ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Kanepi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri

Kanepi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Kanepi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.04.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 09.04.2015, 22

Kanepi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri

Vastu võetud 24.03.2015 nr 6

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lg 1 p 37 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse § 5 lõike 21 ja § 8 lg 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Eeskirja reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse:
 1) tingimused Kanepi vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks, liitumistaotluse menetlemiseks, liitumistasu arvutamiseks ning tasumiseks;
 2) nõuded Kanepi vallas ühisveevärgist võetavale veele ja ühiskanalisatsiooni ärajuhitavale reoveele, vee ja reovee arvestamise kord ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise ja hooldamise alused.

§ 2.  Üldsätted

 (1) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Kanepi vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda soovivatele, sellega liitunud ja seda kasutavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

 (2) Kanepi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus on määratletud Kanepi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) poolt kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ning seda arendatakse nimetatud kava alusel.

 (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutab volikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja. Vee-ettevõtja peab tagama teeninduspiirkonnas kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja reovee ärajuhtimise.

 (4) Eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel.

 (5) Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks eelkõige olme ja tootmisvajaduste rahuldamiseks. Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama sotsiaalministri kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise tagab vee-ettevõtja.

 (6) Ühiskanalisatsioon on mõeldud reovee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks.

 (7) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise korraldamisega seotud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses, käesolevas eeskirjas ja muudes selle alusel antud õigusaktides kehtestatud erisusi.

§ 3.  Mõisted

 
 1) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ja mis on vee-ettevõtja hallatav; ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos;
 2) arvestusperiood – veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
 3) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi või hoonestusõigus;
 4) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistu pool asuvad ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk ja -kanalisatsioon) kinnistu veega varustamiseks ja kinnistult heitvee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
 5) liituja – kinnistu või hoonestusõiguse omanik või ehitise kui vallasasja omanik, kes soovib kinnistu vee ja -kanalisatsioonitorustikku ühendada ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikuga;
 6) liitumine – kinnistu vee ja -kanalisatsioonitorustiku ühendamine ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustikuga veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
 7) liitumistasu – tasu, mis tuleb kinnistu omanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise kui vallasasja omanikul maksta kinnistu või ehitise kui vallasasja veevärgi või kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi või kanalisatsiooniga;
 8) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga;
 9) paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reo- ja sademevee tasapind ühiskanalisatsioonis;
 10) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
 11) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee ärajuhtimine;
 12) purgimine – tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine purgimissõlme;
 13) saasteaine (reoaine) – mis tahes aine, mis võib põhjustada reostust;
 14) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide sisaldus vees, vee ülemäärane soojus või radioaktiivsus;
 15) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
 16) reoveepuhasti – kogum rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi ja sademevesi on võimalik puhastada vee-ettevõtjale väljastatud vee erikasutusloas määratud piirmääradeni;
 17) klient – kinnistu või hoonestusõiguse omanik või ehitise kui vallasasja omanik, kelle kinnistu või ehitise veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga vajaliku torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;
 18) teenusleping – kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste kasutamise kohta;
 19) tegevuspiirkond – piiritletud maa-ala, kus vee-ettevõtja osutab veega varustamise või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid;
 20) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist;
 21) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett ärajuhtiv toru peatorust liitumispunktini, viimane kaasa arvatud;
 22) volitatud isik – isik, kes vallavolikogu otsusega on volitatud kontrollima kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele;
 23) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi- ja/või -kanalisatsioonirajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või riknemine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või reovee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised ja keskkond;
 24) omavoliline ühendus - mistahes ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta.

2. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMINE 

§ 4.  Liitumise alused

 (1) Vee-ettevõtja peab lubama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ning käesolevas eeskirjas sätestatud tingimuste kohaselt.

 (2) Liitumine toimub liituja ja vee- ettevõtja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel.

 (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja vee-ettevõtjale liitumistasu eeskirjas sätestatud korras.

 (4) Kui liitumistingimused ei muutu, ei tule kliendi vahetumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni või nende osade välja vahetamisel tasuda liitumistasu.

