Luunja Vallavolikogu määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2019-06-27 41 RT IV2019-07-09+03:00201944090720190042019-07-12+03:00 1 2019-07-03 maarus_1_10.02.2010.xsd 409072019004 7 2025-01-28 Gerly Kuivkaev 1047420Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks avaldamineesitatud avaldamiseks12019-07-03Katrin Madisson Luunja valla finantsjuhtimise kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõike 7, § 20, § 21 lõike 1 ja § 29 alusel.1Üldsätted1Määruse reguleerimisala1Luunja valla finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) sätestab Luunja valla:1eelarvestrateegia koostamise ja vastuvõtmise põhimõtted;2eelarve ja lisaeelarve koostamise, menetlemise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted;3vastu võtmata eelarve korral väljaminekute tegemise põhimõtted;4majandusaasta aruande menetlemise ja kinnitamise põhimõtted;5reservfondi moodustamise ja kasutamise põhimõtted;6finantsdistsipliini tagamise meetmed.2Kord on täitmiseks kohustuslik vallavalitsusele, vallavalitsuse ametiasutuse struktuuriüksustele ja vallavalitsuse ametiasutuse hallatavatele asutustele.2Määruse kohaldumisalaKäesolevat määrust kohaldatakse eelarvest vahendite taotlemisele ning eelarvest eraldatud vahendite jaotamisele, kasutamisele, aruandlusele ja kontrollile juhul, kui seadusest või muust õigusaktist või välisabi vahenditega rahastatava projekti kohta kehtivatest reeglitest ei tulene teistsugust regulatsiooni.3Mõisted1Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:1struktuuriüksus – vallavalitsuse ametiasutuse valdkond;2alaeelarve – ametiasutuse Luunja Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), struktuuriüksuse ja vallavalitsuse hallatava asutuse tulude ja kulude detailne jaotus vastavalt majanduslikule sisule lähtudes eelarve klassifikaatorist;3sõltuv üksus – vallavalitsuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud vallavalitsuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud üksuste valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10% vastava aasta põhitegevuse tuludest.2Käesolevas korras täpsustamata mõisteid kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) ja raamatupidamise seaduse tähenduses.2Eelarve koostamise üldpõhimõtted4Eelarveaasta1Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.2Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks.5Eelarve arvestuspõhisusEelarve on tekkepõhine, milles majandustehingud kajastatakse vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.6Eelarve ülesehitus1Eelarve koosneb järgmistest osadest:1põhitegevuse tulud;2põhitegevuse kulud;3investeerimistegevus;4finantseerimistegevus;5likviidsete varade muutus.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelarveosade detailsus (liigendus) peab vastama käesoleva määruse § 7 sätestatule.3Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Vallavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt vastavalt korra 6. peatükis sätestatule.7Eelarveosade liigendus1Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi:1maksutulud, sh füüsilise isiku tulumaks, maamaks ning teede ja tänavate sulgemise maks;2tulud kaupade ja teenuste müügist;3saadavad toetused tegevuskuludeks, sh tasandusfond ja toetusfond;4muud tegevustulud.2Põhitegevuse tulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta tuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangasaldode muutusele.3Põhitegevuse kulude eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi:1antavad toetused;2muud tegevuskulud.4Põhitegevuse kulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta kuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangasaldode muutusele.5Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi:1põhivara müük (+);2põhivara soetus (-);3põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);4põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);5osaluste müük (+);6osaluste soetus (-);7muude aktsiate ja osade müük (+);8muude aktsiate ja osade soetus (-);9tagasilaekuvad laenud (+);10antavad laenud (-);11finantstulud (+);12finantskulud (-).6Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1, 5 ja 7 nimetatud müügid planeeritakse müügist saadava tuluna, mitte müügist saadava kasumi või kahjumina.7Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse:1kohustuste võtmine (+);2kohustuste tasumine (-).8Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse:1raha ja pangakontode saldo muutus;2rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;3soetatud võlakirjade saldo muutus.Eelpool nimetatud kirjed planeeritakse ühel kirjel likviidsete varade muutusena. Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega.9Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1-8 sätestatule liigendatakse eelarve järgmiselt:1hallatavate asutuste omatulud üldistatuna;2põhitegevuse kulud tegevusalade lõikes;3investeerimistegevus tegevusalade lõikes.8Eelarve koostamise ja vastuvõtmise detailsus ja sisu1Volikogu võtab vastu eelarve, mis on liigendatud vastavalt käesoleva korra § 7 toodud detailsuses.2Lähtudes volikogus vastuvõetud eelarvest kinnitab valitsus korraldusega struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste alaeelarved majandusliku sisu järgi kahekohaliste tulu- ja kululiikide lõikes.3Eelarvestrateegia koostamine, tähtajad ja vastuvõtmine9Eelarvestrateegia koostamine1Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatud tegevuste finantseerimist.2Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument.3Eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varadega tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuste taotlemisel.4Eelarvestrateegia koostamist juhib vallavalitsus.5Eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse KOFS § 20 sätestatud nõuetest.6Eelarvestrateegia hõlmab iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.7Eelarvestrateegia eelnõu koostab vallavalitsus koos sõltuvate üksustega ja esitab vastuvõtmiseks vallavolikogule.10Eelarvestrateegia koostamise tähtajad1Vallavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu enne avalikustamist volikogule heaks kiitmiseks hiljemalt augusti lõpuks, et volikogule jääks aega sisuliselt arutamiseks.2Vallavalitsus avalikustab eelarvestrateegia eelnõu valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.3Teade eelarvestrateegia eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla veebilehel.4Huvitatud isikutel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kirjalikke ettepanekuid eelnõu muutmiseks või täiendamiseks.5Avaliku väljapaneku tulemuste ja ettepanekute arutamiseks viib vallavalitsus läbi avaliku arutelu hiljemalt septembri lõpuks.11Eelarvestrateegia vastuvõtmine1Volikogu kinnitab eelarvestrateegia määrusega arvestusega, et eelarvestrateegia hõlmab iga aasta 15.oktoobri seisuga vähemalt nelja eelarveaastat. Vallavalitsus esitab Rahandusministeeriumile andmed eelarvestrateegia kohta eelarveaastale eelneva aasta 30. oktoobriks.2Eelarvestrateegia ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.4Eelarve koostamine, vastuvõtmine, avalikustamine ja täitmine12Eelarve eelnõu koostamise põhimõtted1Eelarve eelnõu koostamist juhib vallavalitsus.2Struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste juhid koostavad alaeelarvete liigenduses eelarveprojekti taotlused koos seletuskirjaga lähtudes järgnevaks aastaks kinnitatud eelarvestrateegiast, valla arengukavast, asutuste tegevus- või arengukavadest, vallavalitsuse juhistest ning esitavad need vallavalitsusele hiljemalt 1. novembriks.3Struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste esitatud seletuskiri peab sisaldama selgitust taotletud vahendite suuruse ja kasutamise otstarbe kohta, sealhulgas eelnõu koostamise alusandmeid kavandataval aastal (nt laste-, klasside-, päevade arv) ja kulude arvestust, tuues eraldi välja arvestused ja selgitused lisanduvatele kuludele, mis on seotud uute objektide käiku minekuga või muudatustega õigusaktides, ettepanekuid kulude rahastamise allikate kohta ja ülevaadet kavandatavaks eelarveaastaks lõppenud erinevate kulude (projektid, üritused, uute ruumide sisustamised jne) mahu ja sisu kohta.4Eelarve eelnõu koostamisel hindab vallavalitsus struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste eelarvete taotlustes esitatud tulude ja kulude põhjendatust ning nende vastavust eelarvestrateegiale, valla arengukavale ja muudele õigusaktidele.5Eelarve eelnõu koostamisel peetakse vajadusel läbirääkimisi struktuuriüksuste juhtide, hallatavate asutuste juhtide ja vallavalitsuse liikmete vahel.6Eelarve eelnõu koostamisel lähtub vallavalitsus otstarbekuse, optimaalsuse ja säästlikkuse põhimõttest.7Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:1selgitused ja põhjendused jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta olulisemate muutuste kohta käesoleva määruse § 7 kirjeldatud detailsuses;2ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;3ülevaade kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimise allikatega;4valla oodatav põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus eelseisva eelarveaasta lõpus;5selgitused eelarve eelnõus ja eelarvestrateegias esinevate andmete oluliste erinevuste kohta;6muu oluline informatsioon eelseisva eelarveaasta kohta.13Eelarve eelnõu esitamine, menetlemine ja vastuvõtmine1Vallavalitsus esitab eelarve eelnõu koos seletuskirjaga hiljemalt eelarveaasta eelneva aasta 1. detsembriks vallavolikogu liikmetele.2Eelarve eelnõu esimesel