Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
Vastu võetud 27.12.2017 nr 9
RT IV, 05.01.2018, 1
jõustumine 08.01.2018
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 27.12.2018 | RT IV, 09.01.2019, 26 | 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord reguleerib Setomaa vallas korraldatavate sotsiaalteenuste ja vallaeelarvest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemist, määramist ja maksmist.
(2) Sotsiaalteenuste ja -toetuste eesmärk on lähtuvalt inimeste abivajadusest aidata kaasa nende toimetuleku toetamisele ning elukvaliteedi säilimisele.
(3) Käesolevas korras kirjeldatud sotsiaalteenuste ja -toetuste nimekiri ei ole lõplik ning taotluste menetlemine laieneb üldiselt kõigile sotsiaalhoolekande seaduses või sotsiaalministeeriumi kodulehel kirjeldatud sotsiaalteenustele, mille taotlemise ja osutamisega seonduvat ei ole reguleeritud eraldi õigusaktidega.
2. peatükk SOTSIAALTEENUSTE KORRALDAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
§ 2. Sotsiaalteenusele õigust omavad isikud
(1) Sotsiaalteenuseid on õigustaotleda isikul või perekonnal, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Setomaa vald ja kes vastab antud korras sätestatud tingimustele.
(2) Setomaa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) võib otsustada teenuse osutamise isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei ole Setomaa vald, kuid kes abi vajamise ajal viibib Setomaa vallas, kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega.
(3) Sotsiaalteenust on õigustatud saama isik või perekond, kelle igapäevane toimetulek on häiritud ja kes on motiveeritud abi vastu võtma.
(4) Sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenevalt kõrvalabi vajaduse ulatus.
§ 3. Sotsiaalteenuse taotlemine, taotluse menetlemine
(1) Sotsiaalteenuse saamiseks esitab teenust vajav isik, tema seaduslik esindaja, naaber, pereõde jne vallavalitsusele avalduse kirjalikult paberkandjal või elektrooniliselt digitaalallkirjaga.
(2) Taotluses märgitakse isiku:
1) ees- ja perekonnanimi, isikukood;
2) kontaktandmed (aadress, telefon, elektronpostiaadress);
3) seadusjärgsete ülalpidajate andmed;
4) teenuse liik ja põhjendus teenuse vajaduse järele;
5) nõusolek isikuandmete töötlemiseks.
(3) Isiku kirjalik avaldus ei ole vajalik sotsiaalnõustamise, sotsiaaltransporditeenuse ja täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste puhul ning juhul, kui sotsiaalteenusele suunab juhtumiplaani alusel sotsiaalosakonna juhataja, sotsiaaltööspetsialist või lastekaitsespetsialist.
(4) Taotlus teenuse saamiseks registreeritakse dokumendiregistris ning edastatakse sotsiaaltööspetsialistile (edaspidi menetleja).
(5) Menetleja kontrollib 10 tööpäeva jooksul taotleja vastavust käesolevas määruses sätestatud tingimustele ning vajadusel kogub asja menetlemiseks täiendavaid tõendeid ja dokumente (sotsiaalkindlustusameti otsus puude määramise kohta, isiklik rehabilitatsiooniplaan, geriaatrilise hindamise tulemus, isiku või tema ülalpidamiseks kohustatud pereliikmete sissetulekud jms). Samuti on menetlejal õigus külastada abivajaduse väljaselgitamiseks isiku kodu, küsitleda isiku lähedasi ning teha koostööd erialaspetsialistidega.
(6) Menetleja täidab hindamisinstrumendi toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse täiendavaks hindamiseks ning teenuse vajaduse väljaselgitamiseks.
§ 4. Sotsiaalteenuse andmise otsustamine
(1) Sotsiaalteenuse osutamise, millega kaasnevad vallale rahalised kohustused, otsustab vallavalitsus sotsiaalosakonna juhataja ettepanekul 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse ja viimase nõutud lisadokumendi esitamisest alates.
(2) Vallavalitsuse korralduses nimetatakse isikule abivajaduse hindamisega kindlaks määratud vajalikud tegevused, nende maht ja sagedus.
(3) Isikule, kes iseseisva toimetuleku parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Juhtumiplaani või rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral osutatakse sotsiaalteenuseid olemasolevast plaanist lähtuvalt.
(4) Erandolukorras ja juhtumiga (trauma, muu ettenägematu juhtum) seotud asjaoludest tulenevalt võib osutada abivajajale teenust esimesel võimalusel sotsiaalosakonna juhataja või sotsiaaltööspetsialisti ettepanekul ilma vallavalitsuse korralduseta.
(5) Sotsiaaltööspetsialistil või avahooldustöötajal on õigus iseseisvalt otsustada transporditeenuse ja täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamine.
(6) Sotsiaalteenuse osutamiseks sõlmitakse vajadusel vastav leping. Tulenevalt asjaoludest võivad lepingu osapooleks olla vallavalitsus, teenust osutav asutus või isik, teenust kasutav isik või tema ülalpidamiskohustusega perekonnaliige. Lepinguga sätestatakse osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, poolte kohustused ja vastutus, finantseerimine ning muud olulised asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras või muudes õigusaktides.
(7) Sotsiaalteenuse mittemääramine põhjendatakse ning tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis paberkandjal või elektrooniliselt 5 tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.
