Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri

Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Häädemeeste Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.05.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 09.05.2014, 85

Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 17.04.2014 nr 10

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6 ja § 71 lõike 1, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määruse nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 4 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirja eesmärk

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Häädemeeste vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete ohtlikkust ja koguseid ning soodustada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist.

 (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Häädemeeste valla territooriumil viibivatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

 (3) Jäätmehooldust Häädemeeste vallas korraldab Häädemeeste Vallavalitsus.

 (4) Käesolev eeskiri sätestab:
 1) Häädemeeste valla jäätmeveopiirkonna;
 2) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, mahutite alus ja paiknemine, ühiste kogumismahutite kasutamine korraldatud jäätmeveo puhul;
 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid;
 4) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg, korraldatud jäätmeveoga liitumise ja mitteliitunuks lugemise tingimused;
 5) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete vedamise teenustasude suuruse määramise ja muutmise korra;
 6) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõude ja suurjäätmete kogumiskohad;
 7) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise;
 8) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra;
 9) järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle Häädemeeste valla territooriumil.

§ 2.  Terminid ja mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid ja termineid jäätmeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tähenduses.

2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED JA JÄÄTMEVALDAJA KOHUSTUSED 

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Kõik Häädemeeste valla haldusterritooriumil tegutsevad füüsilised ja juriidilised isikud peavad iga tegevuse juures rakendama kõiki võimalikke meetmeid, et vältida või vähendada jäätmeteket ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

 (2) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

 (3) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

 (4) Eraldi kogutavate jäätmete kogumismahutitesse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid.

 (5) Jäätmete käitlemine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed, immutamata puit ja biolagunevad jäätmed, mida võib käidelda oma kinnistu piires.

§ 4.  Jäätmevaldaja kohustused

 (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmetekitajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima eeskirjas esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või Häädemeeste vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed koguda segaolmejäätmetest eraldi.

 (3) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi.

 (4) Jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on kohustatud:
 1) koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest;
 2) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmete kogumismahuteid või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele;
 3) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele.

3. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE JA JÄÄTMETE HOIDMISE KORRALDUS NING SELLEGA SEOTUD TEHNILISED NÕUDED  

1. jagu Jäätmete kogumine ja sorteerimine 

§ 5.  Jäätmete kogumise nõuded

 (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral.

 (2) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (3) Üldkasutatavatesse kohtadesse paigutab jäätmemahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast või prügikonteiner, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste toimumise kohad varustab prügikastide või prügikonteineritega ürituse korraldaja, kes korraldab ürituse käigus tekkinud jäätmete käitlemise.

 (4) Jäätmete kogumise mahuti tuleb paigutada kohta, kus see ei häiri liikluskorraldust.

§ 6.  Jäätmete sorteerimine

 (1) Kõik Häädemeeste valla territooriumil asuvad füüsilised ja juriidilised isikud peavad sorteerima olmejäätmeid.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud ohtlikud jäätmed ja probleemtoodete jäätmed ülejäänud jäätmetest eraldi koguma ning selleks ette nähtud lähimasse jäätme- või kogumispunkti üle andma.

 (3) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb paigutada liigiti vastavatesse kogumismahutitesse või anda üle taaskasutusorganisatsioonile, tootjale või tema volitatud isikule.

 (4) Jäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud jäätmemahutitesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a. suurjäätmete puhul kokkuleppel jäätmevedajaga.

2. jagu Jäätmekäitluse tehnilised nõuded korraldatud jäätmeveo puhul 

§ 7.  Kogumismahutite tüüp, materjal ja suurus

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud segaolmejäätmete valdaja peab jäätmemahutitena kasutama mahuteid, mida on võimalik jäätmeveoki tõstemehhanismiga tühjendada. Lubatud on kasutada kaanega suletavaid metallist või plastist väikekonteinereid mahuga 80 kuni 800 liitrit, kaanega suletavaid metallist konteinereid mahuga 1,5 kuni 4,5 m3 või presskonteinereid või teisi jäätmemahuteid, kui see on kokku lepitud jäätmevedajaga sõlmitud jäätmeveo lepingus.

