Põhja-Sakala valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 27.10.2022 nr 28
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lg 2 ja 4, § 67 lg 6 ja § 71 lg 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lg 1 ning keskkonnaministri 03. juuni 2022 määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 3 lg 1 ja 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korraldus Põhja-Sakala vallas (edaspidi vald).
(2) Eeskirja eesmärgid on jäätmetekke vältimine, vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmehoolduse tegevustest tulenevate keskkonnamõjude vähendamine.
(3) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
§ 2. Jäätmehoolduse arendaja ja korraldaja
Jäätmehoolduse arendamist ja korraldamist Põhja-Sakala valla haldusterritooriumil juhib Põhja-Sakala Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
§ 3. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti.
(2) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses:
1) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel;
2) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
3) paberi- ja kartongijäätmed on liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid;
4) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult ja tehnoloogiliselt võimalik;
5) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks;
6) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;
7) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamistes, büroodes, jaemüügikohtades, hulgimüügiettevõtetes ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
8) puidujäätmed on puidust jäätmed, mis on kas töötlemata või töödeldud. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muul viisil töödeldud puit;
9) klaasijäätmed on erinevad liiki klaasist materjalid, mida tuleb koguda liigiti vastava liigi põhiselt;
10) plastijäätmed on plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid;
11) metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed;
12) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed (kivi, isolatsioonimaterjalid, puit jms);
13) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
14) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;
15) jäätmete kogumismahuti on jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveokiga tühjendada;
16) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeveoleping;
17) kompostimine on biolagunevate jäätmete töötlemine kindlate tingimuste alusel;
18) komposter on biolagunevate jäätmete lagundamiseks kasutatav selleks ettenähtud funktsionaalsusega seade;
19) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmete käitluskohta või kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
20) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
21) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
22) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekib jäätmeid või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;
23) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba või muu õiguslik alus;
24) jäätmevedaja on isik, kes osutab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajale oma nimel või valla eest vallaga või valla poolt volitatud isikuga sõlmitud lepingu alusel jäätmeveo teenust;
25) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks jäätmevaldaja või vallavalitsuse või vallavalitsuse poolt volitatud isiku ja jäätmevedaja vahel sõlmitud leping;
26) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt teenuse eest makstav tasu;
27) lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveo raames osutatav jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale osutatav teenus. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve ning selle tarbimine on vabatahtlik;
28) tühisõit on jäätmevedaja poolt korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja jäätmete kogumise asukohta tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas või jäätmeveolepingus sätestatud nõuete täimata jätmise tõttu;
29) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik või hoonestusõiguse omanik;
30) tiheasustus- ja küla keskuse maa-alad põhinevad valla üldplaneeringul ja on märgitud eraldi kaartidel, mis on määruse lisad. Ülejäänud valla territoorium loetakse hajaasustusalaks.
2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMINE
§ 4. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(2) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.
(3) Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.
(4) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat on keelatud.
(5) Jäätmete paigutamine väljapoole mahutit ei ole lubatud, välja arvatud jäätmevaldaja poolt sellise jäätmeveo teenuse tellimisel, mille tingimused võimaldavad jäätmeid ajutiselt paigutada väljapoole mahutit.
(6) Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata ja värvidega töötlemata paberit või pappi. Paberit ja pappi on lubatud põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.
§ 5. Jäätmevaldaja kohustused jäätmekäitlusel
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt;
2) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle teenust osutavale jäätmevedajale vastavalt eeskirja ja korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele;
3) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada antud jäätmete kogust ja ohtlikkust;
4) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmed üle nõuetekohasesse kogumiskohta;
5) kasutama jäätmete kogumiseks eeskirja nõuetele vastavaid kogumismahuteid, hoidma need tervena ja puhtana;
6) tagama kogumismahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
7) rakendama meetmeid jäätmetest tekkivate häiringute vältimiseks ja vähendamiseks;
8) paigutama kogumismahuti tema omandis või kasutuses olevale maa-alale, välja arvatud ühine kogumismahuti, mille paigutamise osas lepitakse eraldi kokku;
9) kogumismahuti või kogumismahuti hoiukoha lukustamise korral tagama selle avamise tühjenduspäeval ning tagama jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile.
(2) Korterelamutega aladel, kus nõuetekohaste ja ohutust tagaval viisil kogumismahutite paigutamiseks elamu kinnistule ei ole piisavalt ruumi, tohib kogumismahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omaniku kirjalikul loal. Sel juhul tagab kogumismahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu mahuti omanik või valdaja.
(3) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või töötajaid eeskirja nõuetest.
§ 6. Jäätmete kogumine
(1) Jäätmete kogumise ja edasisse käitlusesse suunamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas.
(2) Jäätmete tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
1) paber ja kartong;
2) plastid;
3) metallid;
4) klaas;
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;
8) pakendid (paber- ja kartong-, plast-, puit-, metall-, komposiit-, klaas-, tekstiilpakendid);
9) puit;
10) rõivad ja tekstiil;
11) suurjäätmed;
12) probleemtoodete jäätmed;
13) ravimijäätmed;
14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid;
15) liigiti kogumisest üle jäävad segaolmejäätmed.
(3) Liigiti kogutud jäätmed, mida ei saa tekkekohal taaskasutada, tuleb käidelda vastava jäätmeliigi osas kehtivate nõuete alusel andes üle kas korraldatud jäätmeveo raames, viies avalikesse kogumispunktidesse, viies jäätmejaama, andes jäätmed kogumisringidele, andes jäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.