 (5) Kui klient soovib kasutada täiendavaid veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid (sh saasteainete ärajuhtimist) või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda liitumisena ning see toimub eeskirja kohaselt. Otsuse, millise teenusmahu muutuse korral on vaja taotleda uut liitumist, teeb vee- ettevõtja.

 (6) Kui vee-ettevõtja või liituja või klient taotleb liitumispunkti asukoha muutumist, toimub see taotleja kulul ja seda käsitletakse eeskirja kohaselt toimuva liitumisena.

§ 5.  Liitumistaotluse esitamine

 (1) Kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga esitab liituja vee-ettevõtjale taotluse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) taotleja nimi/nimetus, aadress ja kontaktandmed;
 2) kinnistu aadress;
 3) andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse ning nende kasutusotstarbe kohta, ehitusprojekti, ehitusloa või ehituse kasutusloa koopiat selle olemasolul;
 4) ühisveevärgi vee kasutuse kavandatav kogus ja otstarve (olme- või tootmisvajadus);
 5) ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatav reovee kogus, andmed saasteainete ja reostusnäitajate kohta (elamukinnistutelt neid ei nõuta);
 6) ettepanek liitumispunkti asukoha kohta;
 7) ettepanek kinnistu veevärgi ning kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta;
 8) teenindus- ja tootmisotstarbega sisseseade korral andmed vett kasutavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning andmed neist protsessidest ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee reostustaseme ja -koguste kohta.

 (2) Taotlusele tuleb lisada kinnistu plaan, millel on näidatud kõik olemasolevad ehitised (hooned, rajatised) ja nende ühendused tehnovõrkudega ning kavandatavate hoonete eeldatav paiknemine.

 (3) Vee-ettevõtjal võib nõuda täiendavaid andmeid või selgitusi, kui need on vajalikud liitumistingimuste seadmiseks.

§ 6.  Liitumistaotluse läbivaatamine

 (1) Vee-ettevõtja vaatab esitatud taotluse läbi 30 päeva jooksul arvates selle esitamisest.

 (2) Esitatud taotluses või lisatud dokumentides puuduste ilmnemisel lepivad vee-ettevõtja ja liituja kokku puuduste kõrvaldamise tähtajas.

 (4) Vee-ettevõtja ei rahulda taotlust, kui:
 1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
 2) liituja tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, mille ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
 3) reovee kogust või selles sisalduvat reostust või reostuse kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

 (5) Vee-ettevõtjal on õigus rahuldada liitumistaotlus piiratud ulatuses kui taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid klientide veega varustamises või reovee ärajuhtimises.

 (6) Taotluse rahuldamata jätmine või piiratud ulatuses rahuldamine vormistatakse kirjalikult ning see peab sisaldama vastavat põhjendust.

§ 7.  Liitumistingimuste seadmine

 (1) Taotluse rahuldamisel väljastab vee-ettevõtja liitujale liitumistingimused või piiratud ulatuses liitumise tingimused, mis on aluseks liitumisprojekti (edaspidi projekt) projekteerimisele.

 (2) Liitumistingimustes märgitakse:
 1) liitumispunktide asukohad;
 2) lubatavad veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise tarbimisvõimsused (l/s), kogused, reoveega ära juhtida lubatavad saasteained ning ärajuhitava vee reostusnäitajad;
 3) veerõhk ühisveevärgis ning ühiskanalisatsiooni paisutustase;
 4) tehnilised erinõuded (mõõteseadmed, lokaalpuhastid, vooluhulga regulaatorid, ühtlustusmahutid jne);
 5) liitumisprojekti koosseisu kohta esitatavad nõuded;
 6) liitumistingimuste kehtivusaeg.

 (3) Liitumistingimuste kehtivusaja möödumisel on liitujal õigus nõuda kehtivusaja pikendamist. Pikendamisel on vee-ettevõtjal õigus esitada täiendavaid õigusaktidest tulenevaid tingimusi.

§ 8.  Liitumisprojekti koostamine

 (1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumisprojekt (edaspidi liitumisprojekt) peab vastama vee-ettevõtja väljastatud liitumistingimustele.

