SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Sotsiaalteenuste osutamise kord Väike-Maarja vallas

Väljaandja:Väike-Maarja Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.04.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 09.04.2016, 9

Sotsiaalteenuste osutamise kord Väike-Maarja vallas

Vastu võetud 31.03.2016 nr 9

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Käesolev määrus sätestab sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja korra Väike-Maarja vallas.

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) koduteenus – kodustes tingimustes osutatav teenus, mis aitab isikul harjumuspärases keskkonnas (kodus) toime tulla;
 2) tugiteenus – isiku toimetuleku toetamine;
 3) avahooldustöötaja – koduteenust osutav isik;
 4) täisealise puudega isiku hooldaja - hooldatavale kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet tagav vallavalitsuse poolt määratud teovõimeline isik või hooldatavale kohtu poolt määratud eestkostja;
 5) puudega alaealise isiku hooldaja - üks tema mittetöötav vanem, võõrasvanem või eestkostja;
 6) hooldatav - kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet vajav keskmise, raske või sügava puudega 3-18-aastane isik või kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet vajav täisealine raske või sügava puudega isik;
 7) hooldusvajadus - sotsiaaltöötaja poolt hooldusvajaduse hindamisinstrumendi alusel hooldatava elukohas hinnatud abi, toetuse ja järelevalve vajadus igapäevatoimingute sooritamisel;
 8) hooldekodu - eakate ja puudega isikute elamiseks ja hooldamiseks loodud hoolekandeasutus, kus viibivatele isikutele tagatakse eale ja seisundile vastav hooldamine;
 9) hoolduskulu hooldekodus – kulu, mis on vajalik hooldatava ülalpidamiseks, sh toitlustamise, majutuse, retseptiravimite ja hoolduskulud;
 10) seadusjärgne ülalpidaja – ülalpidamiskohustusega isik perekonnaseaduse mõistes.

§ 3.  Teenuse saaja

  Sotsiaalteenust on õigustaotleda isikul, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukoht on teenuse taotlemise ajal Väike-Maarja vald. Põhjendatud juhtudel osutatakse teenust sotsiaalhoolekande seaduse § 5 lõigetes 2-5 sätestatud isikutele, kes ajutiselt viibivad Väike-Maarja valla territooriumil.

2. peatükk Sotsiaalteenused 

§ 4.  Sotsiaalteenused

 (1) Väike-Maarja vallas osutatakse järgmisi sotsiaalteenuseid:
 1) sotsiaalnõustamisteenus;
 2) koduteenus;
 3) sotsiaaltransporditeenus;
 4) tugiisikuteenus;
 5) isikliku abistaja teenus;
 6) eluruumi tagamine (sotsiaalkorteri teenus);
 7) hooldamine hoolekandeasutuses.

 (2) Vallavalitsus osutab lähtuvalt isiku abivajadusest ka invatranspordi-, võlanõustamise, turvakodu-, varjupaiga- ja asenduskoduteenust, mida vajadusel ostetakse teenuse osutajalt.

§ 5.  Sotsiaalnõustamisteenus

 (1) Sotsiaalnõustamisteenuse eesmärk on sotsiaalsete probleemide tekkimise ennetamine ning isikute abistamine juba tekkinud probleemide lahendamisel.

 (2) Sotsiaalnõustamisteenus on suunatud isikule või perekonnale, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirunud või häirumas.

 (3) Teenuse osutamise käigusteavitatakse isikut või perekonda tema sotsiaalsetest õigustest,
võimalikest sotsiaalsetest teenustest ja toetustest, otsitakse isikuga koostöös lahendusi tema
sotsiaalmajandusliku funktsioneerimise ja seega iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks.

 (4) Sotsiaalnõustamisteenust osutavad vallavalitsuse sotsiaalosakonna spetsialistid.

§ 6.  Koduteenus

 (1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.

 (2) Koduteenuseid osutatakse kõrvalabi vajavatele isikutele, kellel üldjuhul puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad. Kui seadusjärgsed ülalpidajad ei ole suutelised isikule hooldust tagama või nad ei saa abivajajat hooldada töötamise, haigestumise või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu, siis osutatakse koduteenuseid ka isikutele, kellel on seadusjärgsed ülalpidajad.

