Linna ja valla valitsemineLinna- ja vallavara valitsemine

Teksti suurus:

Narva linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kord

Narva linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kord - sisukord
Väljaandja:Narva Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.08.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 18.08.2017, 43

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Narva linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kord

Vastu võetud 27.08.2015 nr 26
RT IV, 09.09.2015, 7
jõustumine 12.09.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
10.08.2017RT IV, 18.08.2017, 921.08.2017

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punktide 6 ja 61 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Narva linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise korraga (edaspidi ka kord) reguleeritakse Narva linna (edaspidi ka linn) omandis olevate kinnisasjade koormamist hoonestusõigusega kinnisasjade hoonestamiseks (ehitiste püstitamiseks) ja/või nendel olemasolevate ehitiste kasutamiseks ja/või rekonstrueerimiseks ja/või laiendamiseks.

§ 2.  Hoonestusõiguse seadmise otsustaja

  Hoonestusõiguse seadmise otsustab Narva Linnavolikogu (edaspidi ka linnavolikogu).

§ 3.  Hoonestusõiguse seadmise korraldaja

 (1) Hoonestusõiguse seadmise menetluse korraldajaks on Narva Linnavalitsus (edaspidi ka linnavalitsus). Menetluse korraldamine sisaldab järgmisi toiminguid:
 1) menetluse algatamine;
 2) hoonestusõiguse seadmise otsustamiseks vajalike dokumentide ja eelnõude ettevalmistamine ja linnavolikogule esitamine;
 3) hoonestusõiguse avaliku enampakkumise korraldamine;
 4) hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise korraldamine.

 (2) Korraldaja on Narva linnavalitsuse ametiasutus (edaspidi ka Ametiasutus), mille põhimääruses on ette nähtud munitsipaalomandis olevale maale hoonestusõiguse seadmise korraldamise pädevus.

§ 4.  Hoonestusõiguse seadmise viisid

 (1) Hoonestusõigus seatakse Narva Linnavolikogu otsuse alusel avalikul enampakkumisel (suuline enampakkumine, kirjalik enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine) või otsustuskorras.

 (2) Hoonestusõiguse seadmise viis otsustatakse Narva Linnavolikogu poolt hoonestusõiguse seadmise otsustamisel.

 (3) Hoonestusõigus seatakse avalikul suulisel või kirjalikul enampakkumisel juhul, kui ei ole kehtestatud lisatingimusi või kui lisatingimused on määratud lõplikena ning nende üle läbirääkimisi ei peeta. Avalik enampakkumine võib olla suuline või kirjalik.

 (4) Hoonestusõigus seatakse eelläbirääkimiste pakkumise korras, kui linnavalitsus kehtestab lisatingimused, mille suhtes ta peab otstarbekaks pidada läbirääkimisi, eelkõige investeerimiskohustuste osas.

 (5) Hoonestusõigus seatakse otsustuskorras ilma avaliku enampakkumise läbiviimiseta konkreetse füüsilise või juriidilise isiku kasuks sotsiaal-, ravi-, haridus-, mittetulundus-, kultuuri- ja infrastruktuuri objektide rajamiseks, mis vastavad Narva linna elanike huvidele, samuti juhul, kui hoonestusõigus seatakse sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Narva linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Narva linn, kasuks.
[RT IV, 18.08.2017, 9 - jõust. 21.08.2017]

2. peatükk Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamine 

1. jagu Üldsätted 

§ 5.  Hoonestusõiguse seadmise algatamine

  Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise algatamist võivad taotleda linnavara valitseja, füüsiline või juriidiline isik või Ametiasutus oma algatusel. Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise taotluse esitab füüsiline või juriidiline isik Ametiasutusele.

§ 6.  Hoonestusõiguse seadmise tingimuste määramine

  Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise tingimused määratakse Linnavalitsuse ettepanekul Linnavolikogu otsusega, milles märgitakse:
 1) kinnisasja suurus, asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, kinnistusregistri number, sihtotstarve;
 2) hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus viitega asjaõigusseaduse sätetele;
 3) hoonestusõiguse ulatus;
 4) hoonestusõiguse seadmise lisatingimused, kui need on kehtestatud;
 5) hoonestusõiguse seadmise viis;
 6) avaliku enampakkumise korral pakkumise tingimused, pakkujate kvalifitseerimise tingimused ja pakkumise võitja väljaselgitamise alused;
 7) avaliku enampakkumise puhul vajaduse korral osavõtutasu ja pakkumise tagatis;
 8) avaliku enampakkumise puhul hoonestusõiguse tähtaeg ja aastatasu suuruse minimaalmäär (alghind);
 9) otsustuskorra kohaldamise puhul hoonestusõiguse tähtaeg ja aastatasu suurus;
 10) otsustuskorras hoonestusõiguse seadmise põhjendus;
 11) vajaduse korral hoonestusõiguse aastatasu tasumise kohustuse ja muude kohustuste tagamine krediidi- või finantsasutuse garantiiga või reaalkoormatisega ning reaalkoormatise kinnistusraamatusse püsima jäämise kokkulepe;
 12) vajaduse korral detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolul andmed ehitusõiguse kohta.
 13) vajaduse korral hoonestusõigusega koormatud kinnisasjale ehitatud ehitise kasutamise tingimused;
 14) vajaduse korral hoonestusõiguse asjaõigusega koormamise ja võõrandamise võimalus;
 15) vajaduse korral kinnisasja ja hoonestusõiguse suhtes ostueesõiguse seadmise võimalus;
 16) vajaduse korral kinnisasjal asuvate ehitiste loetelu, nende üleandmise tähtaeg ja tingimused ning ehitiste säilimise tagamise või lammutamise kohustus;
 17) vajaduse korral muud kinnisasja kasutusse andmise tingimused;
 18) vajaduse korral ehitise ja kinnisasja korrashoiu kohustus;
 19) vajaduse korral hoonestusõiguse kinnisasja omanikule langemise tingimused ning hoonestajale hüvitise maksmine või selle välistamine;
 20) vajaduse korral ehitise staatus hoonestusõiguse lõppemisel ning hoonestajale hüvitise maksmine või selle välistamine;
 21) vajaduse korral kinnisasjal asuvate kasutusõiguse kitsendusi põhjustavate tehnovõrkude ja –rajatiste loetelu;
 22) vajaduse korral hoonestaja kohustus nõustada tasuta reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmisega olemasolevate või rajatavate tehnovõrkude ja –rajatiste teenindamiseks ja remontimiseks;
 23) sanktsioonid hoonestusõiguse aastatasu maksmise ja arvete tasumisega viivitamise, ehituskohustuse täitmata jätmise, ehitise taastamiskohustuse täitmata jätmise, ehitise sihtotstarbelise kasutamise kohustuse täitmata jätmise eest;
 24) vajaduse korral kohustus nõustada kinnisasja ja seda koormava hoonestusõiguse jagamisega, sihtotstarbe muutmisega vastavalt detailplaneeringule ja sellest tulenevalt hoonestusõiguse tasu muutmisega;
 25) vajaduse korral hoonestusõiguse tingimuste muutmisega seotud kulude kandmine;
 26) vajaduse korral kinnistusraamatusse kantavad andmed;
 27) vajaduse korral hoonestaja kohustus tasuda lepingu sõlmimise kulud (sh notaritasu ja riigilõiv);
 28) vajaduse korral võlaõiguslepingu tingimused, sh lepingust taganemise tingimused, kui ehitise püstitamiseks on vaja detailplaneeringut, kui seda ei kehtestata kokku lepitud tähtpäevaks;
 29) vajaduse korral summa, mis arvatakse maha maareformi seaduse § 25 lõikes 4 nimetatud maa hoonestusõigusega koormamisest laekunud rahast (hoonestusõiguse seadmise tasu ja hoonestusõiguse aastatasu) riigieelarvesse kantavast osast (65%), ehk linna poolt hoonestusõigusega koormatud maa parendamiseks, sealhulgas detailplaneeringu koostamiseks, tehtud põhjendatud kulude suurus;
 30) vajaduse korral muud kinnisasja hoonestusõigusega koormamise tingimused.