 (2) Liitumisprojekti koosseisus peavad olema vähemalt:
 1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni lahenduse seletuskiri koos kõigi vee tarbimise ja reovee ärajuhtimise koguse- ja reostusnäitajatega;
 2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hooneväliste rajatiste plaan;
 3) veemõõdusõlme, veerõhu tõsteseadmete, tulekustutussüsteemi juhtsõlmede, reovee pumba- ja puhastusseadmete paiknevuse ning koosseisu joonised.

 (3) Vee-ettevõtjal on vajadusel õigus nõuda projektis täiendavaid andmeid, arvutusi, selgitusi, eksperthinnanguid jne, mis on vajalikud vee- ja/või kanalisatsioonirajatise korrektse tehnilise lahenduse ning keskkonnasäästliku toimimise tagamiseks.

 (4) Liituja ning vee-ettevõtja kokkuleppel võib liituja samal ajal liitumisprojektiga tellida ka liitumiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti, milleks sel juhul seatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste projekteerimise tehnilised tingimused.

 (5) Vee-ettevõtja nõusolekul võib liitumisprojekti asendada kinnistu veevarustuse või kanalisatsiooni rajatiste skemaatilise lahendusega. Liitumisprojekti puudumisel ei vastuta vee-ettevõtja ühegi kinnistul tekkiva tehnilise pretensiooni eest.

§ 9.  Liitumislepingu sõlmimine

 (1) Liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul pärast liitumisprojekti vee-ettevõtjale kooskõlastamiseks esitamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Liitumisprojekt esitatakse kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse liitujale kooskõlastatult pärast liitumislepingu sõlmimist.

 (2) Liitumislepingus märgitakse:
 1) liitumistingimused (vajadusel liitumisprojektist lähtuvalt täpsustatud);
 2) liitumisvõimsus (l/s) ja liitumistasu suurus või liitumistasu suuruse kalkulatsioon;
 3) liitumise tähtaeg;
 4) lepingupoolte muud õigused ja kohustused.

 (3) Kui liitumisleping sõlmitakse liitumistasu kalkulatsioonist lähtudes, nähakse ette liitumistasu suuruse hilisem täpsustamine, lähtudes liitumiseks vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ehituseks vajalikest töödest, arvestades riigihangete seadust. Kui riigihanget ei korraldata, on liitujal õigus osaleda ehitaja valikul.

 (4) Kui liitumisprojekt ei vasta eeskirja § 8 lõigete 1 ja 2 nõuetele, on vee-ettevõtjal õigus jätta liitumisleping sõlmimata. Sel juhul tagastatakse liitumisprojekt seda kooskõlastamata, märkides kooskõlastamata jätmise põhjused.

 (5) Liitumislepingu kohaselt tekib liitujal õigusteenuslepingu sõlmimiseks, kui lepingu pooled on täitnud liitumislepingust tulenevad kohustused, fikseerinud liitumispunktid ning liitujal on võimalik saada lepingu kohastel liitumistingimustel ühisveevärgist vett ja/või juhtida ühiskanalisatsiooni reo-ning sademevett.

§ 10.  Liitumislepingu lõpetamine

 (1) Liitumisleping lõpetatakse liituja soovil, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping üles öelda:
 1) juriidilise isiku lõpetamisel, kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
 2) juriidilise isiku pankroti korral;
 3) muudel õigusaktidest ja liitumislepingust tulenevatel põhjustel.

 (3) Kui liituja ei täida liitumislepingust tulenevaid kohustusi, hoiatab vee-ettevõtja teda kirjalikult ja määrab tähtaja kohustuste täitmiseks. Vee-ettevõtjal on õigus liitumislepingust taganeda, kui liituja ei täida liitumislepingust tulenevaid kohustusi hoiatuses märgitud tähtajaks.

 (4) Liitumislepingu lõpetamise korral katab liituja vee-ettevõtjale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused, arvestades võlaõigusseaduses sätestatut.

§ 11.  Liitumistasu

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud ühekordset liitumistasu.

