KOV määruste valdkondlik liigitus: Ettevõtlus → Toetused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Uute töökohtade loomise toetuse taotlemise ja menetlemise kord

Vastu võetud 01.12.2011 nr 38
RT IV, 09.03.2013, 50
jõustumine 01.01.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, § 22 lg 1 p 5, Tallinna põhimääruse § 6 lg 3, § 26 lg 1 p 5 alusel ning kooskõlas konkurentsiseaduse § 30¹ ja § 33, Tallinna Linnavolikogu 15. oktoobri 2009 otsusega nr 209 kinnitatud "Tallinna väikeettevõtluse arendamise programmiga aastateks 2010-2013".

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) Uute töökohtade loomise toetuse taotlemise ja menetlemise kord (edaspidi kord) reguleerib Tallinna linna eelarve vahenditest Tallinna Ettevõtlusameti (edaspidi ettevõtlusamet) kaudu uute töökohtade loomise toetamist ja eraldatud toetuse (edaspidi toetus) kasutamist.

  (2) [Kehtetu - RT IV, 08.11.2019, 38 - jõust. 01.12.2019]

  (3) Toetust ei saa taotleda ettevõtjad, kes tegutsevad järgmistel tegevusaladel:
  1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (edaspidi EMTAK) 2008, jagu A);
  2) tubakatoodete ja joogitootmine, välja arvatud alkoholivaba joogi, mineraalvee ja muu villitud joogi tootmine (EMTAK 2008, jagu C 120; EMTAK 2008, jagu C 110, v.a EMTAK 2008, jagu C 1107);
  3) elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 2008, jagu D);
  4) veevarustus ja kanalisatsioon (EMTAK 2008, jaod E 36 ja E 37);
  5) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G), v.a mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;
  6) veondus ja laondus (EMTAK 2008, jagu H);
  7) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K);
  8) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
  9) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008, jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisnõustamine (EMTAK 2008, jagu M 70), reklaamindus (k.a võrgureklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008, jagu M 73);
  10) rentimine ja kasutusrent (EMTAK 2008, jagu N 77);
  11) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R 920).
 

§ 1¹.   Riigiabi

  (1) Korras nimetatud toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes. Toetuse andmisele kohaldatakse VTA määruses ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (2) Ühele taotlejale antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul koos käesoleva korra alusel taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot.

  (3) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid.

  (4) Toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse § 49² lõikes 3 sätestatut.

  (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

  (6) Korda ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (7) Toetuse saajal on kohustus säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente kümme aastat alates lepingu sõlmimisest.

  (8) Ettevõtlusamet säilitab toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente kümme aastat alates korra alusel viimase toetuse andmisest.
[RT IV, 08.11.2019, 38 - jõust. 01.12.2019]

§ 2.   Toetuse eesmärk

  Toetuse eraldamise eesmärk on aidata kaasa jätkusuutlike, kasvule orienteeritud, väikeettevõtete arengule ja laienemisele ning neis ettevõtetes uute töökohtade loomisele. Toetuse eraldamise kaudu toetatakse ja arendatakse väikeettevõtlust Tallinnas.

§ 3.   Mõisted

  Korras kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses:
  1) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik toetuse taotluses märgitud projekti elluviimiseks ja/või uute töökohtade loomiseks ning mis on tehtud kooskõlas käesoleva korraga;
  2) ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on tema põhitegevuseks, ning äriühing;
  3) kapitalirent on rent, mis vastab kapitalirendi tingimustele ning mille lõppedes läheb renditava vara omandiõigus üle rendilevõtjale;
  4) leping on toetuse saaja ja ettevõtlusameti vahel sõlmitud leping, mis reguleerib toetuse kasutamist ja väljamaksmist, ning mille tüüpvormi koos lisadega kinnitab Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) määrusega;
  5) omafinantseering on toetuse saaja rahaline panus abikõlblike kulude katmisel. Omafinantseeringuna ei käsitata teisi kohalike omavalitsuste, riigi või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastamatuid toetusi;
  6) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud, ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või toimingute kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse;
  7) tegevusala on valdkond, millega toetuse taotleja on tegelenud möödunud majandusaasta vältel. Tegevusala määratakse äriregistrile esitatud viimase majandusaasta aruande järgi;
  8) toetuse saaja on toetust taotlenud ettevõtja, kelle taotlus on rahuldatud ja kellega ettevõtlusamet on sõlminud toetuse kasutamise lepingu;
  9) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on ettevõtja, kes on esitanud ettevõtlusametile toetusetaotluse;
  10) toetusetaotlus (edaspidi taotlus) on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
  11) täistööajaga töötaja on töötaja, kes töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul;
  12) uus loodav töökoht on taotleja loodav täistööajaga töökoht, mis säilib ettevõttes vähemalt kolm aastat peale lepingu sõlmimist.

