KOV määruste valdkondlik liigitus: Linna ja valla valitsemine → KOV põhimäärused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Järva-Jaani valla põhimäärus

Vastu võetud 23.12.2004 nr 17
jõustumine 01.01.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8, § 22 lõike 1 punktide 6 ja 9 ning § 34 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Järva-Jaani valla põhimääruse eesmärk

  Järva-Jaani valla põhimääruses sätestatakse Järva-Jaani omavalitsusorganite, nende tööorganite ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, Järva-Jaani vallale kuuluva vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord ning valla teenistujate sotsiaalsed tagatised.

§ 2.   Järva-Jaani valla territoorium

  (1) Valla haldusterritooriumil on järgmised asulad:
  1) 1 alev: Järva-Jaani;
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 30.06.2011 määrusega nr 10 – jõust. 10.07.2011)
  2) 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Seliküla ja Ramma.

  (2) Järva-Jaani valla haldusterritoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel.

  (3) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 3.   Järva-Jaani valla elaniku mõiste

  Valla elanik on isik, kelle elukoht asub rahvastikuregistri aadressiandmetel Järva-Jaani valla haldusterritooriumil.

§ 4.   Järva-Jaani valla tähtpäev

  Järva-Jaani valla tähtpäev on:
  1) 26. september – Järva-Jaani vallale omavalitsusliku staatuse ennistamine 1991. aastal.

§ 5.   Järva-Jaani valla omavalitsusorganid

  (1) Järva-Jaani valla (edaspidi vald vastavas käändes) esinduskogu on Järva-Jaani Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mille valivad Järva-Jaani valla hääleõiguslikud elanikud.

  (2) Järva-Jaani Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

§ 6.   Asjaajamiskeel Järva-Jaani valla omavalitsusorganites

  Asjaajamiskeel Järva-Jaani valla omavalitsusorganites, ametiasutuses ja ametiasutuse hallatavates asutustes on eesti keel.

§ 7.   Järva-Jaani valla eelarve

  Vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve.

§ 8.   Järva-Jaani valla tunnustusavaldused

  Järva-Jaani vallale osutatud teenete eest avaldatakse vallapoolse erilise tänu- või austusavaldusena tunnustust tänukirja andmisega ning austust valla teenetemärgi või valla vapimärgiga autasustamisega või valla aukodaniku nimetuse andmisega.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 24.04.2008 määrusega nr 9 – jõust. 01.06.2008)

§ 9.   Järva-Jaani valla tunnustusavalduste kirjeldused

  (1) Valla tänukiri on tugeval, A4 formaadis paberil vormistatud, raamitud ja klaasiga kaetud tunnuskiri, mille ülaserva keskosas paikneb Järva-Jaani valla vapi kujutis.

  (2) Valla vapimärk on Järva-Jaani valla vapi kujutisega, altpoolt tamme okste kujutisega pärjatud, metallist valmistatud rinnamärk.

  (3) Valla teenetemärk on Järva-Jaani valla vapi kujutisega metallist valmistatud rinnamärk.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 24.04.2008 määrusega nr 9 – jõust. 01.06.2008)

§ 10.   Järva-Jaani valla tänukirja andmine

  (1) Järva-Jaani valla tänukiri antakse vallapoolse erilise tänuavaldusena nii Eestis kui ka välismaal elavatele või tegutsevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseeritud üritust või muudel juhtudel vastavalt volikogu ettepanekule või vallavalitsuse otsusele.

  (2) Tänukirja allkirjastab ja annab üle vallavanem või tema poolt volitatud ametiisik.

§ 11.   Järva-Jaani valla vapimärgi andmine

  (1) Järva-Jaani valla vapimärk antakse vallapoolse austusavaldusena Eesti või välisriigi kodanikele, väljapaistvate teenete eest haridus-, majandus- ja kultuurielu edendamisel või Järva-Jaani valla üleriigilise tuntuse tõstmisel.

  (2) Vapimärgi taotlusi on õigus esitada omavalitsusorganitel, volikogu ja vallavalitsuse liikmel ning valla ametiasutusel ja valla ametiasutuse hallataval asutustel. Taotlused esitatakse kirjalikult koos kandidaadi iseloomustuse ja põhjendusega ühel A4 leheküljel vallakantseleisse, kus need registreeritakse ja edastatakse vallavalitsusele.

  (3) Vallavalitsus esitab vapimärgi andmiseks esitatud taotlused koos omapoolsete ettepanekutega kandidaatidele vapimärgi andmise kohta volikogule. Vapimärgi andmise otsustab volikogu.

  (4) Vapimärgi annab üle vallavanem.

  (5) Vapimärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, mis antakse üle koos vapimärgiga.

  (6) Vapimärgi kavaleridel puuduvad eriõigused. Märgid ei kuulu asendamisele.

  (7) Vapimärgi andmise otsused, milles on ära toodud vapimärgi kavaleride nimed, kantakse Järva-Jaani valla vapimärgi kavaleride raamatusse, mis on hoiul vallasekretäri juures.

§ 11¹.   Järva-Jaani valla teenetemärk

  (1) Järva-Jaani valla teenetemärk on Järva-Jaani valla autasu, mida antakse füüsilistele isikutele austuse ja tunnustuse avaldamiseks Järva-Jaani vallas aktiivse ühiskondliku tegevuse või valla huvides pikaajalise tegutsemise või silmapaistva tulemuse eest.

  (2) Teenetemärgi andmiseks kirjalikud taotlused esitatakse vallavalitsusele.

  (3) Teenetemärgi andmise taotlusi on õigus esitada füüsilistel isikutel, asutustel, ettevõtetel ja mittetulundusühingutel.

  (4) Vallavalitsus esitab teenetemärgi andmiseks esitatud taotlused koos omapoolsete ettepanekutega kandidaatidele teenetemärgi andmise kohta volikogule. Teenetemärgi andmise otsustab volikogu.

  (5) Ühele isikule antakse teenetemärk üks kord.

  (6) Teenetemärki ei anta postuumselt.

  (7) Teenetemärgi juurde kuulub tunnistus, millele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär.

  (8) Tunnistus kinnitatakse Järva-Jaani vallavalitsuse pitsatiga.

  (9) Teenetemärk ei kuulu asendamisele.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 24.04.2008 määrusega nr 9 – jõust. 01.06.2008)

§ 12.   Järva-Jaani valla aukodaniku nimetuse andmine

  (1) Järva-Jaani valla aukodaniku (edaspidi aukodanik) nimetus on valla kõrgeim tunnustusavaldus, mis antakse füüsilisele isikule vallapoolse erilise austusavaldusena vallale osutatud väljapaistvate teenete eest valla hariduse, kultuuri, tervishoiu, spordi või majanduse arendamisel.

  (2) Põhjendatud ettepanekuid aukodaniku nimetuse omistamiseks on õigus esitada nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel.

  (3) Ettepanekud esitatakse kirjalikult vallavolikogule.

  (4) Aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu.

  (5) Aukodanikule antakse üle nummerdatud valla auaadress ja tema nimi kantakse valla auraamatusse. Valla auraamatut peab vallavalitsus.

  (6) Aukodaniku austamise tseremoonia korraldab vallavalitsus.

2. peatükk JÄRVA-JAANI VALLA SÜMBOLID 

§ 13.   Järva-Jaani valla sümbolid

  Järva-Jaani valla sümboliteks on Järva-Jaani valla lipp ja vapp.

§ 14.   Järva-Jaani valla lipu ja vapi kirjeldus

  (1) Valla vapil on kujutatud rohelisel kilbil koolikell ja saatena kaks viljapead – kõik kuldsed.

  (2) Valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105 × 105 cm.Valla lipu ja vapi kavand on kinnitatud Riigikantselei heraldikanõukogus 27. juunil 1997. aastal.

  (3) Järva-Jaani valla lipu ja vapi kujutised ja põhjendus on põhimääruse lisas 1.

§ 15.   Järva-Jaani valla vapi kasutamine

  (1) Järva-Jaani valla vappi kasutatakse:
  1) volikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse kantselei, valla ametiasutuse ja hallatavate asutuste, Järva-Jaani valla äriühingute, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Järva-Jaani vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel;
  2) Järva-Jaani valla autasudel, vapimärgil, tänukirjadel, visiitkaartidel, meenetel ja samuti punktis 1 nimetatud valla ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel;
  3) vallamajal, valla piiritähistel ja valla transpordivahenditel;
  4) juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva lõike punktides 1, 2 ja 3, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal.

  (2) Järva-Jaani valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavalitsuses.

§ 16.   Järva-Jaani valla lipu heiskamine

  (1) Valla lipp heisatakse:
  1) alaliselt vallamaja haldushoonel;
  2) kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamise ajaks hoonele, kus toimub hääletamine;
  3) volikogu istungi toimumise ajaks hoonele, kus toimub volikogu istung;
  4) valla täht- või pidupäevadel;
  5) suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega;
  6) muudel avalikel üritustel.

  (2) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

  (3) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lipurivi tagant vaadatuna teise riigi, Eesti riigi või maakonna lipust vasakul.

  (4) Valla lippu ja vappi kasutatakse ka valla esindamisel väljaspool valla piire.

3. peatükk JÄRVA-JAANI VALLAVOLIKOGU 

§ 17.   Volikogu moodustamine

  (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel, otsestel valimistel Eesti Vabariigi põhiseaduses ettenähtud ajaks, kusjuures hääletamine on salajane.

  (2) Volikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 16 lõikele 3.

  (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

§ 18.   Volikogu tegutsemine

  (1) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel.

  (2) Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse.

  (3) Volikogu tunnistatakse tegutsemisvõimetuks vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõikele 1.

  (4) Volikogu tegutsemisvõimetusest tulenevad toimingud on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõigetes 2 ja 3.

§ 19.   Volikogu pädevus

  (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamine sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1.

  (2) Volikogu ainupädevuses olevate küsimuste otsustamist ei saa delegeerida teistele isikutele, sh volikogu komisjonidele ega vallavalitsusele.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 17.11.2005 määrusega nr 21 – jõust. 01.01.2006)

  (3) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele.

  (4) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

§ 20.   Volikogu tööorganid

  (1) Volikogu tööorganid on:
  1) eestseisus;
  2) alatised komisjonid;
  3) ajutised komisjonid;
  4) fraktsioonid.

  (2) Volikogul on sekretär, kes korraldab volikogu asjaajamist ja volikogu kasutuses oleva vara valitsemist vastavalt valla põhimäärusele ning täidab muid volikogu esimehe poolt antud volikogu töökorraldusest tulenevaid ülesandeid.

  (3) Volikogu sekretäriks kinnitab volikogu selleks kirjaliku nõusoleku andnud isiku volikogu liikmete või vallaametnike hulgast.

  (4) Volikogu sekretärile makstakse temale pandud ülesannete täitmise eest tasu ning tööülesannete täitmisel tehtud dokumentaalselt tõendatud kulutuste eest hüvitust volikogu kehtestatud tingimustel, määras ja korras.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 17.11.2005 määrusega nr 21 – jõust. 01.01.2006)

§ 21.   Volikogu liige

  (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

  (2) Volikogu liige on otsuste tegemisel sõltumatu. Volikogu liige juhindub seadustest, Järva-Jaani valla õigusaktidest ning vallaelanike õigustatud huvidest ja vajadustest.

  (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest volikogu liikmena.

  (3¹) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Volikogu liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (4) Vallavolikogu liige ei tohi võtta osa vallavolikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne vastava üksikakti või küsimuse arutelu algust tegema vallavolikogule suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vallavolikogu liikme taandamise kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavolikogu liikme võrra väiksem.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (6) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.

  (7) Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 18 sätestatud juhtudel ja korras.

  (8) Volikogu liikme volitused peatuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 19 sätestatud juhtudel ja korras.

  (9) Volikogu liige on kohustatud kirjalikult teatama vallasekretärile asjaoludest, mis toovad kaasa tema volituste lõppemise või peatumise.

  (9¹) Volikogu liikme volitused taastuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 20¹ sätestatud juhtudel ja korras.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 17.11.2005 määrusega nr 21 – jõust. 01.01.2006)

  (10) Volikogu liikmel on õigus:
  1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
  2) teha arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet;
  3) seada üles kandidaate ja kandideerida volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
  4) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid;
  5) kuuluda komisjonide ja töörühmade koosseisu;
  6) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
  7) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi;
  8) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada vallakantseleist tehnilist abi volikogu liikme õiguste ning kohustuste täitmiseks;
  9) tasuta informeerida vallaelanikke volikogu kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast;
  10) saada volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud dokumentaalselt tõendatud kulutuste eest hüvitust volikogu poolt kehtestatud tingimustel, määras ja korras;
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 17.11.2005 määrusega nr 21 – jõust. 01.01.2006)
  11) taotleda volikogu istungil hääletamist.

§ 22.   Volikogu esimees ja aseesimees

  (1) Volikogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.

  (2) Volikogu esimehele ja aseesimehele makstakse nendele pandud ülesannete täitmise eest tasu ja ülesannete täitmisel tehtud dokumentaalselt tõendatud kulutuste eest hüvitust volikogu kehtestatud tingimustel, määras ja korras.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 17.11.2005 määrusega nr 21 – jõust. 01.01.2006)

  (3) Volikogu esimees:
  1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist;
  2) esindab või volitab teisi esindama volikogu vastavalt seadustele, valla põhimäärusele, või volikogu antud pädevusele;
  3) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
  4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
  4¹) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]
  5) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
  6) jälgib järelpärimistele ja arupärimistele vastamist;
  7) jälgib algatatud eelnõude vastavust käesoleva põhimääruse §-s 29 sätestatud nõuetele;
  8) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti;
  9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;
  10) täidab muid seaduse alusel ja Järva-Jaani valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

  (4) Volikogu aseesimees:
  1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid;
  2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu töökorrale ning volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe seatud ülesannetele.

§ 23.   Volikogu esimehe asendamine

  (1) Kui volikogu esimehel pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab teda üldjuhul volikogu aseesimees.

  (2) Juhul kui volikogu esimees ei saa istungil oma ülesandeid täita enesetaanduse või muul põhjusel, määrab ta aseesimehe enda asendajaks suuliselt.

  (3) Kui ka volikogu aseesimehel pole ajutiselt võimalik istungil volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „volikogu esimehe ülesannetes”.

  (4) Esindusfunktsioonide täitmisel asendab volikogu esimeest aseesimees või volikogu esimehe määratud volikogu liige.

§ 24.   Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord

  (1) Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast volikogu esimehe valimise protseduuri lõppemist.

  (2) Volikogu esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees.