 (2) Liitumistasu peab katma kinnistule teenuste nõuetekohaseks osutamiseks, sealhulgas tuletõrjeveega varustamiseks, kui see toimub ühisveevärgist, vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike ning muude ehitiste ehitamiseks ja ümberehitamiseks tehtud või tehtavad kulud.

 (3) Liitumistasu arvutamine toimub vee-ettevõtja poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel koostatud ja Kanepi Vallavalitsusega kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodika alusel.

 (4) Kui liitumistingimused ei muutu, ei tule kliendi vahetumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni või nende osade välja vahetamisel tasuda liitumistasu.

 (5) Kui klient soovib kasutada täiendavaid veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid (sh saasteainete ärajuhtimist) või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja kanalisatsiooni laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda liitumisena ning see toimub eeskirja kohaselt. Otsuse, millise teenusmahu muutuse korral on vaja taotleda uut liitumist, teeb vee-ettevõtja.

 (6) Kui vee-ettevõtja või liituja või klient taotleb liitumispunkti asukoha muutmist, toimub see taotleja kulul ja seda käsitletakse eeskirja kohaselt toimuva liitumisena.

 (7) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning liitumispunktid jäävad vee-ettevõtja omandisse.

 (8) Liitumistasu maksmise kord ja tähtajad määratakse kindlaks liitumislepingus. Vee-ettevõtjal ei ole kohustust ajatada liitumistasu maksmise kohustust enam kui 90 päeva.

 (9) Vee-ettevõtja võib teha vallavalitsusele ettepaneku liitumistasu mitterakendamise kohta, et soodustada klientide liitumist rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemidega.

3. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMINE 

§ 12.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumise korral teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused omavalitsuste vahelise lepinguga.

 (2) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimist ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest ja veemahutitest kahjutule tõrjumiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest muuks otstarbeks vee võtmist ning selle eest tasumist reguleeritakse vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

 (4) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide ja veemahutite, samuti avalike veevõtukohtade korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrante ja veemahuteid kasutab piirkondlik päästekeskus Kanepi valla territooriumil kahjutule tõrjumisel ja vajaduse korral teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide ja veemahutite kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

§ 13.  Teenuslepingu sõlmimine

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingu alusel.

 (2) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ning liitumislepingu tingimused.

 (3) Teenuslepingu sõlmimiseks peab klient esitama vee-ettevõtjale avalduse, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

 (4) Teenuslepingus määratakse vee-ettevõtja õigused ja kohustused kliendile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse osutamisel ning kliendi õigused ja kohustused teenuse kasutamisel.

 (5) Teenusleping sõlmitakse kinnistu omanikuga.

 (6) Kui kinnistu on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamiku otsuse alusel nende volitatud esindajaga või iga kaasomanikuga. Lepingu üks pool on vee-ettevõtja ja teine pool kõik kinnistu, maa või ehitise kui vallasasja kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

§ 14.  Teenuslepingu lõpetamine

 (1) Kliendil on õigusteenusleping lõpetada võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel.

 (2) Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette. Kui uus klient jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud viieteistkümne tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse uue teenuslepingu sõlmimiseks koos kinnistu omandiõigust tõendavate dokumentidega. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reovee ärajuhtimist omavoliliseks.

 (3) Kliendil on õigustaotleda kinnistu veevarustuse ja reovee ärajuhtimise sulgemist kuni üheks aastaks lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.

 (4) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
 1) kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja reovee ärajuhtimine suletud;
 2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omavolilise ümberehitamise korral;
 3) ehitiste lammutamisel samaväärse veetarbimise ja heitvee ärajuhtimise taastamiseta;
 4) juriidilise isiku likvideerimisel või pankroti väljakuulutamisel;
 5) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

 (5) Teenuslepingu lõpetamisest teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

 (6) Kinnistu omanikul või valdajal on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigusteenuslepingu uuendamisele endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb vee-ettevõtjale tasuda vee avamise ja reovee ärajuhtimise taastamise kulud ning abonenttasud lepingu lõpetamisest möödunud aja eest.

