Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskiri

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Viru-Nigula Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.03.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:11.03.2019
Avaldamismärge:RT IV, 09.03.2016, 20

Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 02.03.2016 nr 3

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 36 5 ja § 22 lõike 2, jäätmeseaduse § 71 lg 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lg 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi: eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldamist Viru-Nigula valla haldusterritooriumil.

 (2) Käesolevas eeskirjas reguleerimata jäätmete tekke, tervise- ja keskkonnaohu kõrvaldamise ning jäätmehoolduse korraldamise nõuded tulenevad Jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

§ 2.  Jäätmehoolduse korraldamine

 (1) Jäätmehooldust Viru-Nigula valla haldusterritooriumil korraldavad eeskirjas sätestatud organid ja isikud vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ja eeskirjale.

 (2) Viru-Nigula Vallavalitsus:
 1) otsustab jäätmehoolduse korraldamisega seotud küsimusi, mis on õigusaktide alusel tema pädevusse antud.
 2) korraldab jäätmehooldust ja selle arendamist;
 3) kontrollib jäätmete liigiti kogumist ja jäätmekäitlustoiminguid Viru-Nigula valla haldusterritooriumil;
 4) nõustab jäätmevaldajaid ja levitab jäätmekäitlusealast teavet;
 5) korraldab Viru-Nigula alevikku, Pada ja Vasta küladesse vajalikul hulgal jäätmemahutite paigaldamise ning regulaarse tühjendamise;
 6) tagab kalmistule ja ühiskondlike hoonete lähedusse vajalikul hulgal jäätmemahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse tühjendamise;
 7) teostab järelevalvet eeskirja täitmise üle.

2. peatükk Jäätmekäitluse üldnõuded 

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude kasutusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

 (2) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas, tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

 (3) Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda. Sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ja ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

 (4) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
 1) paber ja papp;
 2) pakendid;
 3) ohtlikud jäätmed;
 4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;
 5) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
 6) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid;
 7) suurjäätmed;
 8) metallid.

 (5) Lõigetes 1, 2, 3 ja 4 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, teeninduses ja mujal tekkinud, oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad Jäätmeseaduse §-s 7 sätestatud olmejäätmete mõistele.

 (6) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse.

 (7) Jäätmete käitlemine, sh jäätmete põletamine on lubatud selleks ettenähtud kohtades. Küttekolletes võib põletada immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.

§ 4.  Jäätmevaldaja kohustused

 (1) Jäätmevaldajaks on jäätmetekitaja kelleks on:
 1) kinnisasjal kinnisasja omanik;
 2) kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja;
 3) ehitise kui vallasaja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi: krunt) ehitise omanik;
 4) muu isik

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks peab jäätmevaldaja sõlmima jäätmevedajaga või –käitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama tema tekitatud või tema valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid kehtivate nõuete kohaselt.

 (4) Jäätmevaldaja on kohustatud omama või rentima piisavas koguses ja suurusega olmejäätmete mahuteid

 (5) Jäätmemahuti, välja arvatud ühismahuti, paigaldamine väljapoole jäätmevaldaja kinnistut tuleb kooskõlastada vastava kinnistu omanikuga. Jäätmete kogumismahuti peab vastama käesolevas eeskirjas ettenähtud tingimustele.

 (6) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.

 (7) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja, kes on kohustatud käitlema tema valdusesolevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

 (8) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks määrata või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu jäätmete asukohajärgse kinnisasja omanik või valdaja või krundi valdaja. Kui kinnisasja omanik või valdaja või krundi valdaja ei korralda nimetatud tegevusi, on järelevalvet teostaval ametiisikul õigus kohaldada asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatut.

3. peatükk Jäätmete sortimine ja kogumine 

§ 5.  Jäätmete kogumise üldnõuded

 (1) Vallavalitsus korraldab jäätmete sortimist ja liigiti kogumist, et võimaldada jäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

 (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti. Taaskasutatavad jäätmed tuleb liigiti koguda selleks ettenähtud jäätmemahutitesse.

 (3) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib paigutada ainult selleks ettenähtud jäätmemahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

 (4) Jäätmeid ei ole lubatud jätta jäätmemahuti lähedusse, välja arvatud erandkorras pakendatult segaolmejäätmed, kui mahuti on ületäitunud.

 (5) Olmejäätmed, kergesti riknevad, haisvad ja lendlevad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, koerte väljaheited, kassiliiv) tuleb mahutisse paigutada pakendatult.

