Ehitus

Teksti suurus:

Väike-Maarja valla ehitusmäärus

Väljaandja:Väike-Maarja Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.04.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 09.04.2016, 12

Väike-Maarja valla ehitusmäärus

Vastu võetud 31.03.2016 nr 12

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 7 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Väike-Maarja valla ehitusmääruses (edaspidi ehitusmäärus) sätestatakse planeerimise, projekteerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ning reeglid Väike-Maarja vallas.

 (2) Ehitusmäärusega jaotatakse vallas Väike-Maarja Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Väike-Maarja Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ülesanded planeerimis- ja ehitusala korraldamisel.

 (3) Kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimused, mis ei ole seadusega antud volikogu ainupädevusse ning volikogu poolt reguleerimata küsimused lahendab vallavalitsus.

 (4) Ametiisikute tööülesanded ehitusmääruse täitmisel määratakse ametijuhendis.

2. peatükk PLANEERIMISALASE TEGEVUSE KORRALDAMINE 

§ 2.  Volikogu pädevus planeerimisalase tegevuse korraldamisel

  Volikogu pädevuses on:
 1) õigusaktidega volikogu ainupädevusse antud otsuste tegemine;
 2) valla seisukoha andmine üldplaneeringu muutmise suhtes maakonnaplaneeringu koostamise käigus ja vastava kokkuleppe sõlmimiseks volituste andmine;
 3) mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumit hõlmava üldplaneeringu koostamise kokkuleppe sõlmimise otsustamine;
 4) valla seisukoha andmine olulise ruumilise mõjuga objekti üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse suhtes;
 5) üldplaneeringu, eriplaneeringu, teemaplaneeringu ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamine või mitte algatamine, vastuvõtmine või vastuvõtmisest keeldumine, kehtestamine või mitte kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine;
 6) maakonnaplaneeringu kooskõlastamine;
 7) kehtestatud üldplaneeringu ülevaatamine iga viie aasta tagant;
 8) kinnisasja omandamise otsuse tegemine, kui kohalik omavalitsus on planeerimisseaduse järgi kohustatud kinnisasja omandama;
 9) riiklikult tähtsa ehitise asukoha suhtes kokkuleppe sõlmimise või sellest keeldumise otsustamine;
 10) olulise avaliku huvi olemasolu korral planeeringu algatamine alal või juhul, mida planeerimisseaduse § 125 lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud;
 11) maavanema ettepanekul üldplaneeringu osaline kehtestamine;
 12) sundvalduse seadmine juhul, kui volikogu pädevuses on kehtestada planeering, millega kavandatakse tehnovõrkude või -rajatiste rajamine.

