HaridusKool

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Kullamaa Keskkooli põhimäärus

Kullamaa Keskkooli põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Kullamaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.05.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 09.05.2014, 51

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Kullamaa Keskkooli põhimäärus

Vastu võetud 09.02.2011 nr 3
jõustumine 15.02.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
13.04.201220.04.2012
25.04.2014RT IV, 09.05.2014, 412.05.2014, määruse tekstis asendatud sõna „pedagoog” sõnaga „õpetaja” vastavas käändes.

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 35 lg 2, Kullamaa Vallavolikogu 23.04.2010 määruse nr. 15 „Kullamaa valla põhimäärus“ § 51 lg 5 ning “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 66 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Nimetus

  Kooli nimetus on Kullamaa Keskkool (edaspidi kool).

§ 2.  Kooli haldusala

 (1) Kool on munitsipaalkool põhi- ja gümnaasiumihariduse omandamiseks. Kooli liik ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium.

 (2) Kool on Kullamaa Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus.

 (3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, Kullamaa valla (edaspidi vald) õigus- ja haldusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigusaktidest.

§ 3.  Asukoht

  Kooli asukoht ja tegutsemiskoht on Eesti Vabariik Lääne maakond Kullamaa vald Kullamaa küla. Postiindeks 90701

§ 4.  Pitsat, eelarve, sümboolika

 (1) Koolil on oma nimega pitsat, Kullamaa valla eelarves iseseisev eelarve ja oma sümboolika.

 (2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ning kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest.

 (3) Kooli eelarve kooskõlastab direktor kooli hoolekoguga ning eelarve kinnitab vallavolikogu vallaeelarve koosseisus.

§ 5.  Asjaajamiskeel ja õppekeel

 (1) Kooli õppekeel on eesti keel.

 (2) Kooli asjaajamiskeel on eesti keel.

2. peatükk Tegevuse eesmärgid ja ülesanded 

§ 6.  Tegevuse eesmärgid

  Kooli tegevuse eesmärgiks on koolikohustuslike laste arenguks tingimuste loomine, laste õpetamine ja kasvatamine, mille lõpptulemuseks on põhi- ja gümnaasiumihariduse omandamine.

§ 7.  Ülesanded

  Kooli ülesandeks on:
 1) luua tingimused ning võimalused õpilastele koolikohustuse täitmiseks ja põhi- ja gümnaasiumihariduse omandamiseks;
 2) valmistada õpilased ette õpingute jätkamiseks järgmisel haridustasemel;
 3) kujundada sobiv õpi- ja arengukeskkond;
 4) luua keskkond, mis toetab teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide omandamist, võimaldamaks inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes tuleb oma eluga toime, austab iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, oskab analüüsida olukordi ja teha valikuid, mõistab töö ja koostöö vajalikkust, oskab hinnata oma edasiõppimise ning tööalaseid võimalusi;
 5) luua õpilastele tingimused kultuuri- ja sporditegevuseks;
 6) korraldada õpilaste toitlustamist koolis;
 7) luua töötajatele tingimused oma erialase ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks;
 8) õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel teha koostööd sotsiaal- ja tervishoiutöötajatega, politseiga, tööandjatega, lapsevanematega, kohaliku omavalitsusega ja teiste koolidega;
 9) tagada õpilastele tervisekaitseeeskirjade ja -normide kohane päevakava, õppekorraldus ja –koormus;
 10) kindlustada õpilased vajalike õpikute ja muude õppevahendite ning -materjalidega;
 11) luua töötajatele ohutustehnikale vastavad kaasaegsed töö- ja olmetingimused ning võimalused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks ja rakendamiseks;
 12) kasutada koolile eraldatud ressursse sihipäraselt ja mõistlikult;
 13) tagada õpilase koolis viibimise ajal ja kõikide kooli poolt korraldatavate ürituste ajal tema tervise kaitse ning koostada tervisekaitse eeskirjade ja normide kohane päevakava.

3. peatükk Õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused 

§ 8.  Struktuur

 (1) Koolis on põhikool (1.-9. klass) ja gümnaasium (10.-12. klass).

 (2) Vallavalitsuse nõusolekul ja vastavalt vajadusele töötavad koolis pikapäevarühmad, aine- ja huviringid, parandusõpperühmad

 (3) Koolil on oma söökla, mis tegutseb vastavalt seadusandluses esitatud nõuetele.

