ElamumajandusSoojamajandus

ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

KorrakaitseAvaliku korra tagamise meetmed

Transport ja liiklusLiikluskorraldus, teed ja tänavad

Teksti suurus:

Järva valla korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus

Väljaandja:Järva Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.01.2026
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 09.01.2026, 9

Järva valla korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus

Vastu võetud 06.01.2026 nr 1

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 ning Järva Vallavolikogu 28.08.2025 otsuse nr 47 „Järva Vallavalitsuse volitamine“ punkti 1.1. alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Järva valla korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded.

  (2) Määruses nähakse ette nõuded elutähtsa teenuse tasemele, valmisolekule ja elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, ning hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus.

§ 2.   Kaugküttega varustamise kirjeldus

  Kaugküttega varustamine kui elutähtis teenus on soojuse tootmine ja kaugküttevõrgu kaudu soojuse jaotamine liitumispunktini ning klientide varustamine soojusega. Kaugkütte teenust osutab kaugkütteseaduse § 7 lõikes 3 nimetatud soojuse tootja või võrguettevõtjast soojusettevõtja (edaspidi soojusettevõtja).

§ 3.   Kaugküttega varustamise teenuse nõutud tase ja valmisolek

  (1) Soojusettevõtja tagab tema omandis või valduses oleva kaugküttesüsteemiga ühendatud tarbijate pideva varustamise soojusega ja kaugküttesüsteemis järjepideva soojusringluse.

  (2) Soojusettevõtja tagab soojavarustuse vastavalt klientidega sõlmitud lepingutele.

  (3) Soojusettevõtja võib elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorras või muus sarnases olukorras langetada teenuse taset, vähendades toodangu mahtu või langetades süsteemi juhitava vee temperatuuri.

§ 4.   Nõuded kaugküttega varustamise teenuse katkestuse ennetamiseks

  (1) Soojusettevõtja peab kaugküttega varustamise teenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks tagama vähemalt:
  1) vajalike oskustega personali kättesaadavuse ööpäevaringselt teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmiseks;
  2) erinevate kütuseliikide varud ja reservtootmisvõimsused selliselt, et mõne tootmisseadme rikke või kütuseliigi tarneprobleemi korral jätkub teenuse osutamine vähemalt 48 tundi;
  3) autonoomse elektritoitesüsteemi, et jätkata elektrikatkestuse korral teenuse osutamist;
  4) vajalike kokkulepete olemasolu teenuse osutamiseks oluliste vahendite varustajatega;
  5) teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppuse läbiviimise vähemalt üks kord kahe aasta jooksul;
  6) kaugküttega varustamiseks vajalike tehniliste süsteemide perioodilise hoolduse üks kord aastas.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustuse täitmiseks varustab soojusettevõtja autonoomse elektritoitesüsteemiga need ehitised, seadmed ja infosüsteemid, mis on olulised kaugküttega varustamise teenuse osutamiseks.

  (3) Soojusettevõtjal on kohustus koostada toimepidevuse riskianalüüsi plaan vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.07.2021 määrusele nr 75 “Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamine ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“.

§ 5.   Kaugküttega varustamise teenuse katkestuse pikim lubatud aeg

  (1) Kaugküttega varustamise teenus loetakse katkenuks, kui soojusettevõtja ei ole võimeline järjepidevalt ja täies mahus osutama teenust käesoleva määruse § 3 lõike 1 kohaselt.

  (2) Kaugküttega varustamise teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraks loetakse olukord, kus soojusettevõtja ei suuda kütteperioodil teenust taastada:
  1) välisõhutemperatuuri -15˚C või madalama temperatuuri juures hiljemalt 8 tunni jooksul;
  2) välisõhutemperatuuri -15 – 0˚C temperatuuri juures hiljemalt 12 tunni jooksul;
  3) välisõhutemperatuuri alla 0 – 8˚C temperatuuri juures hiljemalt 24 tunni jooksul.

  (3) Soojusettevõtja rakendab kaugküttega varustamise teenuse katkestuse korral viivitamata meetmeid, et taastada teenuse osutamine täies mahus.