§ 5. Sotsiaalteenuse eest tasu võtmine
Sotsiaalteenuse eest tasu võtmisel võetakse arvesse teenuse mahtu ja maksumust, teenust saava isiku ja tema ülalpidamiskohustusega pereliikmete majanduslikku olukorda ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.
§ 6. Sotsiaalteenuste osutamise lõppemine ja lõpetamine
Sotsiaalteenuse osutamine lõpetatakse vallavalitsuse korralduse alusel:
1) teenuse saaja soovil;
2) teenuse saaja surma korral;
3) teenuse vajaduse lõppemisel;
4) teenuse saaja elama asumisel teise omavalitsusüksuse haldusterritooriumile;
5) teenuse saaja elama asumisel hoolekandeasutusse;
6) kui teenuse vajaduse katavad riiklikud või valla eelarvest makstavad toetused ja teenused;
7) kui teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta muu abiga.
§ 7. Rahastamine
Teenuseid rahastatakse Setomaa valla eelarvest ja vallale eraldatud rahalistest vahenditest.
§ 8. Järelevalve, arvestuse pidamine ja kaebuste lahendamine
(1) Järelevalvet sotsiaalteenuste osutamise üle teostab vallavalitsus.
(2) Sotsiaalteenuste korraldamise eest vastutab ja teenuste osutamise üle peab arvestust sotsiaalosakond.
(3) Vallavalitsuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras esitada vaie vallavalitsusele.
3. peatükk SOTSIAALTEENUSED
§ 9. Sotsiaalteenuste liigid
(1) Setomaa vallas korraldatakse järgmiseid sotsiaalteenuseid:
1) koduteenus;
2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
3) tugiisikuteenus;
4) täisealisele isikule hoolduse seadmine;
5) isikliku abistaja teenus;
6) varjupaigateenus;
7) turvakoduteenus;
8) sotsiaaltransporditeenus;
9) eluruumi tagamine;
10) võlanõustamisteenus;
11) lapsehoiuteenus;
12) asendushooldusteenus;
13) järelhooldusteenus;
14) sotsiaalteenused raske ja sügava puudega lastele;
15) täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused.
(2) Vallavalitsus osutab § 9 lõikes 1 loetletud sotsiaalteenustest järgmiseid teenuseid:
1) koduteenus;
2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
3) tugiisikuteenus;
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
4) täisealisele isikule hoolduse seadmine;
5) eluruumi tagamine;
6) täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused.
(3) Vallavalitsus ostab § 9 lõikes 1 loetletud sotsiaalteenustest sisse järgmiseid teenuseid:
1) tugiisikuteenus;
2) isikliku abistaja teenus;
3) varjupaigateenus;
4) turvakoduteenus;
5) sotsiaaltransporditeenus;
6) võlanõustamisteenus;
7) lapsehoiuteenus;
8) asendushooldusteenus;
9) järelhooldusteenus;
10) sotsiaalteenused raske ja sügava puudega lastele.
1. jagu Koduteenused
§ 10. Koduteenuse eesmärk ja kirjeldus
(1) Koduteenuse eesmärgiks on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Koduteenus on isiku abistamine toimingutes, mida isik ise enda terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.
(3) Koduteenused on:
1) abistamine toiduainete ja majapidamistarvete ostmisel või ostmise korraldamine;
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
2) ravimite ja invaabivahenditega varustamine;
3) kliendi eluruumi korrastamine;
4) pesupesemise korraldamine;
5) kliendi pesemise korraldamine;
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
6) abistamine asjaajamisel;
7) küttepuude eluruumi toomine ja tuha välja viimine;
8) ahju kütmine;
9) vee tuppa toomine ja heitvee välja viimine;
10)
[Kehtetu - RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
11)
[Kehtetu - RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
12) remont- ja teenustööde korraldamine;
13) transpordi korraldamine;
14)
[Kehtetu - RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
(4) Avahooldustöötaja avab koduteenuse saaja hoolduspäeviku, mis kajastab täielikku informatsiooni kliendile osutatava teenuse sisu, osutamise koha, osutamise aja, koduteenuste mahu ja rahaliste toimingute kohta.
2. jagu Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
§ 11. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja kirjeldus
(1) Üldhooldusteenuse eesmärgiks on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
(2) Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust on õigus saada isikul, kellel on ööpäevaringse hooldamise ja kõrvalabi vajadus ning kelle hoolduse korraldamine teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega kodustes tingimustes ei ole võimalik.
§ 12. Hoolekandeteenuse osaline rahastamine
(1) Valla eelarvest tasutakse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse maksumuse osa, mis jääb katmata isiku enda ja tema seadusjärgsete ülalpidajate maksesuutmatuse tõttu.
(2) Ülalpidamiskohustusest vabastamise aluseks on perekonnaseadusest tulenevalt kohtumäärus, millega ülalpidamiskohustuslane on vabastatud ülalpidamiskohustusest või millega tema ülalpidamiskohustust on vähendatud.
(3) Valla eelarvest makstava hoolekandeteenuse eest osalise tasumise otsustab vallavalitsus korraldusega.
§ 13. Erandid hoolekandeteenuse rahastamisel valla eelarvest
(1) Juhul, kui isik vajab hoolekandeteenust viivitamatult, tasub vallavalitus isiku eest puudujääva osa, kuni isiku enda või tema ülalpidamiskohustuslase varalise olukorra väljaselgitamiseni.