 (4) Koolil on oma raamatukogu.

§ 9.  Õppekava

 (1) Õpetamise alusdokumendiks on kooli õppekava, mis on koostatud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel.

 (2) Kooli õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga kooskõlastatult õppenõukogu ja kooli hoolekoguga.

 (3) Koolil on õigus koostada kooli õppekava alusel individuaalsed õppekavad haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korra kohaselt.

 (4) Kooli õppekavas on määratletud kooli õppe-eesmärgid, õppeperioodi ajaline ja mahuline korraldus ning kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad.

 (5) Valikainete valikul arvestab kool oma võimalusi ning õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate ettepanekuid.

§ 10.  Arengukava

 (1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukoguga kooli arengukava.

 (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks.

 (3) Arengukavas määratakse kooli arengu põhisuunad ja -valdkonnad, sealhulgas turvalisuse tagamine koolis, tegevuskava kolmeks aastaks ja arengukava uuendamise kord.
[RT IV, 09.05.2014, 4 - jõust. 12.05.2014]

 (4) Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse saamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

 (5) Arengukava kinnitab volikogu.

 (6) Kooli arengukava peab olema kooskõlas kehtiva valla arengukavaga.

§ 11.  Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

 (1) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand, kursus ja poolaasta. Õppeperioodis on 2 poolaastat, 4 õppeveerandit ning vähemalt 35 õppenädalat ja 175 õppepäeva. Lõpuklassides on kokku vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka. Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister.

 (2) Õppetöö põhivormiks on õppetund, mille kestvuseks on 45minutit, vahetunni pikkus on 10minutit ja söögivahetund kestab vähemalt 15minutit.

 (3) Õpilaste nädalakoormus, õppeainete loend ja õppetundide arv on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaaniga, mille kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

 (4) Õppe-ja kasvatustegevus toimub statsionaarses ja mittestatsionaarses vormis.
[ - jõust. 20.04.2012]

 (5) Klassi täituvuse ülemine piirnorm on põhikoolis 24 õpilast, gümnaasiumis 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 24 õpilast. Vallavolikogu võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi.

 (6) Kui kahe või kolme klassi õpilaste arv on põhikoolis kokku 16 või alla selle, võib nendest klassidest moodustada liitklasse või nendes klassides korraldada õppetegevust liittundidena.

 (7) Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel lähtub kool riiklikus õppekavas ja selle alusel koostatud kooli õppekavas nõutavatest teadmistest ja oskustest. Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas, lähtudes haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud hindamise alustest, tingimustest ja korrast.

 (8) Individuaalse õppekava alusel õppija puhul arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi. Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teaduminister.

 (9) Vajaduse korral viiakse kord õppeaasta jooksul õpilasega koolis läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase arengu toetamine. Õpilasega läbiviidavast arenguvestlusest võtab osa lapsevanem või hooldaja (edaspidi vanem) ja õpilase klassijuhataja. Vajadusel kaasatakse ka teisi õpetajaid, koolitöötajaid või vallavalitsuse ametnikke. Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord kooskõlastatakse kooli õppenõukogu ja hoolekoguga ning selle kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga.
[RT IV, 09.05.2014, 4 - jõust. 12.05.2014]

 (10) Kooli lõpetamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimustele ja korrale.

 (11) Õpilasele väljastatakse klassitunnistus veerandi ja õppeaasta lõpul. Klassitunnistus on dokument, mille kaudu kool teavitab õpilast ja vanemat veerandi- ja aastahinnetest. Klassitunnistus kinnitatakse kooli direktori ja klassijuhataja allkirjade ning kooli pitsatiga. Klassitunnistus on üheks õppeaastaks. Klassitunnistuse vormi kinnitab kooli õppenõukogu.

 (12) Kool kannab õpilaste andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

§ 12.  Õpilaste kooli vastuvõtmine

 (1) Kool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele see kool on elukohajärgne kool.

 (2) Kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja korra ning koolist väljaarvamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister. Vajadusel kehtestab vallavalitsus täpsema korra. Eelnõu valmistab ette kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist hoolekogule arvamuse saamiseks.

