Eluruumi tagamise teenuse osutamise kord Narva linnas
Vastu võetud 30.06.2022 nr 17
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1, § 41 lõike 1 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Eluruumi tagamise teenuse osutamise kord Narva linnas (edaspidi kord) kehtestab eluruumi tagamise teenuse taotlemise ja teenuse osutamise tingimused ja korra ning teenuse osutaja ning teenuse saaja õigused ja kohustused.
(2) Eluruumi tagamine on sotsiaalteenus (edaspidi teenus), mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(3) Üldjuhul tagatakse teenus Narva linna omandis oleva sotsiaaleluruumi üürile andmisega.
(4) Juhul kui Narva linnal ei ole sobivat sotsiaaleluruumi teenuse tagamiseks või isikule on võimalik tagada elukoht ilma sotsiaaleluruumi kasutusse andmata, toetades teda muude sotsiaalteenustega ja toetusega, eelistatakse isikule eluruumi leidmist kinnisvaraturult, abistades isikut sobiva eluruumi leidmisel.
(5) Eluruumi tagamise teenuse osutamist korraldab Narva Linna Sotsiaalabiamet (edaspidi ka Sotsiaalabiamet).
(6) Juhul kui isikul on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab Sotsiaalabiamet teda eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi leidmisel.
(7) Käesolevat korda kohaldatakse koostoimes sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja muude eluruumide valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate Eesti Vabariigi ja Narva linna õigusaktidega. Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud erisusi.
§ 2. Mõisted ja põhimõtted
(1) Sotsiaaleluruum (edaspidi ka eluruum) on Narva linnale kuuluv elamu, korter või mõtteline osa sellest või muu omaette ruum, mis on kasutatav alaliseks elamiseks ja vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele ning mis on tunnistatud Narva Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt sotsiaaleluruumiks ning kasutatakse teenuse osutamiseks teenust vajavatele isikutele.
(2) Eluruumide haldaja – juriidiline isik, kes teostab Narva linnale kuuluvate eluruumide haldamist vastavalt halduslepingule.
(3) Teenuse saajal on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. Teenuse saaja peab teenuse taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele.
(4) Teenuse paremaks korraldamiseks on teenuse osutajal ja teenuse saajal kohustus teha koostööd.
(5) Teenuse osutamisel kohaldatakse samuti inimväärikuse, solidaarsuse, avaliku võimu selgitamis- ja abistamiskohustuse, sotsiaalkaitse konfidentsiaalsuse ja muid sotsiaalkaitse põhimõtteid.
(6) Teenuse osutaja võib seaduses ettenähtud juhtudel teenuse saamise õiguse peatada, muuhulgas juhtudel, kui teenuse saaja ei võimalda teenuse osutajal täita hüvitise andmiseks vajalikke ülesandeid, samuti kui isik rikub seaduses sätestatud teenuse andmisega seotud kohustust või teenuse andmise kõrvaltingimust, mille korral seadus sätestab õiguse peatumise. Hüvitise saamise õiguse peatumise aluse äralangemisest tekib isikul uuesti õigus hüvitisele. Vastavalt sotsaalseadustiku üldosa seaduse § 12 lõikele 1 hüvitis on isikule sotsiaalkaitseks makstav rahaline hüvitis või antav mitterahaline hüvitis.
(7) Teenuse saaja õigus teenusele lõpeb seaduses sätestatud alustel, muuhulgas juhul, kui teenuse saaja rikub pahauskselt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud põhikohustust või seaduses teenuse andmisega seotud kohustust või hüvitise andmise kõrvaltingimust, mille korral seadus sätestab õiguse lõppemise. Teenuse saamise õigus lõpeb ka siis, kui teenuse saaja ei osale aktiivselt talle hüvitise andmises, sealhulgas ei täida hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi, mis on konkretiseeritud käesolevas korras.
(8) Kui teenuse taotleja või saaja rikub kohustust, mille rikkumine on teenuse saamise õiguse peatumise või teenuse lõppemise aluseks, otsustab teenuse osutaja teenuse andmise peatada või teenuse osutamise lõpetada rikkumise aluseks oleva asjaolu toimumisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti.
