Väljaandja: Väike-Maarja Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 12.04.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 10.04.2017 Avaldamismärge: RT IV, 09.04.2016, 11 Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse tingimused ja kord ning rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord Väike-Maarja vallas Vastu võetud 31.03.2016 nr 11 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 5 ja 37 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 113 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala () Käesolev määrus reguleerib raske või sügava puudega lastele riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osutamise tingimusi ja korda ning rahaliste vahendite ülejäägi kasutamist Väike-Maarja vallas. § 2. Määruses kasutatud mõisted () Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; 2) lapsehoiuteenus on lapse hooldusõigust omava isiku või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja; 3) lapsehoiuteenuse osutaja on füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellele on väljastatud maavanema poolt kehtiv tegevusluba ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutamine põhimäärusejärgne ülesanne ning kes on lapsehoiuteenuse osutajana kantud majandustegevuse registrisse; 4) riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääk on eelarveaasta lõpuks riigi rahastatava lapsehoiuteenuse kasutamata rahaliste vahendite jääk, mis kantakse järgmise eelarveaasta Väike-Maarja valla eelarvesse raske ja sügava puudega laste ning nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks. § 3. Riigi rahastatavale lapsehoiuteenusele õigustatud isikud () Õigus saada riigi rahastatavat lapsehoiuteenust on lapse hooldusõigust omaval isikul või sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldajal, kui: 1) laps on raske või sügava puudega; 2) rehabilitatsiooniplaani kohaselt on lapsel hooldusteenuste vajadus; 3) lapse hooldusteenuste vajadust ei rahuldata muude sotsiaalteenustega; 4) lapsehoiuteenuse osutamine toimub hiljemalt sellel kalendriaastal, millal laps saab 18-aastaseks. § 4. Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse taotlemine (1) Õigustatud isik esitab lapsehoiuteenuse saamiseks taotluse koos kõigi nõutavate dokumentidega vallavalitusele. Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust on käesoleva määruse alusel õigustaotleda, kui lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel Väike-Maarja vald. (2) Abivajaja huvides võib taotluse erandkorras vallavalitsusele esitada muu isik (ametnik, naaber, perearst jm), kellel on andmeid abivajava isiku kohta. (3) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) lapse isikut tõendava dokumendi koopia; 2) lapse rehabilitatsiooniplaani koopia; 3) Sotsiaalkindlustusameti otsuse koopia lapse puude raskusastme tuvastamise kohta; 4) eestkostjaks määramise otsuse koopia, kui taotluse esitab lapse eestkostja või sotsiaalhoolekande seaduse § 130 lõikes 3 nimetatud lepingu koopia, kui taotluse esitab sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja. (4) Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust ei ole võimalik taotleda ootamatult tekkinud teenuse vajaduse puhul, sest teenuse taotlemine ning lepingu sõlmimine on ajamahukas. (5) Lapsehoiuteenust võib kasutada nii ööpäevase kui ka päevase teenusena. Teenust on võimalik kasutada ka tundide arvestuses. § 5. Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse määramine (1) Vallavalitsus teeb otsuse riigi rahastatava lapsehoiuteenuse määramise või määramisest keeldumise kohta 10 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. (2) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse määramisest on õigus keelduda, kui: 1) vallavalitsusele ei ole esitatud kõiki käesoleva määruse § 4 lg 3 nimetatud dokumente; 2) lapsele on sama kalendriaasta jooksul osutatud riigi rahastatavat lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatud maksimaalse maksumuse ulatuses; 3) lapsele osutatakse samal ajal teisi hooldamist tagavaid sotsiaalteenuseid; 4) laps viibib haridusasutuses. (3) Peale riigi rahastatava lapsehoiuteenuse määramist sõlmib vallavalitsus lapsehoiuteenusele õigustatud isikuga ning tema valitud lapsehoiuteenuse osutajaga halduslepingu. (4) Kui lapse seaduslik esindaja soovib teenust taotleda rohkem kui riiklikult kehtestatud maksimaalne maksumuse määr, siis katavad teenuse kulud kokkuleppel lapsevanem koos kohaliku omavalitsusega. § 6. Lapsehoiuteenusele esitatavad nõuded (1) Lapsehoiuteenuse osutamise korral võib lapsehoidja hoida: 1) lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides korraga kuni 5 last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud; 2) väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume korraga kuni 10 last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud. (2) Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapse eluruume, siis tagab lapse toitlustamise lapsehoiuteenuse osutaja vastavalt toiduseaduses sätestatule. (3) Kui lapsehoiuteenust osutatakse eluruumis, mis ei ole lapsehoiuteenust saava lapse eluruum, peab seda eluruumi kasutav täisealine isik, kes ei ole lapsehoiuteenuse osutaja või kelle vahendusel lapsehoiuteenuse osutaja lapsehoiuteenust ei osuta: 1) vastama sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõike 1 punktides 3–6 sätestatud tingimustele; 2) läbima korrapärase tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringu, ja tal peab olema perearsti väljastatud tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. (4) Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenust saava lapse eluruume, peavad ruumid vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele. (5) Kui lapsehoiuteenust osutatakse korraga rohkem kui kümnele lapsele ühes tegevuskohas, peavad lapsehoiuteenuse osutamise ruumid ning nende ruumide juurdepääsuteed ja väljapääsuteed vastama ehitusseadustikus sätestatud ja selle alusel kehtestatud tuleohutusnõuetele, mis kehtivad koolieelsetele lasteasutustele. (6) Lapsehoidja lähtub oma töös lapsehoiuteenust saama õigustatud isiku juhistest ja lapse huvidest. Lapsehoiuteenust saama õigustatud isik ja lapsehoidja vahetavad teineteisega lapse hooldamisega seonduvat teavet. § 7. Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahastamine () Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid eraldatakse valla eelarvesse maavalitsuse kaudu vastavalt rahvastikuregistri andmetel vallas elavate raske või sügava puudega laste arvule iga aasta 1. detsembri seisuga. § 8. Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamine (1) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib vallavalitsus kasutada raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks. (2) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendite ülejäägist tasustatava sotsiaalteenuse saamiseks esitab õigustatud isik vallavalitsusele kirjaliku taotluse (lisa 1), Sotsiaalkindlustusameti otsuse koopia lapsele puude raskusastme määramise kohta ja kuludokumendid teenuse osutamise kohta. (3) Teenuse kompenseerimise või selle eest tasumise ulatuse kinnitab vallavalitsus korraldusega. (4) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendite ülejäägist tasustatavad sotsiaalteenused on: 1) kohaliku omavalitsuse rahastatav lapsehoiuteenus; 2) isikliku abistaja/tugiisiku teenus; 3) erinevad teraapiad (füsioteraapia, hipoteraapia, jms); 4) intervallhoolduse teenus; 5) transporditeenus; 6) psühholoogi teenus; 7) logopeedi teenus; 8) tehnilise abivahendi soetamine; 9) hooldusteenus; 10) eluruumi kohandamise teenus; 11) turva- ja tugikodu teenus; 12) muu laste arengut ja igapäevast toimetulekut toetav teenus. (5) Eelarveaasta lõpuks kasutamata rahaliste vahendite ülejääk kantakse järgmise eelarveaasta vallaeelarvesse raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks. § 9. Määruse kehtetuks tunnistamine () Tunnistada kehtetuks Väike-Maarja Vallavolikogu 29.10.2015 määrus nr 14 „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse tingimused ja kord ning rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord“. § 10. Määruse jõustumine () Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Ene Preem volikogu esimees Lisa 1 Taotlus