Leisi valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kehtestamine
Vastu võetud 16.06.2014 nr 15
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37 ja veeseaduse § 32 lg 5 p 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Käesolev reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib õigussuhteid, mis tekivad reovee kohtkäitluse ja kogumismahutitest äraveoga Leisi valla haldusterritooriumil.
(2) Reovee kohtkäitlusrajatiste paigaldamine ja rajamine toimub ehitusseaduse, veeseaduse ja nende rakendusaktide ning Leisi valla ehitusmääruse kohaselt.
(3) Eeskiri kehtib juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes:
1) tegelevad reovee kohtkäitlusega ning seoses sellega vajavad ja kasutavad purgimisteenust;
2) osutavad purgimisteenust.
(4) Käesolevat eeskirja ei kohaldata, kui kinnistu omanikul peab veeseaduse kohaselt olema heitvee ärajuhtimiseks vee erikasutusluba.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseaduse ja nende rakendusaktides toodud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.
(2) Lisaks kasutatakse käesolevas eeskirjas järgmisi mõisteid:
1) reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist nõuetele puhastamist vajav kasutusel olnud vesi. Lisaks hõlmab eeskirjas see ka fekaale ja reovee puhastamise käigustekkivat setet;
2) heitvesi – suublasse juhitav kasutusel olnud vesi;
3) suubla – veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi;
4) reovee kohtkäitlus – reovee kogumine, puhastamine ja selle tulemusena tekkiva heitvee immutamine pinnasesse, samuti reoveesette kompostimine kinnistu piires;
5) reovee kohtkäitlusrajatis – reovee kogumismahuti, omapuhasti või kuivkäimla lampkast;
6) omapuhasti – reoveepuhasti, mille suublaks on pinnas ja projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekvivalenti;
7) reovee kogumismahuti – pealt suletav lekkekindel äravooluta rajatis reovee kogumiseks;
8) purgimisteenus – reovee kohtkäitluserajatisest reovee või -sette eemaldamine ja äravedu fekaaliveokiga ning selle kasutusloaga kanalisatsiooni purglasse väljutamine.
9) kaitstud põhjaveega ala – ala kus põhjaveekihil lasub üle 10 m paksune moreenikiht või üle 2 m paksune savikiht.
10) nõrgalt kaitstud põhjaveega ala – ala kus põhjaveekihil lasub 2-10 m paksune moreenikiht, kuni 2 m paksune savi-või liivsavikiht või 20-40 m paksune liiva- või kruusakiht.
11) kaitsmata põhjaveega ala – karstialad, alvarid ja alad, kus põhjaveekihil lasub kuni 2 m paksune moreenikiht või kuni 20 m paksune liiva- või kruusakiht
§ 3. Reovee kohtkäitluse ala
(1) Reovee kohtkäitlus on lubatud olmereovee käitlemiseks selle tekkekoha kinnistu piires.
(2) Mitme kinnistu tarbeks on lubatud paigaldada reovee kogumismahuti või rajada omapuhasti juhul, kui tegevus on majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud.
(3) Reovee kogumismahuti või omapuhasti on lubatud paigaldada kinnistule, mis jääb väljapoole Leisi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga hõlmatud ala.
(4) Erandkorras ajutise lahendusena on lubatud kasutada reovee kogumismahutit ühiskanalisatsiooniga alal kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni.
§ 4. Nõuded reovee kohtkäitlusrajatisele
(1) Lubatud on paigaldada sertifitseeritud reovee kogumismahutit või sertifitseeritud omapuhastit/septikut.
(2) Vallavalitsuse kooskõlastuse alusel on lubatud katta olemasolev reovee kogumismahuti seestpoolt spetsiaalse vettpidava kihiga pädeva isiku poolt vastavalt toote paigaldamise juhendile.
(3) Reovee kohtkäitlusrajatis ja sellega ühendatud torustik peab olema lekkekindel ning kaitstud külmumise eest.
(4) Nõuded reovee kohtkäitlusrajatisele:
1) reovee kohtkäitlusrajatise mahuteid peab olema võimalik aastaringselt tühjendada ning tuleb tagada fekaaliveoki juurdepääs;
2) vältida tuleb vihma- ja lumesulamisvee sattumist reovee kohtkäitlusrajatisse;
3) reovee kohtkäitlusrajatise mahutite ja kaevude luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt;
4) reovee kogumismahuti ja omapuhasti tuleb paigaldada pinnasesse, tagades nende liikumatuse;
5) reovee kogumismahuti ja omapuhasti peab olema ventileeritav.