§ 3. Eluruumi tagamise teenuse taotlemine
(1) Teenust on õigustatud taotlema isik (või tema esindaja), kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris (edaspidi rahvastikuregister) registreeritud Narva linn ning kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama, sealhulgas:
1) isik, kellel lõpeb asendushooldus- või järelhooldusteenuse osutamine ning kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht enne asendushooldus- või järelhooldusteenusele suunamist oli Narva linn;
2) isik, kelle eluruum on hävinud või muutunud elamiskõlbmatuks;
3) regulaarseid sotsiaalteenuseid saav isik, sealhulgas lapse hoolekannet vajav või vähekindlustatud pere;
4) isik, kes tulenevalt vanusest, tervislikust seisundist, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline endale või oma perekonnale eluruumi soetama ning eluruumi teenuse osutamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist;
5) kinnipidamiskohast vabanenud isik, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht enne kinnipidamiskohta paigutamist oli Narva linn.
(2) Vältimatu abina tuleb korraldada eluruumi tagamise teenust ka siis, kui abivajaja elukohaks ei ole rahvastikuregistris registreeritud Narva linn.
(3) Teenuse taotleja (edaspidi taotleja või teenuse saaja), tema seaduslik või lepinguline esindaja esitab Sotsiaalabiametile taotluse. Taotluse esitamine on vormivaba, kuid teenuse menetlemise huvides on mõistlik taotlus esitada kirjalikult taasesitatavas (e-kiri) või kirjalikus vormis. Taotluses märgitakse vähemalt:
1) taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete isiku- ja kontaktandmed;
2) taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete sotsiaalne seisund;
3) eluruumi tagamise teenuse vajaduse põhjus;
4) periood, mis ajaks teenust vajatakse;
5) andmed taotleja ja tema perekonna majandusliku olukorra kohta (kinnisvara, sõidukid, väärtpaberid, kuue viimase kuu sissetulekud, arvelduskonto väljavõtted jmt);
6) minimaalsed nõudmised eluruumile, mis lahendaksid tema ja perekonnaliikmete vajadused;
7) vajadusel teenuse seisukohast olulised andmed tervisliku seisundi kohta;
8) taotluse esitamise kuupäev ning taotleja või tema esindaja allkiri.
(4) Taotluse allkirjastavad taotleja ja kõik täisealised pereliikmed. Juhul, kui pereliikmel ei ole võimalik taotlust allkirjastada, tuleb seda lühidalt ja arusaadavalt põhjendada.
(5) Taotlus koos kõigi vajalike dokumentidega esitatakse isiklikult või posti teel allkirjastatuna või e-postiga digitaalselt allkirjastatuna.
(6) Taotleja esitatud dokumendid kontrollib Sotsiaalabiameti spetsialist (edaspidi spetsialist). Puuduste esinemisel või ebapiisavate andmete korral annab Sotsiaalabiamet taotlejale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete esitamiseks. Spetsialistil on põhjendatud vajaduse korral õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi STAR infosüsteemi ja muude infosüsteemide.
(7) Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jääb taotlus läbi vaatamata, millest teavitatakse taotlejat kirjalikult.
(8) Teenuse vajaduse täielikuks väljaselgitamiseks on spetsialistil õigus ja kohustus nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ja andmeid, mida Sotsiaalabiametil endal ei ole võimalik iseseisvalt koguda, sealhulgas väljavõtteid taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakontodest, kinnitusi kinnis- ja vallasvara olemasolu kohta, vara kasutamise lepinguid ning muid teenuse osutamiseks vajalikke lisaandmeid ja dokumente, teha kodukülastusi ning saada teenuse osutamiseks vajalikke andmeid kolmandatelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt.