§ 7.  Avaliku enampakkumise kuulutus ja küsimuste esitamine

 (1) Kuulutuse hoonestusõiguse seadmise avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise kohta avaldab enampakkumise korraldaja 1 (üks) kuu enne enampakkumise läbiviimist vähemalt ühes üleriigilise levikuga ja ühes kohalikus ajalehes. Ajalehekuulutuses märgitavad andmed määrab enampakkumise korraldaja oma äranägemisel. Vastavasisulisi teateid ja kuulutusi võib täiendavalt ka muul viisil levitada.

 (2) Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) enampakkumise korraldaja;
 2) enampakkumise läbiviimise viis
 3) kinnisasja asukoht, suurus ja katastritunnus, kinnistusregistri number, katastriüksuse sihtotstarve;
 4) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus;
 5) hoonestusõiguse seadmise tingimused ja tähtaeg;
 6) osavõtutasu ja tagatisraha suurus ja tasumise kord;
 7) hoonestusõiguse lisatingimused, kui need on kehtestatud;
 8) pakkumiste esitamise koht, aeg (kuupäev, kellaaeg) ja viis;
 9) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise tingimustega tutvumise aeg ja koht;
 10) dokumentide loetelu, mis tuleb esitada enampakkumises osaleda soovijail;
 11) aeg, mille jooksul tuleb sõlmida leping ning sanktsioonid hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimata jätmise puhul käesoleva Korra punktis 33 sätestatud tähtaegadel.
 12) vajaduse korral muud kinnisasja hoonestusõigusega koormamise tingimused.

 (3) Küsimused hoonestusõiguse ja enampakkumise tingimuste kohta tuleb esitada Ametiasutusele kirjalikult või elektrooniliselt. Digitaalselt esitatud enampakkumine peab olema digitaalselt allakirjutatud.

§ 8.  Enampakkumisel osalemine

  Enampakkumisest võivad osa võtta füüsilised isikud isiklikult või esindaja kaudu ning seaduses sätestatud registrisse kantud juriidilised isikud:
 1) kelle enampakkumisel osalemine ei ole vastuolus seaduse või muude õigusaktidega;
 2) kes on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha;
 3) kes on andnud kirjaliku nõusoleku enampakkumise läbiviimise tingimuste kohta.
 4) kellel puuduvad võlgnevused Maksu- ja Tolliameti ees summas, mis ületab 100 eurot.
 5) kellel ei ole varem täitmata jäetud kohustusi Narva linna ees, mis on seotud hoonestusõiguse seadmisest tulenevate kohustustega mittenõuetekohase täitmisega.

§ 9.  Enampakkumises osalemise piirangud

  Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu:
 1) enampakkumise korraldamise ja läbiviimisega seotud isikud, samuti isikud, kelle pädevusse kuulub ostja kinnitamine;
 2) käesoleva Korra § 10 alapunktis 1 nimetatud isikute lähisugulased ja hõimlased, kellena käsitletakse korruptsioonivastase seaduse § 11 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikuid;
 3) isikud, kellel on linna eelarve ees võlgnevusi üüri, kommunaalmaksete või maksude osas;
 4) juriidilised isikud, kelle juhatuse või nõukogu liikmeteks on isikud, kes osalevad või on osalenud juhatuse või nõukogu liikmetena teiste juriidiliste isikute tegevuses, kes on tekitanud linna varale hüvitamata kahju või kellel on võlgnevusi linna eelarve ees;
 5) juriidilised ja füüsilised isikud, kelle suhtes on algatatud sundlikvideerimise või pankrotimenetlus;
 6) isikud, kelle süül on esialgne enampakkumine antud vara osas nurjunuks tunnistatud.

§ 10.  Pakkuja kvalifitseerimise tingimused ja pakkumuse tegemine

 (1) Pakkumuse esitaja peab vastama tingimustele, kui need on korra §-s 6 nimetatud linnavolikogu otsusega kindlaks määratud. Tingimustele mitte vastava isiku pakkumust ei arvestata.

 (2) Pakkuja peab tegema pakkumuse kas hoonestusõiguse aastatasu või hoonestusõiguse seadmise tasu kohta ning esitama kõik nõutud dokumendid.

