõik õppesuunad ja õppekavarühmad);
4) humanitaaria ja kunstid (ainult kunstide õppesuund).
(2) Eesti kõrg- ja kutseharidusstandardi muutmisel võib toetust anda ka lõikes 1 nimetamata õppevaldkonnas, õppekavarühmas ja õppesuunas õppivate praktikantide juhendamiseks, kui selle sisu vastab korras nimetatud loetelule.
(3) Õppepraktika peab toimuma ühe kalendriaasta jooksul.
(4) Toetuse ülemmäär ühe praktikandi juhendamise eest tunnis on neli eurot, sealhulgas töötasult makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.
(5) Toetuse ülemmäär ühe taotleja kohta kalendriaastas on 3000 eurot.
(6) Toetust antakse kuni 100% ulatuses tegelikult tehtud abikõlblikest kuludest.
3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE NING TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED
§ 7. Toetuse taotlemine
(1) Taotluste vastuvõtmine kuulutatakse välja ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga. Ettevõtlusamet annab taotluste vastuvõtust teada üleriigilise levikuga päevalehes ja Tallinna veebilehel.
(2) Taotlus esitatakse Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi iseteeninduskeskkonnas (edaspidi TTR) aadressil mittetulundus.tallinn.ee/iseteenindus. Kui taotlejal ei ole võimalik TTRi kasutada, siis esitab ta taotluse ettevõtlusametile esindusõigusliku isiku allkirjastatud paberdokumendina.
(3) Taotlus peab olema esitatud vähemalt üks päev enne taotluses nimetatud õppepraktika toimumise aega. Hiljem esitatud taotlused jäetakse läbi vaatamata.
(4) Ettevõtlusamet peatab taotluste vastuvõtmise juhataja käskkirjaga, kui kalendriaastal vastavaks tunnistatud taotluste alusel antavate toetuste kogumaht on võrdne summaga, mis on sellel aastal linna eelarves ettevõtlusametile toetuse maksmiseks ette nähtud. Taotlused, mis on esitatud pärast toetuse maksmiseks ette nähtud summa täitumist, jäetakse läbi vaatamata ning tagastatakse taotlejale.
(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluste vastuvõtmise peatamist jätkatakse taotluste vastuvõtmist juhul, kui linna eelarves nähakse ette lisaraha toetuse eraldamiseks.
§ 8. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistris Tallinna aadressile registreeritud äriühing.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) taotleja on tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta ja esitanud äriregistrile vähemalt ühe majandusaasta aruande;
2) taotleja täistööajaga töötajate arv on viimase äriregistrile esitatud majandusaasta aruande põhjal vähemalt üks;
3) taotlejal on tasutud riiklikud ja kohalikud maksud ning tal ei ole Tallinna linna ees muid võlgu või on need ajatatud. Võla ajatatuse korral peavad maksed olema tasutud maksegraafiku kohaselt. Taotleja peab olema esitanud maksukorralduse seaduses ja teistes maksuseadustes nõutavad maksudeklaratsioonid;
4) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- või pankrotimenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust.
(3) Korda ei kohaldata taotlejale, kelle viimase äriregistrile esitatud majandusaasta aruande järgi on rohkem kui 50% tema müügitulust saadud järgmistel tegevusaladel:
1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (edaspidi EMTAK) 2008, jagu A);
2) joogitootmine, v.a alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11, v.a alajagu 1107);
3) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 12);
4) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G);
5) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K);
6) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 69); peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 70); turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 732);
8) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).
§ 9. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
1) esitama ettevõtlusameti nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet ja -dokumente nõutud vormis ja tähtajal, sh esitama ettevõtlusameti nõudmisel praktikajuhendaja töölepingu;
2) võimaldama ettevõtlusametil kontrollida taotleja esitatud andmete õigsust ning taotleja ja taotluse vastavust nõuetele;
3) teavitama ettevõtlusametit viivitamata kirjalikult taasesitatavas vormis sellest, kui on muutunud taotluses esitatud andmed või on selgunud asjaolud, mis mõjutavad või võivad mõjutada ettevõtlusametit või taotlejat oma kohustuste täitmisel;
4) teavitama ettevõtlusametit viivitamata kirjalikult taasesitatavas vormis sellest, kui on plaanis muuta taotluses nimetatud õppepraktika tegevusi, toimumisaega või -kohta või praktikajuhendajat;
5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama ettevõtlusametile teavet, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
§ 10. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotluses kirjeldatud õppepraktika peab vastama korra §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärgile.
(2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) toetust taotletakse ainult abikõlblike kulude katteks;
2) toetust taotletakse §-s 6 nimetatud õppevaldkondades, õppekavarühmades ja õppesuundades õppivate praktikantide juhendamiseks:
3) taotletava toetuse suurus ei ületa toetuse ülemmäära.
