Räpina Vallavolikogu määrus terviktekst avaldamine avaldatud 2011-12-21 RT IV 2012-10-23 51 423102012051 2012-01-01 15 RT IV2014-09-09201428409092014028 2014-09-12 2015-05-01+03:00 1 2014-09-08 maarus_1_10.02.2010.xsd 409092014028 11 2015-04-28 Gerly Kuivkaev 1005800 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks avaldamineesitatud avaldamiseks12012-10-17Piret Sermandi Räpina valla põhimäärus 2013-02-20RT IV2013-03-0164010320130062013-03-0462014-08-27RT IV2014-09-0944090920140042014-09-1221 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõike 2 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1ÜLDSÄTTED1Põhimääruse reguleerimisalaRäpina valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:1Räpina valla sümbolid ja nende kasutamise kord;2Räpina valla tunnustusavaldused ja tunnustamise kord;3vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;4vallavolikogu töökord;5vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord ja vallavalitsuse pädevus;6valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;7valla eelarve koostamise ja muutmise üldised põhimõtted;8valla arengukava ja teiste arengudokumentide menetlemise kord;9ametiasutuste moodustamise kord;10valla esindamise ja välissuhtlemise alused.2Räpina valla sümbolid ja nende kasutamine1Räpina valla sümbolid on vapp ja lipp, mis on kinnitatud 11. jaanuaril 2000. aastal Eesti Vabariigi riigisekretäri poolt ja mille näidised asuvad valla kantseleis;1Räpina valla vapp on sinisel kuuselõikelise päisega kilbil nelja paariskodaraga vesiratas, mille keskel on vesiroosi kaheksa lehega topeltõis - kõik hõbedased. Õie ringikujuline südamik on kuldne;2Räpina valla lipp on ristkülikukujuline ning koosneb valgest ja sinisest kuuselõikega eraldatud horisontaallaiust. Valge osa on 2 ühikut, sinine 3,5 ühikut ning kuuselõige 1,5 ühikut kõrge.2Lipu normaalmõõtmed on 105 x 165 cm, lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11.3Räpina valla asustusüksustel, vallavalitsuse hallatavatel asutustel ja vallavalitsuse poolt asutatud mittetulundusühingutel või sihtasutustel võivad olla omad sümbolid, milleks on vapp ja lipp, mis registreeritakse vallavalitsuse poolt alljärgnevas korras:1asustusüksused, vallavalitsuse hallatavad asutused ja vallavalitsuse poolt asutatud mittetulundusühingud või sihtasutused esitavad Räpina Vallavalitsusele sümbolite registreerimiseks kirjaliku taotluse, millele on lisatud kavandid koos kirjeldustega;2vallavalitsus hindab esitatud kavandeid kaasates vajadusel eksperte ning vormistab sümbolite registreerimise oma korraldusega mõistliku aja jooksul;3sümbol võidakse jätta registreerimata, kui see on vastuolus heade tavade ja kommetega või kunstiliselt sobimatu;4registreeritud sümboli muudab kirjaliku motiveeritud taotluse alusel vallavalitsus.4Räpina valla sümboli muutmist võib taotleda volikogult:1vallavalitsus;2volikogu alatine komisjon.5Räpina valla sümboli muutmine kooskõlastatakse riigikantseleiga.6Vallas registreeritav sümbol ei või olla äravahetamiseni sarnane mõne teise omavalitsusüksuse ega muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga ning peab vastama heraldikanõuetele.7Valla lipp heisatakse alaliselt vallavalitsuse hoonel. Valla lippu kasutatakse valla tähtpäevadel, kultuuri- ja spordiüritustel.8Valla lipu heiskamisel koos mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga paigutatakse need lipud maakondade kaupa ning linnade ja valdade kaupa nimede järjekorras eesti tähestiku järgi riigilipust lippude poolt vaadates vasakule, kusjuures maakonnalipud asuvad linnade ja valdade lippudest paremal.9Lipu ja vapi kujutist võib kasutada teiste isikute trükistel ja meenetel vallavalitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul.3Räpina valla tunnustusavaldused1Räpina vald avaldab tunnustust:1Räpina valla aukodanikuks nimetamisega;2Räpina valla kuldmärgi andmisega;3Räpina valla hõbemärgi andmisega;4Räpina valla aukirja andmisega;5Räpina valla tänukirja andmisega.2Tunnustusavaldused antakse volikogu kehtestatud korras 2VALLAVOLIKOGU4Vallavolikogu esimees ja aseesimees1Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimees:1korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;2esindab valda ja volikogu vastavalt seadusele, põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;3koostab volikogu istungi päevakorra eelnõu;4 kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4 1) ]]> annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 2013-02-20RT