2. peatükk ABIKÕLBLIKUD JA MITTEABIKÕLBLIKUD KULUD NING TOETUSE PIIRMÄÄRAD 

§ 4.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Abikõlblikud kulud on ainult uute töökohtade loomisega otseselt seotud põhivara soetamisega ja sellega kaasnevad kulud, mis vastavad järgmistele tingimustele:
  1) masinate, seadmete või muu taotluses märgitud materiaalse põhivara ostmisega kaasnevad ja/või kapitalirendilepingust tulenevad kulud, kusjuures soetatava materiaalse põhivara üksiku eseme soetusmaksumus peab olema vähemalt 150 eurot ning kasutusiga vähemalt 3 aastat;
[RT IV, 15.11.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  2) punktis 1 nimetatud materiaalse põhivara soetamisega seotud transpordi- ja seadistamiskulud;
  3) rakendustarkvara soetamise kulud ja rakendustarkvara arendamisega seotud programmeerimise ja testimise kulud, juhul kui taotleja prognoosib müügitulu arendatava rakendustarkvara kasutuslitsentsi või sisuteenuse müügist. Rakendustarkvara arendamise korral peab intellektuaalse vara omandiõigus jääma taotlejale;
  4) ettevõtja kohta minimaalselt kahes keeles infot vahendava veebilehe terviklahenduse (disainilahenduse ja tehnilise lahenduse) loomise ja/või arendamise kulud.

  (2) Lõikes 1 nimetatud vara ja/või selle soetamisega kaasnevad kulud on äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) puhul abikõlblikud eeldusel, et need on soetatud äriühingult või FIE-lt, kelle tegevusala on vähemalt viimase äriregistrile esitatud majandusaasta aruande põhjal olnud selle vara tootmine või müük.
[RT IV, 15.11.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (3) Lõikes 1 nimetatud vara ja/või selle soetamisega kaasnevad kulud on liisingulepingu alusel abikõlblikud eeldusel, et vara soetatakse kapitalirendi tüüpi liisingulepinguga ning liisinguesememüüja on äriühing või FIE, kelle tegevusala on vähemalt viimase aasta jooksul olnud vastava vara müük.

  (4) Abikõlblike kulude hulka arvatakse käibemaks juhul, kui projekti raames tasutud käibemaksu ei ole õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ja käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

  (5) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
  1) käibevara soetamise kulud;
  2) kinnisvara soetamise kulud;
  3) ehitiste soetamise ja ehitamise ning renoveerimisega seotud kulud;
  4) olmeelektroonika soetamise kulud, välja arvatud loodava töökoha ülesannete täitmiseks vajaliku olmeelektroonika soetamise kulud;
[RT IV, 15.11.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  5) kontoritehnika ja mööbli soetamise kulud, välja arvatud vahetult uute töökohtade loomiseks, toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks vältimatult vajalike arvutite ja mööbli soetamine;
  6) sõiduauto soetamise kulud;
  7) personalikulud;
  8) finants- ja pangakulud;
  9) transpordikulud, välja arvatud lõike 1 punktis 2 nimetatud kulud;
  10) materiaalse põhivara soetamisega seotud kulud, nagu kapitalirendilepingu sõlmimise kulud, kindlustuse kulud jms kulud;
  11) käibemaks, v.a lõikes 4 nimetatud juhul.

  (6) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid tulumaksuseaduse tähenduses seotud isikutega. Abikõlblikud ei ole ka kulud, mis on seotud tehingutega, mis on tehtud järgmiste isikute vahel:
  1) taotleja ja taotlejas vähemalt 10% aktsia- või osakapitali omava füüsilise isikuga seotud isik;
  2) taotleja ja taotleja heaks lepingu alusel teenuseid osutav isik;
  3) taotleja ja juriidiline isik, kelle aktsia- või osakapitalist osa kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele.

  (7) Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud.

  (8) Kulu tekkimise hetkeks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva.

  (9) Kui ettevõtlusamet teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, vastutab taotleja tehtud kulutuste eest ise.