§ 3.  Vallavalitsuse pädevus planeerimisvaldkonnas

  Vallavalitsuse pädevuses on:
 1) planeeringute koostamise korraldamine ja koostamise tellimine;
 2) detailplaneeringu koostamise algatamine või mitte algatamine, vastuvõtmine või vastuvõtmisest keeldumine, kehtestamine või kehtestamata jätmine (va määruse § 2 punktis 5 toodud detailplaneeringud) ning vallavalitsuse poolt algatatud detailplaneeringu algatamise korralduse kehtetuks tunnistamine;
 3) maavanema ettepanekul detailplaneeringu osaline kehtestamine;
 4) otsustamine, kas kavandatav või koostatav detailplaneering muudab kehtestatud üldplaneeringut;
 5) vallavolikogu pädevusse kuuluvate otsuste ettevalmistamine;
 6) planeeringute koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine vastavalt haldusmenetluse seadusele;
 7) planeeringute lähteseisukohtade kinnitamine;
 8) planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise korraldamine;
 9) kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine osas, mis puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete täitmist;
 10) vajadusel ehituskeelu kehtestamine planeeringu ajal;
 11) planeeringute avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine;
 12) avalike väljapanekute või arutelude tulemuste alusel planeeringutes tehtavate paranduste üle otsustamine, paranduste tegemine ning vajadusel koos ettenähtud lisainformatsiooniga planeeringute järelevalve teostajale esitamine;
 13) järelevalve teostajale valla seisukohtade selgitamine;
 14) planeerimisalaste teadete edastamine ja informatsiooni andmine õigusaktidega ettenähtud korras;
 15) planeerimisalase teabe avaldamise korraldamine ajalehes Virumaa Teataja, Väike-Maarja valla Infolehes ning valla veebileheküljel;
 16) üldplaneeringu kehtestamise ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse või korralduse ja kehtestatud planeeringu maavanemale ning riigi maakatastri pidajale saatmine;
 17) vajadusel naaberomavalitsuste detailplaneeringute kooskõlastamine ja muudatusettepanekute tegemine;
 18) planeerimismenetlusse kaasatavate isikute ja isikute, kellega tehakse planeerimismenetluses koostööd, väljaselgitamine;
 19) planeeringute kooskõlastamise vajaduse väljaselgitamine ning planeeringute kooskõlastamisele esitamine;
 20) planeerimisseaduses ning muudes planeerimisvaldkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kooskõlastuse, seisukoha või arvamuse andmine;
 21) planeerimisseaduses lubatud juhtudel halduslepingu sõlmimine planeeringute koostamise või planeeringute koostamise tellimise üleandmise ja planeeringute koostamise finantseerimise kohta, planeeringukohaste teede, tänavate ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise ja rahastamise kohta;
 22) sundvalduse seadmise otsustamine tehnovõrgu ja –rajatise talumiskohustuse kehtestamiseks;
 23) teede, tänavate, tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise tagamiseks hüpoteegi ja reaalkoormatise seadmine;
 24) sundvalduse seadmine juhul, kui vallavalitsuse pädevuses on kehtestada planeering, millega kavandatakse tehnovõrkude või -rajatiste rajamine;
 25) muudatuste sisse viimine üldplaneeringusse;
 26) lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada vallavalitsuse poolt määratud projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 sätestatud juhtudel, küsides naaberkinnisasjade omanike arvamust ning kaaludes avatud menetluse läbiviimist;
 27) kehtestada oma korraldusega detailplaneeringu koostamise ajaks (maksimaalselt 2 aastaks, põhjendatud juhul võib planeerimis- ja ehituskeelu kehtivust pikendada kuni nelja aastani) planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud ehitusõigust;
 28) üleriigilise planeeringu, riigi eriplaneeringu, maakonnaplaneeringu ja valla naabrusse jäävate kohalike omavalitsusüksuste üldplaneeringute kooskõlastamine ja vajadusel koostamises osalemine valla nimel;
 29) üldplaneeringu seletuskirjas sätestatud kaalutlusõiguse korral konkreetse piirangu rakendamise üle otsustamine juhul, kui otsustus pole õigusaktiga jäetud volikogu ainupädevusse.

§ 4.  Planeerimise põhimõtted ja nõuded

 (1) Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Huvitatud isiku poolt esitatud taotlus planeeringu koostamise algatamiseks peab sisaldama nõusolekut sõlmida haldusleping planeeringu koostamise rahastamise, planeeringukohaste teede, tänavate ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise ja/või rahastamise kohta.

 (2) Planeeringu algatamise ettepaneku tegija esitab vallavalitsusele kirjaliku taotluse vastavalt kinnitatud vormile.

 (3) Taotlusele lisatakse vajadusel:
 1) kinnistu omaniku esindaja volitus;
 2) eskiisjoonis või muu illustratsioon, mis annab informatsiooni kavandatavast.

 (4) Planeeringu lähteseisukohtadega määratakse kindlaks:
 1) planeeringu koostamise eesmärk ja vajadus;
 2) planeeringu koostamise lähteandmed;
 3) planeeringu koostamise käigus lahendatavad ülesanded;
 4) planeeringule esitatavad muud nõuded.

 (5) Planeeringu lähteseisukohad kehtivad kaks aastat. Vallavalitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada ühekordselt lähteseisukohtade kehtivuse tähtaega ühe aasta võrra. Taotlus lähteseisukohtade kehtivuse tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne lähteseisukohtade kehtivuse tähtaja lõppemist.

 (6) Kui detailplaneeringu koostamise algatamist taotletakse üksnes erahuvidest ning planeeringu kohta ei kohaldu planeerimisseadus § 130 lg 2, sõlmitakse huvitatud isikuga haldusleping detailplaneeringu koostamise rahastamise kohta.

 (7) Vallavalitsus teeb detailplaneeringu algatamise või mitte algatamise otsuse pärast huvitatud isikuga käesoleva määruse § 4 lõikes 6 nimetatud lepingu sõlmimist.

 (8) Enne detailplaneeringu algatamise otsustamist sõlmib vallavalitsus huvitatud isikuga halduslepingu planeeringukohaste tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise või rahastamise tagamiseks ja üleandmiseks. Huvitatud isiku keeldumisel planeeringukohaste tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise või rahastamise tagamise lepingu sõlmimisest on volikogul või vallavalitsusel õigus jätta detailplaneering algatamata. Detailplaneeringu kõrvaltingimusena võib ette näha, et volikogul on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või vallavalitsusel on õigus keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga endale võetud kohustust.

 (9) Planeeringu eskiislahenduse läbivaatamisel võib vallavalitsus lisaks lähteseisukohtades märgitule määrata vajadusel täiendavaid kooskõlastusi ja kaasamisi.