 (2) Üldkasutatavates kohtades (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) võib kasutada ka väiksema mahuga konteinereid.

 (3) Jäätmete kogumismahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahutit puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

 (4) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu elusolenditele ega määriks mahuteid.

 (5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile (v.a segaolmejäätmed). Kogumispunktidesse paigutatud mahutitel peab lisaks olema kirjas mahutit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktandmed.

 (6) Jäätmeid tohib paigutada väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule.

§ 8.  Kogumismahutite alus ja paiknemine

 (1) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

 (2) Kuni 800 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 10 meetrit. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga.

 (3) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 (4) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat käsitsi teisaldamist.

 (5) Kogumismahutid peavad paiknema hoonetest ja sõidukitest ohutus kauguses ning olema hästi nähtavad.

 (6) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule.

 (7) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

 (8) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

§ 9.  Piirangud jäätmete kogumismahutisse paigutamisel

 (1) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud paigutada:
 1) ohtlikke jäätmeid;
 2) üle 40 ºC kuuma tuhka/jäätmeid;
 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;
 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
 5) käimlajäätmeid;
 6) kogumiskaevu setteid;
 7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
 8) radioaktiivseid jäätmeid;
 9) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid;
 11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 12) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
 13) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
 14) suuregabariidilisi jäätmeid.

 (2) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumismahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 ºC).

 (3) Liigiti kogutavate jäätmete konteinerisse tohib paigaldada ainult vastava märgistusega sobivaid jäätmeliike.

§ 10.  Jäätmete põletamine

 (1) Prügi ja jäätmete põletamine on keelatud. Isiku enda tegevuse käigus tekkinud aia- ja haljastusjäätmeid, immutamata puitu ja paberit on lubatud põletada.

 (2) Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb lähtuda siseministri 30. augusti 2010 määrusega nr 40 “Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” sätestatud nõuetest.

4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

1. jagu Korraldatud jäätmeveo piirkond, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, vedamise sagedus ja aeg, korraldatud jäätmeveoga liitumise ja mitteliitunuks lugemise tingimused  

§ 11.  Häädemeeste valla korraldatud jäätmeveo piirkond

 (1) Häädemeeste valla korraldatud jäätmeveopiirkond hõlmab kogu Häädemeeste valla haldusterritooriumi.

 (2) Korraldatud jäätmeveo korral kogutakse ja veetakse jäätmed määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse Häädemeeste Vallavalitsuse poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmevedaja poolt. Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel Häädemeeste Vallavalitsusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.

 (3) Veopiirkonnas kogutavate jäätmete käitlemine toimub jäätmevedaja valitud jäätmekäitluskohas.

§ 12.  Korraldatud jäätmeveoga liitumine ja lepingu sõlmimine

 (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel.

 (2) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

 (3) Jäätmeveolepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju.

 (4) Juhul kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmeveoleping, peab jäätmevedaja tagama lepingu sõlmimise võimaluse. Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat.

 (5) Jäätmeveo lepingus sätestatakse:
 1) kas segaolmejäätmete valdaja üürib jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti, ostab jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti või kasutab omale kuuluvat jäätmete kogumismahutit;
 2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg;
 3) poolte õigused ja kohustused.

 (6) Jäätmevedajal on õigus volitada kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtteid sõlmima segaolmejäätmete valdajatega jäätmeveo lepinguid jäätmevedaja nimel.

 (7) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

§ 13.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

 (1) Jäätmeteks, mille kogumine ja vedamine Häädemeeste valla haldusterritooriumil toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele, on kõikidel hoonestatud ja hoonestatavatel kinnistutel segaolmejäätmed, mis on määratud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” jäätmekoodiga 20 03 01 prügi (segaolmejäätmed).

 (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata jäätmed ja nende käitlemine toimub käesoleva määruse 5. peatükis sätestatud korras.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud ka bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine.