§ 11.  Avaldus enampakkumises osalemise kohta

 (1) Hoonestusõiguse seadmise suulises enampakkumises osaleda soovijal tuleb esitada enampakkumise korraldajale enampakkumise läbiviimise kuulutuses märgitud tähtajaks kirjalik avaldus. Avalduses tuleb märkida:
 1) andmed pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul pakkuja nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht, kontakttelefon, panga nimetus ja arvelduskonto number, isikut tõendava dokumendi koopia; juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registrikood, asukoht, postiaadress ja kontakttelefon, panga nimetus ja arvelduskonto number ning juriidilise isiku põhikirja kohase pädeva organi otsus enampakkumisel osalemise ja hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise kohta);
 2) nõusolek sõlmida hoonestusõiguse seadmise leping kehtestatud tingimustel;
 3) kinnisasja, mille koormamist hoonestusõigusega taotletakse, asukoht ja hoonestusõiguse suurus;
 4) õiend maksuvõlgnevuste puudumise kohta;
 5) kinnitus selle kohta, et pakkuja võib osaleda enampakkumuses lähtudes õigusaktide ja enampakkumuse tingimustest.
 6) kohtu õiend selle kohta, et juriidilise isiku või füüsilise isiku suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ja juriidilise isiku suhtes ka kinnitus selle kohta, et juriidilise isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust;
 7) juriidilise isiku puhul viimase 6 kuu majandustegevuse aruanne;
 8) Füüsilise isiku puhul krediidiasutuse garantii, mis tagab hoonestusõiguse lepingust tulenevate kohustuse täitmist.

 (2) Kirjaliku enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise korral esitab pakkuja pakkumise korraldajale pakkumuse kinnises ümbrikus. Ümbrikule märgitakse, missugusele kinnisasjale seatava hoonestusõiguse enampakkumisele on pakkumus esitatud. Pakkumus peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) andmed pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul pakkuja nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht, kontakttelefon, panga nimetus ja arvelduskonto number, isikut tõendava dokumendi koopia; juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registrikood, asukoht, postiaadress ja kontakttelefon, panga nimetus ja arvelduskonto number ning juriidilise isiku põhikirja kohase pädeva organi otsus enampakkumisel osalemise ja hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise kohta);
 2) nõusolek sõlmida hoonestusõiguse seadmise leping kehtestatud tingimustel;
 3) sõnade ja numbritega kirjutatud arvuline pakkumissumma;
 4) pakkumuse esitamise kuupäev, pakkumuse esitaja allkiri, enampakkumisel osaleva juriidilise isiku puhul allkiri ja esindaja volitusi tõendav dokument.
 5) pakkuja sobivuse tunnistamiseks nõutud dokumendid;
 6) vara tähtajaliselt seatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus;
 7) dokument pangagarantii kohta, kui see oli nõutud;
 8) muud nõutud dokumendid.

 (3) Pakkumuse esitaja lisab esitatud avaldusele krediidiasutuse poolt tõendatud maksekorralduse koopia osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta, kui see on nõutatav.

§ 12.  Osavõtutasu

 (1) Osavõtutasu kehtestatakse 5% ulatuses hoonestusõiguse seadmise aastatasust, kuid mitte rohkem kui 1 600 eurot ja mitte vähem kui 65 eurot. Osavõtutasu ei tagastata ja sellest kaetakse enampakkumise läbiviimise kulud.

 (2) Tagatisraha suurus ei tohi olla suurem kui 50% hoonestusõiguse seadmise aastatasu algsummast.

 (3) Lepingu sõlmimisel tasaarvestatakse enampakkumise võitja poolt tasutud tagatisraha hoonestusõiguse tasuga, ülejäänud osalejatele tagastatakse tagatisraha 15 (viieteistkümne) kalendripäeva jooksul hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise päevast.

 (4) Juhul, kui enampakkumine on tunnistatud nurjunuks enampakkumise läbiviija poolt enampakkumise läbiviimise protseduuri rikkumise tagajärjel, tagastatakse kõigile enampakkumisel osalejatele nende poolt tasutud tagatisraha ja osavõtutasu 15 (viieteistkümne) kalendripäeva jooksul enampakkumise nurjunuks tunnistamise päevast arvates.

§ 13.  Pakkumisest loobumine ja tingimuste muutmine

  Kinnisasja omanik võib igal ajal enne pakkumuste avamise kuupäeva ja läbirääkimistega pakkumise korral enne lõplike pakkumuste avamise kuupäeva enampakkumisest loobuda või avaliku enampakkumise teatavaks tehtud tingimusi muuta. Loobumine või tingimuste muutmine otsustatakse linnavalitsuse korralduse või linnavolikogu otsusega olenevalt sellest, kummaga määrati kindlaks hoonestusõiguse seadmise tingimused.

2. jagu Suulise enampakkumise läbiviimise kord 

§ 14.  Suulise enampakkumise erisused

  Suuline enampakkumine korraldatakse kirjaliku enampakkumisega sarnastel tingimustel arvestades järgmisi erisusi.

§ 15.  Pakkuja registreerimine

 (1) Enampakkumisel osalejate registreerimine toimub vahetult enne enampakkumise algust. Kõik osalejatena registreeruda soovijad peavad esitama käesoleva korra punktis 12 nimetatud dokumendid.

 (2) Osavõtutasu ja tagatisraha peavad olema tasutud enne enampakkumise algust. Nõutavaid dokumente mitteesitanud isikuid enampakkumisele ei lubata. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi pakkujat, tunnistab komisjon enampakkumise nurjunuks.

 (3) Igale enampakkumisel osalejana registreeritud isikule väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni.

§ 16.  Enampakkumise avamine

  Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks, tutvustab komisjoni liikmeid ja protokollijat. Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja kaebuste esitamise korda, teatab osalejate arvu, nende registreerimisnumbrid ning enampakkumise minimaalse ja maksimaalse sammu.

§ 17.  Korra tagamine enampakkumise läbiviimisel

 (1) Enampakkumise ajal on kõik osalejad ja kohalviibijad kohustatud alluma enampakkumise läbiviija korraldustele.

 (2) Isik, kes teist korda on rikkunud enampakkumise protseduuri või ei ole täitnud pakkumise läbiviija korraldust, kaotab enampakkumisel osalemise õiguse.

§ 18.  Enampakkumise samm

 (1) Enampakkumise sammu määrab komisjon.

 (2) Enne enampakkumise algust on komisjonil kõigi osalejate nõusolekul õigus suurendada enampakkumise sammu. Ettepaneku sammu suurendamiseks võib teha enampakkumise läbiviija või enampakkumisel osaleja.

§ 19.  Pakkumine

 (1) Enampakkumine algab alghinna väljakuulutamise ja haamrilöögiga. Pakkumise suurendamisest annab enampakkumisel osaleja enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega. Enampakkumise läbiviija teatab pakkumise suuruse.