(2) Kui hooldust vajaval isikul on ülalpidamiskohustuslane, on vallavalitsus õigustatud nõudma temalt vallavalitsuse poolt tasutud hoolekandekulud sisse ulatuses, millest ta ei ole vabastatud ülalpidamiskohustuse täitmisel.
(3) Kui hooldust vajaval isikul ei ole rahalisi vahendeid enda ülalpidamiskulude kandmiseks, kuid tal on vara, mida on võimalik võõrandada või anda kasutusse ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks, võib vallavalitsus tasuda hoolekandekulud osas, milleks isikul endal hetkel rahalised vahendid puuduvad, kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni. Vallavalitsus on õigustatud nõudma tehtud hoolekandekulude hüvitamist vara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud raha arvel.
§ 14. Hoolekandeteenuse rahastamise lõpetamine valla eelarvest
Vallavalitsus lõpetab hoolekandeteenuse eest tasumise, kui:
1) hoolekandeteenust vajav isik või tema ülalpidamiskohustuslased keelduvad tasumast nende kanda jääva osa ülalpidamiskulust;
2) hoolekandeasutus lõpetab hoolekandeteenust vajava isikuga lepingu;
3) hoolekandeteenuse eest on võimalik tasuda ülalpidamiskohustuslasel;
4) hoolekandeteenust vajav isik sureb.
§ 15. Hoolekandeteenuse rahastamisest keeldumine
Vallavalitsus võib jätta taotluse rahuldamata, kui:
1) hooldust vajava isiku ülalpidamiskohustuslased, keda kohus ei ole vabastanud ülalpidamis-kohustuse täitmisest või kelle ülalpidamiskohustuse ulatust ei ole kohus vähendanud, ei osale hoolekandeteenuse kulu katmisel;
2) hooldust vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada teisi sotsiaalteenuseid (koduteenuste osutamine, eluaseme kohandamine, hooldaja määramine jms) osutades;
3) hooldust on võimalik tagada ülalpidamiskohustuslase poolt;
4) hoolekandeteenust vajav isik või ülalpidamiskohustuslased jätavad ametiasutusele täiendavalt nõutud dokumendid esitamata;
5) isikul on vara, kuid ta keeldub seda võõrandamast või kasutusse andmast, et tasuda enda ülalpidamiskulud.
§ 16. Hoolekandeteenuse vallaeelarvest finantseerimise muutmine
(1) Enne uut eelarveaastat vaatab vallavalitsus hiljemalt 1. novembriks hoolekandeteenuse osutamise ja rahastamise lepingud läbi ning otsustab lepingu pikendamise uueks eelarveaastaks.
(2) Lepingu pikendamiseks uueks eelarveaastaks kontrollib vallavalitsus teenuse saaja ja tema ülalpidamiskohustusega isikute majanduslikku seisu ning juhul, kui:
1) teenust saava või ülalpidamiskohustusega isikute või mõlemate varanduslik seisukord on muutunud, nii et nad on võimelised teenust kokkulepitust suuremas summas rahastama, muudab vallavalitsus vallaeelarvest teenuse eest makstava osa suurust oma korraldusega;
2) ülalpidamiskohustusega isikute majanduslik olukord on oluliselt halvenenud, mistõttu nad ei ole võimelised kokkulepitud mahus teenuse eest tasuma, on neil õigustaotleda Setomaa valla eelarvest makstava osa suurendamist.
(3) Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud hoolduslepingud kehtivad kuni nende kehtivuse lõpptähtajani.
(4) Kohamaksumuse tasumiseks esitatud taotlused lahendatakse käesoleva korra järgi.
3. jagu Tugiisikuteenus
§ 17. Tugiisikuteenuse eesmärk ja kirjeldus
(1) Tugiisikuteenuse eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.
(3) Täiskasvanud isikule määratakse tugiisikuteenus juhtumiplaani alusel vallavalitsuse korraldusega.
(4) Lastele määratakse tugiisikuteenus rehabilitatsiooniplaani või juhtumiplaani alusel vallavalitsuse korraldusega.
(5) Vallavalitsus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud.
4. jagu Täisealise isiku hooldus
§ 18. Täisealisele isiku hoolduse eesmärk ja kirjeldus
(1) Hoolduse seadmine on vallavalitsuse poolt hooldaja määramine täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded.
(2) Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul.
(3) Hooldajaks võib olla isik, kes ei ole hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega. Erandina võib hooldajaks olla ülalpidamiskohustusega isik, kui hooldatav vajab kõrvalabi ja järelvalvet ööpäevaringselt.
(4) Vallavalitsuse korraldusega määratakse hooldaja, tema ülesanded ning hooldajatoetuse suurus ja hoolduse tähtaeg.
(5) Hooldamine lõpetatakse hooldatava või hooldaja taotluse alusel või hoolduse seadmise aluse ära langemisel.
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
(6) Hoolduse lõpetamise aluseks on:
1) hooldaja või hooldatava elama asumine teise omavalitsusesse;
2) hooldatava hoolduse korraldamine hoolekandeasutuses;
3) hooldusvajaduse äralangemine;
4) hooldaja tervisliku seisundi halvenemine;
5) hooldatava või hooldaja surm;
6) hooldaja suutmatus hooldust korraldada;
7) hooldaja ei täida või loobub temale hooldaja määramise korraldusega pandud ülesannetest.