(9) Kõigi isikuandmete ja muude eriliigiliste andmete töötlemiseks annab taotleja ning vajadusel ka tema pereliikmed isikuandmete töötlejale kirjaliku nõusoleku, mis on tagasivõetav. Nõusoleku andmisest keeldumisel või selle tagasivõtmisel võib taotluse menetlemine ja rahuldamine osutuda võimatuks.
§ 4. Taotluse menetlemine
(1) Narva Linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepanekul hindab Sotsiaalabiamet taotleja abivajadust ning otsustab teenuse osutamise või teenuse osutamisest keeldumise 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(2) Juhul, kui otsuse tegemiseks on vajalik pikem tähtaeg, teavitab spetsialist sellest taotlejat kirjalikult.
(3) Eluruumi tagamise teenust osutatakse juhtumikorralduse põhimõttel. Teenuse saaja abivajaduse hindamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sh taotleja ja tema perekonna varalisi sissetulekuid ja väljaminekuid, üldist majanduslikku olukorda, taotluse põhjendatust, taotleja enda panust toimetuleku tagamisel, teisi olemasolevaid võimalusi olukorra lahendamiseks ja muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
(4) Teenuse osutamise otsuses peab sisalduma vähemalt:
1) teenuse saaja nimi ja isikukood;
2) teenuse saaja taotluse kokkuvõte;
3) minimaalselt vajalik eluruumi suurus ja nõuded eluruumile (tubade arv, muud erivajadused jne);
4) teenuse osutamise tähtaeg, tingimused ja kord;
5) informatsioon taotleja teavitamisest korra § 5 lg 1 ja 2 tingimustest ning nende mittejärgimise tagajärgedest;
6) teenuse osutaja seisukohalt muud asjas tähtsust omavad andmed.
(5) Sotsiaalabiamet keeldub teenuse osutamisest, kui:
1) abivajaduse hindamise tulemusena ei tuvastata isiku abivajadust ja ta ei vasta korras nimetatud tingimustele;
2) isik vajab abivajaduse hindamise tulemusena või muudest teadaolevatest andmetest lähtuvalt muid sotsiaalteenuseid, mis välistavad eluruumi tagamise teenuse osutamise;
3) teenust välistavad muud korras märkimata asjaolud.
(6) Teenuse osutamisest keeldumise otsust tuleb põhjendada ning selles peab sisalduma vähemalt:
1) taotleja nimi ja isikukood;
2) taotluse kokkuvõte;
3) teenuse osutamisest keeldumise põhjendus;
4) Sotsiaalabiameti arvamus, milline teenus või toetus võiks isiku abivajadusele olla sobivam ning milliseid täiendavaid toiminguid peaks isik tegema talle sobivama teenuse või toetuse saamiseks.
(7) Teenuse osutamisest võib keelduda, kui taotleja käitumises esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluses on teenuse saamiseks pahatahtlikult esitatud ebaõigeid andmeid või andmeid on varjatud;
2) koostöö eiramise tõttu ei ole võimalik taotluse asjaolusid kontrollida;
3) ei esitata täiendavaid dokumente;
4) taotleja ja tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada taotlejale vajalik eluruum;
5) taotleja ja tema perekonna sotsiaalmajanduslikku olukorda on võimalik parandada muul viisil või muude sotsiaalteenustega;
6) teenuse osutajat ei ole viivitamata teavitatud hüvitise saamise õigust ja hüvitise andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest.
(8) Sotsiaalabiamet teavitab isikut kirjalikult taotluse kohta tehtud otsusest.
§ 5. Sotsiaaleluruumi üürile andmisele eelnevad toimingud
(1) Teenuse osutamisel suunab spetsialist teenuse saaja eluruumi haldaja poole, mille töötaja teeb teenuse saajale ettepaneku üürile antav asustamata eluruum üle vaadata.
(2) Teenuse saaja on kohustatud enne üürilepingu sõlmimist teatama oma arvamuse eluruumi sobivuse kohta hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võimaluse kasutamist.
(3) Kui teenuse saaja ei ole nõus pakutud eluruumiga, peab ta keeldumist vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis põhistama, mille põhjal Sotsiaalabiamet otsustab, kas keeldumine oli põhjendatud.
