Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskiri

Väljaandja:Viru-Nigula Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.03.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 09.03.2019, 15

Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 28.02.2019 nr 51

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6, § 70, § 71 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Üldsätted

  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sageduse ja aja, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra ja järelevalve teostamise jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluse arendamise Viru-Nigula vallas (edaspidi vald).

  (2) Valla haldusterritooriumil viibivatele või elavatele füüsilistele isikutele ning alaliselt või ajutiselt tegutsevatele juriidilistele isikutele ja asutustele on valla haldusterritooriumil eeskirja täitmine kohustuslik.

  (3) Jäätmehooldust korraldavad ja arendavad vallas Viru-Nigula vallavalitsus (edaspidi ametiasutus) ning MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele. Jäätmehoolduse eest vastutab vallas keskkonnaspetsialist (edaspidi ametnik).

  (4) Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ning tähtajad sätestab valla jäätmekava.

§ 2.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Jäätmete hoidmise ning käitluse eest kinnistul vastutab jäätmevaldaja kuni jäätmevedajale üleandmise hetkeni. Tootjavastutusega kaetud jäätmete valdajad on vastavad taaskasutusorganisatsioonid.

  (2) Jäätmeteket tuleb püüda vältida või vähendada kõikide tegevuste käigus. Tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ning tuleb jäätmekäitlejale üle anda regulaarselt. Jäätmeid tuleb hoida kinnistes mahutites nii, et need ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele ning oleks tagatud liigiti kogutud materjalide võimalikult kõrge taaskasutusmäär.

  (3) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, selleks mitteettenähtud kohas ja viisil on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning immutamata paberit mahus, mis on vajalik tule süütamiseks. Hajaasustuses võib lõkkes põletada töötlemata puitu ja haljastujäätmeid.

  (4) Jäätmekäitleja rakendab jäätmete veol ning jäätmekäitluskohas kõiki ohutusmeetmeid, et vältida keskkonnale ja inimestele tulenevat kahjulikku mõju.

  (5) Jäätmekäitluskoha tegevuse eest ning tegevuse lõpetamise järgse käitluskoha ja selle vahetu ümbruse korrastamise eest vastutavad sellel tegutsevad jäätmekäitlejad. Peale tegevuse lõpetamist vastutab viimane jäätmekäitleja, selle puudumisel kinnistu omanik, jäätmekäitluskoha järelhoolduse eest. Järelhooldus peab välistama inimestele ja keskkonnale tulenevad negatiivsed mõjud.

  (6) Vallas tekkinud olmejäätmed, sh ohtlikud jäätmed, käideldakse MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuses. Muud tekkinud jäätmed antakse üle vastavat luba omavale isikule või käideldakse kohapeal vastavalt Keskkonnameti poolt väljastatud loa nõuetele.

  (7) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Jäätmekäitluse eest Kunda jäätmejaamas vastutab ametiasutus.

§ 3.   Jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korraldus Viru-Nigula vallas

  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud koguma liigiti vähemalt keskkonnaministri 16.01.2007 määrusega nr 4 kirjeldatud olmejäätmed ning hoiustama neid kuni jäätmekäitlejale üleandmise hetkeni nii, et oleks tagatud jäätmete kuivalt säilimine.

  (2) Jäätmeid säilitatakse selleks otstarbeks sobivas jäätmemahutis, mille märgistuse, ligipääsetavuse, korrashoiu, ohutuse ja mahuti ümbruse puhtuse eest vastutab haldus- ja karistusõiguslikult jäätmevaldaja.

  (3) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:
  1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja nõuete kohaselt;
  2) ohtlikke jäätmeid;
  3) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh üle 40 oC kuuma tuhka;
  4) vedelaid jäätmeid;
  5) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;
  6) suurjäätmeid;
  7) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
  8) kogumiskaevude, sh käimlate setteid;
  9) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
  10) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  11) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või teisi isikuid.

  (4) Kergesti riknevad, haisvad ja lendlevad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) tuleb mahutisse paigutada pakitult.

  (5) Ohtlike jäätmete säilitamiseks ning üleandmiseks tohib kasutada üldjuhul üksnes originaalpakendit, v.a juhtumitel, kus originaalpakend hävib või on jäätmete leidmise hetkel kadunud.

  (6) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete üleandmiseks tohib kasutada käsitsi teisaldatavaid, tootja poolt välistingimustes kasutamiseks näidustatud ratastel plastikust mahuteid, mida on võimalik tühjendada tõstemehhanismiga. Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või üürilepingu alusel kasutatav.