IV2013-03-0164010320130062013-03-046, rakendatakse alates 1.04.20135jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist;6 otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 7 täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid; 8 volikogu esimees võib ise minna ja saata volikogu liikme teenistuslähetusse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 2014-08-27RT IV2014-09-0944090920140042014-09-12212Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.5Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine1Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.2Kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek koos ülesseatava kandidaadi allkirjastatud nõusolekuga kandideerimiseks.3Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.4Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end pärast nimekirja sulgemist ülesseadmise järjekorras ning volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.5Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.6Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.7Räpina valla pitseriga varustatud hääletussedel väljastatakse volikogu liikmele allkirja vastu.8Hääletav volikogu liige märgib hääletussedeli vastavasse lahtrisse oma eelistuse ristiga. Kehtetu on hääletussedel, millel kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist kahes või enamas lahtris.9Kui üles on seatud mitu kandidaati, on hääletussedelil lahter, kuhu hääletav volikogu liige kirjutab selle kandidaadi ülesseadmise järjekorranumbri, kelle poolt ta hääletab. Kehtetu on hääletussedel, millel vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi ülesseadmise järjekorranumbrit, number ei ole antud ühelegi kandidaadile, kirjutatud number ei ole loetav või on parandatud selliselt, et see pole üheselt mõistetav.10Volikogu esimehe valimise korraldamisel valimiskomisjoni poolt kinnitatakse valimistulemused valimiskomisjoni otsusega. Muudel juhtudel koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ning protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel.11Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse valimiste lisavoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel.12Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli kogunud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad sama arvu hääli, otsustab edasipääseja loos.13Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt enim hääli saanud kandidaadid.14Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks.15Kui kandidaate oli ainult kaks ning volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti.16Kui kordushääletusel ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib üles seada ka valituks mitteosutunud isiku kandidatuuri.17Volikogu aseesimehe valimist korraldab volikogu moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon samas korras käesolevas paragrahvis sätestatud volikogu esimehe valimise korraga eraldi valimisprotseduuri käigus.6Volikogu komisjon1Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse komisjoni moodustamise otsuses.2Komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel.3Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. Kui volikogu liige ei osutu alatiste komisjonide esimeeste ettepanekutel nimetatud ühessegi komisjoni, otsustab komisjoni liikme komisjoni kuulumise volikogu esimees, arvestades volikogu liikme soovi. Igal valimistulemuste alusel volikogu liikme mandaadi saanud erakonnal või valimisliidul on õigus esindatusele igas alatises komisjonis.4Komisjoni koosseisu kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel.5Komisjoni liige arvatakse komisjoni koosseisust välja isikliku avalduse alusel või kui ta on puudunud mõjuva põhjuseta komisjoni kolmelt järjestikuselt koosolekult. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel.7Volikogu komisjoni töökord1Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek.2Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või volikogu esimees. Komisjoni koosoleku aja, koha, päevakorra ja koosolekule kutsutavate isikute nimekirja esitab koosoleku kokkukutsuja valla kantseleile, kes edastab vähemalt 4 päeva enne koosoleku toimumist teate e-posti teel komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele.3Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise või lubamise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.4Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega.5Komisjoni koosoleku kohta tehakse helisalvestus ja koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Koosoleku protokoll esitatakse valla kantseleile viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Koosoleku protokoll avalikustatakse Räpina valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt seitsmendal tööpäeval koosoleku toimumisest arvates. Koosoleku protokollimist, protokolli registreerimist dokumendiregistris ning avalikustamist korraldab valla kantselei.8Komisjoni otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata1Komisjonil on õigus erandkorras vastu võtta otsuseid komisjoni koosolekut kokku kutsumata.2Komisjoni esimees saadab e-post teel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kõigile komisjoni liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.3Kui otsus tehakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole komisjoni liikmete häältest.4Hääletustulemuste kohta koostab komisjoni esimees komisjoni koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli ning saadab selle viivitamata komisjoni liikmetele ja valla kantseleile. Hääletusprotokolli kantakse:1komisjoni nimi;2vastuvõetud otsus koos hääletustulemusega;3muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.5Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud liikmete kirjalikud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.6Kui kõik komisjoni liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib otsuse vormistada ka etteteatamiseta ja hääletusprotokollita. Otsusesse tuleb märkida komisjoni liikmete nimed ja otsuse tegemise aeg.9Volikogu komisjoni pädevus1Volikogu esimees suunab komisjoni arutamiseks volikogu õigusaktide eelnõud, vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informeerimiseks esitatud materjalid ning valla kantseleisse laekunud isikute avaldused.2Volikogu komisjonil on õigus:1algatada volikogu õigusakti eelnõu;2teha ettepanekuid volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude ning volikogu istungi päevakorra kohta;3saada vallavalitsuselt ja vallavalitsuse hallatavalt asutuselt oma tööks vajalikke dokumente ja teavet, sealhulgas kutsuda koosolekule vallavalitsuse liikmeid, vallavalitsuse ametnikke ning teisi komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud isikuid;4kaasata komisjoni töösse asjatundjaid ja tellida eksperte, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.10Revisjonikomisjon1 Revisjonikomisjoni moodustab volikogu oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelisena. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Revisjonikomisjoni esimees ei või olla vallavalitsuse hallatava asutuse või valla osalusega äriühingu juht ega selle asutuse või äriühingu juhatuse liige. Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul võib komisjoni liige olla muu isik.2013-02-20RT IV2013-03-0164010320130062013-03-046 1 1)]]> Kui volikogu liikmetest revisjonikomisjoni liikmed ei vasta audiitortegevuse seaduses kehtestatud nõuetele, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduse § 100 lõikes 2 sätestatut. 2013-02-20RT IV2013-03-0164010320130062013-03-0462Revisjonikomisjon teostab vallavalitsuse, valla ametiasutuste, nende hallatavate asutuste ja valla valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulunduühingute üle kontrolli seaduses sätestatud ulatuses.3Kontrolli teostamise aluseks on volikogu otsusega kinnitatud tööplaan, v.a juhul, kui kontrolli teostatakse volikogu ülesandel.4Revisjonikomisjonil on õigus:1siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;2nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;3saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.5Plaanilise kontrollimise aeg teatatakse kontrollitavale vähemalt 10 päeva ette. Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö)sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.6Revisjonikomisjon võib kontrolli teostamise tulemusena neile teatavaks saanud avalikustamisele mittekuuluvaid andmeid kasutada ainult revisjonikomisjoni ülesannete täitmise huvides.7Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte.11Volikogu fraktsioon1Volikogu liikmetel on õigus moodustada fraktsioone. Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. Fraktsioon moodustatakse volikogu volituste ajaks.2Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras.3Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni.4Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.5Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme.12Volikogu istung ja selle kokkukutsumine1Volikogu töövorm on istung. Volikogu korraline istung toimub üks kord kuus, välja arvatud juuli, kui volikogu ei otsusta teisiti.2Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees.3Volikogu kokkukutsumise kutses näidatakse ära istungi aeg, koht, arutamisele tulevad küsimused ja eelnõude esitajad. Kutsele peavad olema lisatud arutamisele tulevad eelnõud ja lisamaterjalid. Kutse edastab volikogu esimees volikogu liikmetele e-posti teel ja volikogu liikme nõudmisel posti teel vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.4Ettepaneku volikogu kokkukutsumiseks võib teha vallavalitsus või vähemalt neljandik volikogu koosseisust nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Ettepanek istungi kokkukutsumiseks tuleb esitada kirjalikult volikogu esimehele.5Volikogu liige teatab võimalusel istungilt puudumisest või istungile hilinemisest valla kantseleisse enne istungi algust.13Päevakord1Volikogu istungi päevakorra eelnõu koostab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Päevakord sisaldab arutusele tulevaid eelnõusid ja küsimusi, nende järjekorda ja eelnõude esitajaid.2Ettepanekuid päevakorra kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha volikogu liige, vallavalitsus, volikogu komisjon ja volikogu fraktsioon.3Päevakorra kinnitab volikogu avalikul hääletamisel.14Volikogu istungi läbiviimine1Volikogu istung on üldjuhul avalik. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks seaduses sätestatud korras ja alustel.2Volikogu istungit juhatab esimees, tema äraolekul aseesimees. Nende mõlema puudumisel juhatab volikogu istungit volikogu vanim kohalolev liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.3Istungi avab ja kuulutab lõppenuks istungi juhataja. Istungi juhataja võib välja kuulutada vaheaja 90 minuti istungi töö järel. Vaheaja kestus on kuni 15 minutit.4Istung algab päevakorra eelnõu arutamise ning selle kinnitamisega.5Päevakorraküsimuse arutamine istungil koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest ja repliikidest ning ettekandja lõppsõnast.6Päevakorra küsimuse arutamisel on aega:1ettekandeks kuni 10 minutit;2kaasettekandeks kuni 5 minutit;3küsimuseks kuni 1 minut küsimuse kohta;4küsimusele vastamiseks kuni 2 minutit;5sõnavõtuks kuni 5 minutit;6repliigiks kuni 2 minutit;7ettekandja lõppsõnaks kuni 3 minutit;8arupärimisele vastamiseks kuni 3 minutit;9arupärija kaheks lisaküsimuseks kokku 2 minutit.7Volikogu liikmel on õigus esitada ettekandjale ja kaasettekandjale kuni 3 küsimust. Küsimus esitatakse suuliselt pärast ettekande ja kaasettekande lõppemist. Küsimuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega või elektroonselt, kui selline võimalus on olemas. Küsimuse esitamise õiguse annab istungi juhataja, arvestades soovijate järjekorda.8Sõnavõtusoovist teatatakse käe tõstmisega või elektroonselt, kui selline võimalus on olemas. Sõnaõiguse andmise otsustab istungi juhataja arvestades soovijate järjekorda. Volikogu liikmel, vallavalitsuse liikmel ja teistel istungile kutsutud isikutel on õigus ühele sõnavõtule ja kuni kahele repliigile iga päevakorrapunkti arutamisel. Istungi juhatajal on õigus ettekanne, kaasettekanne, sõnavõtt või repliik katkestada, kui esineja kordab ennast, kaldub ilmselt teemast kõrvale või ületab lõikes 6 sätestatud aega ning istungi juhataja on eelnevalt teinud esinejale sellekohase suulise märkuse. 8 1)]]> Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. 2014-08-27RT IV2014-09-0944090920140042014-09-12219Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja. Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll, mis avalikustatakse Räpina valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi toimumist. Protokolli kantakse seaduses sätestatud andmed.15Hääletamine volikogus1Volikogu otsustab oma ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige või see on sätestatud volikogu õigusaktis.2Volikogu otsustab küsimusi poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.3Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised.4Volikogu liige hääletab käe tõstmisega või elektroonselt, kui selline võimalus on olemas. Isikuvalimistel hääletatakse hääletussedeliga.5Hääletamine on nimeline, kui seda nõuavad vähemalt kaks volikogu liiget.6Istungi juhataja sõnastab selgelt hääletatava küsimuse. Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja ja kinnitab haamrilöögiga.16Volikogu õigusaktide eelnõude menetlemine1Volikogu õigusakti algatamise ja eelnõu esitamise õigus on:1volikogu liikmel;2volikogu fraktsioonil ja komisjonil;3vallavalitsusel;4valla valimiskomisjonil ja muudel isikutel seaduses sätestatud juhtudel ja korras.2Õigusakti eelnõu esitatakse kirjalikult valla kantseleisse paberkandjal või elektroonselt hiljemalt viisteist päeva enne istungi algust. Eelnõu peab olema tehniliselt ja keeleliselt korrektne, selle ettevalmistamise tagab vallasekretär, kaasates vajadusel eksperte.3Volikogu esimees määrab volikogu komisjonid, mis arutavad esitatud eelnõud. Komisjon peab andma esitatud eelnõu suhtes seisukoha volikogu esimehe määratud tähtajaks. Nimetatud tähtajal seisukoha andmata jätmisel on eelnõu esitajal õigus nõuda eelnõu panemist volikogu istungi päevakorda. Teistel komisjonidel on õigus esitada omapoolseid ettepanekuid volikogu esimehe määratud komisjonile.4Eelnõu esitajal on õigustema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta kuni lõpphääletusele panemiseni.5Volikogu määruse eelnõud arutatakse kahel lugemisel, kui volikogu koosseisu häälteenamusega ei otsusta teisiti. Esimesel lugemisel toimub eelnõu tutvustamine. Kaasettekande võib teha vastava valdkonna komisjoni esimees või aseesimees. Pärast esimest lugemist võivad vallavalitsus, volikogu liikmed, fraktsioonid ja alatised komisjonid esitada eelnõu muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekute esitamise tähtaja teeb istungi juhataja teatavaks esimese lugemise lõpetamisel.6Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult valla kantseleisse elektroonselt või paberkandjal. Tähtaegselt esitatud muudatusettepanekud vaatab läbi volikogu esimees ja esitab need seisukoha andmiseks vastava valdkonna komisjonile. Muudatusettepanekud esitatakse ka eelnõu algatajale. Komisjon peab andma seisukoha kirjalikult volikogu esimehe poolt määratud tähtajal. Komisjoni poolt tähtajaks seisukoha andmata jätmisel menetletakse eelnõud koos muudatusettepanekutega ilma komisjoni seisukohata.7Teisele lugemisele esitatakse eelnõu tekst, millesse on sisse viidud eelnõu algataja toetatud muudatusettepanekud. Eelnõu algataja poolt mitte toetatud muudatusettepanekud lisatakse eelnõule ja pannakse hääletamisele, kuulates eelnevalt ära eelnõu algataja vastuväited.8Teisel lugemisel toimub eelnõu sisuline arutelu. Ettekandjaks on eelnõu algataja.9Muudatusettepanekute vastuvõtmine otsustatakse poolthäälte enamusega. Volikogu liikme nõudmisel võib hääletada iga muudatusettepanekut eraldi või teha ettepaneku eelnõu teise lugemise katkestamiseks. Muudatusettepanekute puudumisel arutelu teisel lugemisel ei avata ja toimub eelnõu lõpphääletus.10Kolmandale lugemisele esitatakse eelnõu terviktekst, mis sisaldab vastuvõetud muudatusettepanekuid.11Eelnõu kolmandal lugemisel toimub lõpphääletus.17Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine1Volikogu õigusaktid avalikustatakse Räpina valla veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.2Volikogu õigusaktid ja protokollid on igaühele kättesaadavad Räpina valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal valla kantseleis. Volikogu õigusaktidega on võimalik tutvuda ka Räpina valla raamatukogudes.3Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.2014-08-27RT IV2014-09-0944090920140042014-09-122118Õigusaktide täitmise kontroll1Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon.2Volikogu liige võib esitada arupärimise vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. Arupärimine esitatakse kirjalikult valla kantseleisse. Arupärimisele vastatakse soovitud viisil kirjalikult volikogu istungiks või suuliselt volikogu istungil. Arupärimised tuleb esitada vähemalt 14 tööpäeva enne volikogu istungit.3VALLAVALITSUS19Vallavalitsus ja vallavanem1Vallavalitsus täidab seadusega, käesoleva põhimäärusega ja teiste volikogu õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud ülesandeid.2Vallavalitsuse moodustab volikogu vallavanema ettepanekul.3Vallavanem esindab vallavalitsust ja juhib selle tegevust ning täidab muid ülesandeid, mis on sätestatud põhimääruses, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktides. 