 (3) Koduteenusega osutatakse järgmisi teenuseid:
 1) toiduainete ja esmatarbekaupadega varustamine;
 2) abistamine toidu valmistamisel ja toidunõude pesemine;
 3) esmase arstiabi korraldamine ja vajadusel saatmine arsti juures;
 4) ravimite, esmaabivahendite ja invaabivahendite muretsemine;
 5) pesupesemise teenuse korraldamine;
 6) saunateenuse korraldamine;
 7) kommunaal- ja muude maksete tasumine;
 8) keskkütte puudumisel puudega varustamise korraldamine, kütte eluruumi toomine ja tuha välja viimine;
 9) vajadusel vee tuppa toomine ja heitvee väljaviimine;
 10) abistamine asjaajamisel erinevates asutustes.

 (4) Koduteenust osutab sotsiaaltöötaja või avahooldustöötaja.

 (5) Koduteenuseid taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab oma soovi koduteenuse saamiseks. Koduteenuse vajadusest võivad teatada naabrid, sugulased, perearst jt isikud.

 (6) Pärast avalduse või teate saamist teeb sotsiaaltöötaja ühe nädala jooksul kodukülastuse, mille käigus hindab isiku toimetulekuvõimet ja selgitab välja koduteenuse vajaduse. Sotsiaaltöötaja täidab abivajaja kaardi.

 (7) Koduteenuse vajaduse hindamise teostanud sotsiaaltöötaja annab hinnangu isiku koduteenuse mahu ja ulatuse ning osutamise viisi kohta ja teeb ettepaneku sotsiaalosakonna juhatajale koduteenuse määramiseks või mittemääramiseks.

 (8) Otsuse koduteenuse osutamise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja hiljemalt 10 päeva jooksul taotluse esitamisest.

 (9) Koduteenuste osutamiseks sõlmitakse kirjalik leping vallavalitsuse ja teenust vajava isiku või tema seadusjärgse ülalpidaja vahel. Lepingus määratakse kindlaks teenuste loetelu, kestvus ja tingimused ning poolte õigused ja kohustused. Lepingu tähtaja möödumisel tuleb teenust vajava isiku huvidest lähtuvalt lepingu tingimused üle vaadata, otsustades ühtlasi ka lepingu pikendamise vajaduse. Lepingut võib muuta, täiendada või lõpetada ka varem, kui selleks tekib põhjendatud vajadus.

 (10) Koduteenust osutavat sotsiaal- või avahooldustöötajat tasustatakse valla eelarvest vastavalt töölepingule.

 (11) Koduteenuseid osutatakse teenust vajavale isikule üldjuhul tasuta. Kui teenust taotleval isikul on seadusjärgsed ülalpidajad, rakendatakse hooldusele võtmisel teenustasu.

 (12) Abivajaja kaardi vormi, koduteenuste loetelu ja hinnad ning teenuse eest tasumise korra kehtestab vallavalitsus.

§ 7.  Sotsiaaltransporditeenus

 (1) Sotsiaaltransporditeenus on Väike-Maarja vallale kuuluvate sõidukitega transporditeenuse osutamine teenuse tellija poolt tellitud ajal.

 (2) Sotsiaaltransporditeenust kasutama õigustatud isik on puudega inimene, vanadus- ja töövõimetuspensionär ning laps koos saatjaga, kes erivajaduste või sotsiaalse olukorra tõttu ei saa kasutada ühistransporti või ei ole suutelised iseseisvalt sõitma ravi-, meditsiini-, rehabilitatsiooni-, hooldus-, haridusasutusse või abivahendit väljastavasse asutusse, samuti asutustesse, milles teostatavate toimingute puhul on isiklik osalemine vajalik.

 (3) Erandjuhul, mõjuvate põhjuste olemasolul, võib sotsiaalosakonna juhataja otsustada sotsiaaltransporditeenuse osutamise lõikes 2 nimetamata isikule.

