Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Hiiu valla põhimäärus

Väljaandja:Kärdla Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:30.10.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2016
Avaldamismärge:RT IV, 09.10.2013, 31

Hiiu valla põhimäärus

Vastu võetud 19.09.2013 nr 50

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 ning lähtudes Kõrgessaare valla ja Kärdla linna ühinemislepingu punktist 3.4.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Põhimääruse eesmärk

  Hiiu valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) sätestab Hiiu Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise korra, volikogu esimehe ülesanded, volikogu komisjonide moodustamise korra, Hiiu Vallavalitsuse moodustamise korra, vallavanema valimise korra, valitsuse pädevuse, valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted.

§ 2.  Valla haldusterritoorium

 (1) Valla haldusterritooriumil asuvad Kärdla linn, Kõrgessaare alevik ja 58 küla.

 (2) Valla halduskeskus asub Kärdla linnas.

 (3) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras.

§ 3.  Hiiu valla elanik

  Hiiu valla elanik on isik, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Hiiu vallas.

§ 4.  Hiiu valla omavalitsusorganid

  Hiiu valla omavalitsusorganid on Hiiu Vallavolikogu ja Hiiu Vallavalitsus.

§ 5.  Valla ametiasutus

 (1) Hiiu Vallavalitsus asutusena on Hiiu valla ametiasutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

 (2) Hiiu Vallavalitsusel ametiasutusena on oma nimega pitsat ja pangakonto(d).

 (3) Hiiu Vallavalitsusel on teeninduspunktid Kõrgessaare alevikus ja Kõpu külas.

§ 6.  Valla sümbolid

 (1) Valla sümbolid on vapp ja lipp.

 (2) Valla vappi kasutatakse:
 1) vallavolikogu ja vallavalitsuse pitsatitel ning dokumendiplankidel;
 2) valla autasudel, meenetel, tänukirjadel, ümbrikel ja muudel trükistel;
 3) vallavolikogu ja vallavalitsuse hoone sildil, valla piiritähistel.

 (3) Valla lipp heisatakse alaliselt valla haldushoonetel või hoonete juures olevas lipumastis.

 (4) Valla lipu võib heisata ettevõtete, asutuste ja ühenduste hoonetel ning elamutel riigilipu heiskamise päevadel, pidulikel sündmustel, avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul.

 (5) Valla lipu heiskamisel lähtutakse Eesti lipu seadusest.

 (6) Vallavalitsus võib anda loa valla vapi ja valla lipu kujutise ning värvikombinatsiooni kasutamiseks muudel eesmärkidel.

2. peatükk HIIU VALLAVOLIKOGU 

§ 7.  Volikogu moodustamine ja pädevus

 (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Volikogu valimised viiakse läbi ühes valimisringkonnas. Mandaatide arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

 (2) Volikogu juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest seadustest ning õigusaktidest.

 (3) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 22 lõikes 1. Samuti on volikogu pädevuses küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.

§ 8.  Volikogu struktuur

 (1) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on juhatus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.

 (2) Volikogu tööd korraldab juhatus. Volikogu juhatuse tööd juhib volikogu esimees või aseesimees. Juhatuse koosseis ja töökorraldus sätestatakse volikogu kodukorras.

 (3) Volikogu, tema juhatuse ja komisjonide tehnilise teenindamise ning asjaajamise korraldamise tagab vallakantselei.

§ 9.  Volikogu esimees

 (1) Volikogu esimees tulenevalt oma ametist:
 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, juhatuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
 2) esindab Hiiu valda ja volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele või volikogu poolt antud pädevusele ning volitab teisi volikogu liikmeid esindama Hiiu valda ja volikogu temale antud pädevuse piires. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigustegutseda eelläbirääkimiste piires;
 3) volikogu esimehel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja muudele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;
 5) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrolli;
 6) annab välja käskkirju volikogu sisemise töö korraldamiseks ja hoiab volikogu vapipitsatit;
 7) käsutab volikogu poolt kinnitatud Hiiu valla eelarve alusel volikogu eelarvet ja selle kasutamist, vastutades eelarvevahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest;
 8) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid;
 9) korraldab volikogu komisjonide tööd.