 (7) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist ei ole lepingut uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest ning teenuste taaskasutamiseks tuleb sõlmida uus liitumisleping.

§ 15.  Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine

 (1) Tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel esitab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse teenusleping.

 (2) Ühekordse veekasutuse või reovee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vabas vormi avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

4. peatükk VEEGA VARUSTAMISE JA REOVEE ÄRAJUHTIMISE NÕUDED 

§ 16.  Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

 (1) Veerõhu liitumispunktides määrab vee-ettevõtja piirkonniti kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes hoonestuse valdavast kõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest.

 (2) Vähim nõutud veerõhk, mõõdetuna maapinna kõrgusel, on ühekorruselise hoonestuse korral 20 m veesammast (edaspidi m H2O), millele hoonestuse iga järgmise korruse kohta lisandub 4 m H2O. Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama klient oma rõhutõsteseadmega ja oma kulul.

 (3) Rõhk ei tohi langeda torustikus alla 10 m H2O (k.a tuletõrje hüdrandis) ega ületada 60 m H2O.

 (4) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reovee- kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgus ning sademevee- või ühisvoolse kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. Kui reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine ei ole tagatud, peab klient reo- või sademevee ülepumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse korraldama oma seadmetega ja oma kulul.

§ 17.  Ajutised torustikud

 (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.

 (2) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja oma kulul. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja kliendi kulul.

 (3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Liitumispunktideks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustike ühinemiskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp.

 (4) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse või reovee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks oma kulul paigaldada ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 18.  Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

 (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema ehitatud kooskõlas õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.

 (2) Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlmele olema paigaldatud tagasilöögiklapp.

 (3) Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

 (4) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud kinnistu kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru.

 (5) Klient on kohustatud:
 1) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele nõuetele ning käesolevale eeskirjale;
 2) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud nii teiste kinnistute veevärgi ja kanalisatsiooni kui ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide lepingujärgsete nõuete täitmine;
 3) hoidma puhtana oma kinnistul olevad hüdrandikaevud;
 4) tagama sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsu sellele ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest veeettevõtjale;
 5) hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele ning hoolitsema tuletõrjehüdrantide ja peakraani luugi säilivuse ning nähtavuse eest;
 6) lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ja neid hooldama;
 7) tagama volitatud isikule vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile;
 8) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistu võrgust vee- ja reo- ning sademeveeproove ja Terviseametil veeproove.

 (6) Ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine on keelatud. Erandina on kliendil lubatud sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. Klient on kohustatud sulgemisest vee-ettevõtjale 24 tunni jooksul teatama.

 (7) Vee-ettevõtjal on õigus kooskõlastatult kliendiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee ärajuhtimiseks tingimusel, et see ei halvenda kliendi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimusi ning vajadusel hüvitatakse kliendile tekkinud kahju.

 (8) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

 (9) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

§ 19.  Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

 (1) Õigusteostada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni süsteemi koosseisu ja korrasoleku kontrolli on vallavolikogu otsusega volitatud isikul või vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingule ja käesolevale eeskirjale.

 (2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks jäetakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

§ 20.  Veega varustamise nõuded ja tingimused

 (1) Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning vajadusel kahjutule kustutamiseks.

 (2) Vee-ettevõtja võib piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga.

 (3) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.

 (4) Klient peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.

 (5) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest vee-ettevõtjale koheselt teatama.

 (6) Käesolevas paragrahvis toodud nõuete eiramise kohta koostatakse volitatud isiku poolt akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule.

§ 21.  Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

 (1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.

 (2) Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees peab vastama kehtestatud nõuetele. Vee-ettevõtja võib reovee kohta kehtestada piirreostumuse või muud vastuvõtutingimused, mis tehakse teatavaks vee-ettevõtja veebilehe vahendusel.

 (3) Ühiskanalisatsiooni võib reovett ja/või fekaale purgida ainult vee-ettevõtjaga selleks sõlmitud lepingu alusel ja ainult vee-ettevõtja poolt lepingus määratud purgimiskohtades.