5. jagu Isikliku abistaja teenus
§ 19. Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja kirjeldus
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on:
1) suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades; 2) vähendada puudega abivajavate pereliikmete ja lähedaste isikute hoolduskoormust ning toetada nende sõltumatust ja sotsiaalset aktiivsust, sealhulgas tööturul osalemist.
(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
(3) Üldjuhul leiab klient endale isikliku abistaja ise, vajadusel aitab isikliku abistaja leidmisel taotluse menetleja.
(4) Puudega lapsele ja puudega täiskasvanud isikule määratakse isikliku abistaja teenus vallavalitsuse korraldusega rehabilitatsiooniplaani või juhtumiplaani alusel.
(5) Vallavalitsus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.
6. jagu Varjupaigateenus
§ 20. Varjupaigateenuse eesmärk ja kirjeldus
(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
(2) Ajutiseks ööbimiskohaks võib lugeda vallale kuuluva eluruumi ajutist kasutamist.
(3) Vallavalitsus võib lepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.
7. jagu Turvakoduteenus
§ 21. Turvakoduteenuse eesmärk ja kirjeldus
(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut või täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
(2) Turvakoduteenust korraldatakse Setomaa vallas viibivale kuni 18-aastasele lapsele (edaspidi laps):
1) kellel ei ole võimalik hooletusse jätmise või hüljatuse tõttu kodus viibida;
2) keda on väärkoheldud;
3) kelle elukoht ja vanemad on väljaselgitamisel;
4) kes on eraldatud perekonnast ja kodust ning toimuvad lapse asendushoolduse ettevalmistused;
5) kes vajab abi muul põhjusel.
(3) Turvakoduteenust korraldatakse täiealisele isikule, kui:
1) ta on langenud füüsilise, vaimse, seksuaalse või muu vägivalla ohvriks;
2) tal ei ole võimalik turvaliselt kodus olla.
(4) Turvakoduteenus hõlmab järgmisi tegevusi:
1) ööbimisvõimaluse ja toitlustamise tagamine;
2) puhta pesu ja riiete võimaldamine;
3) esmane sotsiaalnõustamine ja psühholoogiline abi;
4) meditsiinilise abi osutamise korraldamine;
5) pesemisvõimaluste tagamine;
6) abistamine kooliülesannete lahendamisel;
7) kooliskäimise tagamine.
(5) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada turvakoduteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.
8. jagu Sotsiaaltransporditeenus
§ 22. Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja kirjeldus
(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada liikumis- ja toimetulekuraskustes isikutel kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle, õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
(2) Teenus on transpordiabi spetsiaalselt kohandatud sõidukiga, millega kaasneb sõidukijuhi abi teenust vajavale isikule.
(3) Teenuse osutaja on kohustatud:
1) abistama isikut sõidukisse sisenemisel ja väljumisel;
2) abistama isikut sõidu lähte- ja sihtkohas treppidest tõusmisel ja laskumisel;
3) abistama isikut maakonna või üleriigilisse ühistransporti sisenemisel ja väljumisel;
4) kinnitama isiku turvavööga ja fikseerima ratastooli lukustussüsteemi ja turvavööga.
(4) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada sotsiaaltransporditeenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.
9. jagu Eluruumi tagamine
§ 23. Eluruumi tagamise eesmärk ja kirjeldus
(1) Eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.
(3) Eluruumi võivad taotleda järgnevad isikud:
1) isikud, kes on tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel viisil kaotanud eluaseme;
2) isikud, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise endale võimeline eluaset üürima või soetama;
3) üksi elavad vanurid ning puudega inimesed, kes vajavad kõrvalabi, kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamise korraldamine;
4) asenduskodust tagasipöördunud, kelle elukoht vahetult enne asenduskodusse suunamist oli Setomaa vald;
5) isikud, kes on vabanenud kinnipidamiskohast ja enne kinnipidamiskohta paigutamist oli tema elukohaks Setomaa vald.
§ 24. Eluruumi üürile andmine, üürilepingu sõlmimine
(1) Eluruumi üürile andmise otsustab vallavalitsus.
(2) Eluruume võib üürile anda tubade kaupa. Eluruumi üürile andmisel on üürnikul õigus kasutada korteri kööki, koridori ja abiruume võrdselt teiste eluruumi üürnikega.
(3) Isikuga, kellele vallavalitsus korralduse alusel eluruumi eraldas, sõlmitakse nimetatud eluruumi kasutamiseks kirjalik üürileping.
§ 25. Üürilepingu lõpetamine
(1) Üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks poolte kokkuleppel peab olema kõigi üürnikuga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete kirjalik nõusolek.
(2) Üürile andja võib nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral üürniku ja kõigi temaga koos elavate isikute väljatõstmist kohtu korras teist eluruumi vastu andmata, kui:
1) nad on jätnud tasumata rohkem kui kolme kuu korteriüüri või kommunaalteenuste eest;
2) nad on kehtivat korda rikkudes andnud eluruumi allüürile;
3) nad lõhuvad või rikuvad elu- ja abiruume või ei kasuta neid sihipäraselt;
4) nad oma süülise käitumisega teevad võimatuks teiste isikute kooselu nendega samas korteris või majas.
(3) Muud eluruumi üürilepingu lõppemise või lõpetamisega seonduvad küsimused lahendatakse lähtuvalt teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest.
§ 26. Eluruumi kasutamine, kommunaalmaksude tasumine
(1) Õigus kasutada eluruumi tekib isikul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist.