(4) Kui taotleja ei ilmu eluruumi haldaja juurde ettenähtud tähtaja jooksul eluruumiga tutvuma ja tal puuduvad mõjuvad põhjused, siis eluruumi haldaja teavitab sellest Sotsiaalabiametit. Sotsiaalabiamet otsustab seejärel vastavalt asjaoludele, kas jätkata teenuse osutamist või esinevad käesoleva korra §-s 2 lg 6 ja 7 sätestatud alused.
(5) Põhjendatuks loetakse eluruumist loobumist eelkõige juhul, kui eluruum ei ole teenuse saajale sobiv lähtuvalt isiku füüsilisest või psüühilisest erivajadusest. Sotsiaalabiamet võib pakutavast eluruumist keeldumist põhjendatuks lugeda ka teistel asjakohastel ja mõistlikel põhjustel.
(6) Kui teenuse saaja keeldub põhjendamatult tema vajadustele vastavast üürile pakutud eluruumist, tunnistab Sotsiaalabiamet teenuse otsuse kehtetuks ning lõpetab menetluse.
(7) Kui pärast eluruumiga tutvumist andis teenuse saaja vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis nõustumuse üürilepingu sõlmimiseks, valmistab Sotsiaalabiamet ette linnavalitsuse korralduse eelnõu teenuse saajale sotsiaaleluruumi üürile andmise kohta ja esitab selle linnavalitsusele.
§ 6. Sotsiaaleluruumi üürile andmise otsustamine
Sotsiaaleluruumi üürile andmise otsustab Sotsiaalabiameti ettepanekul linnavalitsus korraldusega. Korralduses peavad minimaalselt sisalduma järgmised andmed:
1) üürniku ning temaga koos eluruumi asuvate pereliikmete ees- ja perekonnanimed, isikukoodid;üürniku ning temaga koos eluruumi asuvate pereliikmete ees- ja perekonnanimed, isikukoodid;
2) üürile antava eluruumi aadress, tubade arv, üldpind, mille edastab Sotsiaalabiametile eluruumi haldaja;
3) eluruumi üürile andmise tähtaeg;
4) viide korra §-s 7 lg 2 sätestatud tähtajale ning tähtaja mittejärgimise tagajärgedele;
5) viide eluruumi sihtotstarbele.
§ 7. Teenuse saajaga üürilepingu sõlmimine
(1) Eluruumi kasutamise aluseks on Narva Linnavalitsuse korralduse alusel sõlmitav sotsiaaleluruumi üürileping, mille sõlmib Narva linna nimel volitatud esindaja.
(2) Sotsiaaleluruumi üürileping sõlmitakse hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul arvates üürileandmise korralduse teenuse saajale teatavaks tegemise päevast. Juhul, kui isik mõjuva põhjuseta ei sõlmi käesoleva paragrahvi lõike 2 esimeses lauses määratud tähtaja jooksul üürilepingut, otsustab teenuse osutaja vastavalt asjaoludele, kas esinevad käesoleva korra §-s 2 lg 6 ja 7 sätestatud õiguslikud alused ja faktilised asjaolud teenuse saamise õiguse peatamiseks või teenuse lõpetamiseks. Teenuse lõpetamisel tunnistatakse Narva Linnavalitsuse korraldus sotsiaaleluruumi üürile andmise kohta kehtetuks.
(3) Lepingu sõlmimisel lähtutakse võlaõigusseaduse paragrahvi 272 lõike 4 punktis 4 sätestatust, millest tulenevalt üürnikku teavitatakse eluruumi sihtotstarbelisusest, samuti asjaolust, et üürile antud eluruumile ei kohaldata võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatut.
(4) Eluruum antakse üürile tähtajalisena kuni viieks aastaks.
§ 8. Teenuse osutamise jätkamine ja sotsiaaleluruumi üürilepingu pikendamine
(1) Pikemaks kui üheks aastaks sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingu pikendamise otsustab Sotsiaalabiamet pärast seda, kui Sotsiaalabiameti spetsialist on andnud hinnangu üürniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete jätkuvale vajadusele eluruumi tagamise teenuse järele. Hindamise alusel otsustatakse eluruumi tagamise teenuse osutamise jätkamine ja üürilepingu pikendamine.