 (6) Olmejäätmete mahutisse on keelatud panna:
 1) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 3) vedelaid jäätmeid;
 4) ohtlikke jäätmeid;
 5) käimlajäätmeid;
 6) kogumiskaevude setteid;
 7) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 8) probleemtooteid ja nendest tekkinud jäätmeid;
 9) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
 10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 11) üle 40 oC tuhka;
 12) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud.

 (7) Suurjäätmed on olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu (mööbel, WC-potid, vannid, kraanikausid jms) ei mahu segaolmejäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed tuleb koguda eraldi ja jäätmetekitaja on kohustatud tellima eraldi nende äraveo, andma üle vastavat jäätmeluba omavale isikule või toimetama nimetatud jäätmed ise Lääne-Viru Jäätmekeskusesse.

§ 6.  Paberi ja papi kogumine

 (1) Korraldatud olmejäätmeveo piirkondades tuleb paber ja papp koguda muudest jäätmetest eraldi.

 (2) Kui kinnistul on elamu või mõni muu hoone, mille kütmiseks kasutatakse tahkekütust, võib pappi ja paberit äärmisel juhul põletada küttekoldes. Põletamine küttekoldes on lubatud mahus või ulatuses, mis on vajalik tule koldes süütamiseks.

 (3) Kogumismahutisse liigiti kogutav paber ja papp ei tohi olla määrdunud või vettinud ning ei tohi sisaldada muid materjale.

§ 7.  Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine

 (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed, sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumiskohta, Jäätmekeskusesse või uue toote ostmise korral müügikohta.

 (2) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumiskohta, Lääne-Viru Jäätmekeskusesse või müügikohta.

 (3) Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumispunkti, jäätmekeskusesse või uue rehvi ostmise korral müügikohta /rehviettevõttesse.

 (4) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta või vanametalli kogumiskohta.

§ 8.  Ohtlike jäätmete kogumine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

 (2) Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellele on väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (3) Ohtlikud jäätmed tuleb kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada nii, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist.

 (4) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- ja põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.

 (5) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt. kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja - kraadiklaasid) korjatakse kokku ohtlike jäätmete kogumisringi käigus või neid saab tuua ka Piira külas asuvasse MTÜ-sse Lääne-Viru Jäätmekeskus.

 (6) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. Valdaja peab takistama kõrvaliste isikute ligipääsu ohtlikele jäätmetele.

§ 9.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse (edaspidi: pakendimahuti), viia Jäätmekeskusesse või anda üle pakendiettevõtjale /taaskasutusorganisatsioonile.

 (2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema puhtad ja kuivad, ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

 (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid.

 (4) Tagatisrahata pakendijäätmete pakendikonteinerite asukohad, miinimumarvu ja miinimummahu ning nende tühjendamissageduse määrab Viru-Nigula Vallavalitsus.

 (5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m².

 (6) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas info, kus on kirjas, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

§ 10.  Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni kohustused

 (1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja –pakendijäätmed.

 (2) Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile.

 (3) Pakendiettevõtja võib lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida
taaskasutusorganisatsioonile.

 (4) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud sõlmima vallavalitsusega lepingu, milles määratakse kindlaks pakendikonteinerite asukohad, miinimummaht, tüüp, välimus, tühjendamissagedus, haldamine ja nende korrashoid.

 (5) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama pakendikonteinerite tiheduse vastavalt Pakendiseaduse § 17¹ nõuetele.

 (6) Pakendite ja pakendijäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

 (7) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

§ 11.  Biolagunevate jäätmete kogumise jakäitlemise nõuded

 (1) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed tuleb võimalusel komposteerida või viia Jäätmekeskusesse või vastavat luba omavasse jäätmekäitluskohta.

 (2) Okste ja prahi põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil. Tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast.

 (3) Isiklikul kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

 (4) Välikaminates, grillahjudes jt hoonevälistes küttekolletes võib oksi ja risu põletada aastaringselt.
Okste, risu ja leheprahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud.

 (5) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

 (6) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.

 (7) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema joogiveekaevust vähemalt 15 m kaugusel, naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest vähemalt 5 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

 (8) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

 (9) Haljasaladel ja kalmistutel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ei ole lubatud ladestada olmejäätmete konteinerisse. Need tuleb koguda liigiti ja võimalusel kompostida või üle anda vastavat luba omavasse jäätmekäitluskohta.