 (4) Teenuse tellija esitab vallavalitsuse sotsiaalosakonnale kirjaliku või suulise avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega, milles on märgitud sõidu kuupäev, otstarve ja marsruut. Kui taotleja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline avaldust esitama, võivad avalduse esitada perearst, sotsiaaltöötaja või muu lähedane isik.

 (5) Avaldus teenuse saamiseks tuleb esitada vähemalt kolm tööpäeva enne soovitud sõiduaega.

 (6) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse tööpäevadel ja tööajal.

 (7) Vallavalitsuse sotsiaalosakonnal on õigus jätta avaldus rahuldamata, kui teenuse osutajal ei ole selle täitmine soovitud ajal muude ametiülesannete tõttu võimalik.

 (8) Sotsiaaltransporditeenust korraldab vallavalitsus piirkondlike sotsiaaltöötajate kaudu.

 (9) Transporditeenuse osutamine tellijale on tasuline. Sotsiaaltransporditeenuse eest tasub tellija Väike-Maarja Vallavalitsuse poolt kehtestatud tariifi alusel kogu tellitud marsruudi ulatuses.

 (10) Erandjuhul, sotsiaalosakonna juhataja otsusel, võib sotsiaaltransporditeenust osutada tasuta.

 (11) Sotsiaaltransporditeenuse kasutaja tasub transporditeenuse eest sõidu lõppemisel transporditeenuse osutajale sularahas, saades vastu kviitungi.

 (12) Sotsiaaltransporditeenuse kasutamisel korraga mitme isiku poolt, tasub iga teenust kasutav isik selle eest eraldi.

§ 8.  Tugiisikuteenus

 (1) Tugiisikuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Kõrvalabi seisneb koostöös isiku või perega lahenduste leidmises probleemide leevendamiseks.

 (2) Teenust on õigustatud saama lastega pered sh raske ja sügava puudega lapse pered ja psüühikahäiretega ning vaimupuudega isikud, kes vajavad kõrvalist abi pere toimetulekuvõime tõstmiseks.

 (3) Teenuse osutajaks on vallavalitsusega lepingu sõlminud tugiisik. Teenuse osutaja peab olema läbinud või läbimas professionaalse tugiisiku koolituse. Tugiisik määratakse vallavalitsuse korraldusega.

 (4) Teenust ei tohi vahetult osutada isik:
 1) kelle karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
 2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
 3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

 (5) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse, kliendi ja tugiisiku vahel sõlmitud kolmepoolne leping, milles märgitakse tegevuste loetelu, teenuse maht ja periood. Tugiisiku lepingu sõlmimiseks teeb vallavalitsusele ettepaneku valla sotsiaalosakond.

 (6) Leping lõpetatakse:
 1) teenuse vajaduse lõppemisel;
 2) teenuse kasutaja või tugiisiku soovil.

 (7) Teenuse hinna kehtestamise otsustab vallavalitsus.

 (8) Tugiisikuteenust raske ja sügava puudega lapse perele tasustatakse riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi arvelt, muul juhul valla eelarvest selleks ettenähtud vahendite arvelt.

§ 9.  Isikliku abistaja teenus

 (1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on puudega täisealise isiku abistamine igapäevastes tegevustes, toetades seeläbi tema võimalikult iseseisvat toimetulekut osalemise suurendamisega ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Isiklik abistaja ei osuta koduteenuseid, vaid abistab klienti nende teostamisel.

 (2) Isiklik abistaja abistab isikut lähtuvalt tema puudest järgmistes tegevustes: liikumisel, söömisel, riietumisel, suhtlemisel, hügieeniprotseduuride sooritamisel, kirjutamisel, lugemisel, majapidamistöödes ja teistes toimingutes, milles isik puude tõttu abi vajab.

 (3) Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.

 (4) Isikliku abistaja konkreetsed tööülesanded ja tööaeg sätestatakse kolmepoolses lepingus, mille sõlmivad isik, isiklik abistaja ja vallavalitsus.

 (5) Isikliku abistaja konkreetsed tööülesanded ja tööaja määrab klient.