§ 13.  Koolist väljaarvamine

  (1) Õpilane arvatakse koolist välja:
 1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse;
 2) kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja ta ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 13.1. kohaselt taotlust;
 3) kui koolis ei viida õpinguid läbi klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama;
 4) kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
 5) kui õpilane puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane
 6) kui õpilane on täitnud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus;
 7) õpilase surma korral.
 8) kui gümnaasiumiastme õpilane on vähemalt kolmes õppeaines saanud „puuduliku” või „nõrga” aastahinde.

§ 14.  Õppekavavälise tegevuse korraldamise alused

 (1) Kooli õppekavaväline tegevuseks on ürituste, huviringide, loengute jmt korraldamine.

 (2) Kooli õpilastele on rühma-, klassi- või koolivälises töös kooli ruumide, rajatiste ja vahendite kasutamine ringitundides tasuta.

 (3) Õppekavaväliselt kool:
 1) rendib ruume harrastustegevuse ja erinevate ürituste läbiviimiseks vallavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirja alusel;
 2) pakub vajadusel ürituste toitlustamise võimalust.

4. peatükk Õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused 

§ 15.  Õpilaste õigused

  Õpilasel on õigus:
 1) omandada tasuta põhi- ja gümnaasiumiharidust.
 2) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õpetajalt täiendavat abi õpetaja tööaja piires;
 3) kasutada tasuta kooli õpikuid, tagastades need õppeperioodi lõpul puhaste ja korralikena aineõpetajale;
 4) kasutada klassi- ja koolivälises töös tasuta oma kooli ruume, rajatisi ning õppe-, spordi- ja tehnilisi ning muid vahendeid, kui selles on eelnevalt õpetajate ja direktoriga kokku lepitud;
 5) saada teavet koolikorralduse, õpilaste õiguste ja kohustuste ning õppimisvõimaluste kohta;
 6) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Kullamaa Vallavolikogu kehtestatud korras ja ulatuses;
 7) pöörduda oma õiguste kaitseks klassijuhataja, kooli juhtkonna, hoolekogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalveametnike või lastekaitseorganisatsiooni ja teiste erialaspetsialistide poole;
 8) moodustada koolis õpilasesindus ning osaleda selle töös;
 9) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises;
 10) teha ettepanekuid kooli direktorile ja teistele õpetajatele õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise kohta.

§ 16.  Õpilaste kohustused

  Õpilane on kohustatud:
 1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös vastavalt õpilase jaoks kooli poolt ette nähtud tunniplaanile ja õppekorraldusele;
 2) õppima võimetekohaselt, arendama end ja täiendama oma teadmisi;
 3) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt;
 4) täitma kooli kodukorda;
 5) hoidma kooli head mainet, käituma väärikalt nii koolis kui ka väljaspool kooli;
 6) järgima tervislikke eluviise;
 7) hoidma ja tagastama õigeaegselt õpilase kasutuses olevad kooli õppevahendid (õpikud jmt)
 8) hoidma heaperemehelikult kooli kasutuses olevat vara;
 9) täitma muid seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid õpilaste kohustusi.

§ 17.  Tunnustuse ja laituse avaldamine

  Õpilastele avaldatakse tunnustust või laitust seadustes, haridus- ja teadusministri määruses ja kooli kodukorras ettenähtud korras.

§ 18.  Kooli õpilasesindus

 (1) Kooli õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest ja õigustest.

 (2) Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Kui õpilaskonna üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor kokku uue üldkoosoleku hiljemalt järgmisel poolaastal.

 (3) Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega. Õpilasesinduse liikmete valimiseks on igal üldkoosolekul osalejal õpilasesinduse liikmete arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse koosolekul enam hääli saanud õpilased.

 (4) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond õpilasesinduse põhimääruse, milles neid toetab direktori määratud koolitöötaja. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega.

 (5) Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.
[RT IV, 09.05.2014, 4 - jõust. 12.05.2014]

5. peatükk Koolitöötajad 

§ 19.  Koolitöötajad

 (1) Koolitöötajad on õpetajad ja teenindav personal.

 (2) Õpetajad on kooli direktor, õpetajad, ning muud õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud.

 (3) Kool kannab õpetajate andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

§ 20.  Koolitöötajate koosseis
[RT IV, 09.05.2014, 4 - jõust. 12.05.2014]

 (1) Kooli juhib direktor. Koolis on direktori ametikoht.