§ 5. Reovee kogumismahuti paigaldamine ja kasutusele võtmine
(1) Uue hoone ehitamisel tuleb lahendada reovee kogumismahuti paigaldamine koos hoone ehitusprojektiga.
(2) Olemasoleva reovee kogumismahuti väljavahetamisel või asendamisel uuega, tuleb vallavalitsusele esitada tehnosüsteemide muutmiseks kirjaliku nõusoleku taotlus koos kinnistu asendiplaaniga, va eeskirja punkt 5.3 nimetatud juhul.
(3) Reovee kogumismahuti väljavahetamisel samaväärse vastu endises asukohas, selle materjali ning mahtu vähem kui 2 m3 muutmata, tuleb vallavalitsusele esitada vabas vormis avaldus koos kinnistu asendiplaaniga. Sel juhul on tööde tegemise aluseks vallavalitsuse kooskõlastus.
(4) Reovee kogumismahuti kasutusele võtmise tingimused:
1) kui reovee kogumismahuti paigaldatakse koos hoone ehitamise või rekonstrueerimisega ehitusprojekti ja ehitusloa kohaselt, siis eraldi ehitise teatist esitama ei pea. Reovee kogumismahuti andmed esitatakse koos hoone kasutusloa taotlusega;
2) vallavalitsuse nõusoleku või kooskõlastuse alusel paigaldatud reovee kogumismahuti kohta tuleb esitada teatis 5 tööpäeva jooksul mahuti paigaldamise päevast arvates. Vallavalitsusel on õigus nõuda reovee kogumismahuti ülevaatust ja katsetamist selle lekkekindluse tõendamiseks.
§ 6. Omapuhasti rajamine ja kasutusele võtmine
(1) Omapuhasti asukoha kavandamisel tuleb esmalt teha kindlaks puhastatud heitveele võimalik suubla: veekogu või pinnas.
(2) Kui suublaks on pinnas, määratakse krundi põhjavee loodusliku reostuskaitstuse kategooria – kas põhjavesi on kaitsmata või kaitstud. Põhjavee loodusliku kaitstuskategooria kindlakstegemiseks võetakse aluseks Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaart, asjakohased registrid ja kaardirakendused.
(3) Kui lähikonnas asuvate puurkaevude geoloogiliste läbilõigete või laboratoorsete analüüside osas on info puudulik ja/või vallavalitsusel on kahtlus põhjavee liikumise suuna osas, tellib taotleja hüdrogeoloogilise uuringu selleks vastavat litsentsi omavalt eksperdilt.
(4) Pinnasesse võib immutada:
1) kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel ainult bioloogiliselt puhastatud heitvett.
2) nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel heitvett pärast mehaanilist puhastamist kuni 5 m3 ööpäevas juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, välja arvatud vesikäimlast pärit reovesi.
3) kaitstud põhjaveega aladel mehaaniliselt puhastatud heitvett kuni 5 m3 ööpäevas.
(5) Omapuhasti asukoha kavandamisel tuleb täiendavalt:
1) arvestada, et see paikneks kohas, mida ei ohusta üleujutused või kus puhasti avarii korral reovesi ei ohustaks põhjavett;
2) tagada, et puhasti jääks joogiveekaevu(de) ja põhjavee liikumissuuna suhtes allanõlva, allanõlva paiknemist ja põhjavee liikumist arvestatakse üldjuhul maapinna reljeefi järgi (geodeetiline alusplaan);
3) tagada, et puhasti jääks elamust vähemalt 10 m kaugusele ning septik vähemalt 5 m kaugusele;
4) tagada, et omapuhasti kaugus teest, jalgrajast või krundi piirist oleks vähemalt 5 m;
5) tagada, et reovee kohtkäitlusrajatis ei paikneks lähemal kui 50 m veehaarde (puurkaevu) sanitaarkaitseala piirist või veehaarde hooldusala välispiirist;
6) tagada, et heitvee pinnasesse juhtimisel imbsüsteemist oleks immutuskaugus vähemalt 20 kuni 50 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust, kaugus sõltub suublaks oleva pinnase omadustest ja maapinna kaldest.
(6) Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest, tase määratakse kindlaks omapuhasti väljavalitud kohas kõige sademeterohkemal ajal pinnasesse kaevatud augus.
(7) Kui põhjavesi on liiga kõrgel, tuleb alandada seda drenaaži või kraavitusega või teha maapealne pinnasepuhasti.
(8) Kui omapuhasti kuja ulatub naaberkinnistule, tuleb puhasti rajamine kooskõlastada ka naaberkinnistu omanikuga.