(3) Taotluses esitatakse järgmine teave:
1) taotleja ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress ja pangarekvisiidid ning esindusõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed;
2) andmed õppepraktika kohta, sh selle eesmärk, andmed praktikandi või praktikantide ning praktikajuhendaja või -juhendajate kohta, oodatavad tulemused, õppepraktika toimumise aeg, lõppkuupäev, astronoomiline juhendamistundide arv ja taotletava toetuse suurus.
(4) Taotluse kohustuslikud lisad on:
1) õppeasutuse ja taotleja vahel sõlmitud õppepraktika leping või muu samaväärne dokument, mis sisaldab muu hulgas teavet praktikandi, õppepraktika perioodi ja õppepraktika mahu kohta astronoomilistes tundides;
2) õppepraktika kava;
3) praktikajuhendaja erialast pädevust tõendavad dokumendid.
4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 11. Taotluse menetlemine
(1) Kui taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb muid puudusi, võib ettevõtlusamet nõuda taotlejalt lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ja/või taotluse puuduste kõrvaldamist. Ettevõtlusamet teavitab taotlejat, millised asjaolud vajavad selgitamist või täiendamist, ning määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja. Kui puudust ei kõrvaldata tähtajaks, võib ettevõtlusamet jätta taotluse läbi vaatamata.
(2) Taotleja ja taotluse vastavus korras esitatud nõuetele otsustatakse ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(3) Kui kalendriaastal vastavaks tunnistatud taotluste alusel antavate toetuste kogumaht on võrdne summaga, mis on sellel aastal linna eelarves ettevõtlusametile toetuse maksmiseks ette nähtud, peatab ettevõtlusamet taotluste vastuvõtmise juhataja käskkirjaga. Enne taotluste vastuvõtmise peatamist laekunud nõuetekohased taotlused tunnistatakse vastavaks linna eelarves selleks ettenähtud summa ulatuses taotluste laekumise järjekorras. Taotlused, mis on esitatud pärast toetuse maksmiseks ette nähtud summa täitumist, jäetakse läbi vaatamata ning tagastatakse taotlejale.
(4) Ettevõtlusamet edastab taotluse vastavaks või mittevastavaks tunnistamise otsuse taotlejale TTRi kaudu viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Otsus loetakse kättetoimetatuks selle edastamise päevale järgneval tööpäeval.
5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSMINE, ARUANDLUS JA KONTROLL
§ 12. Aruandlus ja toetuse väljamaksmine
(1) Toetuse saaja esitab 60 kalendripäeva jooksul pärast õppepraktika toimumist kuluaruande. Kuluaruande vormi kinnitab ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga.
(2) Toetuse saaja esitab kuluaruande TTRis. Kui TTRi ei ole võimalik kasutada, siis esitab toetuse saaja kuluaruande ettevõtlusametile esindusõigusliku isiku allkirjastatud paberdokumendina. Kuluaruande kohustuslikud lisad on:
1) abikõlblike kulude tegemist tõendavad dokumendid. Abikõlblike kulude tegemist tõendatakse praktikajuhendaja palgateatisega, mis sisaldab andmeid täistööaja eest makstava töötasu ja õppepraktika juhendamise eest makstava lisatasu arvestamise kohta, ning maksekorraldusega, mis sisaldab andmeid palgateatises näidatud töötasu ja õppepraktika juhendamise eest makstava lisatasu ülekandmise kohta praktikajuhendajale;
2) õppepraktika kokkuvõte (praktikaaruanne, õppeasutusele esitatava õppepraktika päeviku koopia või muus vormis esitatud kokkuvõte), mis sisaldab teavet õppepraktika toimumise aja, asjaolude, tulemuste ja mahu (juhendatud astronoomilised tunnid) kohta.
(3) Ettevõtlusamet vaatab kuluaruande läbi. Kontrollitud ja korrale vastava kuluaruande kinnitab ettevõtlusameti juhataja. Väljamakstava toetuse suuruse määramisel lähtutakse taotlusest, taotluse vastavaks tunnistamise otsusest, kuluaruandele lisatud abikõlblike kulude tegemist tõendavatest dokumentidest ning õppepraktika kokkuvõttes märgitud õppepraktika mahust. Toetus kantakse toetuse saaja arvelduskontole 21 kalendripäeva jooksul pärast kuluaruande kinnitamist.
(4) Kui toetuse saaja jätab kuluaruande tähtajaks esitamata või kui pärast taotluse vastavaks tunnistamist ilmneb, et toetuse saaja ei vasta taotlejale esitatavatele nõuetele, tunnistab ettevõtlusamet taotluse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks ja teavitab toetuse saajat sellest viivitamata.