 (2) Koolitöötajate koosseisu eelseisvaks õppeaastaks kinnitab kooli direktor käskkirjaga, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja valdkonna teistes õigusaktides sätestatud miinimumnõuetega ning vallavolikogu poolt kinnitatud eelarvega, ja esitab selle vallavalitsusele.

 (3) Koolitöötajate koosseisu kinnitamisel eristatakse ametikohtade grupid põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava täitmisele suunatud õppetöö läbiviimise ja klassijuhatamise osas eraldi põhikooli- ja gümnaasiumiosa jaoks, õppetööd toetavate ja tugiteenuste osas ning abistavate tööde osas.

 (4) Vallavalitsusel on õigus nõuda õppeaastaks kinnitatud koolitöötajate koosseisude muutmist juhul, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lg 2 ja lg 3 nimetatud nõuetele.

 (5) Koolitöötajate koosseisu muutmise vajadusest uuel eelarveaastal teatab kooli direktor koos järgmise aasta eelarvetaotlusega vallavalitsusele kirjalikult, vastavalt valla aastaeelarve koostamise ajakavale ja vorminõuetele.

 (6) Eelarve muutmist eeldava koolitöötajate koosseisu muutmise vajaduse tekkimisel eelarveaasta jooksul esitab kooli direktor eelarve muutmise taotluse koos seletuskirjaga vähemalt kaks kuud enne tähtpäeva, millal on vaja muudatust rakendada, näidates koolitöötajate koosseisu suurendamisel ära vahendid, millest kaetakse täiendav personalikulu.

 (7) Kooli eelarve muutmise vajadusest eelarveaasta jooksul, mis toob kaasa koolitöötajate koosseisu muutmise, teatab vallavalitsus kooli direktorile vähemalt kaks kuud enne tähtpäeva, millal on vaja muudatust rakendada.
[RT IV, 09.05.2014, 4 - jõust. 12.05.2014]

§ 21.  Koolitöötajate ülesanded, õigused-kohustused ja vastutus

 (1) Koolitöötajate ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks käeolevas põhimääruse ja töökorralduse reeglite, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas töölepingu seadusega ja õpetajate töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

 (2) Töökorralduse reeglid ja ametijuhendid kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

 (3) Koolitöötajate ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine ning osalemine kooli arendamises.

 (4) Kooli teenindava ja muude töötajate ülesandeks on tagada häireteta töö koolis, heaperemehelik majandamine ja koolivara korrasolek.

 (5) Kooli töötajatel on õigustäiendada oma erialaseid teadmisi vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimustele. Töötaja osaleb täiendusõppes vastavalt kooli arengukavas sätestatud koolitöötajate koolituse korraldamise kavale.

 (6) Koolitöötajatel on õigustöötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning selle alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes.

 (7) Koolitöötajatel on õigus esitada direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse parendamiseks.

 (8) Õpetajatena võivad koolis töötada isikud, kellel on vähemalt kõrgharidus ning haridus- ja teadusministri kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavad pedagoogilised kompetentsid.
[RT IV, 09.05.2014, 4 - jõust. 12.05.2014]

 (9) Õpetajate kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Õpetajate atesteerimine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud korrale.

§ 22.  Töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

 (1) Töölepingud koolitöötajatega sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab kooli direktor töölepinguseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Õpetajate (väljaarvatud direktori) vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul.

6. peatükk Kooli juhtimine 

§ 23.  Kooli direktor

 (1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

 (2) Direktor:
 1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;
 2) kehtestab kooli õppekava;
 3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid seaduse ning käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses;
 4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks vallavalitsusele;
 5) sõlmib õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud;
 6) kinnitab käesolevas põhimääruses kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu;
 7) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
 8) kehtestab kooli sisehindamise korra;
 9) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;
 10) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

 (3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

 (4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.

 (5) Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja vallavalitsus.

 (6) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule.

 (7) Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik.
[RT IV, 09.05.2014, 4 - jõust. 12.05.2014]

§ 24.  Kooli õppenõukogu

 (1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.

 (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja.

 (3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.

 (4) Õppenõukogu koosseisu kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga.
[RT IV, 09.05.2014, 4 - jõust. 12.05.2014]

§ 25.  Kooli hoolekogu

 (1) Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, vallavolikogu ja vallavalitsuse, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse Kullamaa vallavalitsuse kehtestatud korras.