§ 14.  Korraldatud jäätmeveo sagedus

 (1) Jäätmete kogumismahuteid peab Häädemeeste valla haldusterritooriumil tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja ebameeldiva lõhna tekke, kuid mitte harvemini kui 28 päeva tagant.

 (2) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust sagedamini.

 (3) Jäätmevaldaja, kellele kuuluv kinnistu asub väljaspool Häädemeeste alevikku, on õigus taotleda, et tema jäätmemahuti tühjendamine toimuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust harvemini, kuid mitte harvemini kui üks kord iga 84 päeva jooksul. Jäätmevaldaja esitab vastavasisulise kirjaliku ja põhjendatud taotluse Häädemeeste vallavalitsusele. Jäätmevaldaja jäätmemahuti tühjendamise sageduse muutmiseks esitatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab Häädemeeste vallavalitsus.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud harvemat tühjendamissagedust ei ole õigust taotleda jäätmevaldajal, kes on loetud käesoleva määruse § 17 lõike 2 kohaselt korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitunuks.

 (5) Jäätmemahutite tühjendamine võib toimuda ajavahemikul kella 7.00-22.00.

§ 15.  Ühiste kogumismahutite kasutamine

 (1) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid.

 (2) Ühise jäätmemahuti kasutamiseks esitatakse vastav avaldus Häädemeeste vallavalitsusele.

 (3) Ühise jäätmemahuti kasutamiseks esitatud avalduse rahuldamisel või rahuldamata jätmisel lähtub vallavalitsus eelkõige:
 1) ühist jäätmemahutit kasutada soovivate jäätmevaldajate kinnistute asukohtadest;
 2) ühist jäätmemahutit kasutavate isikute arvust;
 3) jäätmemahuti suurusest.

 (4) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid, mis teenindavad külaseltsi, korteriühistut või mitut kinnistut, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad.

 (5) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

 (6) Jäätmevedaja esitab korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale arve igakuiselt. Jäätmevedaja esitab miinimumpaketi alusel igakuiselt arved jäätmevaldajatele, kes pole liitunud ega saanud vabastust korraldatud jäätmeveost.

§ 16.  Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kord

 (1) Erandkorras võib Häädemeeste vallavalitsus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel kuni kolmeks aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

 (2) Jäätmevaldaja, kes kasutab temale kuuluvat korraldatud jäätmeveoga hõlmatud kinnistut suvilana, võib taotleda kuni kolmeks aastaks korraldatud jäätmeveoga perioodilist mitteliitumist. Perioodilise mitteliitumise korral loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks mitte varem kui iga aasta 01. oktoobrist ja mitte hiljem kui iga aasta 30. aprillini.

 (3) Häädemeeste vallavalitsus võib lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks järgmistel juhtudel:
 1) jäätmevaldaja omab jäätmeluba või kompleksluba;
 2) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

 (4) Erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks esitab jäätmevaldaja Häädemeeste vallavalitsusele vähemalt üks kuu enne vabastamise perioodi alguskuupäeva avalduse, millest peavad nähtuma korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjused ja mitteliitunuks lugemise periood. Juhul, kui mitteliitunuks lugemist taotletakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud alusel, peab avaldusele lisama jäätme- või kompleksloa koopia.

 (5) Perioodiliselt korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks esitab jäätmevaldaja vähemalt üks kuu enne vabastamise perioodi alguskuupäeva vastava avalduse Häädemeeste vallavalitsusele.

 (6) Jäätmevaldaja erandkorras või perioodiliselt mitteliitunuks lugemiseks esitatud avalduse menetlemisel:
 1) kontrollib vallavalitsus jäätmevaldaja avalduse vastavust nõuetele. Nõuetele mittevastava avalduse saadab vallavalitsus avalduse esitajale tagasi märkega avalduse nõuetele mittevastavuse kohta;
 2) avalduse vastavusel nõuetele ja avalduses toodud andmete vastamisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 või vähemalt ühele lõikes 3 esitatud tingimusele, otsustab Häädemeeste vallavalitsus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise.