(2) Teisi isikuid on lubatud eluruumi majutada ainult vallavalitsuse kirjalikul loal.
(3) Vallavalitsusel on õigus kontrollida eluruumi sihipärast kasutamist.
(4) Eluruumi üüri ja kommunaalmaksud tasub eluruumi üürnik.
(5) Eluruumi üüri suuruse kehtestab vallavolikogu.
10. jagu Võlanõustamisteenus
§ 27. Võlanõustamisteenuse eesmärk ja kirjeldus
(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2) Teenusega abistatakse finantsmajanduslikku hädaolukorda sattunud isikuid ja peresid, kellel on seetõttu tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid.
(3) Teenus hõlmab erinevaid toiminguid võlgniku abistamiseks võlgnevuse korral, sh isikunõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamisega seonduvaid toiminguid.
(4) Teenuse osutamise käigus abistatakse/nõustatakse isikut järgmiselt:
1) probleemide selgitamine ja määramine;
2) dokumentidega tutvumine, info kogumine, võlanõuete kontrollimine;
3) isikule tema õiguste ja kohustuste selgitamine;
4) võlajuhtumi analüüsimine, võrgustikukaardi koostamine;
5) võlakohustuste kaardistamine;
6) võlanõuete õiguspärasuse hindamine;
7) majapidamiseelarve koostamine ja järgimine;
8) säästliku majapidamise korraldamine;
9) täiendavate ressursside otsimine;
10) läbirääkimiste korraldamine võlausaldajatega;
11) eesmärkide seadmine, tegevuse ja ajakava planeerimine;
12) dokumentide vormistamine;
13) isiku toetamine ja motiveerimine.
(5) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada võlanõustamisteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele.
11. jagu Lapsehoiuteenus
§ 28. Lapsehoiuteenuse eesmärk ja kirjeldus
(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
(2) Raske ja sügava puudega laste puhul peab lastekaitsespetsialist hindama lapsehoiuteenuse vajadust igal lapsel eraldi.
(3) Soovi esitamise korral nõustab lastekaitsespetsialist teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht.
(5) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada lapsehoiuteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele.
12. jagu Asendushooldusteenus
§ 29. Asendushooldusteenuse eesmärk ja kirjeldus
(1) Asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu. Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja.
§ 30. Asendushooldusteenuse rahastamine
(1) Asendushooldusteenust rahastatakse teenust saava lapse eestkostja ülesandeid täitva kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest või selle puudumisel rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.
(2) Lapse ülalpidamisest ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muu hulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest.
(3) Lapse isiklike kulude katteks peab iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas.
(4) Hoolduspere vanemat, kes hooldab vähemalt nelja last, toetatakse vähemalt töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammääras. Ühe lapse hooldamisel toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ühe neljandiku ulatuses nimetatud töötasu alammäärast.
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
13. jagu Järelhooldusteenus
§ 31. Järelhooldusteenuse eesmärk ja kirjeldus
(1) Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
(2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel vallavalitsus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.
§ 32. Järelhooldusteenuse rahastamine
(1) Järelhooldusteenust rahastatakse vallavalitsuse eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.
(2) Isiku isiklike kulude katmisel tuleb lähtuda § 30 lõikes 3 sätestatust.
14. jagu Sotsiaalteenused raske ja sügava puudega lastele
§ 33.
Raske ja sügava puudega laste sotsiaalteenuste eesmärk ja kirjeldus
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
(1) Teenuste osutamise ja arendamise eesmärgiks on vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust ning toetada raske ja sügava puudega lapse ja tema perekonnaliikmete toimetulekut.
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
(2) Lapse 18-aastaseks saamisel on käesoleva määruse alusel õigus teenuseid saada kuni selle kalendriaasta lõpuni.
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
(3) Raske ja sügava puudega lapsele või tema perekonnale korraldatakse järgmiseid teenuseid:
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
1) lapsehoiuteenus;
2) isikliku abistaja teenus;
3) tugiisiku teenus;
4) kodu kohandamise teenus, mis tuleneb lapse erivajadusest;
5) transporditeenus haridus-, rehabilitatsiooni- või tervishoiuasutusse sõitmiseks;
6) lapse ja tema perekonna nõustamise teenus;
7) lapse rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas soovitatud teenused ja teraapiad;
8) abivahendite soetamine ja rentimine;
9) koolivaheajal lapse vaba aja sisustamine;
10) muud teenused, mis parandavad ja toetavad raske ja sügava puudega lapse arengut, nende perede toimetulekut ning mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või lapse puudest tulenevaid lisavajadusi.
(4) Teenuseid rahastatakse vallaeelarvest ning riigieelarvest raske ja sügava puudega laste ning nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks eraldatud rahalistest vahenditest.
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
15. jagu Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused
§ 34. Pesu pesemise ja kuivatamise teenus
(1) Pesu pesemise ja kuivatamise teenuse eesmärk on võimaldada pesu pesemine ja kuivatamine isikutele, kes vajavad pesu pesemisel abi või kellel puuduvad kodus vastavad tingimused.
(2) Teenuse maksumus on 2 eurot masinatäis.
(3) Teenuse osutamise otsustab sotsiaaltööspetsialist.
(4) Klient või kliendi esindaja maksab teenuse tasu sotsiaaltööspetsialisti kätte, kes väljastab kviitungi ja toimetab raha vallavalitsuse kassasse.