 (2) Kõik pakkumised fikseeritakse vastaval pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks.

§ 20.  Enampakkumise läbiviija õigused

  Enampakkumise läbiviijal on õigus:
 1) teha osalejale või kohalviibijale enampakkumise korra esmasel rikkumisel märkus;
 2) teha osalejale või kohalviibijale enampakkumise korra teistkordsel rikkumisel ettepanek lahkuda enampakkumise läbiviimise ruumist;
 3) enampakkumine peatada, kui osalejad või kohalviibijad oma käitumisega segavad enampakkumise läbiviimist;
 4) jätkata enampakkumist peale korrarikkujate lahkumist või teha komisjonile ettepanek kuulutada enampakkumine nurjunuks.

§ 21.  Enampakkumise lõppemine

  Pakkumine kuulutatakse enampakkumise läbiviija poolt lõppenuks pärast kõrgeima hoonestusõiguse aastatasu pakkumise kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitjaks kuulutatakse isik, kes on pakkunud kõrgeimat hoonestusõiguse aastatasu.

3. jagu Läbirääkimistega pakkumise kord 

§ 22.  Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimine

 (1) Hoonestusõiguse seadmine toimub eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui linnavalitsus kehtestab lisatingimused, mille suhtes ta peab otstarbekaks pidada läbirääkimisi, eelkõige investeeringute tegemise tingimused. Eelläbirääkimistega pakkumised korraldatakse ainult hoonestamata kinnisasjade suhtes.

 (2) Eelläbirääkimistega pakkumised korraldatakse eelkõige hoonestamata kinnisasjade suhtes juhul, kui Narva linn on huvitatud antud hoonestamata kinnisasjade arendamisest linnale sobivas suunas.

 (3) Eelläbirääkimistega pakkumiste läbiviimisel on parima pakkumise väljaselgitamise aluseks kõrgeim pakutav hoonestusõiguse tasu. Suurem investeerimiskohustuse summa ja investeerimiskohustuse täitmise tagatiste olemasolu ja nende iseloom on subsidiaarne.

 (4) Eelläbirääkimistega pakkumisele kohaldatakse käesoleva Korra kirjaliku avaliku enampakkumise läbiviimise korda reguleerivaid sätteid, arvestades eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise erisusi.

 (5) Pakkumisi hindab Narva Linnavalitsuse linnavara komisjon (edaspidi linnavara komisjon).

 (6) Pakkumistega ümbrikud avab linnavara komisjon. Nimetatud nõuetele mittevastavaid pakkumisi ei arvestata. Pakkumiste avamise protseduur ja laekunud pakkumised kantakse protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija.

§ 23.  Läbirääkimised

 (1) Linnavara komisjoni otsusel kutsutakse läbirääkimistele käesoleva Korra ja enampakkumise kuulutuse nõuetele vastavad pakkumised esitanud pakkujad.

 (2) Nõuetekohased pakkumised esitanud pakkujaga või pakkujatega viib läbirääkimised läbi linnavara komisjon. Eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed, nende sisu avalikustamisele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib esitatud pakkumiste arvu ja nende vastavust kehtestatud nõuetele.

§ 24.  Lõplike pakkumiste esitamine ja hindamine

 (1) Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise hoonestusõiguse seadmise tasu või hoonestusõiguse aastatasu ja kõigi lisatingimuste kohta. Lõplik pakkumine ei tohi olla linnale ebasoodsam kui pakkuja esialgne pakkumine.

 (2) Lõplike pakkumiste hindamisel, võttes arvesse kõiki kehtestatud lisatingimusi, pakutud hoonestusõiguse aastatasu, investeeringute suurust ja tähtaegu ning hoonestusõiguse seadmise eesmärki, määrab linnavara komisjon parima pakkumise. Linnavara komisjonil on õigus määrata ka suuruselt järgmine pakkumine.

 (3) Pakkujal on õigus linnavara komisjoni otsuse peale edasi kaevata seaduses sätestatud korras.

§ 25.  Läbirääkimiste lõpetamine ja tulemustest teatamine

  Hoonestusõiguse seadmiseks esitatud pakkumiste läbivaatamise lõpetamisel esitab linnavara komisjon need koos oma järeldusotsusega Narva Linnavalitsusele enampakkumise võitja kinnitamiseks. Läbirääkimiste lõpetamisest peab linnavara komisjon kirjalikult teavitama kõiki enampakkumisel osalenuid.

§ 26.  Tagatised

 (1) Eelläbirääkimistega pakkumisega enampakkumise läbiviimisel peab pakkumise teinud isik (edaspidi pakkuja) tegema pakkumise nii hoonestusõiguse aastatasu kui kõigi nõutavate lisatingimuste osas ning esitama tagatised tehtud pakkumise tagamise täitmiseks.

 (2) Pakkuja poolt tehtud pakkumise täitmise tagamiseks võib kasutada:
 1) krediidiasutuse garantiid;
 2) juhatuse liikme, pakkuja või enampakkumise korraldaja poolt aktsepteeritud muu isiku käendust;
 3) hüpoteeki.

4. jagu Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras 

§ 27.  Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras

 (1) Narva linna elanike huvides on Narva Linnavolikogul õigus vastu võtta otsus hoonestusõiguse seadmiseks ilma avaliku enampakkumise läbiviimiseta konkreetse füüsilise või juriidilise isiku kasuks sotsiaal-, ravi-, haridus-, mittetulundus-, kultuuri- ja infrastruktuuri objektide rajamiseks, mis vastavad Narva linna elanike huvidele. Linna jaoks antud teenuste osutamine peab olema tasuta. Otsuses peavad olema märgitud kõik hoonestusõiguse seadmise tingimused.

 (2) Juhul, kui hoonestusõigus seatakse hoonestatud kinnisasjale ilma avaliku enampakkumise läbiviimiseta konkreetse füüsilise või juriidilise isiku kasuks Korra § 27 nimetatud eesmärgil, võtab hoonestaja endale kohustuse korraldada hoonestatud kinnisasjal sotsiaalsete või kultuuriliste teenuste osutamist, kasutades selleks vähemalt 50% kinnisasja pindalast ja vähemalt 50% kinnisasjale rajatava ehitise kasutamise ajast, ning sõlmib linnaga eellepingu. Eellepingus sätestatakse osutatavate sotsiaalsete või kultuuriliste teenuste loetelu, tasuta teenuste loetelu, osutatavate teenuste maht, teenuste osutamise ajavahemik, hoonestaja kontrollimine teenuste osutamise kohustuse täitmisel, hoonestaja vastutus teenuste mitteosutamise või mittenõuetekohase osutamise eest, investeerimiskohustuse ulatus ning vastutus selle kohustuse täitmata jätmise eest.