(5) Ettevõtlusametil on igal ajal õigus kontrollida toetuse kasutamist, nõuda lisateavet ja -dokumente projekti asjaolude ning toetuse kasutamise kohta, sh on ettevõtlusametil õigus nõuda praktikajuhendaja töölepingut.
§ 13. Toetuse kasutamise järelevalve
(1) Järelevalvet toetuse kasutamise üle teeb ettevõtlusamet.
(2) Toetuse sihtotstarbelist kasutamist kontrollides lähtub ettevõtlusamet esitatud taotlusest ja kuluaruandest ning vajaduse korral küsib lisateavet.
(3) Kui toetuse saaja on esitanud valeandmeid või rikkunud korras sätestatud tingimusi, on ettevõtlusametil õigus esitada kolme aasta jooksul arvates otsuse tegemisest toetuse saajale nõudeavaldus tagastada toetus täies mahus.
(4) Kui taotleja on esitanud ettevõtlusametile valeandmeid, ei ole tal kolme aasta jooksul pärast valeandmete esitamist õigust toetust saada.
(5) Ettevõtlusametil on õigus pärast toetuse väljamaksmist avalikustada Tallinna veebilehel toetuse saaja nimi, tegevusala, õppeasutuse nimetus, toetuse summa ning praktikantide ja praktikajuhendajate arv.
6. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 14. Määruse rakendamine
Enne korra jõustumist esitatud taotlustele ja sõlmitud lepingutele kohaldatakse taotluse esitamise või lepingu sõlmimise ajal kehtinud õigusakte.
§ 15. Määruste muutmine
(1) Tallinna Linnavolikogu 21. märtsi 2019 määruses nr 6 „Väikeettevõtja välismessitoetuse andmise kord" ja 23. jaanuari 2014 määruses nr 3 „Messitoetuse andmise kord" (edaspidi ka määrused) tehakse järgmised muudatused:
1) määruste § 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) määrusi täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:
„§ 11. Riigiabi
(1) Korras nimetatud toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes. Toetuse andmisele kohaldatakse VTA määruses ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Ühele taotlejale antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul koos käesoleva korra alusel taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot.
(3) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid.
(4) Toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse § 492 lõikes 3 sätestatut.
(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(6) Korda ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(7) Toetuse saajal on kohustus säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente kümme aastat alates toetuse otsuse tegemisest.
(8) Ettevõtlusamet säilitab toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente kümme aastat alates korra alusel viimase toetuse andmisest.“.
(2) Tallinna Linnavolikogu 1. detsembri 2011 määruses nr 38 „Uute töökohtade loomise toetuse taotlemise ja menetlemise kord" tehakse järgmised muudatused:
1) määruse § 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) määrust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:
„§ 11. Riigiabi
(1) Korras nimetatud toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes. Toetuse andmisele kohaldatakse VTA määruses ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Ühele taotlejale antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul koos käesoleva korra alusel taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot.
(3) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid.
(4) Toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse § 492 lõikes 3 sätestatut.
(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(6) Korda ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(7) Toetuse saajal on kohustus säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente kümme aastat alates lepingu sõlmimisest.
(8) Ettevõtlusamet säilitab toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente kümme aastat alates korra alusel viimase toetuse andmisest.“
(3) Tallinna Linnavolikogu 21. märtsi 2019 määruses nr 6 „Väikeettevõtja välismessitoetuse andmise kord" tehakse järgmised muudatused:
1) määruse § 4 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja kehtestatakse järgmises sõnastuses:
„2) stendipinna üürikulu ja sellega kaasnevad haldusteenuse, messistendi koristamise ja valve, sisustuse rendi, elektri- ja internetikulud;“;
2) määruse § 7 lõige 3 muudetakse ja kehtestatakse järgmises sõnastuses:
„(3) Korda ei kohaldata taotlejale, kelle viimase äriregistrile esitatud majandusaasta aruande järgi on rohkem kui 50% tema müügitulust saadud järgmistel tegevusaladel:
1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (edaspidi EMTAK) 2008, jagu A);
2) joogitootmine, v.a alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11, v.a alajagu 1107);
3) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 12);
4) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G);
5) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K);
6) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 69); peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 70); turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 732);
8) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).“.
§ 16. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tallinna Linnavolikogu 11. detsembri 2008 määrus nr 46 Ettevõtte praktikajuhendaja toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord" tunnistatakse kehtetuks.
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. detsembril 2019.
Tiit Terik
Tallinna Linnavolikogu esimees