  (3) Volikogu esimesel istungil korraldab volikogu esimehe valimised valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muudel juhtudel (tagasiastumine, umbusalduse avaldamine vms) toimub volikogu esimehe valimine valla põhimääruse § 43 lõigetes 4–11 sätestatud korras. Volikogu aseesimees valitakse salajase hääletamise teel valla põhimääruse § 43 lõigetes 4–11 sätestatud korras.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 15.06.2006 määrusega nr 15 – jõust. 01.07.2006)

  (4) Volikogu esimehe kandidaadi seab üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 15.06.2006 määrusega nr 15 – jõust. 01.07.2006)

  (5) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam volikogu liikmeid kui vastu.

  (6) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

  (7) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valla valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid.

  (8) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras.

  (9) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.

  (10) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valla valimiskomisjon valimiskasti.

  (11) Valla valimiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.

  (12) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel volikogu esimehe valimiseks üks hääl.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 15.06.2006 määrusega nr 15 – jõust. 01.07.2006)

  (13) Volikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, ja laseb hääletamissedeli valimiskasti.

  (14) Kui volikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige kandidaadi poolt või vastu, tehes hääletamissedelil kandidaadi nime juures olevasse vastavasse „POOLT” või „VASTU” lahtrisse risti.

  (15) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valla valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

  (16) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.

  (17) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks.

  (18) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja.

  (19) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.

  (20) Kui volikogu esimehe valimise kordushääletusel ei saanud kumbki teises voorus kandideerinud kandidaat volikogu häälteenamust, alustatakse volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Volikogu otsusel võib uue hääletamise viia läbi samal istungil.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 15.06.2006 määrusega nr 15 – jõust. 01.07.2006)

  (21) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimistulemused kinnitatakse ja vormistatakse eraldi volikogu otsustena, kusjuures volikogu esimehe valimise otsusele kirjutab tema asendajana alla valla valimiskomisjoni esimees.

  (22) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel.

§ 25.   Volikogu eestseisus

  (1) Volikogu võib vajadusel moodustada volikogu ühe alatise komisjonina volikogu eestseisuse.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 9 – jõust. 05.04.2010)

  (2) Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees (aseesimehed), vallavanem ning volikogu alatiste komisjonide esimehed.

  (3) Volikogu eestseisuse tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees.

  (4) Eestseisus on nõuandev organ, mille ülesanne on volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute ning volikogu istungil arutusele tulevate eelnõude läbivaatamine.

  (5) Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

  (6) Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule sõnaõigusega osa võtma volikogu liikmeid ja teisi isikuid.

  (7) Eestseisus lähtub oma töö korraldamisel käesoleva põhimääruse §-s 28 sätestatust.

§ 26.   Volikogu komisjon

  (1) Komisjon on volikogu tööorgan.

  (2) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning vajadusel kinnitab komisjonide põhimäärused.

  (3) Volikogu komisjoni esimees ning komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees, valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega.

  (4) Komisjoni liikmete arvu määrab volikogu komisjoni esimees, kuid see ei või olla väiksem kui kolm liiget.

  (5) Komisjoni esimees arvestab komisjoni koostamisel võimaluste piirides volikogus esindatud erakondade proportsioonidega, konsulteerides selleks enne komisjoni koosseisu volikogule kinnitamiseks esitamist kõikide volikogus esindatud erakondadega. Komisjoni moodustamisel erakondade proportsioonidega mittearvestamisel põhjendab komisjoni esimees oma otsust volikogule.

  (6) Volikogu kinnitab komisjoni koosseisu komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Volikogu liikmetel, fraktsioonidel ja vallavalitsusel on õigus teha muudatusettepanekuid komisjoni koosseisu. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul, kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

  (7) Revisjonikomisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni pädevus on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 48 ja revisjonikomisjoni põhimääruses.

(7) Revisjonikomisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast, kuid juhul kui volikogu liikmetest revisjonikomisjoni liikmed ei vasta audiitortegevuse seaduses kehtestatud nõuetele, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduse § 100 lõikes 2 sätestatut. Revisjonikomisjoni pädevus on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 48 ja revisjonikomisjoni põhimääruses.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 30.06.2011 määrusega nr 10 – jõust. 01.01.2013)

  (8) Komisjon lähtub oma töö korraldamisel käesoleva põhimääruse §-s 28 sätestatust. Vajadusel võib komisjoni tööd täiendavalt reguleerida komisjoni põhimäärusega, mille kinnitab volikogu.

§ 27.   Volikogu fraktsioon

  (1) Vähemalt kaks samas valimisnimekirjas kandideerinud volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.

  (2) Fraktsioon valib oma liikmete seast esimehe ja aseesimehe.

  (3) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe nimed, ning millele on alla kirjutanud kõik fraktsiooni liikmed, edastatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele. Fraktsioon loetakse registreerituks pärast vastavasisulise avalduse teatavaks tegemisest volikogu istungil istungi juhataja poolt ning vastava märke tegemisega istungi protokolli.

  (4) Fraktsiooni esindab fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees.

  (5) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Muudatused jõustuvad teatavakstegemisest.

  (6) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

  (7) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete kirjalikul nõusolekul. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

  (8) Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks.

  (9) Fraktsioonil on õigus:
  1) algatada ja ette valmistada ning esitada volikogu õigusaktide eelnõusid;
  2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
  3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
  4) võtta oma liikme kaudu volikogu istungil sõna;
  5) võtta volikogu istungil vaheaeg kuni 10 minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;
  6) esitada arupärimisi vastavalt põhimääruse §-le 35;
  7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta;
  8) teha ettepanekuid komisjoni esimeestele fraktsiooni esindajate kaasamiseks igasse volikogu alatisse või ajutisse komisjoni.

4. peatükk JÄRVA-JAANI VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 

§ 28.   Komisjoni töö alused

  (1) Volikogu alatine komisjon:
  1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
  2) töötab välja valdkonna strateegilised arengusuunad ja eelistused ning tegevuskavad;
  3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
  4) esitab arvamuse talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;
  5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;
  6) teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste ja/või probleemide kohta;
  7) lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe poolt antud ülesandeid;
  8) esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse.

  (2) Teiste isikute õiguse viibida komisjoni koosolekul ning nende sõnaõiguse otsustab komisjoni esimees.

  (3) Komisjoni otsused teeb volikogule teatavaks komisjoni esimees või tema asendaja.

  (4) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees.

  (5) Komisjoni esimees:
  1) juhib komisjoni tööd;
  2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti;
  3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
  4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
  5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelule;
  6) juhatab komisjoni koosolekut.

  (6) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees, kui komisjoni esimees ei ole määranud teisiti.

  (7) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolekud peavad toimuma vähemalt kuus korda kalendriaasta jooksul.

  (8) Komisjoni esimees, või tema äraolekul asendaja, kutsub 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel komisjoni koosoleku kokku mitte hiljem kui kahe nädala jooksul arvates komisjoni liikmete taotluse registreerimisest volikogu kantseleis.
Juhul kui komisjoni esimees, või esimehe eemalolekul asendaja, keelduvad 1/4 komisjoni liikmete nõudmisel koosoleku kokkukutsumisest, kutsub koosoleku kokku volikogu esimees, kes ühtlasi juhatab koosolekut.

  (9) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni kokkukutsuja. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega.

  (10) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös kantseleiga.

  (11) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega.

  (12) Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst.

  (13) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. Kui komisjoni liikmete arv langeb seeläbi alla käesoleva põhimääruse § 26 lõikes 4 kehtestatud alammäära, on komisjoni esimees kohustatud esitama uue kandidaadi komisjoni liikme kohale hiljemalt järgmisel korralisel volikogu istungil.

  (14) Alalise komisjoni volitused lõpevad koos volikogu antud koosseisu volitustega või volikogu otsusel enne tähtaega.

  (15) Ajutise komisjoni volitused lõpevad talle pandud ülesande täitmisega või muul ajal vastavalt volikogu otsusele.

  (16) Revisjonikomisjoni töö toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 48, revisjonikomisjoni põhimäärusele ja revisjonikomisjoni tööplaanile. Revisjonikomisjoni tööplaani kinnitab volikogu kord aastas hiljemalt veebruaris.

  (17) Volikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli vormikohase koostamise eest vastutab komisjoni esimees.

  (18) Volikogu komisjoni koosoleku protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad volikogu kantseleis, välja arvatud seadusega avaldamisele mittekuuluvaid (juurdepääsupiirangutega) andmeid sisaldavad protokollide osad, alates kümnendast päevast pärast komisjoni koosoleku toimumise päeva.

§ 29.   Volikogu õigusaktide algatamine

  (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
  1) volikogu liikmel;
  2) volikogu komisjonil;
  3) volikogu fraktsioonil;
  4) vallavalitsusel;
  5) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras;
  6) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.

  (2) Volikogu õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seadustega ettenähtud korras.

  (3) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid.

  (4) Volikogu määrusega ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

  (5) Volikogu või volikogu esimees võib teha vallavalitsusele või volikogu komisjonile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

  (6) Volikogu õigusakti eelnõule peab olema lisatud seletuskiri, milles esitatakse:
  1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
  2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
  3) milliseid valla õigusakte on vaja tunnistada kehtetuks, tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
  4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad;
  5) isikute nimekiri, keda eelnõu esitaja peab vajalikuks kutsuda eelnõu menetlemise ajaks volikogu istungile ning kellele saata otsuse või määruse ärakiri.

  (7) Eelnõule võib lisada muid esitaja poolt vajalikuks peetavaid materjale.

  (8) Eelnõu ja seletuskiri peab olema dateeritud ja viseeritud allkirjastatud selle esitaja või tema esindaja poolt (koostaja nime ja allkirjaga).

  (9) Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning haldusmenetluse seadusega määruse eelnõule sätestatud nõudeid.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (10) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse vallakantseleisse, kus need registreeritakse nende vastuvõtmise või saabumise päeval.

  (11) Volikogu esimees määrab oma resolutsiooniga juhtivkomisjoni ja suunab eelnõu, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud, läbivaatamiseks vallavalitsusele ning vastavalt vajadusele volikogu komisjoni(de)le ja/või fraktsioonidele.

  (12) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu esitatakse vallasekretärile, kes esitab kirjalikult oma seisukoha eelnõu vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele, samuti ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile.

  (13) Komisjonidel on eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks aega kuni kaks nädalat, kui ei ole otsustatud anda teisi tähtaegu.

  (14) Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees vallavolikogu istungi päevakorra, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja ja kaasettekandja(d).

  (15) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta volikogus menetlemise ajal. Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.

  (16) Volikogu sekretär saadab eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega ja istungi kutsega volikogu liikmetele posti teel.

  (17) Nõuetekohaselt istungieelse menetluse läbinud eelnõud, mis on saabunud vallakantseleisse pärast volikogu päevakorra projekti koostamist, võidakse võtta volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega.

  (18) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu(de)st, mis on saabunud kantseleisse pärast volikogu päevakorra projekti koostamist ja mis on volikogu istungi päevakorras oleva(te)le eelnõu(de)le alternatiiveelnõu(de)ks, teavitab volikogu esimees volikogu liikmeid istungil enne päevakorra kinnitamist. Edasise alternatiivsete eelnõude menetlemise otsustab volikogu.

§ 30.   Volikogu istungi kokkukutsumine, kestus ja vaheajad

  (1) Volikogu töövorm on istung.

  (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul teda asendav aseesimees. Volikogu esimese istungi ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutava istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees, kusjuures kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi punktis 8 ettenähtud nõudeid.

  (3) Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, iga kuu viimasel neljapäeval, kui volikogu ei otsusta teisiti. Istungit ei toimu juulis ja augustis, kui volikogu ei otsusta teisiti.

  (4) Volikogu istungil tehakse vaheajad pikkusega viisteist (15) minutit iga pooleteist tunnise töötamise järel, kusjuures vaheaja algust ja pikkust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.

  (5) Volikogu kutsutakse kokku ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks.

  (6) Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kutsub vallavalitsuse või 1/4 volikogu liikmete kirjalikul nõudel volikogu istungi kokku nõudes taotletud ajal. Kui see protseduurilistel põhjustel võimalikuks ei osutu, siis mitte hiljem kui kahe nädala jooksul arvates taotluse registreerimisest vallakantseleis.

  (7) Kui volikogu esimees keeldub vallavalitsuse või 1/4 volikogu liikmete nõudmisel istungi kokkukutsumisest, teeb seda nende liikmete taotluse alusel volikogu aseesimees. Viimase keeldumisel on vallavalitsusel või volikogu istungi kokkukutsumist taotlenud volikogu liikmetel endil õigus saata volikogu liikmetele kutse volikogu istungile. Sellisele kutsele kirjutavad alla kõik volikogu istungi kokkukutsumist taotlevad isikud, s.o vähemalt vallavalitsuse koosseisu enamus või 1/4 volikogu liikmetest. Istungi kokkukutsumisel tuleb jälgida, et oleks täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 sätestatud nõuded.

  (8) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta saadetakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungi toimumist kirjalikult igale volikogu liikmele. Kutses on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.

  (9) Kutsele lisatakse istungil arutlusele tulevate küsimuste kohta langetatavad otsuste või määruste eelnõud. Määruste, vajadusel otsuste, puhul lisatakse ka selgitavad materjalid.

  (10) Volikogu liikme kirjalikul nõusolekul võib kutse ja muud istungi materjalid saata tavaposti asemel elektronpostiga.

  (11) Oma puudumisest volikogu istungilt teatab volinik eelnevalt või volikogu esimehele, aseesimehele või volikogu sekretärile.

§ 31.   Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted

  (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul teda asendav volikogu aseesimees, aseesimehe äraolekul volikogu vanim kohalolev liige.

  (2) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on esimehe ja aseesimehe valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, v.a vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine.

  (3) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

  (4) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõnaandmise otsustab istungi juhataja.

  (5) Avalikel istungitel võivad istungi külalised teha foto-, video- ja helisalvestusi nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. Soovist teha salvestusi informeeritakse istungi juhatajat.

§ 32.   Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduse ärakuulamine

  (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja, teatades kohalviibivate volikogu liikmete arvu, ning kuulutab istungi avatuks.

  (2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Ettepanekud ja protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale, kes loeb need ette. Kui volikogu nõustub päevakorraprojekti kohta esitatud protesti või ettepanekuga, loetakse see rahuldatuks hääletamata, kui keegi volikogu liikmetest hääletamist ei nõua.

  (3) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega.

  (4) Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorra projekti punktid ükshaaval hääletamisele. Volikogu istungil tulevad arutusele päevakorra punktid, mille poolt hääletab volikogu liikmeid rohkem kui vastu.