(4) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud samalaadsete jäätmete kohta.
(5) Korraldatud jäätmeveo raames jäätmete üleandmise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise kohustusest käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud viisil.
(6) Kõrvuti asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga elamutes tekkivate korraldatud jäätmeveo korras kogutavate jäätmete üleandmiseks on jäätmevaldajatel õigus taotleda vallavalitsuselt ühise jäätmemahuti kasutamist. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada kogumiskotti. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi haldajaga. Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, peavad esitama vallavalitsusele vastava taotluse.
(7) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:
1) ohtlikke jäätmeid;
2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 30°C) tuhka;
3) vedelaid jäätmeid;
4) suurjäätmeid;
5) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
6) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;
7) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
8) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
9) radioaktiivseid jäätmeid;
10) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist.
(8) Lõhnahäiringuid tekitavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada õhukindlasse kotti ja alles seejärel kogumisvahendisse.
(9) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahutist väljapoole, jäätmevedajaga kokkulepitud kohta, kui nende äravedu toimub hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.
(10) Kogumisvahenditesse paigutatud jäätmete nõuetekohasuse esmast kontrolli teostab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja.
§ 7. Kogumismahutile ja selle paigaldamisele esitatavad nõuded
(1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.
(2) Kogumismahutina võib kasutada:
1) plastist ja kaanega varustatud käsitsi teisaldatavaid (ratastel) 80- kuni 1100-liitriseid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
2) muid (põhiliselt 1100, 1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga;
3) kuni 150-liitriseid kogumiskotte;
4) süvakogumismahuteid, mis vastavad asjakohasele standardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
5) presskonteinereid, mida on võimalik jäätmeveokiga teenindada.
(3) Sõltuvalt kogutava jäätme liigist võivad osad kogumismahutid olla vajadusel lukustatavad.
(4) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Kogumismahuti paigutamiseks väljapoole jäätmete tekkekoha kinnistut peab olema kooskõlastus vastava kinnistu omanikuga.
(5) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(6) Jäätmete kogumismahuti tuleb paigutada suletuna ja kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele kõva kattega alusele sõidu- või juurdepääsutee lähedale. Juurdepääsutee kogumismahutini peab olema ehitatud selliselt, et see võimaldaks jäätmeveoki pealesõitu ja manööverdamist. Võimalusel peab vältima või vähendama jäätmeveoki tagurdamise vajadust, mis tekitab nii jäätmeveoki kui muu ümbritseva vara kahjustamise riski.
(7) Kuni 240-liitrine (kaasa arvatud) käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 20 meetrit. 240- kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.
(8) Suurem kui 800-liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.
(9) Kogumismahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.
(10) Hoone seest tühjendatakse jäätmete kogumismahuteid ainult jäätmevedaja ja jäätmevaldaja eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Hoonesse paigutatud kogumismahutid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi.
(11) Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb territooriumi haldaja.
(12) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud sarnased asukohad) paigutab kogumismahutid territooriumi haldaja või maa omaniku poolt volitatud isikud. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude ning müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti vähemalt segaolmejäätmete kogumiseks.
(13) Kogumiskotti võib kogumismahuti asemel kasutada käesoleva eeskirja ja korraldatud jäätmeveo tingimustes sätestatud juhtudel. Kogumiskoti kasutamisel peab kott tagama keskkonnahäiringute tekke vältimise, vastama kogutava jäätmeliigi omadustele ja välitingimustes asuv kott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest.
(14) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti piisava märgistuse (jäätmetekkekoha aadress, kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi nimetus), ligipääsetavuse, korrashoiu ja selle ümbruse puhtuse eest.
(15) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi mahuteid koos vastavate kleebistega. Soovitavad värvilahendused on:
1) hall ja must – segaolmejäätmed;
2) kollane – plast-, metall- ja segapakend;
3) roheline – klaaspakend;
4) sinine – paber ja kartong;
5) punane – ohtlikud jäätmed;
6) pruun – biolagunevad jäätmed.
3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
1. jagu Üldsätted
§ 8. Korraldatud jäätmeveo üldnõuded
(1) Valla haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe jäätmeveopiirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele.
(2) Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle eeskirjas sätestatud tingimustel korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale.
(3) Korraldatud jäätmeveo hanke ja jäätmete käitlemise tingimuste hankimise või määramise viib läbi vallavalitsus või tema poolt volitatud isik.
§ 9. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu
(1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmeliigid:
1) segaolmejäätmed jäätmekoodiga 20 03 01;
2) paberi- ja kartongijäätmed jäätmekoodiga 20 01 01;
3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed jäätmekoodiga 20 01 08;
4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed jäätmekoodiga 20 02 01;
5) suurjäätmed jäätmekoodiga 20 03 07;
6) segapakendid jäätmekoodiga 15 01 06;
7) klaaspakendid jäätmekoodiga 15 01 07;
8) elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmekoodiga 20 01 35*, 20 01 36.
(2) Vallavalitsusel on õigus rakendada erisusi käesoleva paragrahvi rakendamisel lähtudes avalikust huvist, jäätmevaldajate vajadusest, jäätmete tekkekohal liigiti kogumise ja taaskasutamise edendamise ja keskkonnahoiu eesmärkidest.