§ 6.   Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse kirjeldus

  Veega varustamine ja kanalisatsiooniteenus kui elutähtis teenus on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenus, mida osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 11 nimetatud vee-ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja).

§ 7.   Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse nõutud tase ja valmisolek

  (1) Vee-ettevõtja tagab kliendile kvaliteetse ja vähemalt miinimumrõhuga vee kättesaadavuse ühisveevärgi kaudu ja korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimise ja puhastamise.

  (2) Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama õigusaktides kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele.

  (3) Hädaolukorras peab joogivesi olema tervisele ohutu.

§ 8.   Nõuded veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuste ennetamiseks

  (1) Vee-ettevõtja peab veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks tagama:
  1) vajalike oskustega personali kättesaadavuse ööpäevaringselt teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmiseks;
  2) suutlikkuse elektrikatkestuse korral jätkata teenuse osutamist 24 tunni jooksul;
  3) vajalike kokkulepete olemasolu teenuse osutamiseks oluliste vahendite varustajatega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kohustuse täitmiseks varustab vee-ettevõtja autonoomse elektritoitesüsteemiga need ehitised, seadmed ja infosüsteemid, mis on olulised veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks. Autonoomne elektritoitesüsteem peab tagama elektritoite pärast põhielektritoite katkestust vähemalt üheks tunniks ööpäeva jooksul.

  (3) Vee-ettevõtja peab hädaolukorras või muus sarnases olukorras tagama isevoolse kanalisatsiooniteenuse toimimise või leidma võimaluse ajutise kanalisatsiooniteenuse korraldamiseks. Ülepumbatavates piirkondades peab vee-ettevõtja võimalusel tagama pumplate töö. Ajutine reovee pinnasesse juhtimine hädaolukorras on lubatud, sellest teavitab vee-ettevõtja Keskkonnaametit.

  (4) Vee-ettevõtjal on kohustus koostada toimepidevuse riskianalüüsi plaan vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.07.2021 määrusele nr 75 “Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamine ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“.

§ 9.   Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse katkestuse pikim lubatud aeg, hädaolukorra määratlus ja taastamise kord

  (1) Vee-ettevõtja osutatav veega varustamise ja kanalisatsiooniteenus loetakse katkenuks, kui vee-ettevõtja ei ole võimeline täies mahus osutama teenust käesoleva määruse § 7 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud tasemel.

  (2) Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse katkestuse lubatud aeg on kuni 24 tundi.

  (3) Veega varustamise või kanalisatsiooniteenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraks on olukord, kui vee-ettevõtja ei suuda teenuse osutamist käesoleva määruse § 7 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud tasemel tagada järgmistel juhtudel:
  1) olukord ohustab paljude inimeste elu või tervist;
  2) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse katkestuse lubatud aeg on ületatud.

  (4) Vee-ettevõtja rakendab elutähtsa teenuse katkestuse korral viivitamata meetmeid, et taastada teenuse osutamine täies mahus.

  (5) Vee-ettevõtja peab tagama hädaolukorras või muus sarnases olukorras joogiks ja teisteks olmevajadusteks minimaalselt 10 liitrit vett ööpäevas inimese kohta kuni teenuse taastamiseni.

§ 10.   Kohaliku tee sõidetavuse tagamise kirjeldus

  Kohaliku tee sõidetavuse tagamine kui elutähtis teenus (edaspidi kohaliku tee sõidetavuse teenus) on kohaliku tee korrashoiu teenus, mis tagab kohaliku teedevõrgu toimimise ja tingimused ohutuks liiklemiseks vastavalt Järva Vallavolikogu kehtestatud Järva valla teehoiukavas 29.09.2022 määrusega nr 21 „Järva valla teehoiukava 2022-2025“ kehtestatud tee seisundinõuetele.

§ 11.   Kohaliku tee sõidetavuse tagamise nõutud tase

  Tee hooldetöö tegija peab tagama Järva valla haldusterritooriumil kohalike teede sõidetavuse, lähtudes teenusele käesoleva määruse §-s 12 kehtestatud nõuetest.