  (7) Vanapaberijäätmete, pakendijäätmete ja haljastujäätmete üleandmiseks tohib kasutada läbipaistvaid suletavaid kuni 20-liitriseid jäätmekotte, mille kaal täidetuna ei ületa 10 kg. Jäätmekotti ei koguta teravaid ning torkivaid jäätmeid.

  (8) Kokkuleppel jäätmevedajaga ning olmejäätmete puhul kokkuleppel ametiasutusega, tohib kasutada ka teistsuguseid jäätmemahuteid, mis ei põhjusta ohtu inimestele, loomadele, kellegi varale ega keskkonnale.

  (9) Olmejäätmete mahutite suurus peab vastama minimaalselt 140 liitrile olmejäätmete mahule ühe leibkonna kohta kalendrikuus.

  (10) Ettevõtted ja asutused, kes ei oma keskkonnaluba, peavad omama olme- ning pakendijäätmete mahuteid vähemalt 140 liitri mahus ettevõtte iga 10 töötaja kohta ühes kalendrikuus.

  (11) Kinnistud, millelt antakse üle vähemalt 4500 liitrit olme- ja pakendijäätmeid ühes kalendrikuus, peavad 4500 liitri olme- või pakendijäätmete kohta andma üle vähemalt 140 liitrit biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid või peab jäätmevaldaja kompostima need vastavalt eeskirja nõuetele oma kinnistul.

  (12) Isikud, kellel puudub Keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonna kompleksluba või jäätmeluba olmejäätmete veoks või käitluseks, annavad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle korraldatud jäätmeveo luba omavale isikule.

  (13) Iga jäätmevaldaja vastutab tema valduses olevate ohtlike jäätmete ohutu säilitamise eest viisil, et need ei põhjustaks ohtu inimeste ja loomade tervisele, keskkonnale ega varale.

  (14) Olmejäätmete mahutid peavad paiknema eluhoonetest vähemalt 5 m kaugusel. Jäätmemahuti asupaik ei tohi häirida liiklust või inimeste liikumist kõnniteel.

  (15) Avalikud jäätmemahutid peavad olema puhtad, ligipääsetavad inimestele ja jäätmeveokitele, selgelt märgistatud ning ohutud.

  (16) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veopäeval peab olema mahutile tagatud ligipääs jäätmeveokiga. Ligipääsu tee ning mahuti peavad olema samal tasapinnal, piisava kandevõimega, vabad takistustest (puhastatud lumest, kõrvalistest esemetest ja okstest) ning teostatud libedusetõrje.

  (17) Käsitsi ei teisaldata jäätmekotti, mille kaal on raskem kui 10 kg ning ratastel mahutit, mille kaal ületab mahuti juhendis ettenähtud suurima kaalu. Mahuti tuleb tühjenduspäeval tuua kinnisest aiast väljapoole. Jäätmeveoki liikumise tee peab olema piisava kande- ning haardevõimega, vaba tee laius 4 m.

  (18) Käsitsi teisaldatavad ratastel väikemahutid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale või neid mahuteid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga või jäätmekäitluslepinguga.

  (19) Ümberpööramise koht peab olema piisava kande- ning haardevõimega, ümberpööramise koha minimaalne raadius peab olema 4 m.

§ 4.   Ühismahuti kasutamine

  (1) Ühismahuti on jäätmemahuti, mida kasutatakse kahelt või enamalt kinnistult jäätmete kogumiseks. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti.

  (2) Ühismahuti suuruse valikul lähtutakse eeskirja nõuetest. Ühismahuti tühjendamise sageduse valikul lähtutakse jäätmeseaduse nõuetest.

  (3) Ühismahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad ametiasutusele ühismahuti kasutamise taotluse, milles märgitakse kõik mahutit kasutama hakkavad kinnistud ja nende omanikud.

  (4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumiseks kasutatava ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

  (5) Pakendijäätmete kogumiseks kasutatava ühismahuti tühjendamise, veo ja käitluse kulud kannavad pakendiorganisatsioonid. Mahuti ohutuse, puhtuse ja heakorra eest vastutavad jäätmevaldajad. Ühismahutite asukohad ja valdamise tingimused otsustab ametiasutus.

§ 5.   Jäätmete vedu

  (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo puhul korraldab jäätmevaldaja jäätmete liigiti üleandmise korraldatud jäätmeveo luba omavale ettevõtjale.

  (2) Jäätmevedaja peab pärast jäätmemahuti tühjendamist paigutama jäätmemahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud inimeste takistuseta liikumine ning liiklusohutus. Suletud ukse või värava avamisel sulgeb jäätmevedaja uuesti värava või ukse.

  (3) Jäätmevedaja peab koristama jäätmemahutite tühjendamisel ja jäätmete vedamisel maha kukkunud jäätmed.