 (6) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest.

 (7) Teenuse saaja peab olema võimeline isiklikku abistajat juhendama.

 (8) Teenust ei osutata tugevate alkoholiprobleemidega isikutele, nakkushaigusi põdevatele isikutele ja lamajatele haigetele, kellele on määratud hooldaja või kes saavad koduhooldusteenust.

 (9) Teenuse taotlemiseks tuleb isikul esitada vallavalitsusele vormikohane avaldus.

 (10) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab vallavalitsus teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

 (11) Avaldusele tuleb lisada puude tuvastamise otsus, isiku poolt valitud isikliku abistaja kirjalik nõusolek ja soovitavalt rehabilitatsiooniplaan.

 (12) Teenust ei tohi vahetult osutada isik:
 1) kelle karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
 2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
 3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

 (13) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse, isiku ja isikliku abistaja vahel sõlmitud kolmepoolne leping, milles märgitakse tegevuste loetelu, teenuse maht ja periood.

 (14) Otsuse kliendi teenusele suunamiseks ja lepingu sõlmimiseks teeb vallavalitsus.

 (15) Teenuse eest tasumise aluseks on kliendi poolt vallavalitsusele esitatud isikliku abistaja vormikohane töötundide aruanne.

 (16) Täisealise kliendi omaosalus määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel. Omaosalus sõltub teenuse mahust ja maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

 (17) Isikliku abistaja teenuse tunnihinna kehtestab vallavalitsus.

 (18) Teenuse osutamine lõpetatakse:
 1) kliendi avalduse alusel;
 2) lepingu tähtaja saabumisel;
 3) teenuse vajaduse äralangemisel;
 4) juhul, kui klient asub elama teise omavalitsusse;
 5) kui klient on esitanud teenuse saamiseks teadlikult valeandmeid;
 6) muudel asjaoludel, mis teevad lepingu edasise jätkamise võimatuks.

§ 10.  Sotsiaalkorteri üürile andmine ja kasutamine

 (1) Sotsiaalkorterit võib taotleda sotsiaalteenusena eluaset vajav isik, kes vastab ühele järgmistest kriteeriumitest:
 1) ta ei ole tulenevalt oma sotsiaalsest toimetulematusest suuteline endale eluruumi üürima või omandama;
 2) on tulekahju, loodusõnnetuse või muu sarnase juhtumi tõttu kaotanud eluaseme;
 3) on tulnud asenduskodust, kusjuures vahetult enne asenduskodusse suunamist oli tema elukoht Väike-Maarja vald;
 4) ta on seadusjärgsete ülalpidajateta eakas inimene.

 (2) Sotsiaalkorteri taotlemiseks tuleb esitada vallavalitsusele kirjalik avaldus.

 (3) Avalduses märgitakse:
 1) sotsiaalkorteri taotlemise põhjus;
 2) andmed taotletava eluruumi suuruse ja mugavusastme kohta;
 3) avaldaja isiku- ja kontaktandmed;
 4) andmed perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta;
 5) andmed taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekute kohta.

 (4) Asjaolude selgitamiseks on sotsiaaltöötajal õigus vajadusel taotlejalt nõuda täiendavaid dokumente ja andmeid.

 (5) Taotluse vaatab läbi sotsiaalosakonna juhataja, kes esitab motiveeritud ettepaneku vallavalitsusele.

 (6) Vallavalitsuse korralduses märgitakse sotsiaalkorteri eraldamisel:
 1) isiku nimi, kellele sotsiaalkorter eraldatakse;
 2) sotsiaalkorteri asukoht:
 3) sotsiaalkorteri suurus:
 4) üürilepingu sõlmimise tähtaeg.

 (7) Vallavalitsuse korralduses märgitakse sotsiaalkorteri eraldamisest keeldumisel motiveeritud põhjus.

 (8) Isikuga, kellele vallavalitsus sotsiaalkorteri eraldas, sõlmitakse kirjalik üürileping.