§ 12.   Nõuded kohaliku tee sõidetavuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks

  Tee hooldetöö tegija peab kohaliku tee sõidetavuse teenuse toimepidevuse tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks tagama:
  1) tee hooldetöö tegijaga sõlmitud töövõtulepingus esitatud nõuete täitmise;
  2) vajalike oskustega personali kättesaadavuse ööpäevaringselt teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmiseks;
  3) ilmaoludest lähtuvalt vajalikus koguses teehooldustehnika, vedelkütuse ja abivahendite olemasolu.

§ 13.   Kohaliku tee sõidetavuse tagamise katkestuse pikim lubatud aeg

  (1) Kohaliku tee sõidetavuse teenus loetakse katkenuks, kui tee hooldetöö tegija ei ole võimeline täies mahus osutama teenust käesolevas määruses kehtestatud tasemel.

  (2) Kohaliku tee sõidetavuse teenuse katkestuse lubatud aeg on kehtestatud Järva valla teehoiukavas.

  (3) Kohaliku tee sõidetavuse teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraks on olukord, kui tee hooldetöö tegija ei suuda teenuse osutamist kehtestatud tasemel tagada järgmistel juhtudel:
  1) olukord ohustab paljude inimeste elu või tervist;
  2) Järva valla teehoiukavas sätestatud kohaliku tee sõidetavuse teenuse katkestuse lubatud aeg on ületatud.

  (4) Tee hooldetöö tegija rakendab teenuse katkestuse korral viivitamata meetmeid, et taastada teenuse osutamine täies mahus.

§ 14.   Hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus

  (1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab viivitamatult Järva Vallavalitsust elutähtsa teenuse katkestusest, selle tõttu tekkinud hädaolukorrast või selle ohust või kui teenuse katkestusega võib kaasneda reaalne oht inimeste elule, tervisele või looduskeskkonnale.

  (2) Teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist infot:
  1) katkestuse toimumise aeg (kuupäev, kellaaeg või ajavahemik);
  2) olukorra lühikirjeldus ning teadaolev või oletatav põhjus;
  3) teenuse taastamiseks või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatavad meetmed;
  4) esialgsed andmed teadaoleva või prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale;
  5) esialgsed andmed teadaoleva või prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele.

  (3) Vee-ettevõtja ja soojusettevõtja teavitavad avalikkust teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorrast. Võimalusel teavitatakse teenuse tarbijaid täiendavate kanalite kaudu (nt e-post, sms-teavitus, infotelefon).

  (4) Järva valla ametiasutuse arendus- ja majandusosakond tuvastab rasked ilmaolud ja määratleb piirkonna, tee või teelõigu, milles valitsevad rasked ilmaolud, ning avaldab sellekohase info, kui vaatamata meetmete rakendamisele ei ole võimalik kehtestatud seisundinõuetest kinni pidada.

  (5) Hädaolukorras tagatakse teede läbitavus esmalt elutähtsate teenuste (sh kool, lasteaed, kauplus, tervishoiu- ja hoolekandeasutus) toimimiseks vajalikul taristul.

§ 15.   Kriisikomisjoni tegevused

  (1) Pärast käesoleva määruse § 14 lõikes 1 nimetatud teavituse saamist, kui tegemist on määruse § 5 lõikes 2, § 9 lõikes 3, § 13 lõikes 3 nimetatud olukorraga, kutsub vallavanem või teda asendav isik viivitamatult kokku Järva valla kriisikomisjoni.

  (2) Järva valla kriisikomisjon juhib hädaolukorda, lähtudes hädaolukorra seadusest, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest ning hädaolukorra lahendamise plaanist.

§ 16.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Toomas Tammik
Vallavanem

Karin Tenisson-Alev
Vallasekretär

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json

Riigi Teataja veebisaidil kasutatakse kasutuskogemuse parendamiseks küpsiseid. Kas nõustute küpsiste kasutamisega? Rohkem teavet.