(2) Sotsiaaleluruumi üürilepingut võib pikendada korduvalt, kui teenusevajadus on säilinud.
(3) Sotsiaaleluruumi üürilepingu pikendamisel lähtub Sotsiaalabiamet korra § 4 hindamiskriteeriumitest ja taotluse menetlemise analoogilistest alusnõuetest, sh teenuse edaspidisest osutamisest keeldumisel. Lisaks võetakse arvesse üürniku poolt üürilepingu senise täitmise asjaolusid.
(4) Eluruumi üürilepingu tähtaja pikendamine toimub Narva Linnavalitsuse korraldusega, mille andmisel lähtutakse käesoleva korra §-des 6 ja 7 sätestatud analoogilistest nõuetest üürilepingu sõlmimisel.
§ 9. Teenusel viibimise üldised nõuded
(1) Teenuse saaja on kohustatud:
1) kasutama eluruumi enda ja perekonna alalise elukohana;
2) kasutama abiruume ja üldkasutatavaid ruume vastavalt nende sihtotstarbele ning arvestama teiste elanike seaduslike huvidega;
3) kasutama eluruumi vastavalt üürilepingu tingimustele;
4) juhul kui elamus, kus eluruum asub, kehtivad elamu haldaja või muu pädeva isiku kehtestatud sisekorra- või ühiselureeglid, järgima koos temaga elavate isikutega sisekorra- või ühiselureegleid;
5) tasuma õigeaegselt ja täielikult üüri- ning kõrvalkulude eest;
6) mitte andma eluruumi allkasutusse;
7) eluruumis või üldkasutatavates ruumides rikete ja avariide avastamisel rakendama viivitamatult kõiki abinõusid nende kõrvaldamiseks ja kahju ärahoidmiseks ning teavitama kohe elamut hooldavat ettevõtet või korteriühistut ja elamu haldajat kõikidest avariidest;
8) ilma eluruumide haldaja eelneva nõusolekuta mitte pidama üüripinnal lemmiklooma;
9) teavitama koheselt soovist lõpetada eluruumi kasutamine enne lepingu tähtaja saabumist ja vormistama lepingu lõpetamine;
10) vabastama eluruumi lepingu lõppemisel seisukorras, mis vastab eluruumi tavapärasele kulumisele, samuti vabastama eluruumi koos kõigi temaga koos elavate isikutega ning nendele kuuluvate asjadega;
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 kuni 8 sätestatud rikkumise kordumisel, vaatamata teenuse saajale teenuse osutaja või tema esindaja poolt kirjalikult taasesitatavas vormis teenuse rikkumise kohta tehtud hoiatusele, lõpetatakse teenuse osutamine Sotsiaalabiameti poolt otsusega. Eluruumide haldaja esitab Sotsiaalabiametile rikkumise asjaolusid tõendavad dokumentaalsed tõendid (sh üürnikule kätte toimetatud hoiatus) ja üürniku kohustuste rikkumiste põhistatud kokkuvõtte.
§ 10. Teenuse osutamise ja üürilepingu lõpetamine
(1) Teenuse saaja võib sotsiaaleluruumi üürilepingu ennetähtaegselt üles öelda, esitades vähemalt 15 kalendripäeva enne üürilepingu lõppemise tähtaega vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis taotluse Sotsiaalabiametile.