 (3) Narva Linnavolikogul on õigus võtta vastu otsus hoonestusõiguse seadmiseks ilma avaliku enampakkumise läbiviimiseta selle kinnisasja suhtes, mille osas on varem vähemalt 2 (kaks) korda enampakkumine tunnistatud sooviavalduste puudumise tõttu nurjunuks.

 (4) Hoonestusõiguse tasu suurus hoonestusõiguse otsustuskorras seadmisel ei või olla väiksem kui keskmine hoonestusõiguse tasu samalaadse hoonestusõiguse eest.

 (5) Käesoleva korraga kehtestatud ehitusõigust võib koormata piiratud asjaõigusega, sh selle ehitusõiguse suhtes võib seada hüpoteegi ainult selle ehitusõiguse huvides ning ainult kinnistu omaniku eelneval kirjalikul nõusolekul. Antud tingimus tuleb kanda Kinnistusraamatusse.

§ 28.  Otsus hoonestusõiguse seadmiseks otsustuskorras

  Otsus hoonestusõiguse seadmiseks otsustuskorras peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus viitega asjaõigusseaduse sätetele;
 2) otsustuskorras hoonestusõiguse seadmise põhjendus;
 3) kinnisasja suurus, asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, kinnistusregistri number;
 4) hoonestusõiguse tähtaeg ja aastatasu suurus
 5) hoonestusõiguse seadmise lisatingimused, kui need on kehtestatud;
 6) ehitise staatus hoonestusõiguse lõppemisel ning hoonestajale hüvitise maksmine või selle välistamine;
 7) vajaduse korral ehitise kasutamise tingimused;
 8) vajaduse korral hoonestuseõiguse asjaõigusega koormamine ja võõrandamine;
 9) kinnisasja ja hoonestusõiguse ostueesõigus;
 10) vajaduse korral kinnisasjal asuvate ehitiste loetelu, nende üleandmise tähtaeg ja tingimused ning ehitiste säilimise tagamise või lammutamise kohustus;
 11) vajaduse korral muud kinnisasja kasutusse andmise tingimused.

§ 29.  Hoonestaja kohustuste tagamine

  Käesolevas peatükis ettenähtud korras hoonestusõiguse seadmisel peavad hoonestaja kohustused olema täies mahus tagatud krediidiasutuse garantiiga.

3. peatükk Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja enampakkumise nurjunuks tunnistamine 

§ 30.  Enampakkumise tulemuste kinnitamine

  Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. Õigusakt hoonestusõiguse seadmise enampakkumise võitja kinnitamise kohta peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) aadress, katastritunnus, kinnistusregistri osa number, suurus ja kinnisvara sihtotstarve;
 2) juriidilise isiku võitjaks tunnistamisel – nimetus, äriregistri kood, juriidiline aadress; füüsilise isiku võitjaks tunnistamisel – nimi, perekonnanimi, isikukood ja aadress;
 3) hoonestusõiguse tähtaeg;
 4) hoonestusõiguse seadmise tasu või hoonestusõiguse aastatasu suurus;
 5) hoonestamise tähtaeg (hoonestamise tähtajad, investeeringute tähtajad ja summad) või olemasoleva hoone ümberehitamise tähtaeg;
 6) trahvisanktsioonid;
 7) muud lisatingimused;
 8) haldusakti edasikaebamise tähtaeg ja kord.

§ 31.  Enampakkumise nurjunuks tunnistamine

  Enampakkumine loetakse nurjunuks:
 1) kui enampakkumisele ei laekunud ühtegi nõuetekohast pakkumist;
 2) kehtestatud nõuetele vastavate pakkumiste puudumisel ja kõigi vajalike dokumentide mitteesitamisel;
 3) kui suulisel enampakkumisel rikuti korduvalt enampakkumise läbiviimise korda, seoses millega oli enampakkumise läbiviija sunnitud enampakkumise katkestama;
 4) enampakkumise protseduuri rikkumisel enampakkumise läbiviija poolt;
 5) kui suulisel enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud osaleja keeldus allkirja andmisest selles, et ta kohustub 1 (ühe) kuu jooksul sõlmima hoonestusõiguse seadmise lepingu;
 6) kui suulisel enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud osalejale järgnev osaleja keeldus allkirja andmisest selles, et ta kohustub 1 (ühe) kuu jooksul sõlmima hoonestusõiguse seadmise lepingu;
 7) kui komisjonil on kirjalikul enampakkumisel ja eelläbirääkimistega pakkumisel tekkinud konfidentsiaalsusnõude mittetäitmise kahtlus;
 8) kui eelläbirääkimistega pakkumisel erinevad lõplike pakkumiste summad algpakkumisest üle poolel pakkumises osalejatel.

§ 32.  Enampakkumise tulemuste tühistamine

  Juhul, kui hoonestusõiguse seadmise enampakkumise võitja ei sõlmi ühe kuu jooksul enampakkumise võitjaks tunnistamise õigusakti jõustumise hetkest hoonestusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingut, on enampakkumise korraldajal õigus tühistada enampakkumise tulemused ja viia läbi korduv enampakkumine. Sellisel juhul enampakkumise võitja poolt sissemakstud tagatisraha tagastamisele ei kuulu.

§ 33.  Lisatähtaja andmine lepingu sõlmimiseks

  Enampakkumise võitja põhjendatud taotluse alusel võib linnavalitsus oma õigusaktiga anda hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks lisatähtaja, mis ei tohi ületada 1 (ühte) kuud.

§ 34.  Enampakkumise läbiviimise tingimuste muutmine

  Enampakkumise teistkordsel läbiviimisel on linnavalitsusel õigus muuta enampakkumise läbiviimise tingimusi.

4. peatükk Hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimused 

§ 35.  Tasu hoonestusõiguse seadmise eest

 (1) Hoonestaja maksab kinnisasja omanikule hoonestusõiguse seadmise eest tasu, kui selline tingimus on korra §-s 6 nimetatud linnavolikogu otsuses ette nähtud. Tasu suurus on korra §-s 6 nimetatud linnavolikogu otsuses määratud rahasumma või avalikul enampakkumisel pakutud kõrgeim hind.