 (10) Kooskõlastused planeeringule võetakse enne planeeringu vastuvõtmisele esitamist.

 (11) Kui detailplaneeringu kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele.

 (12) Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada vallavalitsusele või volikogule vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates, kui planeeringu algatamise otsuses/korralduses ei ole sätestatud teisiti.

 (13) Vallavalitsus või volikogu võib põhjendatud taotluse alusel pikendada ühekordselt detailplaneeringu esitamise tähtaega ühe aasta võrra. Taotlus tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne tähtaja lõppemist.

 (14) Detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse võib vallavalitsus või volikogu tunnistada kehtetuks, kui huvitatud isikust olenevatel põhjustel ei ole kahe aasta jooksul arvates planeeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse tegemisest planeeringut vastu võetud.

 (15) Enne detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse kehtetuks tunnistamist informeerib vallavalitsus huvitatud isikut planeeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle 1 kuu oma seisukoha esitamiseks.

3. peatükk EHITUSSEADUSTIKU RAKENDAMINE 

§ 5.  Vallavalitsuse pädevus

  Ehitusseadustikus kohaliku omavalitsuse üksusele pandud pädeva asutuse ülesandeid täidab vallavalitsus järgmiste ülesannete osas:
 1) projekteerimistingimuste väljastamine või sellest keeldumise otsustamine, projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine;
 2) ehitus- ja kasutusteatiste menetluses vajadusel haldusakti andmine;
 3) ehitusloa andmine või sellest keeldumise otsustamine, ehitusloa kehtetuks tunnistamine;
 4) kasutusloa andmine või sellest keeldumise otsustamine, kasutusloa kehtetuks tunnistamine;
 5) ehitus- ja kasutusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustamine;
 6) puuraugu või kaevu asukoha kooskõlastamine;
 7) eratee avalikuks kasutamiseks määramise otsustamine;
 8) kohaliku tee omaniku ülesannete täitmine;
 9) kohaliku tee andmeandja ülesannete täitmine;
 10) otsuse tegemine kohaliku tee esmaseks teeregistrisse kandmiseks ja sealt kustutamiseks;
 11) kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine;
 12) projekteerimistingimuste alusel sundvalduse seadmine;
 13) vallasvara ehitisregistrisse kandmise otsustamine;
 14) muude ehitusseadustikus ning ehitusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse üksusele antud ülesannete täitmine, näiteks kooskõlastuse, seisukoha või arvamuse andmine;
 15) ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku määramine;
 16) ehitise auditi tulemusel täiendavate riiklike järelevalve meetmete vajaduse otsustamine.

§ 6.  Vastutava ametniku pädevus

 (1) Ehitusseadustikus kohaliku omavalitsuse üksusele pandud pädeva asutuse ülesandeid täidab vastutav ametnik järgmiste ülesannete osas:
 1) projekteerimistingimuste taotluste vastavuse kontrollimine, menetlemine, vajadusel avatud menetluse kohaldamise otsustamine, projekteerimistingimuste koostamine ja avalikustamine;
 2) ehitus- ja kasutusloa taotluste vastavuse kontrollimine, menetlemine ja lubade väljastamine;
 3) ehitus- ja kasutusteatise menetlemine ja nende väljastamine;
 4) puuraugu- või kaevu asukoha kooskõlastuse taotluse menetlemine;
 5) ehitisregistrisse andmete sisestamine ja väljavõtete tegemine;
 6) riikliku järelevalve ülesannete teostamine;
 7) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ning vajadusel selleks auditite tegemise korraldamine;
 8) vajadusel ehitusprojekti vastavuse kontrollimiseks auditi tegemise korraldamine;
 9) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;
 10) ehitusuuringute aruannete säilitamise korraldamine;
 11) ehitusdokumentide ning ehitus- ja kasutusloa väljastamisega ning ehitus- ja kasutusteatise menetlemisega seotud dokumentide säilitamine;
 12) ehitus- ja kasutusloa väljastamisele eelneva keskkonnamõju hindamise kohta teadete avaldamine;
 13) ehitisregistrisse kandmata ehitiste vastavuse kontrollimine vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 27 lõikele 2 ja kontrolli tulemusel täiendavate riikliku järelevalve meetmete rakendamise või täiendavate andmete kogumise vajaduse otsustamine.

 (2) Vastutava ametniku pädevus määratakse ametijuhendiga.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 7.  Määruse rakendamine

 (1) Tunnistada kehtetuks Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2013 määrus nr 8 „Väike-Maarja valla ehitusmäärus“.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Ene Preem
volikogu esimees