4. peatükk Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 

§ 12.  Jäätmemahuti tehnilised nõuded

 (1) Jäätmemahuti peab olema valmistatud plastist või metallist või eelnevate materjalide analoogidest, terve, puhas ja veega pestav ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmemahuti omanik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

 (2) Olmejäätmete kogumismahutina võib kasutada:
 1) mahuteid, mida on võimalik jäätmeveoki tõstemehhanismiga tühjendada

 (3) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile (v.a. segaolmejäätmetel)

 (4) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teistsuguseid jäätmemahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad eeskirja nõuetele.

 (5) Jäätmevedaja vahetumisel ei ole uuel jäätmevedajal õigust nõuda jäätmevaldaja poolt eelmiselt jäätmevedajalt välja ostetud jäätmemahuti vahetamist juhul, kui jäätmemahuti on tehniliselt korras ja seda on võimalik mehhaaniliselt tühjendada.

§ 13.  Nõuded jäätmemahutite paiknemiskohale ja juurdepääsuteele

 (1) Jäätmemahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

 (2) Ratastel jäätmemahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvale pinnasele või kattega alusele.

 (3) Suuremad kui 240 liitrised jäätmemahutid ei tohi olla jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 5 m. Kaugust veokini arvestatakse punktist kuhu vedajal on võimalik sõita.
Erandjuhtudel määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga.

 (4) Jäätmevaldajale kuuluvad või valduses olevad ligipääsuteed jäätmemahutitele peavad olema piisava kandevõimega, talvisel ajal lumest puhastatud ja vabad muust transporti takistavatest esemetest.

 (5) Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest kinnistul ja krundil vastutab jäätmevaldaja.

 (6) Vedaja on kohustatud koristama jäätmemahutite paiknemiskoha, kui see on prahistatud vedaja süül toimumata jäänud tühjenduskorra tõttu.

 (7) Üldkasutatavale territooriumile jäätmemahutite paigaldamist korraldab vallavalitsus.

 (8) Kaubandusettevõtted, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud vähemalt lahtioleku ajaks paigaldama olmejäätmete kogumismahutid hoone sissepääsude juurde. Mahuti nõuetekohase paigutamise ja ümbruse korrashoiu tagab jäätmevaldaja.

 (9) Avalikel üritustel vastutab jäätmekäitluse, sh. jäätmemahutite paigaldamine eest, ürituse korraldaja.

5. peatükk Jäätmete vedamine 

§ 14.  Jäätmeveo nõuded

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja.
Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Kui jäätmevaldaja ei vea ise jäätmeid selleks ettenähtud jäätmekäitluskohta, vaid kasutab selleks veoteenust, peab valdaja jäätmete üleandmisel jäätmevedajale veenduma, et vedajal on olemas vastav jäätmeluba, kompleksluba tõend või ohtlike jäätmete puhul vastav litsents.

 (3) Pakendimahutit, paberi ja kartongi mahutit tühjendatakse kord kuus.

 (4) Olmejäätmete mahuteid tühjendatakse Viru-Nigula alevikus iga kahe nädala tagant, Pada ja Vasta külades iga nelja nädala tagant.

 (5) Jäätmevedaja tohib jäätmed üle anda käitlemiseks selleks vastavat luba omavale isikule.

 (6) Jäätmed, mille säilitamine jäätmevaldaja territooriumil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb valdaja korraldusel ära vedada koheselt.

 (7) Jäätmeid tuleb vedada kas kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nii, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ning nõrgvesi, ei satuks laadimise ja transpordi ajal keskkonda.

 (8) Jäätmevedaja on kohustatud ära koristama jäätmete laadimisel ja vedamisel maha kukkunud jäätmed.

 (9) Jäätmete vedu on keelatud kella 23.00-st kuni 07.00-ni.

6. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

§ 15.  Korraldatud jäätmeveo üldnõuded

 (1) Jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse tõttu ei ole kogu Viru-Nigula valla territoorium kaetud korraldatud olmejäätmeveoga (Jäätmeseaduse § 66 lg 3)

 (2) Viru-Nigula valla haldusterritooriumil on korraldatud jäätmevedu Viru-Nigula alevikus ja Pada külas alates 8-korteriliste elamute juurest.
Vasta külas on korraldatud jäätmevedu koolimaja juurest.

 (3) Viru-Nigula aleviku elanikel on kohustus ühineda korraldatud jäätmeveoga, sõlmides lepingu kas:
 1) Viru-Nigula Vallavalitsusega
 2) Vastavat litsentsi omava jäätmekäitlusfirmaga.