 (7) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise otsustab Häädemeeste vallavalitsus oma korraldusega. Vallavalitsuse korralduses sätestatakse jäätmevaldaja liitumisest vabastamise põhjus, liitumisest vabastamise ajaline kestvus ja liitumisest vabastatuks loetud jäätmevaldaja kohustus esitada käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud kinnitus.

 (8) Avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab Häädemeeste vallavalitsus kolmekümne päeva jooksul alates avalduse saabumisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus vms) võib vallavalitsus avalduse menetlemise tähtaega pikendada kuni kuuekümne päevani.

 (9) Häädemeeste vallavalitsus teavitab vedajat jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõike 2 ja lõike 3 punktis 2 sätestatud alusel korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja kohustub esitama iga aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 (11) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine lõpeb vallavalitsuse korralduses märgitud tähtaja möödumisel. Jäätmevaldajal on õigus esitada uus avaldus tema järgnevaks perioodiks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks.

 (12) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine, kui:
 1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise avalduses valeandmeid;
 2) jäätmevaldaja avaldab selleks soovi;
 3) ära on langenud jäätmevaldaja korraldud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise alused;
 4) jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud kinnitust või esitab selles valeandmeid.

2. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete vedamise teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord 

§ 17.  Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses.

 (2) Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest.

§ 18.  Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmise kord

 (1) Jäätmevedajal on õigus Häädemeeste Vallavalitsuselt taotleda korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmist.

 (2) Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid Häädemeeste vallas.

 (3) Teenustasude muutmiseks esitab vedaja vallavalitsusele teenustasude muutmise taotluse, mis peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada:
 1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon;
 2) eelnenud majandusaasta aruanne;
 3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes;
 4) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus taotletavates teenustasudes.

 (4) Vedaja poolt esitatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 päeva.

 (5) Teenustasude muutmise või muutmisest keeldumise otsustab Häädemeeste vallavalitsus.

 (6) Vallavalitsuse poolt kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmekümne päeva pärast alates uute teenustasude avalikustamisest kohalikus ajalehes “Koduvald” ja Häädemeeste valla veebilehel.

5. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA JÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED  

1. jagu Pakendite ja pakendijäätmete käitlemine, ohtlike jäätmete käitlemine, probleemtoodete käitlemine, olmejäätmete kompostimine ning suurjäätmete kogumiskohad 

§ 19.  Pakendite ja pakendijäätmete käitlemine

 (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised: klaas, plastik, paber ja kartong (kaasa arvatud kihiline kartong) metall, puit, muu materjal.

 (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsioonide nõuetele.

 (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel pakendiettevõtjate ühendus (edaspidi pakendiorganisatsioon).

 (4) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.

 (5) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab pakendiorganisatsioon koostöös vallavalitsusega pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, kogumise ja vastuvõtmise.

 (6) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon ise.

§ 20.  Ohtlike jäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Häädemeeste Vallavalitsus tagab ohtlike jäätmete äraveo kogumisringide käigus vähemalt üks kord aastas.

 (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik.

 (3) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni.

 (4) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (5) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

 (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

 (7) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

 (8) Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 21.  Probleemtoode

 (1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.

 (2) Probleemtoodete hulka kuuluvad:
 1) patareid ja akud;
 2) PCB-sid sisaldavad seadmed;
 3) mootorsõidukid ja nende osad;
 4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
 5) vanarehvid.

 (3) Probleemtoodete ladestamine olmeprügikonteineritesse või teistesse selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud.

 (4) Probleemtooted tuleb viia või tellida nende äraviimine jäätmekäitluskohta. Väiksemaid probleemtooteid (patareid, akud) saab paigutada selleks ettenähtud kogumiskastidesse.

§ 22.  Olmejäätmete kompostimine

 (1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja pargi biolagunevad jäätmed), köögijäätmed (toidujäätmed) tuleb vedada vastavat jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida kinnistul selleks ettenähtud kohas.