 (4) Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.

 (5) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reovett, mis sisaldab:
 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
 2) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid;
 3) puhastust ja biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaadusid vms);
 4) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
 6) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
 7) radioaktiivseid aineid;
 8) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

 (6) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40° C.

 (7) Ühiskanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid, tänavapuhastusjäätmeid jms.

 (8) Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal.

 (9) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada hüdraulilisi ja/või reostuslikke löökkoormusi.

 (10) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või see pole lubatud teenuslepinguga.

 (11) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:
 1) Vesinikioonide minimaalne sisaldus pHmin pH-ühik 6,5;
 2) Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pHmax pH-ühik 8,5;
 3) Heljuvainete sisaldus mg/l 200,0;
 4) Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 200,0;
 5) Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 500,0;
 6) Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,0;
 7) Naftasaaduste sisaldus mg/l 1,5;
 8) Üldlämmastiku sisaldus mg/l 60,0;
 9) Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,9;
 10) Kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 15,0;
 11) Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,0;
 12) Üldfosfori sisaldus mg/l 9,0;
 13) Sulfaatide sisaldus mg/l 80,0;

 (12) Ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused.

§ 22.  Reoaine sisalduse kontrollimise kord

 (1) Reovee vastavust kehtivatele nõuetele kontrollib vee-ettevõtja. Reoainesisalduse kontrolliks võetakse reoveest proove. Tootmisega seotud reoveest tuleb proove võtta regulaarselt, olmereoveest võetakse proove pisteliselt.

 (2) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määratakse kliendi ja vee-ettevõtja kokkuleppel. Kui kinnistul paikneb mitu reovee ühiskanalisatsiooni väljalaset, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele. Sobiva proovivõtukoha puudumisel on vee-ettevõtjal õigus nõuda kliendilt proovivõtukoha rajamist. Proovivõtukoha rajamise kulu katab klient.

 (3) Reoainesisalduse regulaarseks kontrollimiseks määrab vee-ettevõtja reovee iseloomust lähtuvalt proovide võtmise sageduse, proovide võtmiseks vajalikud võimalikud eritingimused ning kontrollitavad reostusnäitajad.

 (4) Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee saastenäitajad määratakse proovivõtukohtadest võetud ühekordsete proovide alusel Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud laboratooriumis.

 (5) Reoveeproov võetakse kliendi esindaja juuresolekul. Kui klient keeldub või ei soovi viibida proovi võtmise juures, on vee-ettevõtjal õigus võtta proov iseseisvalt.

 (6) Reoveeproovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega.

 (7) Proovide võtmise ja saasteainete määramise kulu katab vee-ettevõtja. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja nende alusel saasteainete määramist.

5. peatükk OMAVOLILINE VEEVÕTT JA REOVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 23.  Omavolilise veevõtu ja reovee ärajuhtimise määratlus

 (1) Ühisveevärgist veevõtt ja ühiskanalisatsiooni abil reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine on omavoliline, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmiste rikkumistega:
 1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud;
 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjaga lubatud eemaldamised;
 3) vee- või reoveearvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud;
 4) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
 5) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;
 6) näitusid on moonutatud;
 7) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

 (2) Omavolilise veevõtu või reovee ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostatakse volitatud isiku poolt rikkumist määratlev akt.

§ 24.  Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ära juhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse määramine

 (1) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru ristlõige 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek.

 (2) Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest.

 (3) Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.

 (4) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõttele hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõttele hüvitist, lähtudes kasutatud mahuti mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast, kusjuures maksimaalselt on võimalik nõuda tasu 15-kordset mahuti mahu eest.

 (5) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasi päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise puudumises ja selle dokumenteerida, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.

 (6) Vee-ettevõtja võib põhjendatud juhtudel, lähtudes faktilistest asjaoludest omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise määrasid vähendada.