(2) Sotsiaalabiametil on õigus eluruumi tagamise teenus lõpetada muuhulgas kui:
1) teenuse saaja või temaga koos elavad isikud rikuvad korduvalt käesoleva korra §-s 9 punktides 1 - 8 sätestatud nõudeid;
2) teenuse saaja on rohkem kui kaks kuud jätnud tasumata üüri ja kõrvalkulud eluruumi kasutamise eest;
3) eluruumi tagamise teenuse määramise alused on ära langenud, sh teenuse saaja ja temaga koos elavad isikute sotsiaalmajandusliku olukorra hindamisel selgub, et puudub vajadus teenuse jätkamiseks;
4) teenuse saaja ja temaga koos elavad isikud on elukohast lahkunud ning kolmekümne ööpäeva jooksul pole saadud tema kohta andmeid, vaatamata pöördumisele politsei poole;
5) teenuse saaja ja temaga koos elavad isikud ei ole asunud 15 kalendripäeva jooksul sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimisest arvates eluruumi faktiliselt kasutama;
6) teenuse saaja ja temaga koos elavad isikud ei kasuta eluruumi igapäevaselt elamiseks;
7) teenuse saaja või temaga koos elavad isikud rikuvad korduvalt, vaatamata kätte toimetatud hoiatusele, teenuse saajale vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis teatavaks tehtud eluruumi sisekorraeeskirju või muid eluruumide kasutamisega seotud kordasid (jäätmekäitlus, heakord, tuleohutusnõuded jmt);
8) teenuse saaja terviseseisundi halvenemise tõttu vajab ta paigutamist ööpäevaringsele hooldusteenusele või erihoolekandeteenusele;
9) seoses teenusesaaja surmaga, kui ta kasutas eluruumi üksi;
10) muul põhjusel teenusesaaja ei vasta enam seaduses sätestatud tingimustele.
(3) Juhul kui teenuse saajale lõpetatakse eluruumi tagamise teenuse osutamine käesoleva paragrahvi lõikes 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud asjaolude tekkimisel, kuid isik vajab vaatamata sellele eluruumi, vaadatakse taotlus hetkeolukorda hinnates Sotsiaalabiameti poolt uuesti läbi.
§ 11. Teenuse rahastamine
Tasu eluruumi kasutamise eest seisneb eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude (eelkõige tasu elektri, vee, prügiveo, kütte (välja arvatud ahiküttega eluruumi puhul), elamu hoolduse, halduse, kindlustuse ja putukatõrje) eest tasumises.
§ 12. Vaide esitamine
(1) Vaie teenuse korraldamisel tehtud otsuse või toimingu peale esitatakse otsuse teinud või toimingu sooritanud haldusorganile, kui seadus ei sätesta teisti.
(2) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates vaide esitamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras.
§ 13. Järelevalve teostamine
Sotsiaalteenuse üle teostab järelevalvet Sotsiaalabiamet. Üürilepingu täitmise nõuetekohasuse üle teostab järelevalvet Narva linna poolt volitatud eluruumide haldaja või Narva linna muu volitatud esindaja.
§ 14. Rakendussätted
(1) Sotsiaaleluruumi üürilepingu tüüpvormi ning tingimused, sotsiaaleluruumide üürimäära ja kõrvalkulude jagamise alused kinnitab linnavalitsus.
(2) Sotsiaalteenuse taotlemise, taotluste menetlemise, eluruumi üürile andmise ja kasutamisega seotud küsimuste osas, mis ei ole korras reguleeritud, kohaldatakse sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Kui vaieldavale suhtele lähedast suhet reguleeriv õigusnorm samuti puudub, lähtub teenuse osutaja kaalutlusõigusest. Haldusmenetluse üksikasjad määrab teenuse osutaja kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi võib seejuures piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses.
(3) Narva linnale kuuluva ühiselamu munitsipaaleluruumi üürnikuga, kes on saanud eluruumi kasutamise õiguse vastavalt Narva Linnavolikogu 14.10.1998 määrusele nr 63/31 "Sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise korra kinnitamise kohta Narvas", Narva Linnavolikogu 18.06.2009 määrusele nr 23 „Munitsipaaleluruumide üürile andmise ja kasutamise kord“ ja Narva Linnavolikogu 29.10.2020 määrusele nr 19 „Eluruumi vajavate isikute arvestuse kord Narva linnas”, sõlmitakse olemasoleva munitsipaaleluruumi üürilepingu tähtaja lõppemisel uus sotsiaaleluruumi üürileping lähtudes käesoleva korra regulatsioonist, see tähendab, toimub isiku abivajaduse hindamine eluruumi tagamise teenuse osas.