 (2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning viisil, mis ei põhjusta kahjurite teket.

 (3) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib koha peal kompostida ainult selleks ettenähtud kohas, vältides kahjurite teket. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

 (4) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (5) Heitvee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

 (6) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada vastavat teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtu purgimissõlme.

 (7) Valla haljasaladel ja kalmistutel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja kompostida kompostimisväljakutel või lähimas vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes.

 (8) Korterelamutes tuleb biolagunevad köögijäätmed (mis ei tohi sisaldada vedelaid jäätmeid) eraldi koguda. Biolagunevaid köögijäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kohtades aias või aiamaal, jälgides eeskirja. Biolagunevaid köögijäätmeid võib panna ka selleks ettenähtud konteineritesse. Konteinerite ja kompostimiskoha puudumisel võib köögijäätmeid panna segaolmekonteinerisse, kui need on prügikotis.

 (9) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid.

§ 23.  Suurjäätmete kogumiskohad

  Suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (nt vana mööbel jne), mis antakse võimalusel lähimasse jäätmekäitluskohta.

2. jagu Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise kord  

§ 24.  Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded

 (1) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise korraldab ehitusjäätmete valdaja.

 (2) Ehitusjäätmete paigutamine segaolmejäätmete konteinerisse on keelatud. Ehitusjäätmete kogumine tuleb korraldada muude jäätmete kogumisest eraldi.

 (3) Ehitustegevuse käigus tekkivate jäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.

 (4) Kui ehitustegevuse käigus tekib jäätmeid üle 10 m³, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada vallavalitsusega kooskõlastatud jäätmeõiend (vorm käesoleva määruse lisa nr 2) ning seletuskiri jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

 (5) Kui ehitus- või lammutusprojekti prognoositav jäätmekogus ületab 10 m³, tuleb projekti lisana esitada jäätmeteatis (vorm käesoleva määruse lisa nr 3) jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

 (6) Ehitiste lammutamiseks peab olemas olema kehtivatele nõuetele vastav ja vallavalitsusega kooskõlastatud lammutusprojekt ning ehitusluba lammutamiseks. Lammutustegevuse lõpetamisel tuleb vallavalitsuses vormistada jäätmeõiend.

 (7) Ehitusjäätmeid tohib anda üle käitlemiseks isikule, kellel on nende käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või ta on registreeritud Keskkonnametis.

 (8) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas.

§ 25.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused ehitusjäätmete käitlemisel

 (1) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja liigiti kogumiseks nende tekkekohas.

 (2) Ehitusjäätmed tuleb taaskasutada koha peal või anda üle vastavat jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

 (3) Liigiti tuleb koguda:
 1) puidujäätmed;
 2) metallijäätmed;
 3) kiletamata paberi ja papijäätmed;
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohvisegud jne);
 5) raudbetoon ja betoondetailid;
 6) plastijäätmed, sealhulgas kilejäätmed;
 7) ohtlikud ehitusjäätmed;
 8) muud jäätmed.

 (4) Jäätmete kogumismahutid, mida kasutatakse jäätmete liigiti kogumiseks, peavad olema tähistatud vastavalt jäätmeliikidele.

 (5) Juhul kui liigiti kogumiseks puudub jäätmete tekkekohas võimalus või see pole majanduslikult otstarbekas tuleb jäätmed sorteerimiseks ja käitlemiseks üle anda vastavat jäätmeluba omavale teenusepakkujale.

 (6) Ehitusjäätmete valdaja peab tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks ning objektil tegutsevad töölised oleksid teadlikud käesolevast korrast ja eeskirjast tulenevatest kohustustest.

 (7) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

 (8) Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama meetmeid tolmu ja jäätmete leviku ärahoidmiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, jäätmete laadimisel jäätmeveokitele ja jäätmete veol.

 (9) Ehitusjäätmete kogumismahutite paigutamisel tänavatele, parklatesse või haljasaladele tuleb nende asukohad eelnevalt Häädemeeste Vallavalitsusega kooskõlastada.