  (5) Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed esineda avaldustega, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult ning see lisatakse istungi protokollile.

§ 33.   Küsimuse arutamine istungil

  (1) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.

  (2) Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad:
  1) valla põhimääruse vastuvõtmist, muutmist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest;
  2) valla arengukava ja/või tegevusvaldkonna vastuvõtmist;
  3) kohalike maksude kehtestamist;
  4) valla aastaeelarve vastuvõtmist.

  (3) Eelnõud ei või panna samal volikogu istungil rohkem kui ühele lugemisele.

  (4) Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud alternatiiveelnõud pannakse pärast läbirääkimisi hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks.

  (5) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

  (6) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti.

  (7) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõpphääletusele.

  (8) Enne päevakorrapunkti menetlemise alustamist peab see volikogu liige, kellel on antud päevakorrapunkti suhtes huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõike 1 järgi, informeerima sellest volikogu ning tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel ja hääletamisel.

  (9) Küsimuste arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmistest maksimaalsetest ajalimiitidest:
  1) ettekanne (s.o küsimuse kompleksne käsitlemine) 15 minutit;
  2) kaasettekanne 10 minutit;
  3) sõnavõtt (s.o omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses) 3 minutit;
  4) küsimus (tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt ilma omapoolsete kommentaarideta) 1 minut;
  5) repliik (s.o omapoolne märkus, ettepanek või õiend aruteldavas küsimuses) 1 minut;
  6) lõppsõna 5 minutit.

  (10) Küsimuse arutamine algab kas ettekandega või volikogu esimehe sissejuhatava sõnavõtuga.

  (11) Ettekande järel kuulatakse ära kaasettekanne, eelnõud arutanud komisjonide, vallavalitsuse ning töögruppide seisukohad.

  (12) Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja.

  (13) Kui sõnaõiguse saanu ületab ajapiiri või kaldub antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

  (14) Pärast ettekannet, kaasettekannet ja seisukohtade ärakuulamist võib iga volikogu liige esitada ettekandjale või kaasettekandjale ühes päevakorrapunktis kuni kaks küsimust.

  (15) Ettekandjad võivad vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse ametnikule.

  (16) Pärast küsimuste esitamise lõppemist avatakse läbirääkimised, kusjuures igal volikogu liikmel on võimalus antud päevakorraküsimuses arvamust avaldada kahe sõnavõtuga ja kahe repliigiga.

  (17) Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks.

  (18) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks.

  (19) Muudatusettepanekud tuleb esitada kirjalikult. Laekunud ettepanekud vaadatakse üle enne eelnõu lõpphääletust või eelnõu lugemise katkestamist või enne eelnõu saatmist teisele lugemisele. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Muudatusettepanek leiab toetust, kui muudatusettepaneku poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu.

  (20) Juhul kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele.

§ 34.   Hääletamine volikogu istungil

  (1) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele.

  (2) Enne hääletamist võib volikogu liige või fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni 10-minutilist vaheaega nõupidamiseks.

  (3) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

  (4) Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised, mis on salajased ja toimuvad käesoleva põhimääruse § 43 lõigetes 4–11 sätestatud korras.

  (5) Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest.

  (6) Hääletustulemused fikseeritakse istungi protokollis, kuhu kantakse poolt, vastu, erapooletuks jäänud ja mittehääletanud volikogu liikmete arv.

  (7) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 nimetatud küsimustes, milles on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

  (8) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel vahetult pärast hääletamise tulemuse teatavakstegemist, kuid enne otsustuse fikseerimist istungi juhataja poolt. Kordushääletamise läbiviimise otsustab istungi juhataja. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

  (9) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga ja/või asjakohase lausega.

§ 35.   Arupärimine

  (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi:
  1) vallavanemale;
  2) vallavalitsuse liikmele;
  3) volikogu esimehele;
  4) volikogu aseesimehele;
  5) volikogu alatise ja ajutise komisjoni esimehele ja aseesimehele;
  6) revisjonikomisjoni esimehele ja liikmele.

  (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele. Volikogu esimees edastab selle vallakantselei kaudu kolme tööpäeva jooksul adressaadile.

  (3) Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.

  (4) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul, arvates arupärimise esitamisest, vallakantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale.

  (5) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, võetakse arupärimisele vastamine volikogu järgmise istungi päevakorra projekti.

  (6) Pärast arupärimisele suulise vastuse esitamist on volikogu liikmeil õigus esitada arupärimisele vastajale täpsustavaid küsimusi, kusjuures ühel volikogu liikmel on õigus esitada vastajale kuni kaks täpsustavat küsimust.

§ 36.   Umbusaldusmenetlus

  (1) Vähemalt neljandik (1/4) volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele või aseesimehele, revisjonikomisjoni esimehele või liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele.

  (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Kirjaliku avalduse umbusaldusmenetluse algatamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, loeb istungil ette üks allakirjutanu ja annab selle koos volikogu õigusakti eelnõuga üle istungi juhatajale. Kirjalikus avalduses peab olema märgitud umbusaldamise põhjus.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (3) Umbusaldusmenetluse algatamise avaldus registreeritakse hiljemalt järgmisel tööpäeval.

  (4) Kantselei edastab avalduse koos volikogule esitatud dokumentide koopiatega isikule (isikutele), kelle vastu umbusaldusmenetlus algatati.

  (5) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusalduse avaldamise eelnõu ei saa menetlusest tagasi võtta.

  (6) Umbusalduse menetlemisel teeb üks umbusalduse algatajatest kuni 15 minuti pikkuse ettekande. Iga volikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimisi ei avata.

  (7) Isikul (isikutel), kelle suhtes on algatatud umbusaldusmenetlus, on õigus esineda kuni 15 minuti pikkuse kõnega.

  (8) Umbusaldushääletus on avalik.

  (9) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

  (10) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule ei saa kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusaldusmenetlust.

  (11) Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega.

  (12) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige.

  (13) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või -valitsuse liikme vallavanema või -valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral määrab volikogu samas otsuses ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema ametisse valimiseni.

  (14) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise.

  (15) Vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral võib volikogu samal istungil valida uue vallavanema ja kinnitada vallavalitsuse.

  (16) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning kvoorum jääb alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse § 44 sätestatud korras või muudetakse vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri.

  (17) Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud kvooruminõue, loetakse vallavalitsus tervikuna tagasiastunuks.

  (18) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamise alus.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

§ 36¹.   Tagasiastumine

  (1) Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 17.11.2005 määrusega nr 21 – jõust. 01.01.2006)
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (2) Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel üle andma asjaajamisega ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

§ 37.   Istungi lõpetamine

  (1) Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega „istung on lõppenud” ja kinnitab seda haamrilöögiga.

  (2) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks.

§ 38.   Volikogu istungi protokoll

  (1) Volikogu istungid protokollitakse volikogu sekretäri või tema asendaja poolt. Ülestähendusi protokolli koostamiseks võib teha ka tehniliste vahendite abil (sh helisalvestus). Protokollid vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul.

  (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, päevakord, arutlusel olnud küsimuste kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsustused, hääletustulemused. Volikogu liikmel on õigus nõuda oma eriarvamuse fikseerimist protokollis.
Istungi juhataja nõudel tuleb eriarvamus esitada kirjalikult.

(2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsustused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 30.06.2011 määrusega nr 10 – jõust. 01.01.2013)

  (3) Volikogu istungi protokollile lisatakse kvoorumileht, vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid.

  (4) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

  (5) Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

  (6) Volikogu istungite protokollid on igaühele kättesaadavad vallakantseleis vastuvõtuaegadel. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

§ 39.   Volikogu protokollide ja õigusaktide avalikustamine ning õigusaktide jõustumine

  (1) Volikogu istungite protokollid ja õigusaktid on paberkandjal kättesaadavad vallakantseleis ja valla raamatukogudes ning avalikustatud Järva-Jaani valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Volikogu määrused avalikustatakse vallakantseleis ja valla raamatukogudes hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates. Ei avalikustata andmeid ega dokumente, mille väljastamine on seadusega keelatud või millele on seaduse või mõne muu õigusakti alusel kehtestatud juurdepääsupiirang või mis mõeldud üksnes asutuse siseseks kasutamiseks.

  (2) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avalikustatakse lisaks lõikes 1 märgitud kohtadele volikogu otsusel ajalehes.

(2) Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algaktidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. Volikogu määrus esitatakse Riigi Teatajas avaldamiseks hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast allakirjutamist. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avalikustatakse volikogu otsusel valla ajalehes.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 30.06.2011 määrusega nr 10 – jõust. 01.01.2013)

  (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 30.06.2011 määrusega nr 10 – jõust. 01.01.2013)

  (4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

  (5) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

  (6) Volikogu otsuste kättetoimetamise täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab volikogu sekretär haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

  (7) Volikogu õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist vastavalt seadusele, korraldab volikogu sekretär.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 30.06.2011 määrusega nr 10 – jõust. 10.07.2011)

5. peatükk JÄRVA-JAANI VALLAVALITSUS 

§ 40.   Vallavalitsus kui omavalitsuse täitevorgan

  (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu talle seadusega ja volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

  (2) Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise ning täitmisega valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises.

  (3) Vallavalitsus juhib hallatavate asutuste tegevust.

  (4) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioone, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele.

  (5) Vallavalitsuse liikmed ja valla ametiasutuse juht on kohustatud esitama huvide deklaratsiooni korruptsioonivastase seaduses sätestatud korras.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (5¹) Vallavalitsuse liige, sh vallavanem, ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt ning on kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (6) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

  (7) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

  (8) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

§ 41.   Vallavanem

  (1) Vallavanem on vallavalitsuse juht, kes esindab valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seaduse, valla põhimääruse ja volikogu poolt antud pädevusele.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (2) Vallavanem:
  1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning juhib vallavalitsuse istungeid;
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]
  1¹) juhib valla ametiasutust ning korraldab ametiasutuse tegevust õigusaktidega ametiasutuse pädevuses olevate ülesannete täitmisel, juhib ametiasutuse teenistust ning täidab ametiasutuse ametnike ning töötajate suhtes avaliku teenistuse seaduse alusel ametisse nimetamise õigust omava isiku ja töölepingu seaduse alusel tööandaja ülesandeid;
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]
  2) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
  3) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
  3¹) nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või struktuuriüksuse juhi;
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 30.06.2011 määrusega nr 10 – jõust. 01.01.2013)
  4) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 17.11.2005 määrusega nr 21 – jõust. 01.01.2006)
  5) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega;
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]
  6) annab vallavalitsuse liikmete ja muude talle alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]
  7) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele, korraldustele ning teistele vallavalitsuse ja tema ametiasutuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ja vastutab nende õiguslikkuse eest;
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]
  8) esindab Järva-Jaani valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ning vallavalitsust ja tema ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees;
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]
  9) täidab muid talle seaduste ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

  (3) Vallavanem on kohustatud aru andma oma tegevusest, kui seda taotleb volikogu oma otsusega, vallavalitsus oma korraldusega või volikogu liige kirjaliku arupärimisega.

  (4) Vallavanema põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning talle kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (5) Vallavanemale ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (6) Vallavanema teenistuslähetusse saatmise otsustab volikogu. Vallavanema lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

§ 42.   Vallavanema asendamise kord

  (1) Vallavanema äraolekul asendab teda üldjuhul (puhkused, teenistuslähetused) abivallavanem või vallavanema käskkirja alusel määratud muu ametiisik vallavanema poolt antud volituste piires. Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse ja valla ametiasutuse dokumentidele alla oma nime, ametinimetuse ning sõnad „vallavanema ülesannetes”.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (2) Vallavanema äraolekul ettenägematute asjaolude tõttu, täidab vallavanema ülesandeid vanim kohalolev ametiasutuse teenistuskohtade kooseisu kuuluvale ametikohale nimetatud ametnik, vallavanema poolt antud volituste piires.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (3) Vallavanema asendamisel makstakse vallavanema asendajale lisatasu proportsionaalselt temale pandud ülesannete hulgale.

  (4) Kui vallavanem ei saa oma ametikohustusi täita töövõimetuslehe alusel üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul võib volikogu ta ametist vabastada.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

§ 43.   Vallavanema valimise kord

  (1) Vallavanema valib volikogu seaduses ja valla põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Vallavanemaks võib valida täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu enamuse usaldus.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (2¹) Vallavanemaks ei või valida isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (2²) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 või 2¹ nimetatud välistavad asjaolud ilmnevad või tekivad vallavanema volituste kestel, vabastab volikogu ta ametist ametikohale mittevastavuse tõttu.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (3) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (4) Vallavanema kandidaatide ülesseadmine:
  1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitab volikogu liige kirjaliku ettepaneku volikogu esimehele;
  2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri;
  3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
  4) igal kandidaadil on õigus esitada 15 minuti jooksul oma valimisprogramm;
  5) igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kolm küsimust;
  6) vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

  (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni liikmeteks ei või olla volikogu liikmed ega kandidaadid.

  (6) Hääletamiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette hääletamiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

  (7) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletustulemuste kindlakstegemise korra rikkumise kohta kohe istungil. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

  (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

  (9) Vallavanema valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.

  (10) Kui ükski esitatud kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Juhul kui esitati vaid üks kandidaat, kordushääletust ei toimu. Valimist alustatakse uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

  (11) Kui kordushääletusel ei saa ükski kandidaat volikogu häälteenamust, alustatakse vallavanema kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Volikogu otsusel võib uue hääletamise viia läbi samal istungil.

  (12) Kui volikogu ei vali vallavanemat sellel istungil, mille päevakorras küsimus on, viiakse läbi erakorraline volikogu istung samas küsimuses kahe nädala jooksul arvates eelmise istungi päevast.

  (13) Vallavanema vabastamisel ametist tema kirjaliku avalduse alusel või seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuse teisele ametikohale muus ametiasutuses või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema kohusetäitjaks kuni uue vallavanema valimiseni.

§ 44.   Järva-Jaani Vallavalitsuse moodustamine

  (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus.

  (2) Vallavalitsuse koosseis on vähemalt 5-liikmeline. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (3) Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates tema vallavanemaks valimise päevast, ettepaneku volikogule vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamiseks oma volituste ajaks.

  (4) Vallavalitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul.

  (4¹) Vallavalitsuse liikmeks võib kinnitada isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48² nõuetele.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (5) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks.

  (6) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel, lõpevad vallavalitsuse liikmete volitused päevast, millal vallavalitsuse uus koosseis on asunud täitma oma ülesandeid.