(3) Korraldatud jäätmeveoga võib lisaks hõlmata:
1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, parkides ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamise;
2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
3) kalmistul tekkivad jäätmed;
4) jäätmejaama, jäätmepunkti jms jäätmete kogumise ja käitlemisega seotud üksuse haldamise ülesande.
§ 10. Jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise tingimused korraldatud jäätmeveos
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete tekkekohal liigiti kogumine ja üleandmine toimub käesoleva paragrahvi lõigetes 2 - 9 sätestatud viisil. Jäätmete tekkekohal liigiti kogumine on kohustuslik kõikide jäätmevaldajatele, erisused kehtivad kogutud jäätmete üleandmise tingimustes korraldatud jäätmeveo raames.
(2) Segaolmejäätmed antakse üle jäätmevedajale.
(3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmine:
1) tiheasustus- ja küla keskuse maa-alal asuvad jäätmevaldajad ning hajaasustusalal korterelamutega hoonestatud kinnistud annavad jäätmed üle jäätmevedajale;
2) äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus ei teki biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid, ei ole jäätmete üleandmine jäätmevedajale kohustuslik;
3) punktis 1 nimetamata jäätmevaldajad teostavad jäätmete kohtkompostimist või annavad jäätmed üle nõuetekohasesse kogumiskohta;
4) jäätmete tekkekoha kinnistul on lubatud jäätmeid kohtkompostida kompostriga, mis vabastab jäätmevaldaja kogumismahuti kasutamise ja jäätmete üleandmise kohustusest. Hajaasustusalal on lubatud kasutada lisaks aunkompostimist. Kompostimine ei välista jäätmevaldaja võimalust kasutada jäätmete kogumismahutit ja anda jäätmeid üle jäätmevedajale;
5) jäätmevaldajad, kes ei anna jäätmeid jäätmevedajale üle, loetakse vallavalitsuse poolt biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete osas kohtkompostimise toimingu teostajateks.
(4) Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete üleandmine:
1) tiheasustus- ja küla keskuse maa-alal asuvad jäätmevaldajad annavad jäätmed üle jäätmevedajale või nõuetekohasesse kogumiskohta või teostavad jäätmete tekkekoha kinnistul kohtkompostimist;
2) hajaasustusalal asuvad jäätmevaldajad teostavad jäätmete tekkekoha kinnistul kohtkompostimist kompostriga või aunas või annavad jäätmed üle nõuetekohasesse kogumiskohta.
(5) Paberi- ja kartongijäätmete üleandmine:
1) korterelamud ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistud, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid, annavad jäätmed üle jäätmevedajale;
2) lõikes 1 nimetamata jäätmevaldajad annavad jäätmed üle avalikesse kogumismahutitesse, mis on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud.
(6) Suurjäätmed antakse üle jäätmevedajale või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.
(7) Segapakendijäätmed antakse üle jäätmevedajale.
(8) Klaaspakendid antakse üle avalikesse kogumismahutitesse, mis on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud.
(9) Elektri- ja elektroonikaseadmed antakse üle jäätmevedajale või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.
(10) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise muud tingimused reguleeritakse korraldatud jäätmeveo hanke tingimustes.
§ 11. Jäätmete vedamise ja käitlemise õiguse ennetähtaegne äravõtmine
(1) Kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu, on vallavalitsusel õigus jäätmevedajalt võtta ära korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ja käitlemise õigus:
1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust nõuetekohaselt või on väljastatud luba tühistatud;
2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist 3 päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
3) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid;
4) jäätmevedaja on rikkunud hankelepingu tingimusi;
5) muudel tingimustel tulenevalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustest.
(2) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest jäätmevedajat ning nõuab kirjalikku põhjendatud selgitust. Nimetatud selgitus tuleb esitada viie tööpäeva jooksul.
(3) Kui jäätmevedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud piisavad, et need õigustaksid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus jäätmevedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.
2. jagu Teenustasu kujundamise ja muutmise kord
§ 12. Teenustasu kujunemine
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus määratakse kindlaks riigihankes esitatud ja vallavalitsuse poolt edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduses sätestatud kulud.
(2) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama järgmiste jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu:
1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine;
2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teated;
3) kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini vastavalt § 7 lõikes 7 sätestatule;
4) tagurdamine jäätmeveokiga kogumismahutini kuni 150 m;
5) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale renditavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel;
6) muud korraldatud jäätmeveo hanke tingimustes määratud toimingud.
(3) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.
(4) Tasu tühisõidu eest on vastava suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise graafikujärgne teenustasu. Kogumiskoti osas, samuti aia- ja haljastujäätmete ja suurjäätmete osas on tasu suuruseks 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgne tühjendamise teenustasu.
(5) Kui liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada lisaks tühisõidutasule ka mittenõuetekohaste jäätmete tasu. Kogumismahuti osas võib tasu olla võrdväärne sama suure segaolmejäätmete mahuti graafikujärgse tühjendamise tasuga. Kogumiskoti osas võib tasu suurus olla sama suur kui 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgne tühjendamise tasu.
(6) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise, käitlemise ja teenuste hinnastamise muud tingimused määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes.
§ 13. Teenustasu suuruse muutmine
(1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine jäätmevaldajale on lubatud üksnes eeskirjas ja korraldatud jäätmeveo riigihankes sätestatud tingimustel.