§ 35. Saatjateenus koos transpordiga
(1) Saatjateenuse eesmärk on isiku abistamine ja/või saatmine tervisega või erandkorras muu eluliselt hädavajalike asjaajamisega seotud toimingute teostamisel koos ravi- või ametiasutusse kohale viimisega.
(2) Teenuse maksumus on 0,20 eurot/km, sihtkohaga väljaspoole Setomaad.
(3) Teenuse osutamise otsustab avahooldustöötaja.
(4) Klientidelt hakatakse tasu arvestama kliendi lähtekohast alates. Tasu ei arvestata edasi-tagasi sõidu eest juhul, kui klient ei pöördu tagasi lähtekohta. Teenuse osutamisel mitmele abivajajale korraga, jagatakse teenuse maksumus teenust kasutavate isikute arvuga.
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
(5) Klient või kliendi esindaja maksab teenuse tasu avahooldustöötaja kätte, kes väljastab kviitungi ja toimetab raha vallavalitsuse kassasse.
4. peatükk SOTSIAALTOETUSED
1. jagu Üldsätted
§ 36. Sotsiaaltoetuste liigid
(1) Sissetulekust sõltumatud toetused:
1) sünnitoetus 320 eurot;
2) esimesse klassi astuja toetus 300 eurot;
3) jõulutoetus kuni 5,50 eurot;
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
4) matusetoetus 250 eurot;
5) prillitoetus kuni 70 eurot;
6) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale:
keskmise puudega lapse hooldamine 20 eurot kuus;
raske puudega lapse hooldamine 50 eurot kuus;
sügava puudega lapse hooldamine 70 eurot kuus;
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
7) hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale:
raske puudega isiku hooldamine 16 eurot kuus;
sügava puudega isiku hooldamine 26 eurot kuus.
(2) Sissetulekust sõltuvad toetused:
1) ühekordne sotsiaaltoetus;
2) erakorraline sotsiaaltoetus;
3) toimetulekutoetus.
2. jagu Sissetulekust sõltumatud toetused
§ 37. Sünnitoetus
(1) Sünnitoetus makstakse lapse emale või isale, kui ema on rahvastikuregistri andmetel Setomaa valla elanik.
(2) Toetuse saamiseks esitab lapsevanem vallavalitsusele avalduse, milles märgib oma nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja toetuse kättesaamisviisi ning lapse sünnitõendi.
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
(3) Mitmike sünni puhul makstakse sünnitoetust iga vastsündinu kohta.
(4) Lapsendajale makstakse sünnitoetust juhul, kui lapsendamine toimub enne lapse üheaastaseks saamist ning varem ei ole lapse sünnitoetust makstud.
(5) Sünnitoetust makstakse õigustatud isikule kolme kuu jooksul peale lapse sündi.
(6) Toetuse maksmise otsustab sotsiaaltööspetsialist
(7) Sünnitoetus kantakse pärast otsuse tegemist 5 tööpäeva jooksul avalduses märgitud isiku arvelduskontole või makstakse välja vallavalitsuse kassast.
§ 38. Esimesse klassi astuja toetus
(1) Toetust makstakse igale Setomaa valla kooli 1. klassi astujale, olenemata rahvastikuregistrijärgsest elukohast, juhul kui rahvastikuregistrijärgsest elukohast toetust ei maksta.
(2) Toetust makstakse mujale 1. klassi astujale, kes on rahvastikuregistri andmetel Setomaa valla elanik, juhul kui kooli asukohajärgsest omavalitsusest toetust ei maksta.
(3) Toetuse maksmise aluseks on koolide poolt esitatud nimekiri.
(4) Mujale koolidesse õppima asuvate laste vanemad, perekonnas hooldamise lepinguga määratud hooldajad või lapse seaduslikud esindajad esitavad vallavalitsusele avalduse toetuse saamiseks.
(5) Toetuse maksmise otsustab sotsiaaltööspetsialist.
(6) Toetus kantakse pärast otsuse tegemist 5 tööpäeva jooksul avalduses märgitud isiku arvelduskontole või makstakse välja vallavalitsuse kassast.
§ 39. Jõulutoetus
(1) Jõulutoetus koosneb kommipakist või kingipakist.
(2) Jõulutoetust antakse rahvastikuregistri andmetel Setomaa valla eelkooliealistele lastele, õpilastele kuni 12. klassini, kuni 19 a. kutseharidust omandavatele õpilastele ning rahvastikuregistri andmetel Setomaa valla vanaduspensionäridele ja vanaduspensioniealistele rahvapensionäridele.
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
(3) Sotsiaaltööspetsialist koostab rahvastikuregistri andmetel toetuse saajate nimekirjad, korraldab kommipakkide või kingipakkide tellimise ning toimetamise lasteaedadesse, koduste laste ning koolilaste jõulupeo toimumiskohta.
(4) Kodustele lastele antakse kommipakid üle koduste laste jõulupeol, kuhu kutsutakse lapsed
kutsetega, lasteaialastele antakse kommipakid lasteaia jõuluüritusel ning kooliõpilased saavad pakid kätte kooli jõuluüritusel.
(5) Väljaspool Setomaa valda asuvates lasteaedades ja koolides õppivad lapsed saavad kommipakid või kingipaki kätte vallavalitsuse sotsiaalosakonnast või teenuskeskusest.