  (7) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
  1) isikliku avalduse alusel;
  2) vallavanema esildisel;
  3) umbusalduse avaldamise korral (reguleeritud põhimääruse §-s 36);
  4) seoses valitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega;
  5) tema teovõimetuks tunnistamisega;
  6) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
  7) tema surma korral.

  (8) Vallavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustest vallavanemale, kes edastab esildise vallavalitsuse liikme vabastamiseks ja uue liikme ametisse kinnitamiseks volikogule.

  (9) Kui tagasi astub üks või mitu vallavalitsuse liiget, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute täiendavate vallavalitsuse liikmete kinnitamiseni. Kui osa vallavalitsuse liikmete tagasiastumise tõttu vallavalitsuse koosseis osutub arvult väiksemaks kui vallavanem või tema asendaja ja vähemalt pool vallavalitsuse koosseisu (s.t ei ole täidetud kvoorumi nõuet) ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete kinnitamiseni. Tagasiastunud vallavalitsuse liikmete asendamiseks esitab vallavanem volikogule uue(te) liikme(te) kandidaadi(d) lähimal volikogu istungil.

  (10) Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. Uuel vallavanemal on õigus esitada kinnitamiseks sama vallavalitsuse koosseis.

  (11) Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab volikogu. Vallavalitsuse liikme kohustest vabastamisel lõpevad tema vallavalitsuse liikme volitused.

  (12) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirja. Enne hääletamist tutvustab nimekirjas olev isik end volikogu liikmetele. Volikogu liikmetel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus. Vallavalitsuse liikmed kinnitab volikogu poolthäälte enamusega salajasel hääletamisel.

  (13) Vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha.

  (14) Hääletamise viib läbi hääletamiskomisjon, mis moodustatakse ja tegutseb vastavalt käesoleva põhimääruse § 43 lõigete 5 ja 6 alusel.

  (15) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks/ametisse nimetatuks osutub vallavalitsuse liikme kandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse. Vallavalitsus loetakse ametisse kinnitatuks, kui volikogu poolthäälte enamuse saavad vähemalt pooled, kuid mitte vähem kui neli, esitatud kandidaatidest. Täitmata valitsuse liikmete kohtadele esitab vallavanem uued kandidaadid lähimal volikogu istungil või teeb ettepaneku muuta vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri järgides käesoleva põhimääruse § 44 lõikes 2 sätestatud nõuet.

  (16) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.

§ 44¹.   Vallavalitsuse liikme õigused ja kohustused
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (1) Vallavalitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest seadustest ja muudest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

  (2) Vallavalitsuse liikmel on õigus kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras vallavalitsuse liikme kohalt tagasi astuda.

  (3) Vallavalitsuse liikmel on õigus saada vallavalitsuse tööst osavõtu eest hüvitist vallavolikogu kehtestatud tingimustel, suuruses ja korras.

  (4) Vallavalitsuse liige on kohustatud nii vallavalitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavalitsuse liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

  (5) Vallavalitsuse liige, sh vallavanem, ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt ning on kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

§ 45.   Vallavalitsuse komisjonid

  (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone või ühekordsete tööülesannete täitmiseks ajutisi komisjone (edaspidi komisjon).

  (2) Alatisel komisjonil on põhimäärus, mille kinnitab vallavalitsus oma määrusega.

  (3) Alatise komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord.

  (4) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus korraldusega.

  (5) Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.

  (6) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsused poolthäälte enamusega. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija.

  (7) Vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel on komisjoni otsused soovitusliku iseloomuga.

  (8) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada töörühmi, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega.

6. peatükk JÄRVA-JAANI VALLAVALITSUSE TÖÖKORD 

§ 46.   Vallavalitsuse töö kavandamine

  (1) Vallavalitsus kavandab oma tööd, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Järva-Jaani valla põhimäärusest ja teistest volikogu õigusaktidest.

  (2) Vallavalitsus peab oma korralist istungit reeglina kaks korda kuus, teisipäeviti. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem.

  (3) Vallavanem võib vallavalitsuse korralise istungi ära jätta või toimumise aega ja kohta muuta, teatades sellest vallavalitsuse liikmetele vähemalt kaks päeva ette.

  (4) Vallavanema otsusel võib kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks korraldada vallavalitsuse erakorralisi istungeid vallavanema määratud ajal ja kohas, teatades sellest vallavalitsuse liikmetele mitte vähem kui kolm tundi enne istungi toimumist.

§ 47.   Vallavalitsuse istungi päevakorda eelnõude esitamine ja nende nõuded

  (1) Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha:
  1) vallavanemal;
  2) vallavalitsuse liikmel;
  3) vallavalitsuse struktuuriüksuse juhil;
  4) volikogu ja vallavalitsuse komisjonil;
  5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras;
  6) volikogul;
  7) volikogu esimehel;
  8) volikogu fraktsioonil;
  9) alevi- ja külavanemal.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 9 – jõust. 05.04.2010)

  (2) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse:
  1) volikogu määruste ja otsuste eelnõud;
  2) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud;
  3) muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad küsimused, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist;
  4) informatsioon.

  (3) Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette vallavalitsuse struktuuriüksused, vajadusel ka volikogu ja vallavalitsuse komisjonid.

  (4) Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab vallavalitsusele komisjoni esimees.

  (5) Isikute, sh äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide ettepanekute esitamise vallavalitsusele otsustab asjaomane vallavalitsuse liige või vallavanem.

  (6) Vallavalitsusele esitatavate materjalide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjalid esitanud struktuuriüksuse juht või komisjoni esimees.

  (7) Enne õigusakti eelnõu vallavalitsusele esitamist tuleb eelnõu kooskõlastada, mille vormiks on eelnõu viseerimine (koosneb allkirjast, ametiisiku nimest, ametikohast ning kuupäevast, vajadusel ka muudest märkustest). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras:
  1) eelnõu koostaja;
  2) struktuuriüksuse juht või komisjoni esimees;
  3) struktuuriüksuse juht (juhid), kellele on antud ülesandeks ja/või kelle pädevuses on antud küsimuses eelnõu ettevalmistamine;
  4) jurist;
  5) vallasekretär.

  (8) Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse vallavalitsusele vastava otsustuse eelnõu. Vallavalitsuse otsustus dokumenteeritakse märkena istungi protokollis.

  (9) Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele ning olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav.

  (10) Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste istungi päevakorda võtmiseks esitab vajalikud materjalid ettevalmistanud omavalitsusteenistuse ametnik motiveeritult ning vahetult vallavanemale, kelle otsusel võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte.

§ 48.   Vallavalitsuse istungi päevakorra koostamine ja kinnitamine

  (1) Nõuetekohaste ja tähtaegselt esitatud ettepanekute alusel koostab vallasekretär vallavalitsuse korralise istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks hiljemalt istungile eelneva reede hommikul kell 10.00.

  (2) Täiendava istungi päevakorra esitab vallasekretär vallavanemale võimalikult aegsasti, kuid mitte hiljem, kui kaks tundi enne istungi algust. Erakorraliselt kokkukutsutava istungi päevakorra kava võib vallasekretär esitada vallavanemale istungi toimumise ajaks.

  (3) Vallavanemal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada vallavalitsuse istungi päevakorda omal algatusel või struktuuriüksuse juhi poolt motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega.

  (4) Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist saadab vallasekretär vallavalitsuse istungi päevakorra ja materjalid vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele hiljemalt istungile eelneval päeval.

  (5) Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse otsuste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist.

  (6) Eelnõude kohta, mida pole algatanud vallavalitsus, annab vallavalitsus oma seisukoha. Selle ettevalmistamiseks määrab vallavanem seisukohta ettevalmistava struktuuriüksuse.

§ 49.   Vallavalitsuse istungi läbiviimine

  (1) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

  (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või vallavanema asendaja.

  (3) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda teisi isikuid.

  (4) Istungi juhataja tutvustab istungi alguses vallavalitsuse istungi päevakorda.

  (5) Kui istungile kutsutud ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane ametnik on, ei pea arutama ning otsuseid vastu võtma.

  (6) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud vallavalitsuse liikme ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna vajadusel kaasettekandja(te)le.

  (7) Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad.

  (8) Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguannetele.

  (9) Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli.

  (10) Vallavalitsus teeb oma otsused asjaomase vallavalitsuse liikme või vallavanema ettepanekul.

  (11) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid.

  (12) Vallavalitsuse otsused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälte enamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.

  (13) Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema asendaja. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses ja vallavalitsuse asjaajamiskorras sätestatud nõuetele.

  (14) Vallavalitsuse istungite protokollid on igaühele kättesaadavad vallakantseleis vastuvõtuaegadel. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

§ 50.   Vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmine, vormistamine, allakirjutamine

  (1) Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane vallaametnik (nõunik, spetsialist) ja annab selle seejärel järgneva tööpäeva jooksul kantseleile allakirjutamiseks.

  (2) Vallavalitsuse õigusakt esitatakse allakirjutamiseks esmalt vallasekretärile ja seejärel vallavanemale.

  (3) Vallavalitsuse poolt volikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomase vallaametniku poolt ning antakse seejärel kantseleile üle nende edastamiseks volikogule.

  (4) Vallavalitsuse istungi toimumise kohta vormistatakse kolme tööpäeva jooksul protokoll, millele kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel vallavanem või tema asendaja.

  (5) Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta vallavalitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui vallavalitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse.
Vallavalitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule.

  (6) Vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval.

  (7) Vallavalitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem või tema volitatud isikud.

§ 51.   Vallavalitsuse protokollide ja õigusaktide avalikustamine ning õigusaktide jõustumine

  (1) Vallavalitsuse protokollid ja õigusaktid on paberkandjal kättesaadavad vallakantseleis ja valla raamatukogudes ning avalikustatakse Järva-Jaani valla veebilehel dokumendiregistri kaudu hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates. Ei avalikustata andmeid ega dokumente, mille väljastamine on seadusega keelatud või millele on seaduse või mõne muu õigusakti alusel kehtestatud juurdepääsupiirang või mis mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

  (2) Üldist tähtsust omavad vallavalitsuse määrused avaldatakse lisaks lõikes 1 märgitud kohtadele vastava määrusega ettenähtud kohtades.

(2) Vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algaktidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. Vallavalitsuse määrus esitatakse Riigi Teatajas avaldamiseks hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast allakirjutamist. Üldist tähtsust omavad vallavalitsuse määrused avalikustatakse vallavalitsuse korraldusel valla ajalehes.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 30.06.2011 määrusega nr 10 – jõust. 01.01.2013)

  (3) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.

  (4) Vallavalitsuse korraldused saadab vallakantselei kolme tööpäeva jooksul pärast nende allkirjastamist täitjatele ja teistele asjaosalistele.

  (5) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 30.06.2011 määrusega nr 10 – jõust. 10.07.2011)

7. peatükk VALLA ASUTUSED. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS 

§ 52.   Valla asutused

  (1) Valla asutused on:
  1) valla ametiasutus, milleks on Järva-Jaani Vallavalitsus ning mida rahastatakse vallaeelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine;
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]
  2) valla ametiasutuse hallatavad asutused, milleks on haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, spordi-, kultuuri- ja muud kohalikud asutused, mida rahastatakse valla eelarvest, kuid mis ei teosta avalikku võimu.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (1¹) Valla ametiasutus tegutseb seaduse ja käesoleva põhimääruse alusel. Järva-Jaani valla ametiasutus on Järva-Jaani Vallavalitsus. Valla ametiasutuse juht on vallavanem.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Valla ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse ja selle muudatused kinnitab volikogu.

  (2¹) Valla ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu ning töötasu maksmise alused kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul pärast valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi arvamuse ärakuulamist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

§ 52¹.   Valla ametiasutuse tegevus ja ülesanded
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (1) Valla ametiasutus tegeleb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja eriseadustega kohaliku omavalitsuse üksusele ja ametiasutusele pandud ülesannete täitmise, valla elanikele avalike teenuste osutamise ning valla elanike seaduslike õiguste ja vabaduste tagamisega.

  (2) Valla ametiasutuse ülesanne on seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute ning järelevalvetoimingute tegemine lähtudes valla arengukavas toodud eesmärkidest.

  (3) Ametiasutuse põhiülesanded on:
  1) valla territooriumil seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktidega kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse antud ülesannete täitmine ja avalike teenuste osutamine;
  2) valla omavalitsusorganite teenindamise ajaajamise korraldamisel, sh nende pädevuses olevate kuuluvate küsimuste otsustamiseks ettevalmistamine, sellega kaasnevate õigus- ja haldusaktide eelnõude väljatöötamine, istungite dokumentide vormistamine;
  3) omavalitsusüksuses täpse, õigeaegse ja õigusaktidele vastava asjaajamise tagamine;
  4) ametiasutuste hallatavate asutuste tegevuse korraldamine ning juhendamine ja nõustamine;
  5) muude valla omavalitsusorganite õigusaktidega pandud ülesannete täitmine.

  (4) Ametiasutus esindab oma tegevuses Järva-Jaani valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

§ 53.   Valla ametiasutuse struktuur
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (1) Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestab volikogu.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (2) Vallavalitsusel on õigus teha muudatusi ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud palgafondi piires.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (3) [Kehtetu RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (4) [Kehtetu RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

§ 54.   Vallasekretäri pädevus, ülesanded ja asendamine

  (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.

  (2) Vallasekretäriks võib nimetada isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest.

  (4) Vallasekretär täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lõike 4 ja teistes seadustes ning käesolevas põhimääruses ja valla õigusaktides vallasekretärile pandud ülesandeid.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (5) Vallasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema käskkirjaga määratud isik, kellel on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused. Asendaja määramisel tuleb juhinduda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 55 lõikest 5.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

§ 55.   Kohaliku omavalitsuse teenistus

  (1) Kohaliku omavalitsuse teenistus on:
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]
  1) avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga valla ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamine;
  2) eraõiguslik töösuhe isikuga valla ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on üksnes avaliku võimu teostamist toetav töö.

  (2) Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub valla ametiasutuses vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (3) Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel.

  (4) Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad kõik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, avaliku teenistuse seaduses ning töölepingu seaduses sätestatud õigused, kohustused ja vastutus ning teenistuses olevatele ametiisikutele korruptsioonivastases seaduses sätestatud tegevus- ja toimingupiirangud, kohustused ja vastutus.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (5) [Kehtetu RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

§ 56.   Teenistujate sotsiaalsed garantiid

  (1) Teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses teenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused.

  (2) Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega.

§ 57.   Teenistuslik järelevalve

  Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuse ja tema teenistujate ning valla ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. Teenistusliku järelevalve teostamine toimub vastavalt seadusele.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

8. peatükk EELARVE JA MAJANDUS 

§ 58.   Eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted

  (1) Eelarvestrateegia on valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta.