lugemisel tutvustatakse eelarve eelnõu sisu.3Pärast eelarve eelnõu esimest lugemist annab vallavolikogu tähtaja eelarve eelnõule muutmise ettepanekute tegemiseks.4Volikogu alatised komisjonid analüüsivad eelarve eelnõud ning esitavad omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. Muudatusettepanekud esitatakse volikogu kehtestatud tähtajaks enne eelarve teist lugemist.5Eelarve eelnõu muutmise ettepanekutele, mis tingivad projektis ettenähtud tulude või kulude vähendamise/suurendamise, ümberpaigutamise, lisatakse algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Püsiva iseloomuga väljaminekute korral lisatakse mõjude hinnang kolmele eelseisvale eelarveaastale.6Vallavalitsusel on õigus esitada parandusettepanekute kohta oma arvamus.7Vallavalitsus võib teha volikogule ettepaneku muudatusettepaneku tagasilükkamiseks juhul kui see on vormistatud puudulikult, selle mõjusid või katteallikaid ei ole piisavalt selgitatud või see ei ole kooskõlas kehtiva arengukava ja eelarvestrateegiaga. Eelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus ega volikogu arvestama neid muutmise ettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele ei ole lisatud katteallikaid.8Kõik tähtaegselt esitatud parandus- ja täiendusettepanekud esitatakse koos vallavalitsuse seisukohaga ja majanduskomisjoni arvamustega volikogu eelnõu teiseks lugemiseks.9Eelarve eelnõu muutmise ettepanekuid hääletatakse esitajate nõudmisel vallavolikogu istungil eelarve teise lugemise käigus.10Kui riigieelarvelised eraldised saavad vallavalitsusele teatavaks pärast eelnõu esitamist vallavolikogule viiakse vastavad muudatused eelnõusse selle menetlemise käigus.11Eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt kaks lugemist. Eelarve võib volikogu vastu võtta teisel lugemisel.12Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.13Eelarvega otsustab volikogu kohustuste (laenu võtmine investeeringuteks, arvelduslaenu võtmine, laenu võtmine välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks) võtmiseks vallavalitsusele loa andmise, määrates ära kohustuste piirmäärad.14Eelarvega otsustab volikogu sõltuvale üksusele laenu andmise (sealhulgas laenu tähtaja) või kehtestab sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu andmiseks piirmäära, milleni võib antavate laenude kogusumma ulatuda.15Vastuvõetud eelarve koos seletuskirjaga avalikustatakse valla veebilehel 7 tööpäeva jooksul.16Veebilehel avalikustatakse eelarve (ka lisaeelarve) menetlemist käsitlevad volikogu istungite ja volikogu komisjonide protokollid.17Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.18Vallavalitsus kinnitab eelarve jaotuse käesoleva määruse § 8 lõikes 2 sätestatud liigenduses. Korraldus võetakse vastu kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogus.19Struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste juhid kinnitavad alaeelarved kulukontode lõikes hiljemalt ühe nädala jooksul pärast vallavalitsuses eelarve liigendamist.14Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve1Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemiste tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:1seadustest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist;2enne eelarveaasta algust kohustiste täitmiseks sõlmitud lepingust;3investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest;4põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust;5sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;6kohtuotsusest.2Kui eelarve ei ole aasta alguseks vastu võetud, võib kuni eelarve vastuvõtmiseni teha lõikes 1 nimetamata väljamineku vallavolikogu poolt määratud liigenduses ühe kaheteistkümnendiku ulatuses:1eelmise aasta lõpliku eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelnõus vähemalt samas mahus, või2alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatud väljaminekutest, kui need on väiksemad eelmise eelarveaasta lõpliku eelarve vastavatest väljaminekutest.15Lisaeelarve1Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.2Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve koostatakse samas liigenduses kui eelarve.3Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjenduste ja arvestustega kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.4Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga asutuse eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada volikogule negatiivne lisaeelarve.5Lisaeelarvet ei koostata, kui:1sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;2väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;3sissetulekud suurenevad või vähenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad või vähenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.6Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 