§ 5.   Kulude abikõlblikkuse periood

  Kulude abikõlblikkuse periood algab kuupäevast, kui ettevõtlusamet võtab vormikohase taotluse koos kõigi nõutud lisadokumentidega vastu, ja kestab kuni lepingus kindlaks määratud projekti lõpparuande esitamise kuupäevani, v.a arvatud juhul, kui lepingus lepitakse kokku teisiti.

§ 6.   Toetuse piirmäärad

  (1) Toetuse piirmäärad on:
  1) kahe uue töökoha loomisel 5000 eurot;
  2) kolme ja enama uue töökoha loomisel 10 000 eurot;
[RT IV, 15.11.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  3) [Kehtetu - RT IV, 15.11.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Toetust antakse abikõlblike kulude katmiseks maksimaalselt 50% ulatuses projekti eelarve mahust. Omafinantseeringu määr on vähemalt 50% abikõlblikest kuludest.

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE 

§ 7.   Toetuse taotlemine

  (1) Taotluste vastuvõtt kuulutatakse välja ettevõtlusameti juhataja haldusaktiga. Ettevõtlusamet annab taotluste vastuvõtust teada üleriigilise levikuga päevalehes ja Tallinna linna veebilehel.

  (2) Taotlus esitatakse Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi iseteeninduskeskkonnas (edaspidi iseteeninduskeskkond) ameti juhataja haldusaktiga kinnitatud taotlusvormil. Kui iseteeninduskeskkonda ei ole võimalik kasutada, siis esitatakse taotlus ettevõtlusametile esindusõigusliku isiku allkirjastatud paberdokumendina või digitaalselt allkirjastatud elektroonilise dokumendina.
[RT IV, 15.02.2019, 7 - jõust. 18.02.2019]

  (3) Taotlusega koos esitatakse taotlusvormil nõutud lisadokumendid. Ettevõtlusamet teeb taotlusvormi kättesaadavaks Tallinna linna veebilehel ja ettevõtlusameti ettevõtja infopunktis.
[RT IV, 15.11.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (4) Taotluste vastuvõtmine peatatakse ettevõtlusameti juhataja haldusaktiga, kui kalendriaastal rahuldatud taotluste alusel eraldamisele kuuluvate toetuste kogumaht on võrdne summaga, mis on vastava aasta linna eelarves ettevõtlusametile toetuse eraldamiseks ettenähtud. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab ettevõtlusamet teada üleriigilise levikuga päevalehes ja Tallinna linna veebilehel. Taotlused, mis on esitatud pärast taotluste vastuvõtmise peatamist, jäetakse läbi vaatamata ning tagastatakse taotlejale.

  (5) Pärast lõikes 4 nimetatud taotluste vastuvõtmise peatamist avatakse taotluste vastuvõtmine taas ettevõtlusameti juhataja haldusaktiga juhul, kui linna eelarvega nähakse ette täiendavad vahendid toetuse eraldamiseks. Taotluste vastuvõtmise avamisest annab ettevõtlusamet teada üleriigilise levikuga päevalehes ja Tallinna linna veebilehel.

§ 8.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotlejaks võib olla:
  1) äriühing;
  2) füüsilisest isikust ettevõtja.

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) taotleja asukoht on Tallinnas ja toetuse abil tehtavad investeeringud on suunatud väikeettevõtluse edendamisele Tallinnas;
  2) taotleja täistööajaga töötajate arv on äriregistrile esitatud kahe viimase majandusaasta aruande kohaselt 2 kuni 250;
[RT IV, 15.11.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  3) äriühingust taotleja osanikeks ja/või aktsionärideks on vähemalt 51% ulatuses füüsilised isikud;
  4) taotleja on tegutsenud vähemalt 24 kuud ja esitanud äriregistrile vähemalt kaks majandusaasta aruannet;
[RT IV, 15.11.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  5) taotleja viimase kahe majandusaasta keskmine lisandväärtus töötaja kohta on vähemalt 50% valdkonna keskmisest lisandväärtusest töötaja kohta (võrdluse aluseks on Statistikaameti andmebaas);
  6) taotlejal ei ole riikliku ega kohaliku maksu võlga ega muid võlgnevusi Tallinna linna ees, välja arvatud ajatatud maksuvõlg. Maksuvõla ajatatuse korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustust;
[RT IV, 15.11.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  7) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust;
  8) taotleja ei ole taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul töötajaid koondanud ega vähendanud täistööajaga töötaja(te) tööaega;
  9) taotlejale ei ole eelnenud 12 kuu jooksul makstud uute töökohtade loomise toetust.
[RT IV, 15.11.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (3) Kui taotleja ei vasta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja on ilmne, et taotlejal ei ole õigust toetust saada, lõpetab ettevõtlusamet taotluse menetlemise ja jätab taotluse läbi vaatamata.