  (2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon.

  (3) Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, valla põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.

  (4) Eelarve koostamise, täitmise, vastuvõtmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korra kehtestab volikogu.

  (5) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

  (6) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 30.06.2011 määrusega nr 10 – jõust. 10.07.2011)

§ 59.   Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine

  (1) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks.

  (2) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.

  (3) Majandusaasta aruandesse kuuluvad:
  1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega;
  2) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele;
  3) vandeaudiitori aruanne, kui auditeerimine on raamatupidamise seaduse alusel kohustuslik;
  4) reservfondi kasutamise aruanne;
  5) muud volikogu poolt ettenähtud andmed.

  (4) Volikogule esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevusaruandele ülevaade valla või linna enamusosalusega äriühingute ning valla või linna poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest.

  (5) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt 30. juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni arvamuse.

  (6) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse valla veebilehel ja avalikustatakse elanikele väljapanekuga vallakantseleis ja valla raamatukogudes pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 30.06.2011 määrusega nr 10 – jõust. 01.01.2013)

§ 60.   Järva-Jaani valla majandustegevus

  (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ning olla osanikuks või aktsionäriks äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi ja volikogu poolt kehtestatud valla eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimusi ja korda.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 30.06.2011 määrusega nr 10 – jõust. 10.07.2011)

  (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu ning neis tehtavad muudatused kinnitab volikogu. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 17.11.2005 määrusega nr 21 – jõust. 01.01.2006)

  (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.

  (3¹) Sihtasutuse või mittetulundusühingu, mille asutajaks on vald või linn, osaühingu või aktsiaseltsi, mille osanikuks või aktsionäriks on vald või linn ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses valla või linna valitseva mõju all oleva üksuse juhtorgani liikmeks ei või olla Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lg 31 nimetatud isik.
[RT IV, 09.04.2013, 17 - jõust. 12.04.2013]

  (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik.

  (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmivad lepinguid vallavanem või volikogu esimees, seaduse ja valla õigusaktidega antud pädevusele, samuti nende poolt selleks volitatud isikud.

§ 61.   Järva-Jaani valla kohalikud maksud ja koormised

  (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel volikogu enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega.

  (2) Seaduse alusel võib volikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

  (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 17.11.2005 määrusega nr 21 – jõust. 01.01.2006)

9. peatükk VALLAVARA VALITSEMISE KORD 
[Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 17.11.2005 määrusega nr 21 – jõust. 01.01.2006]

1. jagu Üldsätted ja mõisted 

§ 62.   Korra eesmärk

  (1) Järva-Jaani valla vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord (edaspidi kord) sätestab Järva-Jaani valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise üldised alused.

  (2) Korda kohaldatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, erastamisseaduse, asjaõigusseaduse, võlaõigusseaduse ja teiste vara valitsemist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega.

§ 63.   Vallavara mõiste

  (1) Vallavaraks on valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. Vallale kuuluvad võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused, samuti vallale kuuluvad aktsiad, osad ja muud väärtpaberid kuuluvad vallasvara hulka. Valla vallasvaraks on ka intellektuaalne omand, mis on loodud valla teenistuses olevate isikute ametialase tegevusega või omandatud vallavara arvel.

  (2) Vallavara valitsemisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, samuti tulu, mida saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi lepingu alusel ning selle töö vili kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti.

  (3) Raamatupidamises, registrites, plaanides, skeemides ja aruannetes või muus vormis informatsioon, mille materiaalne kandja on munitsipaalomandis, on valla vara.

§ 64.   Vallavara valitsemine, kasutamine ja käsutamine

  (1) Vallavara valitsemine on valla vara valitseja õigus ja kohustus käesoleva korra ja teiste valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist (teostada tegelikku võimu asja üle), kasutamist ja käsutamist, samuti reaalservituudi teostamine.

  (2) Vallavara valitsejad on:
  1) volikogu;
  2) vallavalitsus;
  3) vallavalitsuse hallatavad asutused.

  (3) Vallavara valdajaks võib olla kolmas isik. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad vallavara otsesed valdajad. Vallavara kaudseks valdajaks jääb vallavalitsus.

  (4) Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise.

  (5) Vallavara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine.

  (6) Vallavara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel, samuti koormamine piiratud asjaõigustega, st hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või kinnispandiga.

§ 65.   Vallavara jaotus ja üleandmine

  (1) Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul käesoleva põhimääruse § 64 lõikes 2 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

  (2) Vallavara üleandmise ühe vallavalitsuse hallatava asutuse valdusest teisele otsustab vallavalitsus.

  (3) Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu ja seisukorra kohta ning vara bilansiline maksumus.

§ 66.   Vallavara arvestus

  (1) Vallavara arvestust korraldab vallavalitsus.

  (2) Vallavara arvestus peab sisaldama:
  1) ülevaadet vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdusest;
  2) registrites sisalduva teabe vastavust vallavara tegeliku seisundiga;
  3) ülevaadet vallavara majandamise tulemustest.

  (3) Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel, kes peavad vallavalitsusele esitama regulaarselt nõutavad andmed nende valduses oleva vallavara kohta.

  (4) Vallavalitsusel ja revisjonikomisjonil on õigus andmete õigsust kontrollida.

2. jagu Vallavara omandamine ja varaliste kohustuste võtmine 

§ 67.   Vallavara omandamine

  (1) Vallavara omandatakse valla huvides seaduse või tehingu alusel.

  (2) Vallavara omandamise või teenuse tellimise otsustab:
  1) volikogu, kui sellega võetakse vallale rahaliselt hinnatavaid kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes;
  2) vallavalitsus jooksva eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara hind on üle 6500 euro;
  3) vallavanem jooksva eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara hind on alla 6500 euro;
  4) valla ametiasutuse hallatava asutuse juht jooksva eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara hind on alla 2000 euro ja vallavara omandamine on vajalik asutuse põhimääruse järgsete ülesannete täitmiseks;

  (3) Riigilt saadava vara taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras.

  (4) Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavanem või vallavanema poolt volitatud isik. Kui vallavara omandamine kuulub valla ametiasutuse hallatava asutuse pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastava asutuse juht või tema poolt volitatud isik.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 15 – jõust. 01.01.2011)

§ 68.   Ostueesõiguse kasutamine

  (1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus.

  (2) Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale varalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks volikogu.

§ 69.   Pärandi või kingi vastuvõtmine

  (1) Pärandi või kingi vastuvõtmise otsustab ja kasutamise üle otsustab vallavalitsus.

  (2) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatud pärandi või vallale kingitud kingi vastuvõtmise volikogu. Pärandvara ja kingi kasutajaks jääb vallaasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on vald, määrab pärandi või kingi kasutaja vallavalitsus.

§ 70.   Riigihangete korraldamine

  (1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise riigihanke korras korraldab valla nimel vallavalitsus, otsustades ka pakkumise edukaks tunnistamise.

  (2) Hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa volikogu.

§ 71.   Laenude ja kohustuste võtmine ning võlakirjade emiteerimine

  (1) Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi seaduses sätestatud korras.

  (2) Valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla vallale kuuluv kinnisasi ega tema ehitis.

  (3) Vallavalitsus on kohustatud:
  1) edastama volikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta maavanemale kolme päeva jooksul pärast selle otsuse jõustumist;
  2) esitama sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile viie tööpäeva jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast;
  3) registreerima Finantsinspektsioonis nii kinnise kui avaliku võlakirjaemissiooni.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 30.06.2011 määrusega nr 10 – jõust. 10.07.2011)

§ 71. Laenude ja kohustuste võtmine ning võlakirjade emiteerimine

(1) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada vallavalitsusel anda laenu ainult kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvale üksusele ning tagada selle poolt võetavaid kohustusi.

(2) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada vallavalitsusel koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel.

(3) Vald võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning teisi kohustusi kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras ja tingimustel.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 30.06.2011 määrusega nr 10 – jõust. 01.01.2012)

3. jagu Vallavara kasutamine 

§ 72.   Vallavara kasutamise otstarve

  (1) Vallavara kasutatakse:
  1) avalikuks otstarbeks;
  2) valla valitsemiseks;
  3) tulu saamiseks;
  4) muu seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks.

  (2) Vallavara kasutusotstarbe muutmise otsustab vallavalitsus.

§ 73.   Vallavara kasutamine avalikul otstarbel

  (1) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja, mida iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, väljakud, pargid, avalikud veekogud jms. Seaduses sätestatud juhtudel kasutatakse avalikuks otstarbeks ka eraasja.

  (2) Avalikul otstarbel kasutatava vallavara kasutamise tingimused määravad kindlaks volikogu ja tema volitusel teised vallaasutused ja ametiisikud.

  (3) Vallavalitsus korraldab avalikul otstarbel kasutatava vallavara kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise.

§ 74.   Vallavara kasutamine valla valitsemise otstarbel

  (1) Vallavara, mis on vallavolikogu, vallavalitsuse ning valla struktuuriüksuse valduses ja kasutatakse neile pandud omavalitsuse ülesannete täitmiseks, on valitsemiseks kasutatav vara.

  (2) Valitsemiseks kasutatava vallavarana käsitatakse vallaasutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik vallaasutuse põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

  (3) Kui vallavara ei ole enam vajalik valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab vallavolikogu.

§ 75.   Vallavara kasutamine tulu saamiseks

  (1) Vallale tulu saamiseks kasutatakse vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks ja mida ei ole otsustatud võõrandada.

  (2) Tulu saamiseks võib paigutada vallavara ettevõtlusse, anda rendile, üürile, koormata hoonestusõiguse, kasutusvalduse või muu piiratud asjaõigusega.

§ 76.   Teenistuja ja töötaja vastutus

  (1) Volikogu ja vallavalitsuse teenistuja ning vallavalitsuse hallatava asutuse töötaja õigused, kohustused ja vastutus vallavara valdamisel ja kasutamisel on sätestatud käesolevas põhimääruses ja muude õigusaktidega (raamatupidamise sise-eeskiri, ametijuhend, materiaalse vastutuse leping).

  (2) Vallavara valitseja määrab kindlaks teenistuja või töötaja, kes on valla vara eest vastutav. Kui vallavara eest vastutavat teenistujat või töötajat ei ole määratud, on selle vara eest vastutav vallavara valitseja.

  (3) Teenistuja või töötaja on kohustatud teenistusest või töölt lahkumisel temale teenistus- või tööalaselt usaldatud vara üle andma selle vastuvõtjaks määratud teenistujale või töötajale.

4. jagu Vallavara kasutusse andmine 

§ 77.   Vara tasu eest kasutusse andmine

  (1) Vara võib anda tasu eest ning käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel tasuta teisele isikule rendile, üürile või koormata seda hoonestusõiguse, kasutusvalduse või muu piiratud asjaõigusega.

  (2) Vallale kuuluvaid sotsiaaleluruume ja eluruume antakse kasutusse volikogu kehtestatud korras. Vallale kuuluvaid eluruume ja sotsiaaleluruume ei anta kasutusvaldusse.

  (3) Vara antakse teiste isikute kasutusse avaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras.

  (4) Vara, välja arvatud eluruumide, rendi-, üüri-, kasutamise ja teenuste osutamise tariifid kehtestab vallavalitsus.

  (5) Vara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava vara valitseja käsutusse, kui ei otsustata teisiti.

§ 78.   Vara kasutusse andmise otsustamine

  (1) Volikogu otsustab vallavara kasutusse andmise, kui:
  1) vara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta;
  2) vara bilansiline maksumus on suurem kui 6500 eurot;
  3) kasutusse antakse kinnisvara;
  4) vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega.

  (2) Vallavalitsuse hallatava asutuse juht otsustab asutuse valitsemisel oleva vara kasutusse andmise, kui vara maksumus on alla 2000 euro.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes loetlemata juhtudel otsustab vallavara kasutusse andmise vallavalitsus vastavasisulise korralduse andmisega.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 15 – jõust. 01.01.2011)

§ 79.   Vallavara kasutusse andmise tähtajad

  (1) Vallavara teistele isikutele kasutusse andmise tähtaeg on:
  1) ruumide, välja arvatud eluruumide, või muu vallasasja puhul mitte üle kümne aasta;
  2) kinnisasja puhul mitte üle 50 aasta, välja arvatud juhul, kui pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides.

  (2) Vallavara antakse kasutusse tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et vara on tulevikus vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vaja jätta endale õigus lepingut igal ajal lõpetada.

§ 80.   Vallavara hindamise alused

  (1) Vara hindamisel määratakse vara õiglane väärtus.

  (2) Vara õiglase väärtuse kindlakstegemisel võetakse aluseks vara senisest kasutamisest saadav tulu, samalaadse vara kasutusse andmise eest saadav tulu, samalaadse vara rentimise eest tulevikus eeldatavalt saadav tulu ja muud olulised asjaolud. Vara väärtuse kindlakstegemiseks kasutatakse vajadusel eksperthinnangut.

§ 81.   Vara kasutusse andmise lepingu sõlmimine

  (1) Vara kasutusse andmise lepingu sõlmib vallavanem või vallavanema poolt volitatud isik. Kui vara kasutusse andmine kuulub vallaasutuse kui vara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastava vara valitseja või tema poolt volitatud isik.

  (2) Vallavalitsus on kohustatud kontrollima varakasutuse lepingute täitmist ja vajadusel kasutama seaduslikke meetmeid vältimaks vallale kahju tekitamist.

§ 82.   Vara kasutusse andmine otsustuskorras

  (1) Vara võib anda otsustuskorras kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest:
  1) hoolekandeasutustele;
  2) heategevuslikele organisatsioonidele;
  3) valla osalusega äriühingutele, kus vallale kuulub üle kahe kolmandiku aktsiate või osadega määratud häältest;
  4) Eesti Vabariigi riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse asutustele;
  5) mittetulundusühingutele ja sihtasutustele;
  6) ühiskondlikeks üritusteks;
  7) sotsiaaleluruume ja eluruume abi vajavatele vallaelanikele vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale;
  8) üksikut asja rendile või üürile, kui kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega;
  9) vara, mille suhtes või mille abil rentnik (üürnik) on kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning sellise töö tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi;
  10) vara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi;
  11) muudel juhtudel volikogu otsuse alusel, lähtudes valla huvidest.

  (2) Vara otsustuskorras kasutusse andmisel kehtestab tasu suuruse vara kasutusse andmise otsustaja, kui tasu ei ole kindlaks määratud vallavalitsuse poolt kehtestatud tariifidega.