5 punktis 3 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid või annetused kavandada lisaeelarves.7Kui eelarveaasta jooksul lisaeelarvet enam ei koostata, esitatakse ülevaade käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite ja annetuste kasutusse võtmise kohta volikogule eelarve täitmise aruande koosseisus.8Lisaeelarve võib volikogu vastu võtta esimesel lugemisel.9Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.10Lisaeelarve ja seletuskiri avaldatakse valla veebilehel 7 tööpäeva jooksul.16Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal1Eelmise aasta eelarves ette nähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse eelarve eelnõus, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.2Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelmisel aastal tegemata jäänud väljaminekud, kui need tulenevad:1sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;2sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest;3investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest.3Eelmise aasta tegemata jäänud väljaminekute kavandamiseks uuel eelarveaastal esitavad alaeelarvete kasutajad hiljemalt 15. jaanuariks vallavalitsusele taotluse, kus näidatakse väljamineku sihtotstarve, finantseerija ja summa.4Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse vallavalitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.17Alaeelarve muutmine1Alaeelarvete muutmiseks esitab eelarve täitmise eest vastutav isik vallavalitsusele taotluse koos seletuskirjaga.2Vallavalitsus võib, lähtudes alaeelarve vastutava isiku taotlusest, eelarveaasta jooksul muuta alaeelarvet vallavolikogu kinnitatud eelarve põhitegevuse tulude või põhitegevuse kulude kogumahu piires.3Alaeelarvesisesed muudatused kinnitab vallavalitsus korraldusega.4Riigieelarvest ja muudelt rahastajatelt eelarveaasta jooksul saadavad sihtotstarbelised eraldised ja nende arvelt tehtavad väljaminekud võib vallavalitsus lisada eelarvesse korralduse alusel eelarvesse arvestatud sihtotstarbeliste eraldiste kogusumma piires.18Eelarve täitmine1Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud vara ja kohustistega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses tekkepõhiste arvestuspõhimõtetega. Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.2Asutuse juhil ja teistel alaeelarvete eest vastutavatel isikutel on õigus võtta rahalisi kohustusi ainult neile eelarves selleks ettenähtud kulude piires.3Eelarve täitmise käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral on vallavalitsusel õigus piirata eelarves ette nähtud väljaminekute tegemist, teavitades sellest vallavolikogu.4Põhitegevuse kulude eelarveosa ja investeerimistegevuse eelarveosa täitmisel võib üht eelarveosa täita samas mahus rohkem, kui teist eelarveosa vähem, juhul kui planeeritud tehing põhivara arvele võtmise reeglite kohaselt klassifitseeritakse teisiti kui eelarvesse kavandati.5Kaupade ja teenuste müügieelarve alatäitmise korral on vallavalitsusel õigus vähendada vastavate vallavalitsuse struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste finantseerimist alatäitmise summa võrra.6Kaupade ja teenuste müügieelarve üle täitmise korral on vallavalitsusel õigus suurendada vastavate vallavalitsuse struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste finantseerimist üle täitmise summa võrra.7Eelarve täitmisel on lubatud kajastada arvestuspõhimõtetest tulenevaid amortisatsioone, allahindlusi, maha kandmisi, väärtuse muutusi, ebatõenäoliseks laekuvaks hindamisi, eraldiste moodustamist ning muid raamatupidamise arvestuspõhimõtetest tulenevaid ümberhindlusi ja korrigeerimisi, olenemata sellest, kas need olid eelarves ette nähtud või mitte.8Vallavalitsuse ametiasutuse struktuuriüksuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste eelarve täitmise eest vastutab vallavalitsuse ametiasutuse struktuuriüksuse juht ning ametiasutuse hallatava asutuse juht. Eelarve täitmisel peab kinni pidama vallavolikogu poolt vastu võetud eelarvest, sealhulgas tuleb maksimaalselt tagada eelarves kavandatud tulude laekumine.19Laenu andmine1Kui vallavolikogu on kehtestanud sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu andmiseks piirmäära, otsustab laenu andmise sõltuvale üksusele vallavalitsus korraldusega.2Laenulepingu olulised tingimused, mida ei ole määranud vallavolikogu, määrab vallavalitsus.20Välisabi vahenditega rahastatava projekti sildfinantseerimine1Välisabi vahenditega rahastatava projekti või muu välisabi vahenditega rahastatava tegevuse sildfinantseerimiseks annab nõusoleku vallavanem käesoleva määruse §13 lõike 13 kohaselt määratud mahu piires.2Sildfinantseerimise korras eraldatakse vahendeid jooksvaks aastaks, vahendid võivad rahastajalt