 (2) Võttes arvesse kinnisasja omadusi, pindala või nimetatud kinnisasjal ehitiste olemasolu, määratakse hoonestusõiguse seadmise tasu algsuurus maa maksustamishinnast või hoonestusõiguse harilikust väärtusest lähtudes. Hoonestusõiguse harilik väärtus on selle keskmine müügihind (turuväärtus). Turuväärtuse leidmiseks tellitakse kinnisasja hindamine.

 (3) Hoonestusõiguse seadmise tasu ei määrata, kui avalik enampakkumine korraldatakse hoonestusõiguse aastatasule.

§ 36.  Hoonestusõiguse aastatasu suurus

 (1) Hoonestaja maksab kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest aastatasu, kui selline tingimus on korra §-s 6 nimetatud linnavolikogu otsuses ette nähtud. Tasu suurus on korra §-s 6 nimetatud linnavolikogu otsuses määratud rahasumma või avalikul enampakkumisel pakutud kõrgeim hind.

 (2) Hoonestamata kinnisasja puhul on hoonestusõiguse aastatasu suurus sõltuvalt katastriüksuse sihtotstarbest järgmine:
 1) ärimaa puhul – 10% maa maksustamishinnast;
 2) tootmis- või transpordimaa puhul - 8% maa maksustamishinnast;
 3) muude katastriüksuse sihtotstarvete puhul - 5% maa maksustamishinnast;

 (3) Juhul, kui eesmärgiks on saada kehtestatud hoonestusõiguse aastatasust suuremat aastatasu, korraldatakse hoonestusõiguse seadmiseks enampakkumine.

 (4) Kinnisasjal ehitiste olemasolul (hoonestatud kinnisasi) arvestab ametiasutus hoonestusõiguse aastatasu suuruse hoonestusõiguse harilikust väärtusest lähtudes, lõpliku suuruse määrab aga linnavolikogu.

 (5) Juhul, kui hoonestusõiguse seadmine toimub linna huvidest lähtuvalt otsustuskorras, on Narva Linnavolikogul õigus kehtestada hoonestusõiguse aastatasu suuremas kui turuhinna ulatuses.

 (6) Tasu hoonestatud kinnisasjale seatava hoonestusõiguse eest ei või olla väiksem kui hoonestatud kinnisasjaga sarnaste objektide hoonestusõiguse keskmine tasumäär Narvas.

§ 37.  Lepingu sõlmimise tähtaeg

 (1) Hoonestusõiguse seadmise leping sõlmitakse notariaalselt tähtajaga alates 25 kuni 50 aastaks.

 (2) Hoonestusõiguse seadmise lepingule kirjutab linna nimel alla linnapea. Notaritasu ja riigilõivu tasub hoonestaja. Hoonestusõiguse seadmise leping peab sisaldama asjaõiguslepingu sätteid, samuti peab lepingus olema fikseeritud kinnisasja esialgne seisukord.

 (3) Juhul, kui hoonestusõigus ei laiene tervele kinnisasjale, lisatakse lepingule kinnisasja plaan, millel määratletakse ära hoone alune ja selle kasutamiseks vajalik maa-ala.

§ 38.  Hoonestusõiguse aastatasu maksmine

 (1) Hoonestaja maksab hoonestusõiguse aastatasu osade kaupa kaks korda aastas järgneva perioodi avansilise maksena 1. juuliks ja 1. jaanuariks. Juhul, kui periood on väiksem kui pool aastat, arvutatakse hoonestusõiguse tasu proportsionaalselt päevade arvuga, lähtudes hoonestusõiguse seadmise lepingus sätestatud hoonestusõiguse aastatasust.

 (2) Hoonestusõiguse aastatasu osamaksete tähtaegasid saab määrata (muuta) poolte kokkuleppel.

 (3) Tasu maksmise kohustus saabub hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse.

§ 39.  Viivise maksmine

 (1) Hoonestusõiguse aastatasu mittetasumise või mitteõigeaegse tasumise puhul maksab hoonestaja viivist 0,1% iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata jäetud summast.

 (2) Hoonestajast mittesõltuvate asjaolude tekkimisel ning tema põhjendatud taotluse alusel võib linnavolikogu Narva Linnavalitsuse linnavarakomisjoni ettepanekul vastu võtta otsuse hoonestusõiguse tasu vähendamise või hoonestusõiguse aastatasust vabastamise kohta mitte kauemaks kui üheks aastaks ja seda vaid juhul, kui pooled olid selles hoonestusõiguse seadmisel AÕS § 254 lg 3 sätteid järgides kokku leppinud.

§ 40.  Hoonestusõiguse koormamine servituudiga

  Hoonestusõiguse seadmise leping peab sisaldama lepingupoolte kokkulepet hoonestusõiguse koormamiseks maa omaniku kasuks reaalservituudiga ning reaalservituudi suuruse muutmise kohta, samuti kinnistusraamatusse vastavate kannete tegemise kohustust. Maa omaniku kasuks reaalservituudiga koormamise kohta tuleb kinnistusregistri hoonestusõiguse seadmise osas märkida hoonestusõiguse tasu maksmise kohustus.

§ 41.  Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine

  Juhul, kui Narva Linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul muutub hoonestusõigusega koormatud katastriüksuse sihtotstarve, on hoonestaja kohustatud viivitamatult tegema oma kulul maakatastris ning kinnistusregistri vastavates osades nõutavad kanded.

§ 42.  Tasu suuruse muutmise nõue

 (1) Hoonestusõiguse seadmisel on hoonestusõiguse seadmise korraldajal õigustulenevalt keskmise hoonestustasu määra suurenemisest nõuda hoonestusõiguse tasu suuruse muutmist.

 (2) Tasu suuruse muutmise nõue võib olla esitatud mitte varem kui 3 (kolme) aasta möödumisel hoonestusõiguse tekkimise hetkest ja teistkordselt 3 (kolme) aasta möödumisel viimasest tasu suurendamise momendist. Tasu suuruse nõude tagamiseks peab kinnistusregistri hoonestusõiguse osas olema tehtud märge, mis vastab reaalservituudi järjekorranumbrile registris.

 (3) Hoonestaja poolt tehtud kinnisasja parendus, mille tagajärjel maa maksumäär suurenes, ei saa olla hoonestusõiguse aastatasu suurendamise aluseks.