 (7) Juhul, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavoliline kasutamine toimub viisil, mis ei ole käesolevas paragrahvis reguleeritud, määrab hüvitise volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

§ 25.  Keelatud ühendused

 (1) Keelatud ühendusteks loetakse:
 1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrgetemperatuurilise vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;
 2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
 3) kinnistu veevärgi vahetut ühendamist kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogiliste seadmetega, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;

 (2) Keelatud ühenduse avastamisel koostatakse volitatud isiku poolt sellekohane akt ning keelatud ühendus likvideeritakse kliendi kulul.

 (3) Keelatud ühenduse tulemusel ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile tekitatud kahju hüvitatakse kliendi poolt.

6. peatükk TEENUSE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE NING TEENUSE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS 

§ 26.  Vee andmise ja reovee vastuvõtu katkestamise kord

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus ajutiselt katkestada vee andmine või piirata seda, kui see on vältimatult vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadmete remondiks või ühendustöödeks.

 (2) Plaaniliste remonttööde algusest ja veega varustamise ning reovee vastuvõtu piiramistest või katkestustest teavitatakse kliente kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis päeva enne tööde algust.

 (3) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui hoiatusest kahe nädala möödumisel, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine, kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
 1) klient on jätnud lepingu või käesoleva eeskirja alusel esitatud arve tähtajaks tasumata;
 2) klient ei võimalda vee-ettevõtja esindajal kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni, vee või reoveearvestit, paigaldada plomme, võtta vee- ja reoveeproove või teha muid töid, mille tegemiseks on vee-ettevõtjal õigus;
 3) klient ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi hoiatusi või ettekirjutusi;
 4) klient ei ole taganud kinnipidamist vee tarbimise ja reovee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reovee ärajuhtimise hulgast;
 5) klient rikub eeskirjas või teenuslepingus sätestatud tingimusi.

 (4) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või katkestada veega varustamine või reovee ärajuhtimine:
 1) loodusõnnetuse korral;
 2) energiavarustuse katkemisel;
 3) veevärgi või -kanalisatsiooni rajatise avarii korral;
 4) vajadusel suurendada vee andmist tulekustutustöödeks;
 5) omavolilise või keelatud ühenduse puhul;
 6) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva ühisveevärki või -kanalisatsiooni ohustava reostuse korral.

 (5) Vee andmine ja reovee ärajuhtimine taastatakse kliendi kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist. Omavolilisi liitumisi ei aktsepteerita.

 (6) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reovee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.

 (7) Vee-ettevõtja ja kliendi vahelise kirjaliku lepingu puudumine ei ole veega varustamise või reovee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks, kui klient on vee-ettevõtja poolt esitatud arved teenuste kasutamise eest õigeaegselt tasunud.

§ 27.  Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

 (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reovee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja, lähtudes vallavalitsuse antud korraldustest.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 10 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 24 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.

 (3) Vee-ettevõtja on kohustatud veebilehel kaudu teada andma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaanilistest ehitus- ja remonttöödest hiljemalt kaks nädalat enne tööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast seda, kui vee-ettevõtja on avariiteate registreerinud. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reovee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse kliente kirjalikult (e-posti või posti teel) vähemalt viis päeva enne tööde algust.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasest teavitamise kohustusest kinni ei peeta, vastutab veeettevõtja plaaniliste remonttööde tõttu kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

 (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reovee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud.

 (6) Teemaa või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

7. peatükk VEE JA REOVEE MÕÕTMINE NING ARVESTUS 

§ 28.  Vee mõõtmine

 (1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

 (2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine võib erandina toimuda vee-ettevõtja loal.

 (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.

 (4) Veemõõdusõlme võib paigutada vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu, kui:
 1) hoones puudub selleks võimalus;
 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks tagatud veearvesti korrasolek;
 3) sisendustoru kinnistul osutub pikemaks kui 50;
 4) sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu.

 (5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. Vee-ettevõtja paigaldab oma veearvesti veemõõdusõlme, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Arvesti, mille klient paigaldamiseks üle annab, peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele.

 (6) Kui veemõõdusõlm nõutaval kujul puudub, peab selle ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigusteenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada.