§ 9.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotluses kirjeldatud projekt peab vastama korra §-s 2 nimetatud eesmärgile.

  (2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) toetust taotletakse ainult abikõlblike kulude katteks;
  2) taotletava toetuse suurus ei ületa toetuse piirmäära;
  3) projekti raames luuakse vähemalt kaks täistööajaga uut töökohta;
  4) projekti eelarves on ette nähtud omafinantseering, mille suurus on vähemalt 50% projekti kogumahust;
  5) taotluse allkirjastab taotleja esindusõiguslik isik omakäeliselt või digitaalselt.

§ 10.   Nõuded uuele töökohale

  (1) Uus töökoht on toetust taotleva ettevõtja loodav täistööajaga töökoht, mida ei ole eelnenud 12 kuu jooksul toetuse taotleja ega temaga tulumaksuseaduse mõistes seotud äriühingus varem olnud, sh ei ole töötaja eelnenud 12 kuu jooksul olnud töösuhtes toetuse saaja ega temaga tulumaksuseaduse mõistes seotud äriühinguga.

  (2) Uueks töökohaks ei loeta taotleja loodud töökohta, mis on loodud teise äriühingu või selle osa omandamise või ülevõtmise teel.

  (3) Töötaja võetakse uuele töökohale tööle täistööajaga ja temaga sõlmitakse tähtajatu tööleping.

  (4) Uued töökohad luuakse maksimaalselt kuue kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest.

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 11.   Taotluse menetlemine

  (1) Kui taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb muid puudusi, võib ettevõtlusamet nõuda taotlejalt lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ja/või puuduste kõrvaldamist taotluses. Seejuures tuleb näidata, mis asjaolud vajavad selgitamist või täiendamist, ja mis tähtajaks tuleb selgitused või täiendused esitada. Kui puudust ei kõrvaldata tähtajaks, võib ettevõtlusamet jätta taotluse läbi vaatamata.

  (2) Vajaduse korral konsulteerib ettevõtlusamet haruliidu või muu selle valdkonna ettevõtjate ühenduse ja/või spetsialistidega.

§ 12.   Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) esitama ettevõtlusameti nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet ja -dokumente nõutud vormis ja tähtajal;
  2) esitama ettevõtlusameti nõudmisel kolm sõltumatut hinnapakkumist projekti eelarves näidatud kulude kohta, mis ületavad ilma käibemaksuta arvestuses 6500 eurot ühe tarnija kohta;
  3) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust ning kontrollida esitatud andmete õigsust;
  4) viivitamatult kirjalikult informeerima ettevõtlusametit kõigist esitatud andmetes tehtud muudatustest ja/või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotlejat oma kohustuste täitmisel. Muu hulgas tuleb taotleja nime, aadressi ja esindaja muutmisest, taotleja ümberkujundamisest, tema suhtes pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest teatada ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  5) viivitamata kirjalikult informeerima ettevõtlusametit ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
  6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama ettevõtlusametile teavet, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 13.   Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

  (1) Ettevõtlusamet otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise haldusaktiga 30 tööpäeva jooksul.

  (2) Taotlus rahuldatakse kui taotleja ja taotlus vastavad korras kindlaks määratud nõuetele. Taotlus jäetakse rahuldamata kui taotleja või taotlus ei vasta korras kindlaks määratud nõuetele.

  (3) Kui nõuetele vastavate taotluste alusel väljamaksmisele kuuluv summa ületab ettevõtlusametile vastaval eelarveaastal toetusteks ettenähtud kogusumma, järjestab ettevõtlusamet taotlused nõuetekohaste taotluste laekumise kuupäeva järgi ja teeb § 7 lõikes 4 ette nähtud otsuse. Enne otsuse tegemist laekunud taotlused rahuldatakse linna eelarves selleks ettenähtud summa ulatuses ja taotluste laekumise järjekorra kohaselt. Taotlused, millele eelarves ette nähtud vahenditest ei piisa, jäetakse rahuldamata.

  (4) Ettevõtlusamet edastab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlejale posti või e-posti teel viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Digitaalselt allkirjastatud otsuse võib edastada e-posti teel, eeldusel et taotleja on selleks taotluses väljendanud oma nõusolekut.