(4) Narva linnale kuuluva ühiselamu munitsipaaleluruumi üürilepingu tähtaja lõppemisel, mille on sõlminud isik, kes on soetanud eluruumi kasutamise õiguse, otsustab selle pikendamise või lõpetamise üürileandja, arvestades eluruumi üürimisega seotud olulisi asjaolusid ja poolte põhjendatud huvisid.
(5) Isikule, kes on käesoleva määruse jõustumise hetkeks võetud arvele eluruumi vajava isikuna vastavalt Narva Linnavolikogu 29.10.2020 määrusele nr 19 „Eluruumi vajavate isikute arvestuse kord Narva linnas” või elamistingimuste parandamist vajava isikuna vastavalt Narva Linnavolikogu 29.10.2020 määrusele nr 20 „Elamistingimuste parandamist vajavate isikute arvestamise kord Narva linnas“ antakse eluruum üürile sobivate eluruumide olemasolul. Arvel olevatel isikutel on õigus pöörduda eluruumi tagamise teenuse osutamiseks Sotsiaalabiameti poole.
(6) Vabanenud eluruumide edasise kasutamise otsustamisel on prioriteediks eluruumi üürile andmine eluruumi tagamise teenust vajavale isikule.
§ 15. Narva Linnavolikogu määruste muutmine
(1) Narva Linnavolikogu 29.10.2020 määruses nr 19 „Eluruumi vajavate isikute arvestuse kord Narva linnas” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvid 3, 4, 5, 14 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
(2) Narva Linnavolikogu 29.10.2020 määruses nr 20 "Elamistingimuste parandamist vajavate isikute arvestamise kord Narva linnas" tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvid 3, 4, 5, 14, 15 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
(3) Narva Linnavolikogu 29.10.2020 määruses nr 18 "Narva linna omandis olevate eluruumide valitsemise kord" tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2. Mõisted ja põhimõtted
(1) Käesolevas Korras kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) Eluruum (edaspidi ka eluruum) - Narva linnale kuuluv elamu (Narva linna omandis oleva kinnisasja olulise osana olev elamu), korter (korteriomand), muu eluruum, või nende osa, mis vastavad eluruumidele kehtestatud nõuetele ja mida kasutatakse alaliseks elamiseks.
2) Munitsipaaleluruum (edaspidi ka munitsipaaleluruum) – Narva linnale kuuluv elamu (Narva linna omandis oleva kinnisasja olulise osana olev elamu), korter (korteriomand), muu eluruum, või nende osa, mis vastavad eluruumidele kehtestatud nõuetele ja mida kasutatakse alaliseks elamiseks, mis ei ole tunnistatud sotsiaaleluruumiks.
3) Sotsiaaleluruum (edaspidi ka sotsiaaleluruum) - Narva linnale kuuluv elamu (Narva linna omandis oleva kinnisasja olulise osana olev elamu), korter (korteriomand), muu eluruum, või nende osa, mis vastavad eluruumidele kehtestatud nõuetele ja on tunnistatud sotsiaaleluruumiks ning kasutatakse sotsiaalteenust vajavatele isikutele majutamiseks.
4) Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjon (edaspidi ka eluasemekomisjon) on Narva Linnavalitsuse alaline komisjon, kelle ülesandeks on temale Narva linna õigusaktidega pandud ülesannete täitmine elamuvaldkonnas.
(2) Üldjuhul kasutatakse eluruume Narva linna seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
(3) Narva linna omandis oleva eluruumi tunnistamise sotsiaaleluruumiks või elamu tunnistamise sotsiaalelamuks otsustab Narva Linnavalitsus.“;
2) paragrahv 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
㤠4. Eluruumide valdaja
Eluruumide valdajaks ja valitsejaks on Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet, kes korraldab eluruumide haldamist vastavalt Narva linna õigusaktidele.“;
3) paragrahvi 7 esimeses lauses sõna „munitsipaaleluruumide“ asendatakse sõnaga „eluruumide“;
4) paragrahv 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 8. Asustamata eluruumide käsutamine
(1) Asustamata eluruumi võib:
1) anda üürile isikule või perele Narva Linnavolikogu kehtestatud korras;
2) võõrandada kolmandale isikule käesoleva Korra 4. peatükis sätestatud korras.