  (4) Jäätmemahuti tühjendamine peab toimuma sellisel ajal, millal see kõige vähem häirib liiklust. Jäätmemahuti tühjendamine ja jäätmete vedu ei ole lubatud teostada elamute läheduses ajavahemikus 22.00 – 06.00. Jäätmemahuti tühjendamise sageduse määramisel lähtutakse jäätmeseaduses sätestatust.

  (5) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil selliselt, et jäätmed, sh nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

  (6) Juhul kui jäätmevaldaja ei ole graafikujärgse jäätmeveo toimumise ajaks taganud jäätmemahutile eeskirja nõuetele vastavat ligipääsu, mistõttu ei osutunud võimalikuks jäätmemahuti tühjendamine (tühisõit), on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmevaldajalt tasu.

  (7) Juhul kui jäätmevaldaja ei ole graafikujärgseks jäätmeveopäevaks paigutanud jäätmete liigiti kogumiseks ettenähtud mahutisse vastavat liiki jäätmeid rohkem kui 20% selle nominaalsest täituvusest, on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmevaldajalt tasu, mis vastab paigutatud mahuti suuruses segaolmejäätmete äraviimise tasule.

  (8) Jäätmeveo teenustasu peab katma jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud ja nendega seotud toimingud.

  (9) Jäätmete veoga ja veo ettevalmistamisega seotud toimingud on järgmised:
  1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, muutmine ja lõpetamine;
  2) jäätmemahuti tühjendamine, jäätmete äravedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
  3) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine);
  4) käsitsi teisaldatava jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 5 m;
  5) elamu- või suvilapiirkonda sissesõidutee värava avamine ja sulgemine mobiiltelefoniga, kliendi võtmega või muul sarnasel viisil;
  6) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate jäätmemahutite esimene paigaldamine korraldatud jäätmeveo perioodi esimese nelja kuu jooksul;
  7) üürile antud jäätmemahuti äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel.

  (10) Jäätmeveoteenustasu muutmine toimub seaduses või lepingutes ettenähtud korras.

  (11) Jäätmemahutite tühjendamise sageduse määramisel järgitakse jäätmeseaduse nõudeid. Juhul kui jäätmete säilitamine kinnistul on ohtlik, tuleb jäätmed ära vedada koheselt.

  (12) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata olmejäätmed tuleb viia Kunda jäätmejaama ( https://viru-nigula.ee/jaatmetejaamad ), Lääne-Viru Jäätmekeskusesse ( http://www.lvjk.ee/ ) või anda üle jäätmekäitlejale ametiasutuse poolt korraldatud jäätmete kogumisringi käigus.

  (13) Pakendijäätmed tuleb sorteerida enne üleandmist vastavalt pakendi materjalile ning paigutada vastavasse pakendijäätmete mahutisse. Pakendite üleandmise kohad avaldatakse ametiasutuse kodulehel.

  (14) Valla territooriumil tegutsevad jäätmeveo ettevõtted edastavad Vallavalitsusele kui täitevorganile (edaspidi Vallavalitsus) vähemalt neli korda aastas info lepingu sõlminud isikute ja nende kontaktandmete kohta, kogutud ning jäätmekäitlejale üleantud ja käideldud jäätmeliikide koguste kohta, jäätmevaldajate kogumisvahendite suuruse, arvu, tühjendamise sageduse ja üüritud mahutite hulga kohta. Info edastamist võib asendada ametiasutusega kooskõlastatud automaatne andmevahetuse viis.

2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 6.   Korraldatud jäätmeveoga liitumine

  (1) Valla haldusterritooriumil on korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik.

  (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega.

§ 7.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed

  (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele:
  1) 20 03 01 segaolmejäätmed;
  2) 20 03 07 suurjäätmed;
  3) 20 01 01 vanapaber ja kartong;
  4) 20 01 08 biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, randades, kalmistutel, haljasaladel paiknevate ning avalikel üritustel kasutatavate jäätmemahutite tühjendamine, samuti eritehnikat nõudvate presskonteinerite ning süvakogumismahutite tühjendamine.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka jäätmejaama haldamine.

  (5) Jäätmevaldjad, kelle kinnistu ei asu käesoleva määruse nõuetele vastava ligipääsutee ääres (Lisa 1 – Jäätmevaldajad, kes ei asu nõuetele vastava ligipääsutee ääres), annavad jäätmed üle muus kokkulepitud asukohas.

§ 8.   Korraldatud jäätmeveo teenus

  (1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja ning teenustasud selgitatakse välja riigihanke korras. Ametiasutus korraldab jäätmevedaja leidmiseks teenuse kontsessiooni vastavalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses kehtestatud korrale ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on kindlaks määratud jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses.