§ 83.   Vallavara paigutamine ettevõtlusse

  (1) Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla seisukohalt olulises äriühingus, asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks.

  (2) Vallavara ettevõtlusse paigutamise otsustab volikogu.

5. jagu Vara kasutusse andmine enampakkumise korras 

§ 84.   Enampakkumise korras teiste isikute kasutusse antav valla vara

  (1) Enampakkumise korras antakse kasutusse valla vara, mille kasutusotstarve ei ole piiritletud ning vara kasutamine ei ole seotud eriliste lisatingimustega.

  (2) Enampakkumise eesmärk on võimalikult suurema rendi- ja/või üüritasu saamine.

§ 85.   Enampakkumise ettevalmistamine

  (1) Enampakkumise valmistab ette ja korraldab vallavara kasutusse andmist otsustava organi poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon.

  (2) Enampakkumine kuulutatakse välja valla või maakondliku levikuga ajalehes vähemalt 15 kalendripäeva enne enampakkumist. Kuulutus peab sisaldama:
  1) enampakkumise korraldaja andmeid;
  2) rendile/üürile antava vallavara nimetust, asukohta ja lühiiseloomustust;
  3) enampakkumise kohta ja aega;
  4) rendi/üüri alghinda;
  5) enampakkumise viisi;
  6) enampakkumise ja rendi/üürilepingu tingimustega tutvumise aega ja kohta;
  7) osalemise osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi.

§ 86.   Alghinna määramine

  (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks:
  1) vara senisest kasutamisest saadud rendi/üüri suurus;
  2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi/üüri suurus;
  3) rendi/üüri suuruse eeldatav kujunemine lähitulevikus;
  4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab vajalikuks.

  (2) Alghinda ei määrata, kui renditava või üüritava vara suhtes on vähemalt kaks korda enampakkumine juba toimunud ja need nurjusid eeldatavalt liialt kõrge alghinna tõttu.

§ 87.   Enampakkumine

  (1) Enampakkumine peetakse avalikult, kas suulise või kirjaliku enampakkumisena.

  (2) Enampakkumine toimub, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja.

§ 88.   Suulise enampakkumise kord

  (1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks, seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana.

  (2) Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantiide olemasolu, maksuvõlgnevuste puudumist, ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja rendi/üürilepingu tingimustest. Esindajad esitavad vastava volikirja. Kui osavõtutasu ja tagatisraha oli lubatud tasuda ka kohapeal, siis antakse osa võtta soovijatele võimalus osavõtutasu ja tagatisraha tasumiseks enne enampakkumise algust.

  (3) Isikud, kes ise või kelle volitatud esindajad ei nõustu andma käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, enampakkumisele ei lubata.

  (4) Enampakkumisele lubatud isik registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning nende elu- ja asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks.

  (5) Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise korraldaja enampakkumise reegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimise numbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra).

  (6) Pakkumist alustatakse alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab korraldajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast korraldajalt selleks vastava loa saamist. Pakkumised tehakse täiskroonides. Korraldaja teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse.

  (7) Kõik osalejad ja saalis viibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma korraldajale. Enampakkumise korraldajal on õigus nõuda korrarikkujate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise reegleid või ei ole täitnud tema korraldusi. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida enampakkumise korraldaja korraldusi.

  (8) Enampakkumise korraldaja kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendi/üürihinna kolmekordset teatamist.

  (9) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis fikseeritakse minimaalse pakkumise määr, pakkumisel väljakujunenud rendi/üürihind ja rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nimi. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, kantakse see protokolli. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja.

  (10) Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik, kinnitades sellega oma kohustust võtta rendile/üürile enampakkumisel olnud vara. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse rendi/üürilepingu sõlmimiseks, tagatisraha talle ei tagastata ning vara antakse rendile/üürile osavõtjale, kes tegi suuruselt järgmise pakkumise.

  (11) Teistele, mittevõitnud isikutele, kuulub makstud tagatisraha tagastamisele. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata.

§ 89.   Suulise enampakkumise tulemuste kinnitamine

  (1) Kaebused enampakkumise korraldamise kohta esitatakse enampakkumise päevale järgneva tööpäeva jooksul kirjalikult vallavalitsusele.

  (2) Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab kinnitamata vara kasutusse andja 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevast päevast.

  (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui:
  1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise korda;
  2) enampakkumise võitjaks osutus vara kasutusse andmise korraldaja, alghinna määraja, tulemuste kinnitaja, nimetatud isikute lähisugulane või -hõimlane (vanavanem, vanem, õde, vend, laps, lapselaps, abikaasa, tema vanem, vend, õde või laps) või teenistuja, kes on vara kasutusse andjaga töö- või teenistussuhtes;
  3) enampakkumise võitjaks osutus maksuvõlglane;
  4) enampakkumine loeti komisjoni poolt nurjunuks.

  (4) Enampakkumine loetakse nurjunuks, kui:
  1) on rikutud enampakkumise korda;
  2) enampakkumisel viibivad isikud ei allu komisjoni esimehe korraldustele ja eiravad korda;
  3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku;
  4) pärast enampakkumist selgub, et rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud rendi/üürilepingu sõlmimisest;
  5) enampakkumisel ei olnud osalejaid.

  (5) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (või kinnitamata jätmisest) tähitud kirjaga või muul sobival viisil, teatades samas rendi/üürilepingu sõlmimise kuupäeva.

  (6) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või mõjuva põhjuseta määratud tähtajal rendi/üürilepingu sõlmimisele mitteilmumisel kaotab enampakkumise kinnitatud võitja õiguse rendi/üürilepingu sõlmimiseks. Tagatisraha sellisel juhul kinnitatud võitjale ei tagastata.

  (7) Rendi/üürilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendi/üürilepingujärgseks makseks ja selles ulatuses tehakse tasaarvestus rendi/üüri tasumisel.

§ 90.   Kirjaliku enampakkumise kord

  (1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise korraldajale kinnine ümbrik, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti aadress või nimetus. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) pakkuja nimi, elukoht või asukoht;
  2) nõusolek osalemiseks enampakkumises esitatud tingimustel;
  3) tõendid ettenähtud osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha tasumise kohta;
  4) sõnadega kirjutatud pakutud rendi/üürisumma;
  5) tegevusalad, millega rendi/üüripinnal kavatsetakse tegelda;
  6) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volikiri.

  (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta kehtestatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumiste esitamise ja nende avamise tähtaegade vahe peab olema piisavalt suur, et tagada kõigi, ka posti teel saabuvate pakkumiste osalemine enampakkumises.

  (3) Pakkumiste kinnised ümbrikud registreerib enampakkumise korraldaja vastavalt nende saabumise järjekorrale kuupäevaliselt ja kellaajaliselt.

  (4) Varem väljakuulutatud kuupäeval ja kellaajal avab komisjon ümbrikud vastavalt nende saabumise järjekorrale. Komisjoni esimees viseerib kõik pakkumised ning kannab nad enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad ja nende esindajad. Rendi/üürileping sõlmitakse isikuga, kes tegi suurima pakkumise rendi/üürisumma kohta.

  (5) Kui mitmes nõuetekohaselt vormistatud kirjalikus pakkumises esitatud rendi/üürisummad on võrdsed, antakse võrdsete pakkumiste tegijaile võimalus teha täiendav pakkumine. Rendi/üürileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendav pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse komisjon muude asjaolude põhjal.

§ 91.   Kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine

  (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vara kasutusse andja.

  (2) Tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevast päevast.

  (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui:
  1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise ja toimumise korda;
  2) enampakkumise võitjaks osutus vara kasutusse andmise korraldaja, alghinna määraja, tulemuste kinnitaja, nimetatud isikute lähisugulane või -hõimlane (vanavanem, vanem, õde, vend, laps, lapselaps, abikaasa, tema vanem, vend, õde või laps) või teenistuja, kes on vara kasutusse andjaga töö- või teenistussuhtes;
  3) enampakkumise võitjaks osutus maksuvõlglane;
  4) enampakkumine loetakse nurjunuks.

  (4) Enampakkumine loetakse nurjunuks, kui:
  1) on rikutud enampakkumise korda;
  2) pärast enampakkumist selgub, et rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud rendi/üürilepingu sõlmimisest;
  3) enampakkumisel ei olnud osalejaid.

  (5) Kui enampakkumise tulemusi ei kinnitata või rendi/üürilepingut mingitel põhjustel ei sõlmita, otsustab vara kasutusele andja, kas korraldada uus enampakkumine või anda vara kasutusse muul viisil.

  (6) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (või kinnitamata jätmisest) tähitud kirjaga või muul sobival viisil, teatades samas rendi/üürilepingu sõlmimise kuupäeva.

  (7) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või mõjuva põhjuseta määratud tähtajal rendi/üürilepingu sõlmimisele mitteilmumisel kaotab enampakkumise kinnitatud võitja õiguse rendi/üürilepingu sõlmimiseks. Tagatisraha sellisel juhul kinnitatud võitjale ei tagastata.

  (8) Rendi/üürilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendi/üürilepingujärgseks makseks ja selles ulatuses tehakse tasaarvestus rendi/üüri tasumisel.

6. jagu Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras 

§ 92.   Eelläbirääkimistega pakkumise korras teiste isikute kasutusse antav vallavara

  (1) Eelläbirääkimistega pakkumise korras antakse teiste isikute kasutusse vallavara, mille kasutusse andmisel teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui rendi/üüritasu.

  (2) Lisatingimuseks on üldjuhul kasutaja kohustus teha kasutatava vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust, või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud kasutusse antava vallavaraga.

§ 93.   Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamine

  (1) Eelläbirääkimistega pakkumise valmistab ette ja korraldab vallavara kasutusse andmist otsustav organ, kes moodustab selleks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja valib komisjoni esimehe. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on komisjoni esimees ning vähemalt pool komisjoni liikmetest.

  (2) Eelläbirääkimistega pakkumise korras vara kasutusse andmise teade avaldatakse valla ajalehes või maakondliku levikuga ajalehes ning see peab sisaldama:
  1) rendi/üüritava vara nimetust, asukohta ja iseloomustust;
  2) eelläbirääkimiste korraldajat;
  3) lisatingimusi ja rendi/üüritasu algsuurust;
  4) nõutavaid dokumente pakkumisest osavõtja kohta;
  5) pakkumiste esitamise tähtaega (kuupäev, kellaaeg), pakkumiste avamise kohta ja aega;
  6) millal ja kus saab rentimise tingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja pakkumise võitja väljaselgitamise alustega tutvuda;
  7) osavõtutasu suurust ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi.

  (3) Pakkumiste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 15 kalendripäeva.

§ 94.   Eelläbirääkimistega pakkumine

  (1) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii rendi/üüritasu kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid.

  (2) Pakkumiste ümbrikud avab komisjon pakkumise teates nimetatud ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija.

  (3) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Osavõtutasu ei tagastata ühelegi osavõtjale.

  (4) Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ja teistele pakkumise esitajatele ei avaldata. Avalikustada võib pakkumiste arvu ja mitu neist vastas nõuetele.

  (5) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise või teatab pakkumisest loobumisest. Võrdväärsete pakkumiste korral antakse võitja väljaselgitamiseks nendele pakkujatele võimalus viie kalendripäeva jooksul oma pakkumisi täiendada.

§ 95.   Vallavara kasutamise lepingu sõlmimine

  (1) Leping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on komisjon tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud tasu. Sobivate pakkumiste puudumisel on vara kasutusse andmise organil komisjoni ettepanekul õigus tunnistada pakkumine nurjunuks.

  (2) Lepingu sõlmimise aluseks on vara kasutusse andja poolt vormistatav korraldus või otsus.

  (3) Kui parima pakkumise teinud isik ei ole 15 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud õigusakti kättesaamisest arvates sõlminud rendi/üürilepingut, on vara kasutusse andjal õigus tehtud otsus tühistada ja kutsuda lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumise teinud isik või korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine.

7. jagu Vara koormamine 

§ 96.   Vara koormamise mõiste

  Vara koormamine on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku kasutusõiguse (servituudi), reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.

§ 97.   Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine

  (1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub:
  1) isiku, kellel on selleks seadusest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks;
  2) avalikes huvides.

  (2) Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse vallavalitsus.

  (3) Vara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus.

§ 98.   Isikliku kasutusõiguse seadmine

  (1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui:
  1) see toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest tulenevalt õigus, vallavalitsuse otsusega;
  2) see toimub avalikes huvides volikogu otsusega;
  3) see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest volikogu otsusega.

  (2) Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda eriliste teenete eest. Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus.

§ 99.   Hoonestusõiguse seadmine

  Valla omandis olevale maale seatakse hoonestusõigus volikogu poolt kehtestatud korras.

8. jagu Vara võõrandamine 

§ 100.   Vara võõrandamine

  (1) Vara võõrandamine on vallavara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine.

  (2) Vara võõrandamise peamiseks viisiks on vallavara müük.

  (3) Vara võib võõrandada, kui:
  1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks ning selle muul viisil valla varana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud ega otstarbekas;
  2) vara on antud vallale üle erastamise kohustusega;
  3) tegu on kinnisasjaga, mis on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
  4) tegu on kinnisasjaga, mis on vajalik välisriigile diplomaatilise, konsulaar- või kaubandusesinduse tarbeks;
  5) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel;
  6) võõrandatava vara kohta on avaldatud teade valla ajalehes ja valla veebilehel või Interneti müügi- ja oksjoniportaalides.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 9 – jõust. 05.04.2010)

  (4) Vara võõrandatakse:
  1) avaliku enampakkumise korras;
  2) eelläbirääkimistega pakkumise korras;
  3) otsustuskorras;
  4) erastamiskorras.

  (5) Munitsipaalmaa võõrandamise korraldaja on vallavalitsus. Vallavalitsusel on õigus sõlmida füüsiliste ja/või juriidiliste isikutega lepinguid võõrandamisega seotud maakorraldustööde ja muude toimingute tegemiseks.

  (6) Taotlused munitsipaalmaa võõrandamiseks esitatakse vallavalitsusele, kes algatab võõrandamismenetluse. Vallavalitsus esitab volikogule võõrandamise taotluse koos põhjendusega. Taotlusele peavad olema lisatud volikogu majanduskomisjoni seisukohad.

§ 101.   Vara mittevajalikkuse väljaselgitamine

  Enne vallavara valitsemiseks mittevajalikuks tunnistamist teavitab vallavara valitseja sellest teisi vallavara valitsejaid, kes võivad taotleda nimetatud vara oma valitsemisele. Vara võõrandatakse juhul, kui ükski vallavara valitseja ei taotle seda enda valitsemisele või kui esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Kui vara on ilmselt kõlbmatu või tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamine võib viia vara riknemise või hävimiseni, siis teisi vallavara valitsejaid ei teavitata.