tagasi laekuda ka järgmistel eelarveaastatel.21Eelarvest eraldatud vahendite kasutamine, aruandlus ja kontroll1Eelarvest eraldatud vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.2Kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, otsustab eelarvest füüsilisele ja juriidilisele isikule vahendite eraldamise vallavalitsus korraldusega.3Füüsilisele või juriidilisele isikule eelarvest vahendite eraldamise eelduseks on, et eraldise saaja on esitanud varasemalt Luunja vallalt saadud vahendite kasutamise kohta õigeaegselt nõuetekohase aruande.4Eelarvest füüsilisele või juriidilisele isikule eraldatud vahendite ülekandmise, kasutamise ja vahendite kasutamise kohta aruande esitamise kohta sõlmitakse leping sõltumata eraldatud vahendite suurusest, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Lepingus peab sisalduma sihtotstarve, milleks eraldatud vahendeid kasutada tuleb.5Füüsiline ja juriidiline isik, kellele on eelarvest vahendid eraldatud, on kohustatud1lubama vallavalitsuse määratud isikutel eelarvest eraldatud vahendite kasutamist kontrollida nii dokumentide esitamisega kui oma elu- või asukohas kohapeal;2eristama eelarvest eraldatud vahendid oma raamatupidamises muust tulust ning kulud muust kulust;3esitama eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vahendite kasutamist, kuid mitte hiljem kui toetuse saamisele järgneva aasta 10.jaanuariks;4tagastama eelarvest eraldatud vahendid, mis jäid lepingus sätestatud sihtotstarbel kasutamata, aruande esitamise tähtajaks lepingus näidatud arvelduskontole.6Kui eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kontrollimisel ilmneb käesoleva määruse või sõlmitud lepingu rikkumisi ning kõiki eelarves eraldatud vahendeid ei ole veel eraldise saajale üle kantud, otsustab lepingu allkirjastanud struktuuriüksuse juht rikkumise ulatusest lähtuvalt, kas peatada või lõpetada edasine vahendite ülekandmine osaliselt või täielikult. Vajadusel muudetakse eelarve jaotust, vähendades eraldise saajale eraldatud vahendite mahtu.7Kui eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kontrollimisel ilmneb käesoleva määruse või sõlmitud lepingu rikkumisi, otsustab lepingu allkirjastanud struktuuriüksuse juht eraldise saajale üle kantud vahendite osas, kas nõuda üle kantud vahendid tagasi osaliselt või täielikult.8Vallavalitsus võib kinnitada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepingu vormi ja eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta esitatava aruande vormi.5Aruandlus ja kontroll22Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus1Eelarve täitmise arvestust peab vallavalitsuse ametiasutus vastavalt raamatupidamise seadusele, KOFS-ile, raamatupidamisstandarditele, valla raamatupidamise sise-eeskirjale ning teistele eelarvekorraldust reguleerivatele õigusaktidele.2Vallavalitsus esitab andmed eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta (eelarveandmik) Rahandusministeeriumile vastavalt KOFS § 30 sätestatud tingimustel, vormidel ja tähtaegadel.3Valla eelarve täitmise aruanne koostatakse iga kvartali lõppedes ja avalikustatakse valla veebilehel kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.4Vallavalitsuse ametiüksuse struktuuriüksuste ja ametiasutuse hallatavate asutuste eelarve täitmise aruanne koostatakse jooksvalt raamatupidamistarkvara PMen veebirakenduses ja eelarve täitmise eest vastutavale isikule väljastab raamatupidamine aruannetele juurdepääsud.5Eelarve täitmise aruanne kuulub raamatupidamise aruande koosseisu.6Eelarve täitmise aruanne esitatakse raamatupidamise aastaaruande koosseisus, samas detailsuses kui volikogu poolt kinnitatud eelarve. Aruandes esitatakse esialgne eelarve, lõplik eelarve ja eelarve täitmise andmed.7Eelarve täitmise aruandes ei esitata võrreldavaid arvnäitajaid eelnenud eelarveaasta kohta.23Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine1Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis ja KOFS-is sätestatud erisusi.2Majandusaasta aruande kiidab heaks vallavalitsus oma protokollilise otsusega.3Luunja valla valitseva mõju all olev juriidiline isik esitab kinnitatud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslik, vallavalitsusele nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.4Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud konsolideeritud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.5Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ning kuulab ära seda auditeerinud audiitori, kes selgitab olulisemate auditi käigus tehtud tähelepanekute ja avastatud ebareeglipärasuste sisu. Seejärel koostab revisjonikomisjon kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevusest.6Volikogu kinnitab otsusega majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks.7Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.6Reservfond24Reservfondi moodustamine1Reservfond moodustatakse iga-aastaselt eelarve põhitegevuse kulude koosseisus.2Reservfondi suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel.3Volikogu võib lisaeelarvega muuta reservfondi suurust.25Reservfondist raha eraldamise alusedReservfondi kasutatakse reeglina ühekordsete ettenägemata kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse kavandada:1isikutele ja vallaasutustele kriisiolukordade ja õnnetusjuhtumite ennetamiseks ning õnnetusjuhtumite tagajärgede likvideerimiseks vajaliku kulu katmiseks;2eelarvesse arvestatud väljaminekute katmiseks, mille tegelik kulu on planeeritust suurem ja väljamineku suurenemist ei olnud võimalik eelarve koostamisel ette näha, kuid nimetatud kulud on vajalikud valla tegevuse korraldamiseks ning kohustuste täitmiseks;3projektide oma- ja kaasfinantseerimise kulud;4kohtulahenditest tulenevad ja juriidilised kulud;5ettekirjutiste tähtaegseks täitmiseks;6teenistujate koondamishüvitiste kulude katmiseks;7kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 54¹ alusel makstavaks hüvitiseks;8seadustest või muudest õigusaktidest tulenevad täiendavad kulud;9muud ettenägematud ning põhjendatud kulud, ootamatult ilmnenud kiireloomuliste probleemide lahendamiseks;10eelarveaasta kestel volikogu otsusega moodustavate asutuste või nende struktuuriüksuste finantseerimiseks;11eelarveaastal ettenähtud investeeringuobjektide kallinemisega seotud kulude katmiseks.26Reservfondi kasutamine1Reservfondi kasutamist korraldab vallavalitsus.2Reservfondist raha eraldamiseks esitatakse taotleja poolt vallavalitsusele kirjalik taotlus koos üksikasjaliku arvestuse ja põhjendusega raha kasutamise kohta.3Vallavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid selgitusi, rahuldada taotlus täielikult või osaliselt või jätta taotlus rahuldamata koos põhjuse ära näitamisega.4Raha eraldatakse reservfondist vallavalitsuse korraldusega, milles kajastatakse alljärgnev informatsioon:1eraldise saaja nimi;2eraldise summa;3eraldise arvelt tehtavate kulutuste sihtotstarbe kirjeldus;4alaeelarve (tegevusala) nimetus, millisele eelarve reale eraldis suunatakse.5Vallavalitsusel on õigus nõuda reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kulu- dokumente.6Vallavalitsusel on õigus mittesihipäraselt kasutatud vahendid eraldise saajalt tagasi nõuda.7Aruande reservfondi kasutamise kohta esitab vallavalitsus volikogule koos majandusaasta aruandega.7Finantsdistsipliini tagamine27Finantsdistsipliini meetmed1Põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne.2Netovõlakoormus võib ulatuda aruandeaasta lõpuks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud määrani.3Netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud piirmäära välisabi sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra.28Nõuded varadele ja kohustustele1Likviidseteks varadeks on sularaha ja pangakontodel olevad vahendid.2Likviidsete varade paigutamine ja kasutusele võtmise tingimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.3Luunja vald võib anda laenu ainult temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele investeeringuteks ning tagada sõltuva üksuse samaks otstarbeks võetavaid kohustusi. Vald võib temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil anda laenu tingimusel, et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi.4Võlakohustusi võib võtta investeeringuteks; põhivara soetuseks antavaks sihtfinantseerimiseks; osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks või olemasolevate võlakohustuste refinantseerimiseks.5Laenu andmise ja võtmise otsustab vallavolikogu.6Arvelduskrediiti või lühiajalist laenu käibevahendite juhtimiseks võib võtta eelarve või lisaeelarve vastuvõtmisel sätestatud mahus. Arvelduskrediit makstakse tagasi hiljemalt 31.detsembriks.8Finantskontroll29Finantsaudit1Finantsauditi teostab volikogu poolt kinnitatud vandeaudiitor.2Vandeaudiitor koostab majandusaasta aruande kohta sõltumatu audiitori aruande ja esitab selle vallavalitsusele hiljemalt 30. maiks.30Volikogu revisjonikomisjoni kontroll1Revisjonikomisjon lähtub oma töös kehtivast seadusandlusest.2Revisjonikomisjon teostab vähemalt ühe korralise revisjoni aastas.3Revisjonikomisjoni täpne töökord sätestatakse volikogu reglemendis.9Muud sätted31Õigusaktide kehtetuks tunnistamine1Luunja Vallavolikogu 30.06.2016 määrus nr 43 „Luunja valla eelarve menetlemise ja finantsjuhtimise kord“ tunnistatakse kehtetuks.2Luunja Vallavolikogu 27.03.2014 määrus nr 17 „Valla reservfondi kasutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.32Määruse jõustumineMäärus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Volikogu esimeesRadžSauk