(2) Jäätmevedaja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodi. Erandkorras on võimalik muuta teenustasu:
1) kui teenustasu muutmine on tingitud nende maksude ja riiklike tasude määrade muutumisest, mis mõjutavad teenuse hinda ning mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses;
2) muudel põhjendatud juhtudel.
(3) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse menetlemiseks. Teenustasu muutmise taotlus peab olema objektiivsetel alustel motiveeritud ja üheselt arusaadavana sõnastatud. Vallavalitsus teeb otsuse taotluse osas 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest.
(4) Teenustasusid ei muudeta enne 24 kuu möödumist teenuse osutamise alustamisest ja mitte sagedamini kui üks kord aastas.
(5) Vallavalitsusel on õigus iseseisvalt algatada teenustasude muutmine vastavalt vajadusele, kui see aitab kaasa korraldatud jäätmeveo eesmärkide saavutamisele.
(6) Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajat muutunud teenustasudest ette vähemalt 30 päeva.
§ 14. Lisateenused
(1) Jäätmevedaja osutab jäätmevaldajale lisateenuseid kokkuleppel jäätmevaldajaga.
(2) Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
(3) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega.
(4) Lisateenuste osutamise tingimused sätestatakse korraldatud jäätmeveo hanke tingimustega.
3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine
§ 15. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kes asuvad korraldatud jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel.
(2) Kui lähestikku asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja vallavalitsuse nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, loetakse ka mittevastutavad isikud liitunuks korraldatud jäätmeveoga.
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.
(4) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte.
§ 16. Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga
(1) Jäätmevedaja sõlmib jäätmeveo teostamise tingimuste täpsustamiseks lepingu kõigi jäätmevaldajatega, kes seda soovivad. Jäätmevaldajal on vajalik sõlmida jäätmevedajaga kirjalik jäätmeveoleping tagamaks jäätmeveo teenuse toimimist ning vältimaks hilisemaid vaidlusi.
(2) Jäätmevaldajal on õigus volitada kinnisvarahaldusega või –hooldusega tegelevaid ettevõtteid sõlmima jäätmevaldaja nimel jäätmevedajatega jäätmeveolepinguid.
(3) Kirjaliku jäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel eeskirjas, jäätmeseaduses ja muudes korraldatud jäätmevedu reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetest.
(4) Ühismahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele ühismahuti kasutamise taotluse, milles peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad ja neid esindav isik, kes sõlmib jäätmeveolepingu. Vallavalitsuse vastav ametnik kontrollib taotluse põhjendatust ja vastavust nõuetele. Ühismahuti kasutamise lubamisest on vallavalitsuse vastaval ametnikul õigus keelduda motiveeritud korraldusega.
§ 17. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, juhul kui:
1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
2) kinnistut ei kasutata kindlal perioodil.
(2) Vallavalitsuse vastav ametnik kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele. Taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjuste tõesuse kontrollimiseks on vallavalitsuse vastaval ametnikul õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata alaliselt või teatud perioodil.
(3) Vallavalitsuse vastav ametnik teeb otsuse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise või vabastamata jätmise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Vabastamisest on vallavalitsuse vastaval ametnikul õigus keelduda motiveeritud korraldusega.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või ära langemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.
(6) Vallavalitsuse vastaval ametnikul on õigus jäätmeveoga liitumisest vabastamine lugeda lõppenuks kui:
1) otsuse aluseks olnud taotlus sisaldas valeandmeid;
2) jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele asjakohase taotluse;
3) vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud.
4. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine
§ 18. Kogumismahutite tühjendamissagedus
(1) Segaolmejäätmete kogumismahuti minimaalne tühjendamissagedus on:
1) tiheasustus- ja küla keskuse maa-alal vähemalt üks kord 4 nädala jooksul;
2) hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Sellisel juhul on kogumismahuti soovitatavaks suuruseks vähemalt 240 liitrit.
(2) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord 2 nädala jooksul, vältides mahutite ületäitumist ja lõhnahäiringuid. Perioodil 01.10 - 30.04 on lubatud rakendada tühjendussagedust üks kord 4 nädala jooksul. Mahuti harvema tühjendamise lubatavuse otsustab jäätmevaldaja vastava taotluse alusel vallavalitsuse vastav ametnik.
(3) Vallavalitsuse vastaval ametnikul on õigus lubada tiheasustus- ja küla keskuse maa-alal asuvatele jäätmevaldajatele segaolmejäätmete tühjendamise sageduseks üks kord 12 nädala jooksul eeldusel, et tekkekohal toimub nõuetekohaselt vähemalt biolagunevate jäätmete kogumine ja üleandmine või kompostimine ja segapakendijäätmete kogumine ja üleandmine.
(4) Muude liigiti kogutavate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Jäätmevedajal on õigus esitada jäätmevaldajale ettepanekuid nii sobivaima kogumisvahendi suuruse kui tühjendamise sageduse määramisel.
(5) Kui kogumismahutile määratud tühjendamissagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või tekitab lõhnahäiringuid või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks, samuti probleemide tekke edaspidiseks vältimiseks.
(6) Kogumismahuti suuruse valikul on jäätmevaldajal kohustus arvestada kogutava jäätmeliigi eeldatava tekkemahuga. Kogumisvahendi mahutavus peab võimaldama vältida selle ületäitumist võimalike kõrvalekallete esinemisel kogumisvahendi graafikujärgsel tühjendamisel. Jäätmevedaja on kohustatud jäätmevaldajaid nõustama sobivaima kogumisvahendi valikul.