§ 43.  Ehitusõigus- ja kohustus

 (1) Juhul, kui hoonestusõigus on seatud hoonestamata kinnisasjale, on hoonestaja kohustatud ehitama hoonestusõiguse seadmise tingimustes nimetatud hooned hoonestusõiguse seadmise lepingus sätestatud tähtajaks.

 (2) Hoonestusõiguse alusel püstitava ehitise peab projekteerima ja ehitama hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt.

 (3) Hoonestuskohustuse mittetäitmise või mittetähtaegse täitmise eest määratakse hoonestajale trahv alates 1 kuni 5 hoonestusõiguse aastatasu suuruses summas. Trahvi tasumine ei vabasta hoonestajat lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Kui hoonestaja ei täida hoonestusõiguse seadmise lepingus sätestatud tingimusi, sealhulgas heakorrastamise kohustust, on hoonestusõiguse seadmise korraldajal õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse kandmiseks omaniku nimele asjaõigusseaduse § 2441 sätestatud korras või lepingust taganeda, seejuures on omanikul õigus nõuda hoonestajalt kuni 5 hoonestusõiguse aastatasu suurust hüvitist.

§ 44.  Hoonestusõiguse võõrandamine

 (1) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik linnavolikogu nõusolek ja see tingimus peab olema kantud kinnistusraamatusse. Nõusoleku andmise tingimuseks on, et hoonestusõiguse omandaja võtab üle kõik omaniku ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslikud kokkulepped. Võõrandamise nõusoleku andmise tingimuste kohta tuleb teha kanne kinnistusraamatusse.

 (2) Kui hoonestusõiguse omandaja tagab (annab tagatise), et hoonestusõiguse seadmisel võlaõiguslikus kokkuleppes sätestatud hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata ja kõiki hoonestusõiguse sisust tulenevaid kohustusi täidetakse ka edaspidi nõuetekohaselt, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse võõrandamise nõusolekut. Käesolevas paragrahvis nimetatud luba antakse linnavolikogu otsustusega. Luba antakse vaid tingimusel, et hoonestusõigust võõrandada sooviv hoonestaja on võõrandamise hetkeks nõuetekohaselt täitnud kõik hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimused ja hoonestusõiguse seadmisest on möödas vähemalt 3 aastat.

§ 45.  Hoonestusõiguse koormamine asjaõigusega

  Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on lubatud ainult Narva Linnavolikogu nõusolekul ja see tingimus peab olema kantud kinnistusraamatusse.

§ 46.  Hoonestusõiguse korraldaja vastutus

  Hoonestusõiguse seadmisel ei kanna hoonestusõiguse seadmise korraldaja vastutust ehitusloa saamise või koormatava kinnisasja puuduste eest.

§ 47.  Lepingu täitmise kontroll

  Kontrolli hoonestusõiguse seadmise lepingu täitmise üle teostab Ametiasutus. Kontrolli käigus viiakse läbi vaatlusi, mille tulemused fikseeritakse kirjalikult. Juhul, kui täitmise käigus on mõne hoonestusõiguse seadmise lepingu punkti täitmine oluliselt raskendatud, võib poolte kokkuleppel ja linnavolikogu otsustuse alusel lepingutingimusi muuta mitte rohkem kui kaks korda, järgides antud Korras sätestatud nõudeid, või hoonestusõigus lõpetada.

§ 48.  Hüvitise maksmine lepingu tingimuste muutmisel või lõpetamisel

 (1) Hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimuste muutmisel maksab hoonestaja omanikule enne vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimist hüvitist ühe hoonestusõiguse aastatasu suuruses. Hoonestusõiguse ennetähtaegsel lõpetamisel hoonestaja algatusel maksab hoonestaja omanikule enne vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimist hüvitist kuni viie hoonestusõiguse aastatasu suuruses summas.

 (2) Hoonestusõiguse lõpetamine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras. Hoonestusõiguse lõpetamisel hindab Ametiasutus maa seisukorda. Maa seisukorra halvenemisel nõuab Narva linn hoonestajalt täiendavat hüvitist.

 (3) Hoonestatud kinnisasjale hoonestusõiguse lõppemisel muutub kinnisasjal asuv hoone kinnisasja oluliseks osaks. Hoonestajal ei ole õigust hoonestatud kinnisasjale hoonestusõiguse tähtaja saabumisel hoonet ära vedada. Hoonestajal ei ole samuti õigust hoonestatud kinnisasjale hoonestusõiguse tähtaja saabumisel nõuda hüvitist kinnisasjale jääva hoone eest ehitise äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahju ulatuses.

§ 49.  Otsus hoonestaja suhtes sanktsioonide rakendamise kohta

  Hoonestaja suhtes käesolevas Korra ettenähtud sanktsioonide rakendamise või mitterakendamise otsus peab olema põhjendatud. Vastava otsuse võtab Ametiasutuse ettepanekul vastu Narva Linnavalitsus.

§ 50.  Lepingu tingimused hoonestaja pankroti või likvideerimise juhul

  Hoonestusõiguse seadmise leping peab sisaldama lepingupoolte kokkulepet hoonestaja kohustuse kohta kanda hoonestusõigus omaniku nimele juhul, kui hoonestaja firma läheb pankrotti või likvideerimisele, ja see tingimus peab olema kantud kinnistusraamatusse.

§ 51.  Ehitise kasutamine

 (1) Hoonestaja on kohustatud kasutama hoonestusõiguse oluliseks osaks olevat ehitist korra §-s 6 nimetatud linnavolikogu otsuses märgitud viisil, kui kasutamise tingimused on linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses sätestatud.

 (2) Kui hoonestaja ei kasuta ehitist sihtotstarbeliselt, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt leppetrahvi 0,3% hoonestusõiguse aastatasust iga päeva eest, mil hoonestaja rikub ehitise sihtotstarbelise kasutamise kohustust.

§ 52.  Ehitise ja kinnisasja korrashoiu kohustus

 (1) Hoonestaja on kohustatud hoidma hoonestusõiguse oluliseks osaks olevat ehitist ja kinnisasja vastavalt hoonestusõiguse ulatusele alaliselt heas seisukorras. Korrashoiuks vajalikud parandustööd ja uuendused on hoonestaja kohustatud tegema kinnisasja omaniku (linnavara valitseja) määratud tähtpäevaks.