 (7) Vee-ettevõtja paigaldab veemõõdusõlme veearvesti viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

 (8) Veearvesti paigaldamine toimub kliendi kulul, kui pole kokku lepitud teisiti . Vee-ettevõtja teostab veearvesti hooldust ja taatlust ning teenuslepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti.

 (9) Ühe kinnistu piires rohkem kui ühte veemõõdusõlme veearvesti paigaldamine ja hooldamine toimub kliendi kulul.

 (10) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse akt veearvesti ja veemõõdusõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

§ 29.  Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

 (1) Klient peab tagama:
 1) veearvesti ja plommide säilimise vigastamatuna ning veearvesti kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
 2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
 3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
 4) veemõõdusõlme lähima ümbruse korrasoleku;
 5) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.
 6) veearvesti nähtavuse.

 (2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust peab klient koheselt vee-ettevõtjale teatama.

 (3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.

 (4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

§ 30.  Veearvestus

 (1) Ühisveevärgist tarbitud vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi.

 (2) Veearvesti puudumisel arvestatakse ühisveevärgist tarbitud veekogust 8 m3 kalendrikuus inimese kohta.

 (3) Vee tarbimise arvestamiseks ilma veearvestita peab klient vee-ettevõtjale teatama eluruumis elavate isikute arvu.

 (4) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

 (5) Kui veearvesti erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.

 (6) Ühekordseid veetarvitusi (läbipesuks, katsetusteks jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

 (7) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks ja teisteks päästetöödeks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades vee-ettevõtjale kokkulepitud tähtajaks sellekohased andmed.

§ 31.  Reovee arvestus

 (1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarbitud vee kogusega. Kliendi soovil võib kokku leppida reovee eraldi mõõtmise tingimusel, et mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (2) Kui klient saab vett peale ühisveevärgi muudest veeallikatest, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

§ 32.  Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

 (1) Veevarustuse ning reovee ärajuhtimise teenuste eest tasumine toimub teenuslepingus toodud tingimustel kooskõlas käesoleva eeskirjaga.

 (2) Klient registreerib arvesti näidu ja teatab selle vee-ettevõtjale. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

 (3) Arvestusperioodi alguskuupäev ja kestus määratakse teenuslepingus, kuid arvestusperiood ei tohi olla pikem kui kolm kalendrikuud.

 (4) Abonenttasu määratakse kogu kalendriaasta tasuna, mida makstakse osade kaupa iga arvestusperioodi lõpus.

 (5) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja esitatud arvele. Arve loetakse kätte saaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud kliendi posti- või e-posti aadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud.

 (6) Arve tasumise tähtaja ületamise korral tasub klient vee-ettevõtjale viivist teenuslepingus kokku lepitud määras. Viivis ei või olla suurem kui 0,2% tasumata summast päevas.

 (7) Pretensioone arvete õigsuse asjus võib klient vee-ettevõtjale esitada kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. Pretensioon lahendatakse kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensiooni lahendi kättesaamist.

 (8) Arvesti näidu mitteteatamisel teenuslepingus sätestatud tähtajaks on vee-ettevõtjal õigus esitada arve eelneva tarbimise alusel arvestatud koguse põhjal.

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 33.  Varasemate lepingute kehtivus

 (1) Klientidega, kelle kinnistu või hoone on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liidetud enne käesoleva määruse jõustumist ning kellel on kehtiv teenusleping, loetakse liitumisleping sõlmituks teenuslepingu alusel ning määruse jõustumisel täiendavat liitumislepingut ei sõlmita.

 (2) Enne käesoleva eeskirja jõustumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku ning kliendi vahel sõlmitud teenusleping kehtib kuni uue lepingu sõlmimiseni vee-ettevõtja ja kliendi vahel.

§ 34.  Vaidluste lahendamine

  Eeskirja täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel või pöördutakse vaidluse lahendamiseks Kanepi Vallavalitsuse poole või lahendatakse vaidlus õigusaktidega sätestatud korras.

§ 35.  Õigusakti kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Kanepi Vallavolikogu 20.01.2000. a määrus nr 1 „Kanepi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine“ (KO 2000, 8, 169).

§ 36.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Arno Kakk
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json