(7) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest posti või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.
(8) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades toimub tööpäevadel ajavahemikus kella 07.00 kuni 23.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kella 10.00 kuni 22.00.
(9) Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal.
§ 19. Jäätmevedaja kohustused
(1) Jäätmevedaja on kohustatud:
1) vedama jäätmed käitluskohta või -kohtadesse;
2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
4) korraldama jäätmevedu looduskeskkonda, elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil;
5) täitma muid ülesandeid, mis tulenevad jäätmevedajaga sõlmitud hankelepingust.
(2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
4. peatükk MUUDE JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE NÕUDED
§ 20. Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise nõuded
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.
(3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide ja teiste olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid jms) tuleb viia nõuetekohasesse kogumis- või käitluskohta, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle käitlemise luba omavale isikule.
(4) Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma nende vastuvõtmiseks luba omavale isikule.
(5) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi.
§ 21. Pakendid ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendimaterjali liigid on järgmised:
1) klaas;
2) plastik;
3) paber ja kartong;
4) metall;
5) tekstiil;
6) puit;
7) muu materjal.
(2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Segapakendid ja klaaspakendid peab andma üle korraldatud jäätmeveo raames, muud pakendid tuleb üle anda selleks ettenähtud kogumiskohta. Üleantavad pakendid peavad vastama vastuvõtja poolt ettenähtud nõuetele. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta.
(3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma. Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m2, võib vallavalitsuse antud nõusolekul korraldada tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha kauplemisajal.
(4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdavale kauba pakendile.
(5) Pakendimahutite asukohad, mahutite miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas asukohas ning nende minimaalne tühjendamissagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja vallavalitsuse või tema poolt volitatud isiku vahel sõlmitavas lepingus lähtudes pakendiseaduse nõuetest.
(6) Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon on kohustatud:
1) vältima liigiti kogutud pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega;
2) tagama pakendimahutite nõuetekohasuse ja tehnilise korrasoleku;
3) tühjendama pakendimahuteid selliselt, et oleks välditud ületäitumine ja ümbruse reostumine;
4) koristama pakendimahuti ümbruse kogumismahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud jäätmetest;
5) tühjendama pakendimahuti vastavalt vallavalitsuse tellimusele või hiljemalt kolme päeva jooksul selle täitumisest ning tagama mahutite täitumise monitoorimise ületäitumise ja häiringute tekke vältimiseks. Mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu;
6) tagama kogumismahuti üheselt arusaadava märgistuse. Märgistus peab olema vähemalt eesti keeles, selgesti loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutuste ja -tingimuste suhtes ning esitama asjakohast teavet, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ning mahutit teenindava isiku andmed;
7) tagama kogumismahutite heakorra ja juhul, kui mahutid asuvad valla maal, tagama nende ümbruse koristamise raadiuses. Koristamise tingimuste osas võib vallavalitsus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga eraldi kokku leppida;
8) asendama koheselt kogumismahutid, mis on kasutamiskõlbmatud või ohtlikud või ei vasta eeskirja või paigaldamise lepingu tingimustele.
(7) Avalike kogumismahutite ava suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted (kui on) peavad olema mugavalt avatavad. Kogumismahutite tehniliste parameetrite, sh avade osas võib vallavalitsus taaskasutusorganisatsiooniga eraldi kokku leppida.
(8) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada üks kord aastas, 15. veebruariks, vallavalitsusele andmed vallas eelmisel aastal kogutud ja käideldud pakendijäätmete osas. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
1) kogutud pakendite kogus;
2) kogutud pakendite koguse jaotus kogumisviisi ja -koha alusel;
3) ringlusse suunatud pakendite kogus;
4) energeetilisse taaskasutusse suunatud pakendite kogus;
5) ladestusse suunatud pakendite kogus.
§ 22. Paberi- ja kartongijäätmete käitlemine
Eraldi kogutud paber ja kartong peab üleandmisel või vastavasse kogumismahutisse panemisel olema kuiv ja puhas ning ei tohi sisaldada muid jäätmeliike ja võõriseid. Jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames või nõuetekohasesse kogumiskohta.
§ 23. Suurjäätmete käitlemine
Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonna- ega muid häiringuid. Suurjäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või nõuetekohasesse kogumiskohta.
§ 24. Probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemine
(1) Probleemtooted on:
1) patareid ja akud;
2) mootorsõidukid ja nende osad;
3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
4) rehvid;
5) põllumajandusplast.
(2) Elektri- ja elektroonikaseadmed võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale, korraldatud jäätmeveo raames või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.
(3) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(4) Rehvid tuleb üle anda uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse või muusse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. Tootja on kohustatud korraldama rehvide tasuta vastuvõtmise.
(5) Patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt eeskirjale.
(6) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete vastuvõtmise luba omavale isikule.
(7) Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise.
§ 25. Metallijäätmete käitlemine
(1) Metallijäätmeid kogutakse liigiti ja neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ega muid häiringuid.
(2) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale, jäätmejaamale või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta, arvestades jäätmeseaduses kehtestatud piiranguid elektrijuhtmete ja kaabli, liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning mootorsõidukite või nende oluliste osade metallijäätmete kokkuostule.