 (2) Kui hoonestaja ei täida ehitise ja kinnisasja korrashoiu kohustust kinnisasja omaniku nõutud tähtpäevaks, on kinnisasja omanik õigustatud laskma teha vajalikud tööd hoonestaja kulul.

§ 53.  Ehitise säilimise tagamine

 (1) Hoonestaja on kohustatud kindlustama hoonestusõiguse oluliseks osaks oleva ehitise kogu hoonestusõiguse kehtivuse ajaks. Kinnisasja omaniku nõudel peab hoonestaja esitama kehtiva kindlustuspoliisi.

 (2) Kui hoonestaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustamiskohustust, on kinnisasja omanikul õigus sõlmida kindlustusleping hoonestaja eest ja nõuda hoonestajalt selleks vajalike kulutuste hüvitamist.

 (3) Kui hoonestusõiguse oluliseks osaks olev ehitis hävib tervikuna või osaliselt, on hoonestaja kohustatud ehitise oma kulul üles ehitama või taastama korra §-s 6 nimetatud linnavolikogu otsuses määratud tähtpäevaks.

 (4) Kui hoonestaja ei täida ehitise taastamise kohustust tähtpäevaks, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt leppetrahvi 1% hoonestusõiguse aastatasust iga tähtpäeva ületava kuu eest.

 (5) Ehitise kindlustamise ja taastamise kohustuse tagamiseks tehakse kanne kinnistusraamatusse.

§ 54.  Maksud ja avalik-õiguslikud koormatised

  Kõik hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja.

§ 55.  Koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega

  Hoonestaja kohustub nõustuma reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmisega kinnisasjale ja hoonestusõigusele olemasolevate ja rajatavate tehnovõrkude ja -rajatiste teenindamiseks ja remontimiseks selle eest tasu nõudmata.

§ 56.  Muud tingimused

  Vajaduse korral võib korra §-s 6 nimetatud linnavolikogu otsuses ette näha muid käesolevas jaos nimetamata tingimusi.

§ 57.  Lepingu sõlmimine

 (1) Hoonestusõiguse seadmise lepingule, reaalkoormatise seadmise lepingule ja asjaõiguslepingule kirjutab linna nimel linnapea. Nimetatud lepingud võib liita üheks lepinguks.

 (2) Lepingute sõlmimise kulud (sh notaritasu ja riigilõivu) tasub hoonestaja.

 (3) Kehtestatud detailplaneeringu puudumise korral sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise võlaõiguslik leping. Asjaõigusleping sõlmitakse pärast detailplaneeringu kehtestamist.

§ 58.  Hoonestusõiguse seadmise lepingus sätestatavad hoonestusõiguse tingimused

 (1) Hoonestusõiguse seadmise lepingus peab olema sätestatud:
 1) korra §-s 6 nimetatud linnavolikogu otsuses nimetatud tingimused;
 2) vaidluste lahendamine;
 3) juhtumid, mida käsitatakse vääramatu jõuna;
 4) poolte kokkulepe piiratud asjaõiguste seadmise ning kinnistusraamatusse kannete tegemise kohta.

 (2) Vajaduse korral võib lepingus kokku leppida ka muid tingimusi, mis ei ole vastuolus korraga.

§ 59.  Hoonestusõiguse seadmise lepingu muutmine

 (1) Hoonestusõiguse seadmise lepingu muutmise otsustab ametiasutuse ettepanekul linnavolikogu.

 (2) Kui muudetakse hoonestusõigusega koormatud kinnisasja pindala, sihtotstarvet või ehitusõigust, muudetakse sellele vastavalt ka hoonestusõiguse aastatasu ning hoonestaja ehituskohustust.

 (3) Kui hoonestaja on detailplaneeringu kohaselt püstitanud avalikuks kasutamiseks ette nähtud kinnisasjale ehitised ja lepitakse kokku seda kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamine Narva linnale, võõrandab hoonestaja eelnimetatud hoonestusõiguse Narva linnale tasuta.

5. peatükk Investeeringud 

§ 60.  Investeeringud

  Juhul, kui hoonestusõiguse seadmisel on lisatingimuseks investeerimiskohustus ja selline tingimus on sätestatud hoonestusõiguse seadmise lepingus, juhindub enampakkumise korraldaja kontrolli läbiviimisel järgmistest sätetest:
 1) Hoonestusõiguse seadmise lepingu kohaselt tehtavate investeeringute maht peab olema dokumentaalselt (summad esitatakse aruandes ilma käibemaksuta) või muul, lepingupooltele vastuvõetaval viisil tõendatud, või hinnatud kompetentse isiku poolt nende turuväärtuses. Tooraine ja tootmise arendamiseks soetatud muude käibevahendite, sh inventari, soetamist ning osalust tütarettevõttes ei loeta investeerimiskohustuste täitmiseks.
 2) Investeeringuteks loetakse vara parendamiseks suunatud kulutused, sealhulgas kapitaalremondiks ja renoveerimiseks ning sellel eesmärgil põhivara, seadmete, masinate, ehitiste, rajatiste ja tehnoloogiate soetamiseks, aga ka nende parendusteks, moderniseerimiseks ja kapitaalremondiks tehtud kulutusi.
 3) Investeeringute arvestamisel tuleb lähtuda ehitusseaduse ja Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendi 1. jao jaotise “Investeeringud kinnisvarasse” nõuetest, samuti heast tavast ning mõistlikkuse põhimõttest.
 4) Aruande tehtud investeeringute kohta peab hoonestaja esitama enampakkumise korraldajale 1 (ühe) kuu jooksul arvates investeeringute kohustuse täitmise tähtaja saabumisest.
 5) Enampakkumise korraldaja peab kontrollima tehtud investeeringute summasid ja fikseerima need aktis. Kui investeeringute summa jääb täielikult või osaliselt tegemata või arvestamata, võib lepingu tingimusi linnavolikogu otsusel ja poolte kokkuleppel muuta või leping lõpetada.
 6) Hoonestaja poolt investeerimiskohustuste mittekohase või mitteõigeaegse täitmise puhul kohaldatakse trahvi 10% ulatuses sissekandmata investeeringute summast. Trahvi maksmine ei vabasta hoonestusõiguse seadmise lepinguga ettenähtud kohustuste täitmisest.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 61.  Korra rakendamine

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 (2) Määrus jõustub seadusega sätestatud korras.