(6) Setomaa valla pensionärid saavad pakid kätte pensionäride jõulupeol, sotsiaalosakonnast või teenuskeskusest, liikumisraskustega isikud etteteatamisel kojutoomisega.
(7) Jõulutoetuse (kommipakk, kingipakk) kättesaamine toimub kuni järgmise aasta veebruarikuu viimase tööpäevani.
§ 40. Matusetoetus
(1) Toetust makstakse riigieelarvest eraldatud vahenditest matuse korraldajale matuse kulude osaliseks katmiseks, kui:
1) surnud isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht oli Setomaa vald;
2) matuse korraldaja rahvastikuregistrijärgne elukoht on Setomaa vald, kuid surnud isikul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht.
(2) Erandkorras makstakse toetust, kui:
1) matuse korraldaja rahvastikuregistrijärgne elukoht asub Setomaa vallas, kuid surnud isiku elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest toetust ei olnud võimalik saada;
2) surnud isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht asus surma registreerimisel Setomaa vallas ja kelle eest taotleb toetust matuse korraldaja, kellel puudub rahvastikuregistrijärgne elukoht või kellel ei olnud võimalik saada toetust enda elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest.
(3) Juhul, kui rahvastikuregistrikanne puudub nii lahkunul kui lähedasel, hindab sotsiaaltööspetsialist inimese abivajadust vältimatu abi korras või korraldab matused vallavalitsus.
(4) Toetuse saamiseks esitab matuse korraldaja vallavalitsusele avalduse, milles märgib oma nime, elukoha aadressi ja toetuse kättesaamisviisi. Taotlusele lisatakse juurde surmatõendi koopia ja enda isikut tõendav dokument.
(5) Toetuse maksmise otsustab sotsiaaltööspetsialist.
(6) Matusetoetus kantakse pärast otsuse tegemist 5 tööpäeva jooksul avalduses märgitud isiku arvelduskontole või makstakse välja vallavalitsuse kassast.
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
§ 41. Prillitoetus
(1) Toetust makstakse prille vajavatele eelkooliealistele lastele ja õpilastele kuni 19. eluaastani.
(2) Toetust makstakse juhul, kui laps on rahvastikuregistri alusel Setomaa valla elanik.
(3) Toetust makstakse lapsevanema, perekonnas hooldamise lepinguga määratud hooldaja või lapse seadusliku esindaja avalduse alusel, kuhu on lisatud kulutusi tõendavad dokumendid.
(4) Toetuse maksmise otsustab sotsiaaltööspetsialist.
(5) Toetus kantakse pärast otsuse tegemist 5 tööpäeva jooksul avalduses märgitud isiku arvelduskontole või makstakse välja vallavalitsuse kassast.
§ 42. Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale
(1) Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale on igakuine sotsiaaltoetus 3- kuni 18-aastase hooldusvajadusega puudega lapse hooldamise eest.
(2) Hooldajatoetust saab taotleda lapsevanem, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last hooldav isik.
(3) Hooldajatoetus määratakse ühele hooldajale perekonnas iga puudega lapse eest, juhul, kui lapse hooldamine ei ole tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
(4) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt lapsele määratud puude lõpptähtajani.
(5) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest ning kantakse üle õigustatud isiku arvelduskontole või makstakse välja vallavalitsuse kassast hiljemalt jooksva kuu 27. kuupäevaks.
(6) Hooldajatoetuse määramise otsus tunnistatakse kehtetuks ning hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse:
1) kui on ära langenud hooldajatoetuse maksmise alused;
2) puudega laps või hooldaja asuvad elama teise omavalitsuse territooriumile;
3) puudega lapse 18-aastaseks saamisel.
(7) Hooldaja on kohustatud 5 tööpäeva jooksul teavitama vallavalitsust kõigist muudatustest, mis võivad kaasa tuua hooldajatoetuse maksmise lõpetamise.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on toetuse saaja kohustatud tagastama alusetult saadud toetuse vallavalitsuse poolt määratud tähtajal ja summas. Enammakstud hooldajatoetuse tagastamine toimub vabatahtlikult või nõutakse sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
§ 43. Hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale
(1) Hooldajatoetus on hooldajale täisealise isiku hooldamise eest makstav igakuine sotsiaaltoetus.
(2) Vallavalitsuse korraldusega määratakse hooldajatoetuse suurus.
(3) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt:
1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude lõpptähtajani;
2) hooldatava või hooldaja tähtajalise elamisloa lõpptähtajani;
3) kuni kolmeks kuuks isiku puhul, kes trauma- ja operatsioonijärgse seisundi või aktiivravi järgselt ei suuda osaleda igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses.
(4) Tähtajatult määratud hooldamised hinnatakse üle iga kahe aasta järel.
(5) Hooldajatoetust makstakse hooldajatoetuse määramise otsuse tegemise kalendrikuu esimesest kuupäevast.
[RT IV, 09.01.2019, 26 - jõust. 12.01.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]
(6) Toetus makstakse välja hiljemalt 27. kuupäevaks avalduses märgitud arvelduskontole või vallavalitsuse kassast.
(7) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldatava taotluse alusel või hoolduse seadmise aluse ära langemisel.