§ 26. Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine
(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames nõuetekohasesse kogumiskohta või kompostida tekkekoha kinnistul vastavalt eeskirja nõuetele.
(2) Vastavate tingimuste olemasolul võib rakendada kohtkompostimist. Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid nõuetekohase kinnise kompostriga või hajaasustusalal aunas.
(3) Biolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal nõuetekohaselt kompostida tiheasustusalal üksik- ja ridaelamu kinnistutel, küla keskuse maa-alal ja hajaasustusalal kõigi elamutüüpidega kinnistutel.
(4) Kui biolagunevaid jäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida:
1) peab kinnistul olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav kogumismahuti ning jäätmed tuleb anda üle jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust;
2) tuleb biolagunevad aia- ja haljastujäätmed viia jäätmejaama, muusse nõuetekohasesse kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveo raames.
(5) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutuskõlbmatuks. Kompostrid ja aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ning vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.
(6) Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on nimetatud jäätmevaldaja biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vastava kinnistu omaniku loaga. Biolagunevate jäätmete kompostimine ei tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid.
(7) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, haigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab omal kulul likvideerima kinnistu omanik.
(8) Avalikel haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja suunata kompostimisse nõuetekohasesse käitluskohta.
(9) Reoveesetted tuleb käitlemiseks üle anda nõuetekohasesse kogumiskohta.
§ 27. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine
(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud käesolevas paragrahvis nimetamata jäätmed käideldakse käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja.
(3) Jäätmevaldaja on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel kohustatud:
1) koguma jäätmeid liigiti;
2) välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks;
3) tagama vajadusel jäätmehoidla olemasolu, mis vastab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele;
4) tagama, et tema töötajad oleks teavitatud käesolevast eeskirjast ja asutusesisestest juhistest.
(4) Jäätmevaldajal tuleb tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel koguda liigiti järgmisi jäätmeid:
1) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed, sealhulgas patoloogilised (jäätmeliik 18 01 02) ja nakkusohtlikud jäätmed (jäätmeliik 18 01 03*, 18 02 02*), teravad-torkivad jäätmed (jäätmeliik 18 01 01, 18 02 01), mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
3) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, ravimijäätmed, elavhõbeda jäätmed ja kemikaalide jäätmed.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud jäätmed tuleb pakkida tekkekohas (kaasa arvatud elu- või asukohas toimunud visiidil tekkivad jäätmed) vastavalt konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele, pakend peab olema vastupidavast materjalist ning märgistatud jäätmete tekitaja nime, pakkimiskuupäeva ja vajadusel jäätmeliigi nimetusega. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja jäätmehoidlasse. Roiskumisohuga jäätmed, mida ei ole võimalik sama ööpäeva jooksul jäätmekäitlejale üle anda, tuleb hoida jäätmehoidlas sügavkülmutatult. Ravimijäätmete käitlemisel tuleb koostada ravimijäätmete üleandmisel akt, milles kirjas ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, ravimid üleandnud isiku nimi ja ravimid vastuvõtnud isiku nimi.
(6) Eriliigilisi isikuandmeid sisaldav vanapaber tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult, purustada tervishoiuasutuses või anda hävitamiseks üle vastavat luba omavale ettevõtjale.
(7) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.
(8) Kemikaalide jäätmed nagu ohtlike kemikaalide jäägid tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga märgistusega “Kemikaalide jäätmed”. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.
(9) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid ise kõrvaldada. Käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.
§ 28. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuste jäätmete kogumiskohale
(1) Inimesele tervishoiuteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele:
1) jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusplokki;
2) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad;
3) jäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist;
4) jäätmete kogumiskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi;
5) jäätmete kogumiskoht peab olema ventileeritav;
6) jäätmete kogumiskoht peab olema lukustatav.
(2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.
§ 29. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.
(2) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti. Liigiti kogumise eesmärgiks on tagada ja suurendada jäätmete taaskasutamist. Liigiti tuleb koguda vähemalt:
1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa (ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne);
2) puit;
3) pakend;
4) metallid;
5) püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne);
6) plastid;
7) muud segajäätmed.
(3) Kui ehitusplatsil puudub võimalus ehitusjäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, peab ehitusjäätmed sortimiseks üle andma vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.
(4) Jäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, võib koguda ehitusplatsi kinnistu piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta.
(5) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.
(6) Kui jäätmeid ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse jäätmete kogumiskohta. Betooni, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Betoon ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduskasutada. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda üle puiduhakke valmistamiseks. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.
(7) Jäätmete sorteerimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sh territooriumi heakorrastamiseks on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või heakorraplaani alusel, mis on kooskõlastatud vallavalitsusega.
(8) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga.
(9) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja võimalusel kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning seda kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatu kohaselt.
(10) Ehituse ja lammutuse tegevus ning jäätmete laadimine ega vedamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ja nende tekke maandamiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid. Jäätmevaldaja peab ette valmistama tasase kõva kattega pinna mahutite paigaldamiseks ja mineraalsete materjalide ladustamiseks viisil, mis tagab jäätmeveokitele ligipääsu.
(11) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad).
(12) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada jäätmeõiend ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid.
(13) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, kuhu on lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad). Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada jäätmeõiend jäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid. Jäätmeõiend tuleb esitada vallavalitsusele koos ehitise täieliku lammutamise teatega.