 (2) Hoolekogu:
 1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;
 2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;
 3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta seaduses sätestatud korras õppeainete nimistut;
 4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
 5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;
 6) annab nõusoleku haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;
 7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;
 8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;
 9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;
 10) annab arvamuse kooli eelarve projekti kohta;
 11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;
 12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;
 13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;
 14) annab arvamuse õpilaskodu kodukorra kohta;
 15) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma ja õpilaskodu vajaduse ja töökorralduse kohta;
 16) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;
 17) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb vallavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
[RT IV, 09.05.2014, 4 - jõust. 12.05.2014]

7. peatükk Kooli sisehindamine ja kooli nõustamine sisehindamise küsimustes 

§ 26.  Kooli sisehindamine

 (1) Koolis viiakse läbi sisehindamist.

 (2) Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

 (3) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse andmisekshoolekogule.
[RT IV, 09.05.2014, 4 - jõust. 12.05.2014]

 (4) Kooli sisehindamist tehakse vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul
[RT IV, 09.05.2014, 4 - jõust. 12.05.2014]

§ 27.  Kooli nõustamine sisehindamise küsimustes
[Kehtetu RT IV, 09.05.2014, 4 - jõust. 12.05.2014]

8. peatükk Finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused 

§ 28.  Kooli vara

 (1) Kooli vara moodustavad koolile sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

 (2) Kooli vara kasutamise kord määratakse kindlaks töökorraldusereeglitega, ametijuhenditega ja töölepingutega personalile ning kodukorras õpilastele või kooli juhtkonna erikorraldustega nii personalile kui õpilastele vastavalt kehtivale seadusandlusele ja vallavolikogu poolt kehtestatud Kullamaa vallavara valitsemise korrale.

§ 29.  Rahalised vahendid

 (1) Kooli kulud katab vallavalitsus, lähtudes valla eelarves selleks ettenähtud vahenditest.

 (2) Eelarve kulude katte allikaks on eraldised riigi- ja vallaeelarvest, laekumised sihtasutustelt, organisatsioonidelt, üksikisikutelt ja õppekava välisest tegevusest saadud tulud.

 (3) Kool võib vastu võtta eraldisi sihtasutustelt ja annetusi äriühingutelt, mittetulundusühingutelt ja üksikisikutelt. Direktor peab eraldisest ja annetusest teavitama vallavalitsust ning tagama nimetatud vahendite kasutamise arvestuse vallavalitsuse raamatupidamises ja kajastamise eelarve täitmise õigusaktides ja vallavalitsuse raamatupidamise eeskirjas kehtestatud korras.

 (4) Koolil võivad olla ka tulud käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest. Vallavalitsuse poolt kinnitatud hindade alusel osutatud teenuste ja ürituste korraldamise eest saadud tulu võib kasutada kooli tegevusvaldkonnast tulenevate ülesannete täitmiseks. Täiendavate tulude kasutamine toimub õigusaktides kehtestatud korras ning nende kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja vallavalitsusele.

§ 30.  Vara valdamine, kasutamine ja käsutamine

 (1) Kool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes vallavolikogu kehtestatud Kullamaa vallavara valitsemise korrast.

 (2) Kooli põhimääruses ettenähtud tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.

 (3) Kool hoiab korras oma ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid, lähtudes koolile eelarveaastaks ettenähtud vahenditest.

 (4) Õpilase poolt koolile pahatahtlikult tekitatud aineline kahju hüvitatakse vastavalt kehtestatud korrale.

§ 31.  Asjaajamine ja aruandlus

 (1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast.

 (2) Kooli raamatupidamist korraldab vallavalitsuse raamatupidamine.

 (3) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja muid aruandeid õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.

 (4) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ning taseme üle teostatakse riiklikku järelevalvet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

9. peatükk Kooli ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja tegevuse lõpetamine 

§ 32.  Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine

 (1) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu ja korraldab vallavalitsus seadustes sätestatud alustel ja korras.

 (2) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, asukohajärgset maavanemat, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

 (3) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.

 (4) Vallavalitsus tagab tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid mõnes muus koolis.

§ 33.  Rakendussätted ja jõustumine

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 (3) Käesolev põhimäärus jõustub 15.02.2011.