  (2) Korraldatud jäätmeveo korras kogutud jäätmed antakse üle MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskusele.

  (3) Lisaks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise, veo ning käitlejale üleandmise kohustusele, on ettevõttel jäätmevaldajate teavitamise kohustus. Jäätmevaldajale saadetakse jäätmeveoperioodi alguses e-posti või kirja teel jäätmeveo leping, jäätmeveograafik, hinnakiri, klienditeeninduse kontaktandmed ning telefoni teel teenindamise ajad ning muu oluline informatsioon, mis mõjutab jäätmete üleandmist.

§ 9.   Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine

  (1) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja erandkorras vabastada korraldatud jäätmeveoga jäätmete üleandmise kohustusest kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

  (2) Vallavalitsus võib vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost talveperioodiks (1. oktoober kuni 30. aprill), kui kinnistul asub suvila või hoone, mida kasutatakse suvila eesmärgil.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete üleandmise kohustusest vabastamiseks (edaspidi liitumisest vabastamiseks) esitab jäätmevaldaja ametiasutusele lihtkirjaliku taotluse.

  (4) Taotluses märgitakse:
  1) andmed jäätmevaldaja ja kinnistu kohta;
  2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist;
  3) ajavahemik, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud;
  4) tõendid, kui need on olemas.

  (5) Ametiasutus kontrollib taotluse vastavust eeskirjas sätestatud nõuetele ning taotlusega esitatud tõendeid.

  (6) Liitumisest vabastamise korral teeb ametnik vastava kande jäätmevaldajate registrisse.

  (7) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama ametiasutust liitumisest vabastamise aluseks olnud asjaolu äralangemisest hiljemalt neljateistkümne päeva jooksul alates asjaolu talle teatavaks saamisest.

§ 10.   Korraldatud jäätmeveo peatumine

  (1) Korraldatud jäätmeveo ühe- või mitmekordne ärajäämine ei vabasta jäätmevaldajat eeskirja nõuete täimise kohustusest.

  (2) Juhul kui jäätmevedu peatub ligipääsu probleemide tõttu, peab jäätmevaldaja leppima jäätmevedajaga kokku jäätmemahutite uue paiknemise koha või tagama ligipääsu jäätmemahutite vanale asukohale 7 päeva jooksul.

  (3) Juhul kui jäätmevedu peatub kinnistul jäätmeveo eest võlgnevuse tõttu, loetakse seda eeskirja nõuete rikkumiseks ning jäätmevaldaja on kohustatud tagama kiire võlgnevuse tasumise ja tagama olukorra jäätmeveo taastamiseks.

3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA JÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 11.   Probleemtoodete jäätmed

  (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (külmkapid, elektripliidid, pesumasinad, telerid jne) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskusesse. Nimetatud tooteid saab üle anda ka vastavat jäätmeluba omavale isikule või vastavat toodet müüvasse kauplusesse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega.

  (2) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia avalikesse patareide kogumiskastidesse, Kunda jäätmejaama, kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.

  (3) Rehvid tuleb viia Kunda jäätmejaama, anda üle jäätmeluba omavale isikule või anda üle rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega.

  (4) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti, kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega või vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

§ 12.   Biolagunevate jäätmete kompostimine

  (1) Samal kinnistul tekkivaid biolagunevaid taimseid köögijäätmeid ning haljastujäätmeid võib kohapeal kompostida.

  (2) Keelatud on kompostida liha-, kala- ja piimatooteid või nendest valmistatud toidu jäätmeid.

  (3) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 2 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (4) Kompostimiskoht peab paiknema väljaspool kaevu kaitsetsooni, milleks on vähemalt 10 m.

  (5) Kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis või karstilehtrite vahetus läheduses.

  (6) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

§ 13.   Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine

  (1) Pakendijäätmeid kogutakse vastavalt pakendi materjalile ametiasutuse poolt kooskõlastatud ühismahutitesse või jäätmevaldaja kinnistult eraldi kogumismahuti või jäätmekotiga.

  (2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi jäätmemahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

  (3) Pakendijäätmete kogumise ja veo jäätmete käitlemise kohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon vastavalt seaduse nõuetele. Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon tagab oma jäätmemahutite ja nende ümbruse puhtuse ning ohutuse.

§ 14.   Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitusjäätmete ja lammutusprahi käitlemise tagab jäätmevaldaja.