§ 102.   Vara võõrandamise otsustamine

  (1) Vallavara võõrandamise otsustab volikogu, kui käesolevas põhimääruses pole sätestatud teisiti:
  1) võõrandatava vara õiglane väärtus on võrdne või suurem kui 6500 eurot;
  2) võõrandatav vara on vallasasjana käsitletav ehitis;
  3) võõrandatav vara on kinnisasi;
  4) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle õiglane väärtus on võrdne või suurem kui 2000 eurot;
  5) vara võõrandatakse tasuta või alla turuväärtuse ja vara bilansiline jääkväärtus on võrdne või suurem kui 350 eurot.

  (2) Vallavara võõrandamise otsustab vallavalitsus, kui:
  1) võõrandatava vara harilik väärtus on alla 6500 eurot;
  2) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning selle vara õiglane väärtus on võrdne või suurem kui 650 eurot;
  3) vara võõrandatakse tasuta või alla turuväärtuse, kui sellise vara bilansiline jääkväärtus on alla 350 euro.

  (3) Vallavara võõrandamise otsustab vallavanem, kui vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning selle vara õiglane väärtus on alla 650 eurot.

  (4) Vallavara võõrandamise otsustab vallavalitsuse hallatav asutus:
  1) kui võõrandatakse tema valitsemisel olev vara, mille õiglane väärtus on alla 650 eurot, välja arvatud hooned, rajatised ja sõidukid;
  2) muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt vallavalitsuse hallatava asutuse põhimäärusele.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 15 – jõust. 01.01.2011)

§ 103.   Vara hindamine

  (1) Vara võõrandamiseks tehakse kindlaks selle turuväärtus.

  (2) Vara hindamist korraldab vallavalitsus. Väärtusliku vara väärtuse kindlakstegemiseks kasutatakse vajadusel eksperthinnangut.

§ 104.   Vara võõrandamise leping

  (1) Vara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud esindaja. Kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavalitsuse hallatava asutuse juhi pädevusse, sõlmib vallavara võõrandamise lepingu vastava vallavara valitseja.

  (2) Vallavalitsus korraldab võõrandamise lepingute täitmise kontrolli ja vajadusel kasutab seaduslikke meetmeid vältimaks vallale kahju tekitamist.

§ 105.   Munitsipaalmaa võõrandamine

  (1) Munitsipaalmaa võõrandamine toimub vastavalt käesolevas jaos sätestatule.

  (2) Munitsipaalomandis olevate maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine on lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel.

  (3) Munitsipaalmaa võõrandamisest laekunud raha kantakse valla eelarvesse ning selle käsutamise otsustab volikogu.

§ 106.   Otsus munitsipaalmaa võõrandamise kohta

  Volikogu otsuses munitsipaalmaa võõrandamise kohta märgitakse:
  1) võõrandatava maaüksuse asukoht, katastritunnus, kinnistu number, pindala, sihtotstarve ja maksustamishind;
  2) võõrandatava maatüki olulised osad;
  3) võõrandamise viis;
  4) kinnisomandi kitsendused;
  5) maa võõrandamise toimingutega seotud kulud;
  6) muud võõrandamise tingimused;
  7) maa müügihind ja omandaja, kui maa võõrandatakse tasuta või alla selle turuväärtust.

9. jagu Vara võõrandamine avaliku enampakkumise korras 

§ 107.   Avalik enampakkumine

  (1) Avalik enampakkumine on vallavara müügi viis, kus müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud.

  (2) Avalikul enampakkumisel võivad osaleda kõik isikud.

  (3) Avalik enampakkumine võib olla suuline või kirjalik.

  (4) Enampakkumise alghinna ja maksetingimuste määrajaks on vallavara müügi otsustaja.

§ 108.   Avaliku enampakkumise ettevalmistamine

  (1) Enampakkumise valmistab ette ja korraldab vara müügi otsustaja poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon.

  (2) Lähtudes müügiotsusest avaldatakse teade enampakkumise kohta massiteabevahendites, sealhulgas valla veebilehel või Interneti müügi- ja oksjoniportaalides vähemalt 15 tööpäeva enne enampakkumise toimumist.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 9 – jõust. 05.04.2010)

  (3) Avaliku enampakkumise teates märgitakse:
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 9 – jõust. 05.04.2010)
  1) müüdava vara nimetus ja asukoht;
  2) aktsiate ja osade müügi korral aktsiaseltsi nimi, asukoht, registrikood, müüdavate aktsiate arv, liik, nimiväärtus ja protsent aktsiate koguarvust; osaühingu puhul osade arv ja suurus, osa suurus ja osakapitali suurus. Ostueesõiguse korral ka ostueesõiguse kasutamise tähtaeg;
  3) munitsipaalmaa võõrandamisel maaüksuse asukoht, pindala ja sihtotstarve ning võõrandamise lisatingimused;
  4) vara mõttelise osa müümisel kaasomaniku õigused;
  5) müügi korraldaja;
  6) enampakkumise vorm (suuline, kirjalik);
  7) müügi alghind;
  8) suulise enampakkumise korral selle toimumise aeg ja koht;
  9) kirjaliku enampakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord ning pakkumiste avamise päev ja kellaaeg;
  10) osavõtutasu ja tagatisraha (vajadusel tagasivõtmatu pangagarantii) suurus, tasumise kord ja rekvisiidid;
  11) millal ja kus saab vara müügitingimustega tutvuda;
  12) ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral nõutavad lepingu täitmise tagatised.

  (4) Pärast teate avaldamist tagab vallavalitsus informatsiooni kättesaadavuse müüdava vara ning müügilepingu põhitingimuste kohta ning võimaluse tutvuda müüdava varaga kohapeal. Munitsipaalmaa müümisel annab infot müüdava maaüksuse ja selle oluliste osade kohta, vajadusel näitab kätte maatüki piirid looduses.

  (5) Enampakkumisest osavõtutasu suurus on kuni 1% alghinnast. Tagatisraha või tagastamatu pangagarantii suurus on kuni 10% alghinnast.

  (6) Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja tagastamisele ei kuulu.

  (7) Enampakkumine toimub, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja.

§ 109.   Suulise enampakkumise kord

  (1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks.

  (2) Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad käesoleva põhimääruse § 88 lõikes 2 märgitud dokumentide ärakirjad ja volikirjad ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja vara müügi tingimustest.

  (3) Enampakkumine toimub käesoleva põhimääruse §-des 88 ja 89 sätestatud korra kohaselt.

  (4) Enampakkumise korraldaja kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostuhinna kolmekordset teatamist.

  (5) Enampakkumise käik ja tulemused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja enampakkumise võitnud osaleja, kinnitades sellega, et ta on nõus pärast tulemuste kinnitamist maksma vara eest pakutud hinna ning täidab kõik kehtestatud tingimused. Osaleja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt teise pakkumise teinud osaleja. Mittevõitnud osalejatele tagastatakse tagatisraha. Osavõtutasu ei tagastata.

  (6) Munitsipaalmaa võõrandamisel on pakkumise sammuks 650 eurot.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 15 – jõust. 01.01.2011)

§ 110.   Kirjaliku enampakkumise kord

  (1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitab osaleja müügi korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti nimetus ja asukoht. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras.

  (2) Pakkumine peab sisaldama:
  1) täielikke andmeid pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja asukoht) ja kontaktisiku sidevahendi numbrit;
  2) nõusolekut müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel;
  3) dokumenti osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantii kohta;
  4) sõnade ja numbritega kirjutatud arvulist pakkumissummat;
  5) pakkumise tegemise kuupäeva, esitaja allkirja, esindaja puhul volikirja;
  6) juriidilise isiku puhul kandeotsuse ja registriosa kehtivaid koopiaid;
  7) maksuameti tõendit maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumise kohta.

  (3) Enampakkumiskomisjon avab enampakkumisele saabunud ümbrikud vastavalt saabumise järjekorrale enampakkumisteates märgitud kohas ja kellaajal ning kannab need enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad või nende esindajad. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks.

  (4) Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta teates sätestatud tingimustele, arvesse ei võeta. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge arvesse võtmata jätmise põhjuste kohta.

  (5) Enampakkumise võitjaks on pakkumises kõrgeima summa pakkunud osaleja. Kui kaks või enam osalejat on teinud võrdse pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul täiendav enampakkumine, mille korraldab kirjalikult sama komisjon. Täiendavate pakkumiste alghinnaks on varem pakutud kõrgeim summa. Kui üks varem pakkumises osalejatest ei osale täiendavas pakkumises, on võitja teine võrdse pakkumise teinud osaleja. Kui ka täiendav pakkumine ei selgita võitjat, korraldatakse täiendavaid pakkumisi kuni võitja väljaselgitamiseni.

  (6) Pakkumise võitja annab allkirja selle kohta, et ta pärast pakkumise tulemuste kinnitamist maksab pakutud hinna vastavalt kehtestatud tingimustele ja tähtajale.

§ 111.   Kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine

  (1) Enampakkumise tulemused tehakse kirjalikult (kui ei lepita kokku muul viisil teatamise võimalusest) teatavaks kõigile osalejatele pärast tulemuste kinnitamist vallavalitsuse poolt järgneva kolme tööpäeva jooksul.

  (2) Kümne päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumises osalejatel õigus esitada vallavalitsusele kaebus (protest) enampakkumise korraldamise kohta. Vallavalitsus teeb kümne tööpäeva jooksul otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

  (3) Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab need kinnitamata vallavalitsus ühe kuu jooksul pärast enampakkumise võitja väljaselgitamist komisjoni poolt.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 17.11.2005 määrusega nr 21 – jõust. 01.01.2006)

  (4) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui:
  1) oluliselt rikuti enampakkumise korda;
  2) enampakkumise võitjal puudus õigus osaleda enampakkumises;
  3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku.

  (5) Tulemuste kinnitamata jätmise põhjused tuleb formuleerida ja kirjalikult vormistada ning teatada parima pakkumise teinud isikule.

  (6) Tulemuste kinnitamata jätmise või nurjunuks tunnistamise korral müügilepingut ei sõlmita. Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata.

  (7) Mittevõitnud osalejatele tagastatakse makstud tagatisraha viie tööpäeva jooksul tulemuste kinnitamise päevast arvates. Enampakkumise võitja makstud tagatisraha tasaarvestatakse müügihinna tasumisel.

  (8) Enampakkumise võitja peab müügihinna tasuma ühe kuu jooksul arvates tulemuste kinnitamisest vallavalitsuse arveldusarvele või notari deposiitarvele, kui ei ole otsustatud teisiti. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates, kui ei ole otsustatud teisiti. Kui enampakkumise võitja ei ole mingitel põhjustel (või müüja ei aktsepteeri neid) selle tähtaja jooksul müügilepingut sõlminud, on müügi otsustajal õigus tühistada enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 17.11.2005 määrusega nr 21 – jõust. 01.01.2006)

10. jagu Vallavara võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumise korras 

§ 112.   Eelläbirääkimistega pakkumine

  (1) Eelläbirääkimistega pakkumine on vara müügi viis, mida rakendatakse siis, kui teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui müügihind.

  (2) Lisatingimusteks võivad olla:
  1) vara tähtajaline või tähtajatu sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustus;
  2) investeeringute suurus;
  3) keskkonnaalaste eritingimuste täitmine;
  4) muud müügi otsustaja kehtestatud tingimused.

  (3) Müügi otsustajal on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi munitsipaalmaa müümisel.

§ 113.   Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamine

  (1) Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja korraldamiseks moodustab korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja määrab esimehe.

  (2) Eelläbirääkimistega pakkumise teade peab vastama käesoleva põhimääruse §-des 93 ja 94 sätestatule, sisaldades täiendavalt eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimusi ja esitamise tähtaega.

§ 114.   Eelläbirääkimistega pakkumise kord

  (1) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised.

  (2) Pakkumised esitatakse kirjalikult ümbrikus, mis peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) pakkuja nimi, elukoht või asukoht;
  2) nõusolek osalemiseks eelläbirääkimistega pakkumise tingimustel;
  3) tõendid ettenähtud osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha tasumise kohta;
  4) sõnadega kirjutatud pakutud ostuhind;
  5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volikiri.

  (3) Pakkumised avatakse vastavalt saabumise järjekorrale pakkumise esitamisele järgneval tööpäeval. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija.

  (4) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Läbirääkimistele kutsutakse kõik nõuetekohase pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja lisatingimuste kohta.

  (5) Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele ei avaldata. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab nõuetele.

  (6) Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada. Munitsipaalmaa võõrandamisel on võimalus pakkumisi täiendada kümne tööpäeva jooksul.

  (7) Osavõtutasu, mis on kuni 1% alghinnast, ei tagastata ühelegi isikule ja arvestatakse eelläbirääkimistega pakkumise kulude katteks. Tagatisraha suurus on kuni 10% vara turuhinnast.

§ 115.   Müügilepingu sõlmimine

  (1) Müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on korraldaja tunnistanud parimaks, arvestades nii lisatingimusi kui ka hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on korraldajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks.

  (2) Võitja peab müügihinna tasuma ühe kuu jooksul arvates tulemuste kinnitamisest vallavalitsuse arveldusarvele või notari deposiitarvele, kui ei ole otsustatud teisiti. Müügileping sõlmitakse parimaks pakkumiseks tunnistatud isikuga ühe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates, kui ei ole otsustatud teisiti. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole mõjuvate põhjusteta selle aja jooksul ilmunud lepingut sõlmima, on korraldajal õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus pakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata.

11. jagu Vallavara võõrandamine otsustuskorras 

§ 116.   Vallavara võõrandamine otsustuskorras

  (1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui:
  1) vara võõrandatakse avalik-õiguslikule juriidilisele isikule avalikes huvides;
  2) võõrandatava vara soetusmaksumus ei ole suurem kui 50 000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa;
  3) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist;
  4) võõrandatav vara on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud;
  5) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi;
  6) võõrandatava vara kohta on avaldatud teade valla ajalehes;
  7) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel.

  (2) Vallavara võõrandamise otsustuskorras otsustab:
  1) volikogu, käesoleva põhimääruse § 102 lõikes 1 sätestatud juhtudel;
  2) vallavalitsus, käesoleva põhimääruse § 102 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud juhtudel.

  (3) Võõrandamise otsustaja määrab vara võõrandamishinna ja muud tingimused valla huvidest lähtudes.