  (5) Taotleja sõlmib kahe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ettevõtlusametiga lepingu.

§ 14.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Ettevõtlusamet võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud (taotluses esitati valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlust ei oleks saanud rahuldada);
  2) toetuse saaja ei täida õigusaktides sätestatud nõudeid ja/või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel.

5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED JA KONTROLL 

§ 15.   Toetuse väljamaksmine

  (1) Toetuse kasutamist ja väljamaksmist reguleerib ettevõtlusameti ja toetuse saaja vahel sõlmitav leping.

  (2) Toetuse väljamaksmise aluseks on projektiga seotud omafinantseeringu teostamist tõendavate abikõlblike kulude kuludokumentide ja/või nende koopiate esitamine ettevõtlusametile.

  (3) Ettevõtlusametil on igal ajal (sh peale lepingu sõlmimist) õigus kontrollida toetuse kasutamist, nõuda lisateavet ja -dokumente toetuse kasutamise kohta ja taotluses või lõpparuandes esitatud andmete kohta.

  (4) Ettevõtlusamet võib sõlmitud lepingust ühepoolselt taganeda ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) toetuse saaja ei ole lepingus määratud tähtaja jooksul esitanud ettevõtlusametile omafinantseeringu tegemist tõendavaid abikõlblike kulude kuludokumente ja/või nende koopiaid;
  2) toetuse saaja ei täida lepingus või õigusaktides sätestatud kohustusi ja/või ei kasuta toetust sihtotstarbeliselt, ettenähtud tingimuste järgi.

§ 16.   Aruandlus ja kontroll

  (1) Toetuse saaja on kohustatud lepingus kindlaks määratud korras esitama lõpparuande. Lõpparuande vorm on lepingu lahutamatu lisa.

  (2) Toetuse saaja peab lisama lõpparuandele aruandlusperioodil tehtud, projektiga seotud abikõlblikke kulusid tõendavad dokumendid ja/või nende koopiad ning sõlmitud töölepingud ja/või nende koopiad.

  (3) Ettevõtlusamet teostab kontrolli toetuse kasutamise üle.

  (4) Ettevõtlusamet korraldab taotluste, nende kohta tehtud otsuste ja toetuse kasutamisaruannete säilitamise.

6. peatükk TOETUSE SAAJA JA ETTEVÕTLUSAMETI KOHUSTUSED NING ETTEVÕTLUSAMETI ÕIGUSED 

§ 17.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) kasutama toetust vastavuses taotluse, korra ja lepinguga;
  2) tagama projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel vähemalt kolme aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest ning mitte andma toetuse kaasabil soetatud põhivara kolmandate isikute kasutusse;
  3) kolme aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest ettevõtlusametit viivitamata kirjalikult informeerima ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest või pankrotimenetluse algatamisest;
  4) maksma tagasi tagasinõutava toetuse ettevõtlusameti arveldusarvele nõudeavalduses märgitud summas ja tähtpäevaks;
  5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 18.   Ettevõtlusameti kohustused

  Ettevõtlusamet on kohustatud:
  1) tegema korra, taotlusvormi ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks Tallinna linna veebilehel;
  2) pärast toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist avalikustama Tallinna linna veebilehel toetuse saaja nime, tegevusvaldkonna ja toetuse summa.

§ 19.   Ettevõtlusameti õigused

  Ettevõtlusametil on õigus:
  1) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
  2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimine ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  3) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub korras ette nähtud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või lepingus sätestatust;
  4) kontrollida soetatud vara säilimist ja sihtotstarbelist kasutamist vähemalt kolme aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest;
  5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisega alla lepingus ettenähtud määra;
  6) esitada nõudeavaldus toetuse proportsionaalseks tagastamiseks juhul, kui toetuse saaja projekti eelarve väheneb alla lepingus ettenähtud määra;
  7) kolme aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest esitada toetuse saajale nõudeavaldus toetuse tagastamiseks täies mahus, kui toetuse saaja rikub korras, toetuse taotluses või lepingus sätestatud tingimusi;
  8) kolme aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest esitada nõudeavaldus toetuse tagastamiseks, kui toetuse saaja suhtes algatatakse pankrotimenetlus.

7. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 20.   Korra kohaldamine enne selle jõustumist sõlmitud lepingutele

  Lepingutele, mis on sõlmitud enne korra jõustumist, kohaldatakse lepingu sõlmimise hetkel kehtinud õigusakte.

§ 21.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 22.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.