§ 26.  Ehituse tavajäätmete käitlemine

 (1) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat tegevuslitsentsi omavale isikule.

 (2) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale isikule.

 (3) Puhtaid puidujäätmeid tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale luba omavale isikule.

 (4) Kohapeal ehitamiseks taaskasutatavad ehitusjäätmed paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse, krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks või sobivasse kohta pinnasetäiteks.

 (5) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, s.h saastumata pinnas, tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.

 (6) Ehituse tavajäätmete (s.h saastumata pinnase) ja ehitusjäätmete sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu tuleb võimaluse korral taaskasutada.

 (7) Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, võib hilisema jäätmekäitluskohta äraveo eesmärgil koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale, kui need ei kujuta seal ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale.

 (8) Ehitusjäätmete ladestamine selleks mitte ette nähtud kohta on keelatud.

§ 27.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.

 (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

 (3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised.

 (4) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, isolatsioonmaterjalid, asbesttsementtooted jne;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, nende pakendid ning nendega immutatud või saastunud materjalid;
 3) naftatooteid sisaldavad ning nendega saastunud ehitusmaterjalid – tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt jne;
 4) saastunud pinnas.

 (5) Asbesti sisaldavate jäätmete eri liigid tuleb koguda eraldi mahutitesse kasutades vajadusel kotte, või muid pakendeid asbestikiu ja -tolmu keskkonda sattumise vältimiseks.

 (6) Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb säilitada originaalpakendis või koguda vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse, vältides nende omavahelist segunemist.

 (7) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb käitlemiseks üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

 (8) Vastava jäätmeloa ja litsentsi olemasolul võib saastunud pinnast õigusaktidega kehtestatud korras käidelda kohapeal kooskõlastades selle Häädemeeste Vallavalitsusega.

 (9) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud vallavalitsusele andma viimase nõudmisel aru oma tegevuse kohta.

6. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 28.  Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine

 (1) Käesolevas määruses sisalduvad tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele Häädemeeste vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud “inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena”.

 (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

§ 29.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja, põllumajanduslikul tootmisel ja töötlemisel ning toitu käitlevatel ettevõtetel tekkivate riskijäätmete käitlemine

 (1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda torkekindlast materjalist valmistatud karpi (kasti), mis omab markeeringut: “Teravad ja torkivad jäätmed”, raviasutuse nime ja pakkimise kuupäeva. Täitunud karp (kast) pakitakse plastikkotti, mis paigutatakse jäätmehoidlas olevasse jäätmemahutisse. Plastikkotil peab olema markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”, raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

 (2) Nakkusohtlikud jäätmed, mis võivad sisaldada elujõulisi mikroorganisme ja toksiine, samuti haigestunute kehavedelikke ei tohi ladestada prügilasse eelkäitluseta. Kogutud jäätmed tuleb asetada kilekotti, millel on markeering: “Nakkusohtlikud jäätmed”. Nende jäätmete kahjutuks muutmine toimub põletamise või autoklaavimise teel.

 (3) Mikroobide poolt tekitatud haigusi kandvate patsientide väljaheited on vaja eelnevalt töödelda kloori sisaldava desinfitseeriva ainega, enne kui valatakse olmekanalisatsiooni.

 (4) Kui puudub põletamise või autoklaavimise võimalus tuleb pakitud nakkusohtlikud jäätmed hoida tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (5) Bioloogilised jäätmed (koeproovid, vere ülekandekotid, märjad ning eritistega määrdunud tekstiili) tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (6) Ravimijäätmed pakitakse kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel on markeering: “Ravimijäätmed”. Ravimijäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (7) Elavhõbeda jäätmed (vanadest kraadiklaasidest ja mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest kogutud elavhõbedajäägid) kogutakse klaaspurki, mis tihedalt suletakse. Metallilist elavhõbedat tuleb hoida veega anumas nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakend markeeritakse: “Elavhõbedajäätmed”. Elavhõbedajäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (8) Kasutusest kõrvaldatud päevavalguslambid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (9) Ettevõtjad tagavad kontrolli loomsete kõrvalsaaduste käitlemise üle oma ettevõtetes.