(9) Imbväljaku lubatud kaugus veekogudest ühtib seadusega kehtestatud muude rajatiste ehituskeeluvööndiga.
(10) Omapuhasti rajamiseks tuleb koostada ehituskrundi maapinna kõrgusandmetega geodeetiline alusplaan vastavat litsentsi omava spetsialisti poolt. Plaanile kantakse muuhulgas ka krundi piir, hooned ja omapuhasti kujasse jäävad kaevud.
(11) Omapuhasti ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud majandustegevuse registri vastavat registreeringut omava isiku poolt.
(12) Omapuhasti rajamiseks väljastab vallavalitsus esitatud taotluse alusel ehitusseadusele vastava ehitusloa või kirjaliku nõusoleku.
(13) Vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või ehitusloa alusel rajatud omapuhastile tuleb taotleda ehitusseadusega sätestatud kasutusluba.
§ 7. Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamine ja hooldus
(1) Reovee kohtkäitlusrajatist (reovee kogumismahuti, omapuhasti, septik või kuivkäimla lampkast) tuleb kasutada vastavalt selle otstarbele ja kasutamisjuhendile.
(2) Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamise ja hoolduse eest vastutab reovee rajatise omanik või selleks volitatud esindaja.
(3) Omapuhasti seisukorda tuleb vähemalt kord poolaastas kontrollida, tulemused on soovitav kanda vabas vormis peetavasse hoolduspäevikusse, vajadusel teha hooldustöid.
(4) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik peab nõudma tema poolt tellitud purgimisteenuse osutajalt pärast töö tegemist vastavat kviitungi äraveetud koguse ja kuupäeva kohta ning säilitama seda vähemalt 2 aastat, et keskkonnainspektori või vallavalitsuse volitatud kontrollija nõudmisel oleks see ettenäidatav kui faktiline tõendusmaterjal käitlusrajatise nõuetekohasest kasutamisest ja hooldusest.
§ 8. Reovee kohtkäitlusrajatise mahutite tühjendamine ning reovee ja purgimise kord
(1) Reovee kohtkäitlusrajatise mahutite tühjendamise, reovee äraveo ja purgimise teenust osutav ettevõtja (edaspidi purgija) peab omama registreeringut äriregistris.
(2) Purgija peab teenuse osutamisel purgimisloa saamiseks sõlmima lepingu vastava vee-ettevõtjaga, kelle tegevuspiirkonnas purgimine toimub.
(3) Purgimisteenuse osutaja on kohustatud väljastama kliendile igakordselt teenuse osutamise kohta dokumendi (kviitungi), kus on kirjas teenuse lühikirjeldus, teisaldatav kogus ja kuupäev.
(4) Reovett on lubatud purgida üksnes spetsiaalsetesse purgimiskohtadesse. Väljaspool spetsiaalseid purgimiskohti on kogutud reovee ärajuhtimine keelatud.
(5) Kuivkäimla tühjendamise tingimused:
1) kuivkäimla sisu tohib oma kinnistul kompostida vaid hajaasustuse aladel;
2) kuivkäimla kompostitud sisu võib väetamiseks kasutada mitte varem, kui aasta pärast kompostimist;
3) kuivkäimla kompostitud sisu ei tohi paigutada lumele või külmunud pinnasele.
§ 9. Järelevalve ja vastutus
(1) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle korraldab Leisi vallavalitsus, kaasates vajadusel vastava ala spetsialiste ja eksperte.
(2) Reovee kohtkäitlusega kinnistul vastutab eeskirja nõuete täitmise eest kohtkäitlusrajatise omanik või volitatud esindaja.
(3) Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamise, äraveo ja purgimise ajal tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust eeskirja § 8 lõikes 1 nimetatud ettevõtja (purgija).
(4) Reovee kogumismahuti lekkekindluse või omapuhasti töökindluse tõendamiseks on järelevalvajal õigus nõuda reovee kohtkäitlusrajatise omanikult pädeva eksperdi poolset kontrollimist.
(5) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust igast rajatise avariist, sealhulgas reovee kogumismahuti lekkest, ning võtma tarvitusele meetmed tekkinud reostuse koheseks peatamiseks, kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse ning tervisekaitse tagamiseks.
(6) Järelevalvajal on õigus rikkumiste avastamisel teha rikkujale ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Rikkumiste tähtajaks mittekõrvaldamisel on vallavalitsusel õigustühistada väljaantud kohtkäitlusrajatise kasutusluba, samuti korraldada erakorralisel vajadusel rikkuja kulul rajatise nõuetele vastavusse viimine.
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.
Andrus Kandima
volikogu esimees
Facebook
Twitter