3 1)]]> Vallavanem võib ise minna ja saata vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 2014-08-27RT IV2014-09-0944090920140042014-09-12214Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavanema poolt määratud vallavalitsuse liige. Vallavanema asendamine vormistatakse käskkirjaga.20Vallavanema valimine1Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.2Kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek koos ülesseatava kandidaadi allkirjastatud nõusolekuga kandideerimiseks.3Kandidaadid kantakse hääletussedelile ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.4Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end pärast nimekirja sulgemist ülesseadmise järjekorras ning volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.5Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.6Vallavanema valimist korraldab volikogu moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.7Räpina valla pitseriga varustatud hääletussedel väljastatakse volikogu liikmele allkirja vastu.8Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletussedelil kandidaadi nimi ning selle järel lahtrid märkustega poolt, vastu, erapooletu. Hääletav volikogu liige märgib hääletussedeli vastavasse lahtrisse oma eelistuse ristiga. Kehtetu on hääletussedel, millel kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist kahes või enamas lahtris.9Kui üles on seatud mitu kandidaati, on hääletussedelil lahter, kuhu hääletav volikogu liige kirjutab selle kandidaadi ülesseadmise järjekorranumbri, kelle poolt ta hääletab. Kehtetu on hääletussedel, millel vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi ülesseadmise järjekorranumbrit, kirjutatud number ei ole antud ühelegi kandidaadile, kirjutatud number ei ole loetav või on parandatud selliselt, et see pole üheselt mõistetav.10Valimistulemused kajastatakse häältelugemiskomisjoni protokollis, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ning protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel.11Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal istungil kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad vallavanema valimised volikogu järgmisel istungil.21Vallavalitsuse moodustamine1Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus.2Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kohta.3Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid ning ametisse nimetamiseks palgaliste vallavalitsuse liikmete kandidaadid.4Vallavalitsuse kooseisu kinnitab ja liikmed nimetab ametisse volikogu vallavanema esildisel vallavanema volituste ajaks.5Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad vallavanema esitatud kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ning volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.6Vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine toimub vallavanema esitatud nimekirja avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega.7Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.22Vallavalitsuse istung ja õigusaktid1Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üks kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.2Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav vallavalitsuse liige.3Vallavalitsuse istung on kinnine, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Teiste isikute kutsumise istungile otsustab vallavanem või tema asendaja.4Vallavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise täpsema korra, sealhulgas vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded sätestab vallavalitsus eraldi õigusaktis.5Vallavalitsuse istung protokollitakse. Istungi protokoll avalikustatakse Räpina valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungit.6Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on igaühele kättesaadavad Räpina valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal valla kantseleis.7Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest või korralduses märgitud ajal.8Vallavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.2014-08-27RT IV2014-09-0944090920140042014-09-122123Vallavalitsuse komisjon1Vallavalitsus võib moodustada vallavalitsuse pädevuses olevate küsimuste lahendamise ettevalmistamiseks komisjone. Komisjoni töövormiks on koosolek.2Komisjoni moodustamise korralduses peab olema komisjoni nimi, komisjoni koosseis ja ülesanded.3Komisjoni esimehe määrab vallavalitsus. Komisjoni esimees korraldab komisjoni tööd ja koosolekute ettevalmistamist. Komisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni aseesimehe, kes täidab esimehe ülesandeid tema äraolekul.4Komisjoni koosolek on kinnine. Komisjon otsustab küsimusi poolthäälte enamusega.5Komisjoni koosolek protokollitakse. Koosoleku protokoll on igaühele kättesaadav Räpina valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal valla kantseleis hiljemalt seitsmendal päeval arvates koosoleku toimumisest.4EELARVE24Valla