  (2) Jäätmevaldaja on oma ehitusplatsil kohustatud:
  1) koguma ehitusjäätmed liigiti, sh vähemalt pakendid, puit, metallid, plastid, pinnas, klaas, ohtlikud jäätmed;
  2) taaskasutama võimalikult suures mahus ehitusjäätmeid samal kinnistul või andma need üle taaskasutuse otstarbeks;
  3) tagama piisavas koguses ja mahus kogumismahutite olemasolu ning nende arusaadava märgistuse;
  4) valmistama ehitusplatsil ette tasase kõvakattega aluspinna kogumismahutite hoiustamiseks ning äraveoks või suurte ehitusjäätmete paigutamiseks vastavalt tähistatud alale;
  5) ohtlikud ehitusjäätmed säilitatakse võimaluse korral suletud originaalpakendis liikide kaupa. Vedelikke ei ole lubatud omavahel segada;
  6) ohtlikud ehitusjäätmed säilitatakse lukustatavas mahutis kuni nende üleandmiseni.

§ 15.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine

  (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamise käigustekkinud jäätmed kogutakse liigiti, sh olmejäätmed, patoloogilised ning nakkusohtlikud jäätmed, teravad ja torkivad esemed, laboratooriumides tekkinud jäätmed, ravimid, elavhõbedat sisaldavad jäätmed ning radioaktiivsed jäätmed.

  (3) Riskijäätmed:
  1) bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed“. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt „Bioloogilised jäätmed“. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb sulgeda ning viia pakituna tekkekohast jäätmehoidlasse iga päev;
  2) teravad ja torkivad jäätmed pannakse raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering „Teravad ja torkivad jäätmed“. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg;
  3) kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb võimalusel hoida jäätmehoidlas eraldiasuvas lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed“. Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada punase sildi ja kirjega „Teravad ja torkivad jäätmed“ jäätmekotti või -pakendisse. Jäätmekotid või jäätmepakendid suletakse ja antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega;
  4) nakkusohtlikud jäätmed (jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga) tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering „Nakkusohtlikud jäätmed“, neid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas, vaid tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse, võimalusel selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering „Nakkusohtlikud jäätmed“. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle ühe nädala jooksul;
  5) mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.

  (4) Jäätmed tuleb hoiustada nende üleandmiseni liigiti, järgides käesolevat eeskirja, ohtlike jäätmete hoiustamise ning jäätmekäitleja poolt ettenähtud juhiseid. Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmete hoiukoht vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
  1) jäätmete hoiukoht tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
  2) jäätmekäitluskohaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid;
  3) jäätmekäitluskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
  4) jäätmekäitluskoha ruum peab olema ventileeritav;
  5) jäätmekäitluskohal ei tohi olla jäätmešahti;
  6) jäätmekäitluskoha ruum peab olema lukustatav.

  (5) Roiskumisohuga jäätmed tuleb üle 24 tunni hoiustamisel jahutada vähemalt 4 oC ning üle 96 tunni hoiustamisel vähemalt –16 oC.

  (6) Tervishoiuasutused ei tohi käesolevas paragrahvis nimetatud jäätmeid kõrvaldada ise, vaid peavad need üle andma vastavat käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

4. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 16.   Järelevalve ja vastutus

  (1) Ametiasutusel on õigus:
  1) teostada järelevalvet eeskirja täitmise üle;
  2) koostada ettekirjutusi eeskirja täitmiseks;
  3) rakendada ettekirjutuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid.

  (2) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sh jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

  (3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

  (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud kolme kuu jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või ametiasutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.

§ 17.   Karistusõiguslik vastutus ja kohtuväline menetleja

  (1) Eeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 1207 alusel.

  (2) Eeskirja rikkumisest tulenevat väärteoasja menetleb kohtuväliselt:
  1) ametnik;
  2) muu seadusega määratud isik.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 18.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  (1) Tunnistada kehtetuks Aseri Vallavolikogu 28.05.2008 määrus nr 51 „Aseri valla jäätmehoolduseeskiri“.

  (2) Tunnistada kehtetuks Aseri Vallavolikogu 01.10.2008 määrus nr 57 “Aseri valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”.

  (3) Tunnistada kehtetuks Kunda Linnavolikogu 11.06.2012 määrus nr 5 „ Kunda linna jäätmehoolduseeskiri“.

  (4) Tunnistada kehtetuks Kunda Linnavolikogu 11.06.2012 määrus nr 6 “Kunda linna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”.

  (5) Tunnistada kehtetuks Viru-Nigula Vallavolikogu 02.03.2016 määrus nr 3 „Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskiri“.

§ 19.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Riho Kutsar
vallavolikogu esimees

Lisa Jäätmevaldajad, kes ei asu nõuetele vastava ligipääsutee ääres

/otsingu_soovitused.json