 (9) Üürileping tuleb sõlmida 15 tööpäeva jooksul vallavalitsuse korralduse teatavaks tegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel on vallavalitsusel õigustunnistada vastav korraldus kehtetuks.

 (10) Sotsiaalkorteri üürilepingu sõlmimisel lähtutakse võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 4 sätestatust ning üürnikku tuleb eelnevalt teavitada, et sotsiaalkorteri üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumi üürimise kohta sätestatu.

 (11) Sotsiaalkorteri üürilepingu võib üürnik ennetähtaegselt lõpetada, esitades vastava kirjaliku avalduse vallavalitsusele vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõpetamist.

 (12) Vallavalitsus võib sotsiaalkorteri üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui üürnik ja/või temaga koos elavad isikud rikuvad üürilepingu tingimusi, teatades sellest üürnikule kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõpetamist.

 (13) Õigus kasutada sotsiaalkorterit tekib isikul pärast sotsiaalkorteri üürilepingu sõlmimist.

 (14) Sotsiaalkorteri üürnik võib majutada talle üürile antud sotsiaalkorterisse oma abikaasat ja alaealisi lapsi.

 (15) Teisi isikuid on lubatud sotsiaalkorterisse majutada ainult vallavalitsuse sotsiaalosakonna loal.

 (16) Sotsiaalkorteri üüri ja kasutamise kulud tasub sotsiaalkorteri üürnik.

 (17) Vähekindlustatud sotsiaalkorteri üürnikul on õigus saada toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimusel ja korras.

 (18) Sotsiaalkorteri üüri suuruse kehtestab vallavalitsus.

 (19) Sotsiaalkorteri üürnik on kohustatud:
 1) kasutama korterit ja abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele;
 2) järgima ühiselu reegleid, käituma lugupidavalt teiste korterite elanike suhtes, arvestama teiste korterite elanike huvidega;
 3) pidama oma korteris, elamu üldkasutatavates ruumides ning kinnistul kinni sanitaar-, tuleohutuse ja elamu ekspluateerimise nõuetest;
 4) hüvitama tema või temaga koos elavate isikute süü läbi korteri, elamu või nendes asuvate seadmete või kinnistu kahjustamisega tekitatud kahju;
 5) lubama nõuete täitmise kontrollimiseks sotsiaalkorterisse siseneda üürileandja esindajal;
 6) andma üürilepingu lõppemisel sotsiaalkorteri üle üürileandja esindajale mitte halvemas seisukorras, kui see oli üürilepingu sõlmimisel, arvestades normaalset kulumist ja lepingujärgset kasutamist;
 7) täitma teisi üürilepingus sätestatud kohustusi.

 (20) Sotsiaalkorteri üürnikul on keelatud:
 1) majutada korterisse isikuid, kelle majutamiseks tal käesoleva määruse kohaselt puudub õigus;
 2) anda korterit allüürile kolmandatele isikutele;
 3) teha korteri või selle seadmete ümberehitust või- paigaldust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta.

§ 11.  Hooldamine hoolekandeasutuses

 (1) Hooldamist hoolekandeasutuses pakutakse eakatele ja/või puudega isikutele, kes ei ole suutelised iseseisvalt elama ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.

 (2) Hooldusvajadusega isik esitab hoolekandeasutusele kirjaliku avalduse. Kui isik ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline avaldust esitama, võib avalduse esitada seadus- või lepingujärgne ülalpidaja, hooldaja, sotsiaaltöötaja või muu isik, kes on taotlejaga lähedalt seotud. Kui avaldus abi saamiseks esitatakse suuliselt, tuleb avaldaja ütlused protokollida. Avalduse menetlemise lõpus tehakse kirjalik otsus, millest teavitatakse ka avaldajat.