eelarve1Valla eelarve koostatakse arvestades arengukava ja see koosneb valla ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu.2Eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise alused kehtestab volikogu määrusega.3Ettenägematute väljaminekute tegemiseks planeeritakse eelarves reservfond. Reservfondi moodustamise ja kasutamise korra kehtestab volikogu.5VALLA ASUTUSED25Räpina valla asutused1Räpina valla asutused on valla ametiasutus koos struktuuriüksustega ja ametiasutuse hallatavad asutused.2Räpina valla asutused registreeritakse Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.3Ametiasutus on valla asutus, mida finantseeritakse Räpina valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.4Ametiasutus esindab oma tegevuses Räpina valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.5Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja volikogu.6Ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu. Ametiasutuse struktuuri ja selle muutmise eelnõu esitab volikogule vallavanem.26Ametiasutuse hallatav asutus1Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud (edaspidi hallatav asutus).2Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu vallavalitsuse ettepanekul.3Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul.4Hallatav asutus tegutseb Räpina valla nimel vastava asutuse põhimääruse alusel.5Hallatava asutuse põhimääruse kehtestab volikogu. Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitsus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht või vallavalitsus. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne volikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus.6VALLA ARENGUKAVA27Valla arengukava1Valla arengukava või selle muutmise eelnõu valmistab ette ja esitab volikogule vastuvõtmiseks vallavalitsus.2Kohaliku omavalitsuse seaduse § 37 lõikest 7 tuleneva iga-aastase arengukava läbivaatamise otsuse eelnõu koos arengukava täitmise aruandega esitatakse hiljemalt augustikuisele volikogu istungile.3Arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustatakse valla kantseleis ning valla veebilehel.4Arengukava või selle eelnõu kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule.5Vallavalitsus võib kehtiva arengukava täpsustamiseks või seaduses sätestatud kohustuse täitmiseks koostada valdkondliku või valla territooriumi osa arengukava. Nimetatud arengukavade menetlemise kohta kohaldatakse valla arengukava menetlemise kohta kehtivaid sätteid.7RAHVUSVAHELISED SUHTED28Rahvusvaheline koostöö1Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piirides volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused.2Volikogu otsustab:1valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides;2välisriigi kohaliku omavalitsusüksuse tunnistamise Räpina sõprusomavalitsuseks;3rahvusvahelises organisatsioonis liikmeõiguste teostamiseks või koostöö tegemiseks valla esindaja määramise.3Vallavalitsus:1valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;2korraldab sõpruslepingute sõlmimise ettevalmistamist ja täitmist;3korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;4lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.4Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus sõprussuhete arendamise eesmärgil sõlmida rahvusvahelise koostöö lepinguid, kui sõlmitava lepinguga ei võeta varalisi kohustusi. Sõlmitud rahvusvahelise lepingu koopia esitatakse valla kantseleisse hiljemalt ühe kuu jooksul arvates selle sõlmimisest.8ESINDAMINE29Valla esindamine1Valda esindavad seaduses või õigusaktides sätestatud juhtudel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus või vallavanem. Volikogu ja vallavalitsus määravad oma liikmete hulgast isikud, kellel on õigustegutseda volikogu või vallavalitsuse nimel. Kui seaduses või muus õigusaktis ei ole esindamist sätestatud, korraldab valla esindamise vallavalitsus.2Volikogu ja vallavalitsus võivad valla esindamiseks anda volitusi teistele isikutele. Volikogu volitus antakse volikogu otsusega. Vallavalitsuse volitus antakse korraldusega.3Vallavalitsust (ametiasutusena) esindab vallavanem, kellel on õigus anda volitusi vallavalitsuse esindamiseks.4Valla majandustegevuses toimub esindamine vastavalt vallavara valitsemist reguleerivatele õigusaktidele.9RAKENDUSSÄTTED30Õigusaktide kehtetuks tunnistamine(1)-(6) Käesolevast tekstist välja jäetud31Määruse jõustumineMäärus jõustub 1. jaanuaril 2012.32Määruse avalikustamineAvalikustada määrus Riigi Teataja elektroonses andmekogus.