(14) Vallavalitsus kehtestab vajadusel täiendavad nõuded ehitus-lammutusjäätmete kogumise ja käitlemise reguleerimiseks.
§ 30. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavasse kogumismahutisse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.
(2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed;
4) ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid;
5) saastunud pinnas.
(3) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud liikide kaupa.
(4) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega panna neid teiste tahkete jäätmete hulka. Jäätmed peavad olema suletud pakendis ja tähistatud vastava jäätmeliigi nimetusega.
(5) Ohtlike ehitusjäätmete mahutid peavad olema lukustatavad.
(6) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.
(7) Saastunud pinnas tuleb üle anda asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.
§ 31. Plastijäätmete käitlemine
Plastijäätmed on tekkekohas eraldi liigiti kogutavad jäätmed, mis tuleb üle anda nõuetekohasesse kogumiskohta.
§ 32. Klaasijäätmete käitlemine
Klaasijäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda ning anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Aknaklaas, autoklaas, klaasnõud jms klaasimaterjalid, mis ei ole klaaspakend, ei tohi panna klaaspakendi kogumismahutisse.
§ 33. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed
Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta.
§ 34. Puidujäätmete käitlemine
Puidujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda need üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Keemiliselt töötlemata puidujäätmeid võib kasutada küttematerjalina.
§ 35. Tekstiilijäätmete käitlemine
Tekstiilijäätmed on olmejäätmetest eraldi kogutavad jäätmed. Tekstiilijäätmed, mida ei ole võimalik üle anda taaskasutuskeskustele, tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta.
§ 36. Loomsete jäätmete käitlemine
(1) Ettevõtted ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete jäätmete kogumise ja üleandmise loomsete jäätmete käitlemise luba omavale isikule.
(2) Eranditena on lubatud lemmikloomade ja hobuslaste matmine. Hobuslaste matmine peab toimuma kooskõlastatult Põllumajandus- ja Toiduameti kohaliku asutusega, kes väljastab sellekohase otsuse.
(3) Lõikes 2 nimetatud erandi rakendamise tingimused on:
1) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (nt marutaud, koerte katk vm);
2) lemmikloom maetakse kohas, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne (sh registreeritud lemmikloomade kalmistul);
3) matmine peab toimuma nii, et välistatud on liha- ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs;
4) matmine peab toimuma keskkonda võimalikult kahjustamata ja ei tohi asuda tiheasustusalal, kaitsmata põhjaveega alal, karstialal, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja veekaitsevööndis;
5) transport matmispaika peab toimuma viisil, mis välistab ohu keskkonnale.
§ 37. Jäätmete käitlemine avalikel üritustel
(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja, täites jäätmevaldaja kohustusi.
(2) Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult. Avalikul üritusel:
1) peab olema piisavas koguses ja mahuga kogumismahuteid, mis võimaldavad korraldada jäätmete liigiti kogumist. Korraldada tuleb vähemalt pakendite, segaolmejäätmete ja juhul kui üritusel toimub toitlustamine, siis ka köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine;
2) peavad olema kogumismahutid tähistatud kogutavale jäätmeliigile vastavalt;
3) võib kasutada kogumismahutina ka kogumiskotte;
4) peab võimalusel vältima ühekordsete nõude ja topside kasutamist;
5) rakendatakse sobivaid meetmeid jäätmete kogumise reeglite kohta informatsiooni esitamiseks.
(3) Avaliku ürituse toimumise koht ja selle ümbrus tuleb heakorrastada pärast ürituse lõppemist avaliku ürituse loas määratud tähtajaks.
§ 38. Jäätmete käitlemine avalikel puhkealadel ja veekogude ääres
Avalikel puhkealadel ja veekogude aktiivselt kasutatavatel kaldaaladel vastutab jäätmekäitluse eest maa-ala omanik, täites jäätmevaldaja kohustusi, tagades vajalike kogumismahutite olemasolu ja nende teenindamise ning jäätmetest tulenevate häiringute tekke ja leviku vältimise.
§ 39. Jäätmete käitlemine kalmistutel
(1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja. Kalmistu haldaja paigutab territooriumile piisava arvu kogumismahuteid, et tagada jäätmete liigiti kogumine ning vältida kogumisvahendite ületäitumist. Liigiti tuleb koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed ning segaolmejäätmed.
(2) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
§ 40. Jäätmete üleandmine käitlemiseks
(1) Eeskirja paragrahvides 20 – 39 nimetatud jäätmed, juhul kui neid ei anta üle korraldatud jäätmeveo teenuste raames, tuleb üle anda vastava jäätmeliigi nõuetekohasesse kogumiskohta.
(2) Teave korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete üleandmise võimalustest, kogumiskohtadest, kogumisringidest ning jäätmejaamade ja kogumispunktide tegutsemisaegade ning hinnakirjade kohta avaldatakse valla kodulehel.
(3) Teave jäätmete korduskastusutuseks ettevalmistamise ja muude kordus- ja taaskasutuskeskuste kohta avaldatakse valla kodulehel.
(4) Valla poolt määratud jäätmejaamades ja kogumispunktides saavad eraisikutena jäätmeid tasuta üle anda vaid rahvastikuregistri andmetel Põhja-Sakala vallas elavad elanikud. Vallavalitsus võib jäätmejaamades ja kogumispunktides tasuta vastuvõetavatele jäätmetele kehtestada jäätmete liigid ja nende piirkogused elaniku kohta aastas.