12. jagu Vallavara võõrandamine tasuta või alla turuväärtust 

§ 117.   Vallavara võõrandamine tasuta või alla turuväärtust

  (1) Vallavara võib tasuta või alla õiglast väärtust võõrandada, kui:
  1) vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
  2) võõrandamine on ette nähtud seaduses või volikogu õigusaktidega sätestatud korras;
  3) vara võõrandatakse heategevuslikel, tervishoiu, hariduse, hoolekande ja muudel eesmärkidel;
  4) vara on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, väärtus on tühine ning sellise ettepaneku teeb vallavalitsus;
  5) kinnisasi võõrandatakse maakasutusõiguse lõpetamise ja maa äravõtmise või sundvõõrandamise hüvitamiseks või muu maa suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks;
  6) kinnisasi võõrandatakse avalikes huvides eriliste teenete, muude silmapaistvate saavutuste eest või olulise sündmuse tähistamiseks.

  (2) Vallavara tasuta või alla turuväärtuse võõrandamise otsustab:
  1) volikogu käesoleva põhimääruse § 102 lg 1 punktis 5 sätestatud juhtudel ja
  2) vallavalitsus käesoleva põhimääruse § 102 lg 2 punktis 3 sätestatud juhtudel.

  (3) Munitsipaalmaa tasuta või alla turuväärtuse võõrandamise põhjendus peab sisalduma volikogu otsuses.

13. jagu Vara mahakandmine 

§ 118.   Vara kõlbmatuks tunnistamine

  (1) Vara tunnistatakse kõlbmatuks, kui:
  1) vara ei ole kasutatav avalikul, valla valitsemise või tulu saamise otstarbel ja vara pole õnnestunud võõrandada;
  2) on tõestatud vara säilitamise ebaotstarbekus;
  3) vara on osaliselt või täielikult hävinud. Enne vallavara kõlbmatuks tunnistamist peab olema lahendatud selle varaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste üleandmise küsimus.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentaalselt tõestatud asjaolude ilmnemisel moodustab vara valitseja komisjoni, kes vara kõlbmatuks tunnistab ja mahakandmise kohta akti koostab. Komisjoni koosseisu kuulub vallavalitsuse poolt määratud esindaja.

§ 119.   Vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akt

  Vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akt sisaldab:
  1) vara liiki, täielikku nimetust, kogust, munitsipaalomandisse üleandmise või soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid, asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust;
  2) vara osa kõlbmatuks tunnistamise taotluse korral selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses;
  3) andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta;
  4) põhivara remontide, paranduste ja ümberehituste maksumust;
  5) infot, millest nähtub, et vara pole õnnestunud võõrandada ega kasutusse anda. Asja säilimise ebaotstarbekuse puhul seda tõendatavat infot;
  6) vara osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet;
  7) vara kõlbmatuks tunnistamise peamisi põhjusi, selle vara hävitamise tegevuskava;
  8) vara hävitamiseks vajalike tööde, sh ehitiste lammutamise eelarvet;
  9) varaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi;
  10) kinnisasja oluliseks osaks oleva ehitise puhul andmeid kinnisturaamatu kande kohta.

§ 120.   Vallavara mahakandmise otsustamine

  (1) Vallavara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise otsustab:
  1) vallavara valitseja, kui vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 650 eurot;
  2) muudel juhtudel vallavalitsus.

  (2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada:
  1) vallavalitsus, kui nõue on alla 650 euro, või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud;
  2) muudel juhtudel vallavolikogu.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 15 – jõust. 01.01.2011)

§ 121.   Raamatupidamine ja registrikanded

  (1) Raamatupidamise kirjed koostatakse vastavuses raamatupidamist korraldavate õigusaktide nõuetega.

  (2) Vara valitseja korraldab vara mahakandmise registreerimise.

  (3) Vara valitseja on kohustatud korraldama inventuurid üks kord aastas vastavalt raamatupidamise seadusele.

10. peatükk JÄRVA-JAANI VALLA ARENGU KAVANDAMINE JA PLANEERIMINE 

§ 122.   Järva-Jaani valla arengukava

  (1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

  (2) Kõik üldplaneeringud ning seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad lähtuvad valla arengukavast, peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus.

  (3) Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.

  (4) Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule. Volikogu kehtestab arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra.

  (5) Arengukavaga seotud iseseisev dokument on eelarvestrateegia, mille nõuded on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.
[RT IV, 08.01.2012, 35 - jõust. 11.01.2013]

  (6) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.

  (7) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
  1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
  2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
  3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.

  (8) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla veebilehel ja valla ajalehes „Jaani Teataja”. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. Arengukava eelnõu avalikustatakse raamatukogudes, vallakantseleis ja valla veebilehel. Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule.

  (9) Volikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise volikogu määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu volikogule või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

  (10) Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil.

  (11) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu istungi ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel.

  (12) Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest volikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 30.06.2011 määrusega nr 10 – jõust. 10.07.2011)

§ 123.   Valla planeerimine

  Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla ülesannete täitmiseks võimalikult paljude valla elanike huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaalmajandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks.

§ 124.   Järva-Jaani vallas kehtivad planeeringud

  (1) Tulenevalt planeerimisseadusest on Järva-Jaani vallas järgmised planeeringud:
  1) valla üldplaneering;
  2) teemaplaneering(ud);
  3) detailplaneering(ud).

  (2) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu Eesti Vabariigi õigusaktides, valla arengukavas, volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. Üldplaneeringu võib koostada ka vallaosa planeeringuna või teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks.

  (3) Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab volikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele.

§ 125.   Nõuded planeeringutele ja planeeringute menetlemine

  (1) Täpsemad nõuded valla üldplaneeringule, teemaplaneeringu(te)le ning detailplaneeringutele, samuti nende menetlemise korra kehtestab volikogu.

  (2) Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kõik kehtivad üldplaneeringud ning otsustab nende muutmise vajaduse hiljemalt kuue kuu jooksul oma volituste kehtima hakkamisest alates.

§ 126.   Järva-Jaani valla kultuuriväärtuste kaitse

  Kaitse alla kuuluvate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine, väljaselgitamine ja kaitse alla võtmine ning nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub seadusega sätestatud alustel ja korras.

§ 127.   Keskkonnakaitse

  (1) Valla omavalitsusorganid tagavad tervisliku elukeskkonna ning valla territooriumil asuvate looduslike koosluste ja objektide säilimise.

  (2) Tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks kehtestab volikogu:
  1) valla arengukava osana jäätmekava, mis käsitleb valla jäätmehoolduse arendamist;
  2) jäätmehoolduseeskirja ja
  3) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära.

  (3) Omavalitsusorganid tagavad valla haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveo, jäätmete liigiti kogumise, olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise, kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele.

  (4) Keskkonnakaitseks
  1) rakendatakse seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks;
  2) teavitatakse Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud mitteõiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuete rikkumise juhtumitest.

11. peatükk JÄRVA-JAANI VALLA VÄLISSUHTED 

§ 128.   Järva-Jaani valla välissuhete korraldamise alused

  (1) Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.

  (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu.

  (3) Valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide välisriikide omavalitsusüksustega.

§ 129.   Järva-Jaani valla suhted sõprusomavalitsustega ja regionaalne koostöö

  (1) Vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd väljakujunenud sõprusomavalitsustega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid valla arengu ja elanike huvides.

  (2) Valla omavalitsusorganid oma struktuuriüksustega osalevad valla arenguga seotud omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide omavalitsusorganitega.

  (3) Valla omavalitsusorganitega või nende poolt volitatud esinduste või isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest.

12. peatükk JÄRVA-JAANI VALLA ESINDAMINE 

§ 130.   Valla esindamine

  (1) Järva-Jaani valla esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, käesolev põhimäärus, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning lepingud.

  (2) Oma pädevuse piires esindavad Järva-Jaani valda:
  1) vallavolikogu või selle esindus;
  2) vallavalitsus või selle esindus;
  3) vallavolikogu esimees;
  4) vallavanem;
  5) vallavalitsuse ametnikud ja Järva-Jaani valla asutuste töötajad neile antud volituste piires.

  (3) Kolmandad isikud esindavad Järva-Jaani valda nendele antud volituste piires.

§ 131.   Valla esindusfunktsiooni täitmine

  (1) Vallavolikogu esindab Järva-Jaani valda:
  1) seadustega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
  2) suhetes Riigikoguga;
  3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega.

  (2) Vallavolikogu esimees esindab Järva-Jaani valda:
  1) suhtes Eesti Vabariigi Presidendiga;
  2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega;
  3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal;
  4) suhetes ajakirjandusega vallavolikogu töö avalikustamiseks;
  5) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust.

  (3) Vallavolikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel volikogu aseesimees või mõni teine vallavolikogu liige talle vallavolikogu esimehe antud volituste piires.

  (4) Vallavalitsus esindab Järva-Jaani valda:
  1) seadustega ning Järva-Jaani Vallavolikogu määruste ja otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
  2) suhetes Vabariigi Valitsusega;
  3) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks.

  (5) Vallavanem esindab Järva-Jaani valda:
  1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega;
  2) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal;
  3) suhetes Järva Maavalitsusega;
  4) suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks;
  5) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks;
  6) vallavolikogu volitatud juhtudel ja korras;
  7) vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuselt saadud volituste alusel;
  8) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks.

  (6) Vallavanema äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel vallavanema asendaja või vallaametnik talle vallavanema antud volituste piires.

  (7) Avalikel üritustel esindavad Järva-Jaani valda vallavolikogu esimees või vallavanem või nende poolt volitatud ametiisik.

§ 132.   Valla esindamine kohtus

  (1) Kohtus esindab Järva-Jaani valda vallavalitsus.
Volikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral võib valda kohtus esindada volikogu määratud esindaja.

  (2) Kohtukutse esitatakse vallavanemale, kes:
  1) võtab asja isiklikuks lahendamiseks või
  2) suunab selle lahendamiseks struktuurüksuse juhile, kes teeb ettepaneku valda kohtus esindava isiku kohta.

  (3) Vallavanem esindab vallavalitsust kohtus ilma erivolituseta, teised isikud volikirja alusel.

  (4) Vallavalitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust ja teostab järelevalvet vallasekretär.

§ 133.   Valla esindamine ametliku delegatsiooni esinduse poolt

  (1) Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada volikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni (esinduse).

  (2) Vallavolikogu delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab vallavolikogu oma otsusega.

  (3) Vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab vallavalitsus oma korraldusega.

  (4) Volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab volikogu oma otsusega.

§ 134.   Valla esindamine lepingulistes suhetes

  Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seaduses, käesolevas põhimääruses, korras ning teistes vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras.

§ 135.   Valla teenistuses olevate ametiisikute pädevus Järva-Jaani valla esindamisel

  Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad Järva-Jaani valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt vallavanema kehtestatud tööjaotusele või ametijuhendile ning ametiasutuse põhimäärusele või vallavanema poolt volitatud korras.

13. peatükk ALEVI- ja KÜLAVANEM 

§ 136.   Alevi- ja külavanema valimine, tagasikutsumine ja vabastamine

  (1) Alevi- või külavanem on alevi või küla üldkoosolekul valitud esindaja, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest kehtivatest õigusaktidest ning alevi või küla elanike huvidest.

  (2) Alevi- või külavanemaks võib kandideerida vastava alevi või küla alaline elanik, kes:
  1) on vastava alevi või küla elanik olnud vähemalt ühe (1) aasta;
  2) valdab eesti keelt kõnes ja kirjas;
  3) on kohtulikult karistamata;
  4) on vähemalt 18 aastat vana.

  (3) Alevi- või külavanem valitakse alevi või küla elanike üldkoosolekul salajasel hääletamisel lihthäälteenamusega. Kandidaadid hääletamisel ei osale.

  (4) Alevi- ja külavanem valitakse ametisse viieks (5) aastaks.

  (5) Alevi- ja külavanema volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
  1) tagasiastumisega;
  2) volikogu otsuse alusel, kui seda nõuavad vähemalt 1/3 vastava alevi või küla elanikest;
  3) alevist või külast jäädava lahkumisega elukoha vahetuse või surma tõttu;
  4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
  5) teovõimetuks tunnistamisega.

  (6) Alevi- ja külavanema ametikoht ei ole palgaline, kuid vallavolikogu otsusega võidakse talle käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmise eest maksta hüvitist.

§ 137.   Alevi- ja külavanema õigused, kohustused

  (1) Alevi- ja külavanemal on õigus:
  1) võtta sõnaõigusega osa vallavolikogu ja vallavalitsuse istungitest;
  2) algatada volikogu otsuste ja määruste eelnõusid oma alevi või küla elu puudutavates küsimustes, kui tal on vähemalt 1% hääleõiguslike alevi- või külaelanike toetus;
  3) kutsuda kokku alevi- või külaelanike üldkoosolek omal algatusel või 1/3 alevi- või külaelanike nõudmisel, kusjuures koosoleku aeg, koht ja päevakord peavad olema alevi- või külaelanike jaoks nähtavale kohale välja pandud (vajadusel suuliselt teatatud) vähemalt kolm (3) päeva enne koosoleku toimumist;
  4) olla oma alevis või külas esindajaks Järvamaa Külade Ühenduses juhul, kui alev või küla on astunud selle organisatsiooni liikmeks.

  (2) Alevi- ja külavanem kohustub:
  1) esindama alevi või küla elanike ja nende huvide volikogus ja vallavalitsuses;
  2) vahendama ametlikku informatsiooni vastava alevi ja küla elanike ning volikogu ja vallavalitsuse vahel. Selleks edastab ta oma piirkonna elanike taotlused volikogule ja vallavalitsusele ning informatsiooni volikogus ja vallavalitsuses vastu võetud õigusaktide, samuti ametlike teadaannete kohta oma piirkonna elanikele;
  3) täidab lepingu alusel vallavalitsuse antud ülesandeid.

  (3) Alevi- ja külavanem annab oma tegevusest aru alevi- või külaelanike üldkoosolekule, volikogule ja vallavalitsusele.
(Muudetud Järva-Jaani Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 9 – jõust. 05.04.2010)

14. peatükk VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 

§ 138.   Järva-Jaani valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

  (1) Põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu, koosseisu häälteenamusega.

  (2) Põhimäärus ja selle muutmise määruse eelnõu peavad volikogu istungitel läbima mitte vähem kui kaks lugemist. Põhimäärus ja selle muutmise määrus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (3) Põhimäärus ja selle muutmise määrus jõustub vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud korrale.

15. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 139.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 140.   Põhimääruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a.

  (2) Määrus avaldatakse valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teatajas.

Lisa 1 Järva-Jaani valla lipu ja vapi kujutised