 (3) Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid:
 1) isikut tõendava dokumendi koopia;
 2) puude olemasolu korral koopia arstliku ekspertiisi komisjoni otsusest puude raskusastme kohta;
 3) perearsti poolt väljastatud tõend isiku üldise tervisliku seisundi ja ravi kohta;
 4) isiku kinnitus kinnis- ja registrisse kandmisele kuuluva vallasvara, väärtpaberite, aktsiate olemasolu või puudumise kohta;
 5) seadus- või lepingujärgsete ülalpidajate olemasolu korral nende isiku- ja kontaktandmed ning tõendid ülalpidajate ja nende perekonnaliikmete majandusliku olukorra kohta, sh sissetulekut tõendavad dokumendid (v/a juhul, kui isik või tema lähedased maksavad kogu hoolduskulu);
 6) koopiad viimase kolme aasta jooksul isiku kinnisvaraga tehtud tehingute kohta (v/a juhul, kui isik või tema lähedased maksavad kogu hoolduskulu);
 7) kirjalik omakäeline kinnitus, et isik on nõus tema suhtes avalike ülesannete täitmiseks vajalike andmete kontrollimisega;
 8) vajadusel täiendavad dokumendid.

 (4) Isiku hooldusvajadus hinnatakse hindamisinstrumendi abil sotsiaalosakonna juhataja poolt.

 (5) Andmete varjamise või valeandmete esitamise korral võidakse isiku hooldusleping hooldekoduga lõpetada.

 (6) Vallavalitsuse sotsiaalosakond:
 1) kontrollib taotluses märgitud asjaolusid, esitatud dokumentide õigsust, veendub hooldatava isiku hoolekandeasutusse suunamise vajaduses ning tema nõusolekus hooldusasutusse suunamises ning kogub asja menetlemiseks vajadusel täiendavaid tõendeid ja dokumente;
 2) selgitab välja, kui suures osas on taotleja ja tema ülalpidamiskohustusega isikud võimelised teenuse eest ise tasuma.

 (7) Esmajärjekorras kuuluvad hoolekandeasutusse suunamisele isikud, kellel puuduvad seadus- või lepingujärgsed ülalpidajad.

 (8) Isik, kelle hoolduskulud kaetakse vallaeelarvest, suunatakse hoolekandeasutusse vallavalitsuse sotsiaalosakonna ettepanekul ja vallavalitsuse kaalutletud korralduse alusel.

 (9) Vallavalitsusel on õigus keelduda isiku hoolekandeasutusse suunamisest, kui:
 1) ülalpidamiskohustusega pereliikmed ei osale hoolduskulude katmisel;
 2) hoolekandeasutuses puudub vaba koht;
 3) hooldust vajav isik põeb nakkushaigust või vajab oma psüühika- ja käitumishäirete tõttu tugevdatud järelevalvet;
 4) isiku toimetulek garanteeritakse teisi sotsiaalteenuseid (koduteenuste osutamine, abivahendite muretsemine, eluaseme kohandamine, hooldaja määramine jms) osutades.

 (10) Hoolduskulu tasumise kohustuse võtavad enda kanda hooldusvajadusega isik, tema seadus- või lepingujärgne ülalpidaja ja/või vallavalitsus järgnevalt:
 1) hooldusvajadusega isik tasub hoolduskulu 100 %, kui seda võimaldavad isiku sissetulekud ning muud vahendid;
 2) kui hooldusvajadusega isiku vahenditest ei piisa (sh isiku omandis oleva vara üürimisest või müümisest saadud vahendid), tasuvad hoolduskuludest puudujääva osa seadus- või lepingujärgsed ülalpidajad;
 3) seadus- või lepingujärgse ülalpidaja puudumisel või vähekindlustatuse korral, tasub hooldusvajadusega isik igakuisest sissetulekust kuni 95% ja puudujääva osa kas osaliselt või täielikult kohalik omavalitsus.

 (11) Vallavalitsus keeldub valla eelarvest hoolduskulu rahastamisest, kui hooldust vajava isiku ja/või tema seadus- või lepingujärgsete ülalpidajate sissetulekust ja varast piisab hoolduskulude katmiseks.

 (12) Hoolduskulu eest tasumise kohta sõlmitakse hooldekandeasutuse, hooldusvajadusega isiku ja tema seadus- või lepingujärgse ülalpidaja vahel hooldusleping. Leping vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas, enne uue eelarveaasta algust, hiljemalt 1. oktoobriks.