 (4) Viru-Nigula valla külade elanikel on võimalus tuua oma olmejäätmeid Viru-Nigula alevikus asuvatesse ühiskonteineritesse, kui Viru-Nigula Vallavalitsus sõlmib nendega vastavasisulise lepingu.

 (5) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmed. Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.

 (6) Viru-Nigula vald ostab jäätmeveoteenust selleks litsentsi omavalt firmalt

 (7) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
 1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, kergteedel ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.

§ 16.  Jäätmevedaja valik ja jäätmekäitluskoht

 (1) Viru-Nigula Vallavalitsus valib Viru-Nigula aleviku, Vasta ja Pada külades jäätmevedaja hanke korras.

 (2) Kõige soodsama hinnapakkumise teinud jäätmefirmaga sõlmitakse leping jäätmete äraveoks.

§ 17.  Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

  Viru-Nigula aleviku ühismahuti kasutamisel on jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

7. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemine 

§ 18.  Korraldamata jäätmeveo üldnõuded

 (1) Üldjuhul on kõikidel Viru-Nigula valla elanikel kohustus sõlmida jäätmeveoleping jäätmete äraveoks. Jäätmeveolepingu võib sõlmida:
 1) Viru-Nigula Vallavalitsusega;
 2) vastavat litsentsi omava jäätmekäitlusfirmaga.

 (2) Viru-Nigula Vallavalitsus võib vabastada jäätmevaldaja jäätmeveo lepingu sõlmimise kohustusest, kui:
 1) jäätmete vähesuse tõttu on jäätmeveolepingu sõlmimine ebaotstarbekas (nt majapidamises elab üks inimene);
 2) jäätmevaldaja käitleb ise oma jäätmed
 3) jäätmevaldaja veab ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta
 4) jäätmevaldaja taaskasutab oma jäätmeid

§ 19.  Korraldamata jäätmeveo piirkond

  Korraldamata jäätmeveo piirkond on kogu Viru-Nigula valla territoorium, välja arvatud Viru-Nigula alevik, Pada küla 8-korteriline elamu ja Vasta külas paiknev koolimaja.

8. peatükk Ehitusjäätmete käitlemise nõuded 

§ 20.  Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded

 (1) Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine). Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine peab olema kirjeldatud iga ehitusprojekti või lammutusprojekti seletuskirjas, mis tugineb Majandus-ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusele nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“

 (2) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.

 (3) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 21.  Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
 1) puit;
 2) kiletamata paber ja papp;
 3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
 5) raudbetoon- ja betoondetailid;
 6) tõrva mittesisaldav asfalt;
 7) kile.

 (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

 (3) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

 (4) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

 (5) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitletakse kaevisena ning selle kasutamine toimub vastavalt maapõueseaduse nõuetele.

§ 22.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust.

 (2) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

 (3) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrust nr 22 “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded” ja tööandjal peab olema Tööinspektsiooni luba.

 (4) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

 (5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud sellekohane jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (6) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

9. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded 

§ 23.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

 (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad on:
 1) Perearst ja pereõde;
 2) hooldusõed, kes hooldavad patsiente kodus;
 3) veterinaararst

 (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks.

 (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed tuleb koguda eraldi, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmeteks on:
 1) tervishoiuasutuses tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sh koristusjäätmed;
 2) teravad ja torkivad jäätmed, mis tuleb asetada suletavasse kanistrisse;
 3) nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida eraldi jäätmekotti;
 4) ravimijäätmed, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud. Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist.

10. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 24.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest karistatakse vastavalt jäätmeseaduse, karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku nõuetele.

 (2) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud reostusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud reostuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik ehk saastaja.

 (3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud reostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija oma kulul.

 (4) Käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest teeb ettekirjutuse keskkonnajärelevalve asutus või vallavalitsuse poolt määratud isik. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud keskkonnajärelvalveasutus või vallavalitsus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras

 (5) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates samuti juhul, kui jäätmete ja reostuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja reostuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või reostus asub.

 (6) Kui kohustatud isik jätab keskkonnaohutuse seisukohalt muu olulise teo tegemata, võib keskkonnajärelvalveasutus või vallavalitsus teha sellekohase ettekirjutuse ning selle täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

11. peatükk Lõppsätted 

§ 25.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Viru-Nigula Vallavolikogu 29.03.2005 määrus nr 6 “Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine”.

§ 26.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Ervins Veitsurs
Volikogu esimees

Lisa Lisa 1

Lisa Lisa 2

Lisa Lisa 3