 (10) Loomsete kõrvalsaaduste valdaja korraldab tema valduses olevate loomsete kõrvalsaaduste (surnud loomad) käitlemise volitatud veterinaararsti poolt esitatud nõuete kohaselt viisil, mis välistab haigustekitajate ja ohtlike ainete leviku.

§ 30.  Tervishoiuasutuses tekkivate olmejäätmete käitlemine

 (1) Olmejäätmed käesoleva peatüki mõistes on sellised tervishoiuasutuses tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, s.h koristusjäätmed.

 (2) Olmejäätmed kogutakse tekkekohas jäätmekotti ja säilitatakse üleandmiseni jäätmekäitlejale olmejäätmete mahutis.

 (3) Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale veoettevõttele edasiseks käitlemiseks.

§ 31.  Tervishoiuasutuses tekkivate taaskasutatavate jäätmete käitlemine

 (1) Klaasijäätmed kogutakse spetsiaalsesse klaaspakendi kogumise mahutisse, millel on pakendi taaskasutus organisatsiooni (kogumist-ja vedu korraldava ettevõtte) nimi, aadress ja kontakttelefoni number. Klaasijäätmete äravedu korraldatakse vastavalt vajadusele.

 (2) Vanapaber ja kartong sorteeritakse tekkekohas ja säilitatakse paberi- ja papijäätmete kogumise konteineris kuni üleandmiseni taaskasutusorganisatsioonile. Kogumismahutil peab olema kogumisettevõtte nimi, aadress ja kontakttelefoni number. Paberi ja kartongi äravedu korraldatakse vastavalt vajadusele.

 (3) Diskreetseid andmeid sisaldav vanapaber, kas purustatakse tervishoiuteenust osutavas ettevõttes või kogutakse spetsiaalsesse lukustatavasse mahutisse, mis antakse edasiseks töötlemiseks vastavale jäätmekäitlejale.

 (4) Kohapeal purustatud paberijäägid võib paigutada vanapaberi ja papi kogumise mahutisse.

7. peatükk VASTUTUS JA JÄRELVALVE KORRALDUS JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA NÕUETE RIKKUMISEL 

§ 32.  Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumine

  Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust jäätmeseaduses ja pakendiseaduses sätestatud korras.

§ 33.  Järelevalve

  Järelevalvet eeskirja täitmise üle peab vallavalitsus või selleks volitatud isik(ud).

§ 34.  Keskkonnasaaste likvideerimine

 (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

 (2) Kui saastaja ei täida käesolevas eeskirjas toodud kohustusi, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

 (3) Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused.

 (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 35.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Häädemeeste Vallavolikogu 18. juuni 2008. a määrus nr 13 „Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri“ (KO 2008, 114, 1629), Häädemeeste Vallavolikogu 18. juuni 2008. a määrus nr 14 „Häädemeeste valla korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend“ (KO 2008, 114, 1630; 2010, 45, 613).

§ 36.  Üleminekusätted

 (1) Käesoleva jäätmehoolduseeskirja jõustumisel loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks käesoleva jäätmehoolduseeskirja §-s 35 nimetatud õigusaktide alusel korraldatud jäätmeveoga liitunud isikud.

 (2) Käesoleva määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse kehtivatest õigusaktidest.

§ 37.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Andrus Soopalu
Volikogu esimees

Lisa 1 Jäätmehoolduseeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted

Lisa 2 Jäätmeõiend

Lisa 3 Jäätmeteatis

Lisa 4 Taotlus korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks lugemiseks

Lisa 5 Taotlus korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitumiseks

Lisa 6 Taotlus jäätmemahuti tühjendamise sageduse muutmiseks

Lisa 7 Taotlus ühise jäätmemahuti kasutamiseks

Lisa 8 Kinnitus korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks loetud kinnistu mittekasutamise kohta