(2) Kui Narva linn omandab eluruumi või mõni talle kuuluv eluruum vabaneb, võtab Narva Linnavalitsus või Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet vastavalt oma pädevusele ning lähtudes eluasemekomisjoni ettepanekust seisukoha selle edasise kasutamise ja käsutamise kohta, arvestades eluruumi andmeid, seisundit ning linna vajadusi munitsipaal-, sotsiaal- või muude eluruumide järgi.“;
5) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Asustamata eluruumid antakse üürile Narva Linnavolikogu kehtestatud korras.“;
6) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
“(11). Munitsipaaleluruumi võib anda üürile sobivate asustamata munitsipaaleluruumide olemasolul:
1) avalikest huvidest lähtudes;
2) üürniku ja tema pereliikmete ümberasustamisel ühest munitsipaaleluruumist teise/teistesse munitsipaaleluruumi(de)sse, lähtudes sotsiaalsetest või muudest põhjendatud vajadustest.
(12) Munitsipaaleluruumi üürile andmise vastavalt Korra § 11 lõike 11 punktile 1 otsustab Narva Linnavolikogu, ülejäänud juhtudel Narva Linnavalitsus eluasemekomisjoni ettepanekul.” ;
7) paragrahvi 11 lõiget 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
"(5) Juhul, kui üürnik või temaga koos ühist munitsipaaleluruumi kasutav pereliige on omandanud (sealhulgas ühis- või kaasomandisse) üürniku ja pereliikmete alaliseks elamiseks sobiva eluruumi, loeb üürileandja selle asjaolu mõjuvaks põhjuseks üürnikuga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Munitsipaaleluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise mõjuval põhjusel otsustab üürileandja, arvestades kõiki eluruumi üürimisega seotud olulisi asjaolusid ning üürileandja ja üürniku põhjendatud huvisid. Esimeses lauses kehtestatud tingimust ei rakendata spetsialistide suhtes, kellele antakse munitsipaaleluruum üürile nende teenistuse või töötamise ajaks.“;
8) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Munitsipaaleluruum antakse üürile tähtajaga kuni viis aastat või tähtajatult. Eluruumi üürile andmise täpne tähtaeg määratakse kindlaks Narva Linnavolikogu või Narva Linnavalitsuse vastavas otsuses.”;
9) paragrahvi 13 lõiget 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Munitsipaaleluruumi üürniku taotluse majutada sotsiaalselt põhjendatud juhtudel üüritud eluruumi käesoleva paragrahvi punktis 6 nimetamata isikuid ja kanda selle eluruumi aadress nende elukoha aadressina Eesti rahvastikuregistrisse vaatab läbi ja teeb selle kohta otsuse eluasemekomisjon.“;
10) paragrahv 15 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 15. Munitsipaaleluruumi üürilepingu pikendamine ja lõpetamine
(1) Munitsipaaleluruumi üürilepingu tähtaja lõppemisel otsustab selle pikendamise või lõpetamise üürileandja, arvestades eluruumi üürimisega seotud olulisi asjaolusid, kui Narva linna õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
(2) Munitsipaaleluruumi üürileping lõpetatakse munitsipaaleluruumi üürilepingus ja seaduses sätestatud tingimustel ja alustel.
(3) Munitsipaaleluruumi üürilepingu lõpetamist ja eluruumi tagastamist (otsese valduse üleandmist) kontrollib ning vajalikud toimingud teeb üürileandja.“;
11) paragrahvi 18 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) sotsiaaleluruumid.“
§ 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub seaduses sätestatud korras.
Vladimir Žavoronkov
Linnavolikogu esimees
Facebook
Twitter