 (13) Hoolduskulu rahastamine vallaeelarvest lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega:
 1) kui hooldatav või tema seadus- või lepingujärgne ülalpidaja keelduvad tasumast nende kanda jäävat osa ülalpidamiskuludest;
 2) kui seadus- või lepingujärgne ülalpidaja on oma majandusliku olukorra kohta esitanud valeandmeid;
 3) kui hooldatav isik või tema seaduslik esindaja esitab avalduse hoolekandeasutusest lahkumiseks;
 4) kui hoolekandeasutus ütleb hoolduslepingu üles;
 5) hooldatava surma korral.

 (14) Kui hooldusvajadusega isiku ja/või tema ülalpidamiskohutusega isikute majanduslik olukord on muutunud nii, et nad on võimelised hooldusteenust kokkulepitust suuremas summas rahastama, muudab vallavalitsus vallaeelarvest teenuse eest makstava osa suurust.

 (15) Kui seadus- või lepingujärgsete ülalpidamiskohustusega isikute majanduslik olukord oluliselt halveneb, mistõttu nad ei ole võimelised kokkulepitud mahus teenuse eest tasuma, on neil õigustaotleda valla eelarvest makstava osa suurendamist.

3. peatükk Sotsiaalteenuse taotlemise ja määramise üldised põhimõtted 

§ 12.  Sotsiaalteenuse taotlemine

 (1) Sotsiaalteenuse taotleja esitab vallavalitsusele või hoolekandeasutusele kirjaliku vormikohase avalduse. Avaldusele tuleb lisada taotlust põhjendavad dokumendid.

 (2) Taotlust menetleval ametnikul on vajaduse korral õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ning nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid.

 (3) Sotsiaalteenuse taotlemise avalduse vormid kinnitab vallavalitsus.

§ 13.  Sotsiaalteenuse määramine

 (1) Sotsiaalteenuse määramise või määramisest keeldumise otsustab vallavalitsus, kui käesolevas korras ei ole määratud teisiti. Otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest.

 (2) Sotsiaalteenuse määramise aluseks olevas haldusaktis märgitakse vähemalt:
 1) isiku taotluse kokkuvõte;
 2) sotsiaalteenuse andmise tähtajad, tingimused ja kord;
 3) muud seaduses sätestatud andmed.

 (3) Sotsiaalteenuse määramisest keeldumise haldusaktis märgitakse vähemalt:
 1) isiku taotluse kokkuvõte;
 2) sotsiaaltoetuse andmisest keeldumise põhjendus;
 3) muud seaduses sätestatud andmed.

 (4) Sotsiaalteenuse määramise või sotsiaalteenusest määramisest keeldumise haldusakt tehakse vastavalt taotluses märgitud valikule isikule teatavaks:
 1) taotluses märgitud e-posti aadressil;
 2) elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu;
 3) sotsiaalteenuse andja juures;
 4) posti teel lihtkirjaga taotluses märgitud aadressil või
 5) muul seaduses sätestatud viisil.

§ 14.  Vaide esitamine

  Sotsiaalteenuse määramist või mittemääramist puudutava haldusaktiga mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsuse kaudu maavanemale.

4. peatükk Lõppsätted 

§ 15.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Väike-Maarja Vallavolikogu 28.10.2010 määrus nr 22 „Väike-Maarja valla sotsiaalkorteri üürile andmise ja kasutamise kord“, Väike-Maarja Vallavolikogu 28.10.2010 määrus nr 23 „Tugiisiku teenuse osutamise kord“, Väike-Maarja Vallavolikogu 25.02.2011 määrus nr 6 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord“, Väike-Maarja Vallavolikogu 29.02.2012 määrus nr 7 „Isikliku abistaja teenuse osutamise kord“, Väike-Maarja Vallavolikogu 27.06.2013 määrus nr 15 „Koduteenuste osutamise tingimused ja kord“ ja Väike-Maarja Vallavolikogu 26.06.2014 määrus nr 11 “Hoolekandeasutusse hooldamisele suunamise kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 16.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Ene Preem
volikogu esimees