(8) Hoolduse ja hooldajatoetuse lõpetamise aluseks on:
1) hooldaja või hooldatava elama asumine teise omavalitsusse;
2) hooldatava hoolduse korraldamine hoolekandeasutuses;
3) hooldusvajaduse äralangemine;
4) hooldaja tervisliku seisundi halvenemine;
5) hooldatava või hooldaja surm;
6) hooldaja suutmatus hooldust korraldada;
7) hooldaja ei täida või loobub temale hooldaja määramise korraldusega pandud ülesannetest.
(9) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud viivitamatult teavitama vallavalitsust kirjalikult, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
1) hoolduse lõpetamise;
2) määratud hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või selle suuruse muutumise;
3) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on vallavalitsusel õigus enammakstud hooldajatoetus tagasi nõuda.
3. jagu Sissetulekust sõltuvad toetused
§ 44. Ühekordne sotsiaaltoetus
(1) Sotsiaaltoetuse eesmärk on soodustada ja parandada isikute ja perede toimetulekut ning katta osaliselt isiku ja perekonna hädavajalikke kulusid, mida ei hüvitata teiste riiklike või kohalike toetuste ja teenustega.
(2) Sotsiaaltoetust saavad taotleda ka isikud, kes vajavad igapäevaelus abi puudest või erivajadusest tulenevate piirangutega toimetulekuks (nt erihoolekandeteenustel osalemise toetamiseks, kogukonnas elamise teenuse osaliseks hüvitamiseks, ortopeediliste abivahendite ostmiseks jne).
(3) Toetuste määramisel lähtutakse terviklikust süsteemist, mis põhineb omavastutusel, koostööl, isiku vajadustest ja avalikust huvist, lähtuvalt toetuse sihitatul määramisel, õiguskindlusel ja võrdsel kohtlemisel ning avalike vahendite säästlikul ja otstarbekal kasutamisel.
(4) Sotsiaaltoetuse määramise aluseks on taotleja tegelik abivajadus ning toetuse saaja ja tema perekonnaliikmete sissetulekud.
(5) Toetuse andmisel loetakse perekonnaliikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.
(6) Toetuse määramise aluseks on taotleja põhjendatud kirjalik avaldus vallavalitsusele abivajaduse kohta.
(7) Taotluses märgitakse:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi;
2) taotleja isikukood;
3) taotleja kontaktandmed (elukoha aadress, telefon, elektronpostiaadress);
4) sotsiaaltoetuse vajaduse põhjendus;
5) perekonna kuusissetulekud;
6) perekonna kuu väljaminekud;
7) toetuse kättesaamise viis;
8) taotleja nõusolek isikuandmete töötlemiseks.
(8) Toetuse maksmise otsustab vallavalitsus. Vallavalitsusel on õigusteha eelarve piires erandeid põhjendatud juhtudel kaalutlusotsuse alusel.
(9) Korraldus sotsiaaltoetuse määramise kohta tehakse taotlejale teatavaks vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses toodud sätetele.
(10) Toetus makstakse välja kuni 10 kalendripäeva jooksul pärast toetuse määramist avalduses esitatud arvelduskontole või vallavalitsuse kassast.
(11) Sotsiaaltoetuse määramist, sellekohase arvestuse pidamist ja taotlejale vastamist korraldab taotluse menetleja.
§ 45. Erakorraline toetus
(1) Toetust on õigustaotleda õnnetusjuhtumi või loodusõnnetuse korral raskesse majanduslikku olukorda sattunud isiku või perekonna olukorra leevendamiseks.
(2) Toetuse maksmise otsustab vallavalitsus.
§ 46. Toimetulekutoetus
(1) Toimetulekutoetus määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras riigieelarvest toimetulekutoetuste maksmiseks eraldatud vahenditest.
(2) Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks.
(3) Toimetulekutoetus määratakse 5 tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist.
(4) Toimetulekutoetuse maksmise otsustab sotsiaaltööspetsialist.
(5) Toimetulekutoetus makstakse välja kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(6) Eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse arvestamisel kehtestab vallavolikogu.
§ 47. Sotsiaaltoetuse andmisest keeldumine
Sotsiaaltoetuse andmisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja on andmeid varjanud või esitanud ebaõigeid andmeid;
2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
3) taotleja ei esita küsitud täiendavaid dokumente;
4) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek;
5) taotleja või tema perekonnaliige on 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi ning on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenusel või vallas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenusel ega ole muul viisil aktiivne oma toimetulekuvõime parandamises;
6) toetuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta teenuse või muu abi andmisega;
7) toetuse vajaduse katavad riiklikud toetused ja teenused;
8) taotleja on eelnevalt temale määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;
9) taotlejal on täitmata kohustusi Setomaa valla ees.
§ 48. Viivis
(1) Rahalise toetuse mittenõuetekohasel väljamaksmisel on toetuse andja kohustatud maksma viivist alates rahasumma väljamaksmise tähtaja möödumisele järgnevast kalendrikuust kuni summa nõuetekohase väljamaksmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
(2) Isikul ei ole õigust viivisele, kui viivituse rahalise hüvitise väljamaksmisel põhjustas isiku enda tegevus, tegevusetus või vääramatu jõud.
§ 49. Toetuse tagasinõudmine
(1) Toetust on õigustagasi nõuda, kui toetuse saaja varjas andmeid teadvalt või esitas valeandmeid.
(2) Kui isik keeldub alusetult saadud toetust vabatahtlikult hüvitamast, võib vallavalitsus teha toetuse saajale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib vallavalitsus anda selle sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 50. Määruste kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 51. Rakendussätted
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Facebook
Twitter