5. peatükk JÄÄTMETE TAASKASUTAMISE EESMÄRGID JA JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMINE
§ 41. Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa
(1) Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga ning suunata kogutud jäätmed materjalina ringlusesse aastaks 2025 vähemalt 55 % ja aastaks 2030 vähemalt 60 % ulatuses vallas tekkivate olmejäätmete kogumahust. Eesmärgi saavutamiseks arendatakse tekkekohal jäätmematerjalide liigiti kogumist, luuakse mugavad kogumislahendused, tagatakse sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenuste osas ning korraldatakse vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalve teostamisega.
(2) Pakendijäätmete osas on eesmärgiks koguda jäätmeid tekkekohal ja tagada avalike pakendimahutite võrgustiku vastavus jäätmevaldajate vajadustele. Eesmärgi saavutamiseks hõlmatakse pakendijäätmete kogumime korraldatud jäätmeveoga ning tootjavastutuse organisatsioonid peavad tagama piisava kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest.
(3) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on tagada biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmete koostises alla 20 massiprotsendi ning edendada tekkekohal kompostimist ja konteineriga kogumist. Selleks tõstetakse jäätmevaldajate teadlikkust liigiti kogumise nõuete osas ja rakendatakse toimiv järelevalve lahendus kõrvalekallete tuvastamiseks.
(4) Tekstiilijäätmete osas on eesmärgiks rakendada nende tekkekohal liigiti kogumist ja soodustada üleandmist jäätmejaama või muudesse vastavatesse kogumiskohtadesse.
(5) Suurjäätmete, vanarehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on korraldada jäätmete kogumisringe ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.
(6) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks tõstetakse jäätmevaldajate teadlikkust ja suurendatakse järelevalvetegevusi.
(7) Probleemtoodete liigiti kogumise edendamise eesmärgiks on tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas ja parandada koostööd laiendatud tootjavastutuse teostajatega.
(8) Kõikide muude jäätmeliikide liigiti kogumise edendamisel on eesmärgiks tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete liigiti kogumise vajaduse ja võimaluste osas ning nende nõuetekohase käitlemise osas ja rakendada valla poolt toimiv järelevalve kõrvalekallete tuvastamiseks ja lahendamiseks.
(9) Jäätmete liigiti kogumise arendamiseks vajaminevaid tegevusi planeerib ja korraldab vallavalitsus.
(10) Valla jäätmehoolduse arendamise detailsemad eesmärgid on esitatud valla jäätmekavas ja tegevusi rakendatakse vastavate tegevuskavade alusel.
§ 42. Jäätmehoolduse arendamine
(1) Jäätmehoolduse arendamist vallas korraldab vallavalitsus.
(2) Valla territooriumil tegutsevad ettevõtted, asutused ja tootjate ühendused koostavad vallavalitsuse vastava nõude korral oma üksuste põhised jäätmekavad, mis võimaldab vallavalitsusel saada ülevaade antud üksuste jäätmealastest tegevustest ning on aluseks valla jäätmehoolduse arendamisele. Jäätmekava vormi ja selle täitmisega seonduvad tingimused kehtestab vallavalitsus.
§ 43. Jäätmete tekkekohal kogumise taristu arendamine
(1) Jäätmete tekkekohal kogumise taristu peab toetama jäätmete keskkonnaohutut, säästlikku ja mugavat kogumist. Selleks peab valla haldusterritooriumil asuvatel kinnistutel rakendama vastavaid lahendusi.
(2) Jäätmete kogumisvahendite asukoha ja paigutuse osas peab arvestama eeskirjas esitatud vastavaid nõudeid.
(3) Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel peab arvestama lõikes 1 toodud eesmärke.
(4) Vallavalitsusel on õigus sätestada täiendavaid tingimusi jäätmete kogumise taristu osas nii uute rajatavate kui olemasolevate ehitiste ja kinnistute osas.
6. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED
§ 44. Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.
(3) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonnareostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt.
(4) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.
7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 45. Järelevalve teostamine
Eeskirja täitmise üle teostab järelevalvet vallavalitsus koos Keskkonnaameti ja teiste vastavat pädevust omavate asutustega.
§ 46. Keskkonnasaastuse likvideerimine
(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul.
(2) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnasaaste likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.
(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
§ 47. Vastutus
(1) Eeskirja nõuete rikkumise eest rakendatakse sanktsioone vastavate õigusaktide alusel.
(2) Jäätmeseaduse § 1207 nimetatud väärteo menetleja on Põhja-Sakala Vallavalitsus.
8. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 48. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Põhja-Sakala Vallavolikogu 25.10.2018 määrus nr 57 „Põhja-Sakala valla jäätmehoolduseeskiri“.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse alusel antud haldusaktid kehtivad kuni kehtetuks tunnistamiseni.
(3) Eeskirja 3. peatükk jõustub alates uue korraldatud jäätmeveo hankelepingu rakendumisest.
(4) Eeskirjas nimetatud jäätmevaldajate poolt esitatavate taotluste ja õiendite vormid kinnitab Põhja-Sakala vallavalitsus.
(5) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Aino Viinapuu
vallavolikogu esimees
Lisa Tiheasustus- ja küla keskuse maa-ala
Facebook
Twitter