 (2) Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees, kes täidab vajadusel ka muid volikogu töö korraldamise ja tema õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu kodukorrale, volikogu juhatuse ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.

 (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe puudumisel volikogu istungilt asendab neid vanim kohalolev volikogu liige.

§ 10.  Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine

 (1) Hiiu valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku seaduses ettenähtud aja jooksul arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Hiiu valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Volikogu uue koosseisu esimesel istungil valitakse esmalt volikogu esimees. Hiiu Vallavolikogul on üks aseesimees ja see valitakse pärast esimehe valimisi. Valimised korraldab valla valimiskomisjon ning volikogu esimehe valimise tulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

 (2) Volikogu esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

 (3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige, esitades selle kohta kirjaliku ettepaneku volikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (4) Igal volikogu esimehe kandidaadil on õigus esineda enesetutvustusega ning volikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi vastavalt volikogu kodukorras ettenähtud korrale.

 (5) Volikogu esimehe kandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni.

 (6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist valmistab valla valimiskomisjon ette hääletamissedelid, kandes neile volikogu esimehe kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras. Valimiskomisjon annab valimissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel ja allkirja vastu. Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja.

 (7) Volikogu liige märgistab valimissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb valimissedeli valimiskasti.

 (8) Kui volikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades valimissedelil ristiga vastavalt lahtri “poolt” või “vastu” kandidaadi nime juures.

 (9) Kui valimissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus valimissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

 (10) Hääletamise kuulutab lõppenuks istungi juhataja. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Valimissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks.

 (11) Valimiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalolevad komisjoni liikmed.

 (12) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja.

 (13) Hääletamise läbiviimise kohta on õigus esitada valimiskomisjonile protest. Protest esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protesti läbi ja teeb selle suhtes otsuse protesti rahuldamise või tagasilükkamise kohta.

 (14) Istungi juhataja kuulutab valimistulemused välja kohe pärast protestide rahuldamist või tagasilükkamist.

 (15) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (16) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi teine hääletusvoor. Teises hääletusvoorus jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat said võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi salajasele hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, otsustab teise vooru edasipääseja loos.

 (17) Kui volikogu esimees ei osutu ka pärast valimiste teist vooru valituks, korraldatakse järgmisel volikogu istungil uued valimised, kus kogu volikogu esimehe valimiste protseduuri korratakse algusest peale.

 (18) Volikogu aseesimehe valimised korraldab volikogu esimees ja viib läbi valla valimiskomisjon käesoleva põhimääruse § 10 lõigetes 1-17 sätestatud korras, valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.

§ 11.  Volikogu esimehe ja aseesimehe volituste kestus

 (1) Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused algavad vahetult pärast valimistulemuste jõustumist.

 (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad uue esimehe ja aseesimehe valimistulemuste jõustumisega või volikogu koosseisu volituste lõppemisel.

 (3) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel lõpevad ka tema volitused volikogu esimehena või aseesimehena.

 (4) Volikogu esimehe või aseesimehe tagasiastumisel või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, teatab ta sellest volikogu istungil, jätkates võimalusel volikogu esimehe või aseesimehe ülesannete täitmist kuni volikogu uue esimehe või aseesimehe valimiseni. Järgmisel volikogu istungil toimuvad erakorralised valimised vabanenud ametikohale.

 (5) Erakorralised valimised toimuvad käesoleva põhimääruse § 10 lõigetes 2-17 sätestatud korras. Hiiu valla valimiskomisjoni asemel viib hääletamise läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemise komisjon.

§ 12.  Volikogu komisjonid

 (1) Volikogu moodustab oma töö korraldamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. Volikogu komisjoni tegevused ja alused ning töövaldkonnad sätestatakse volikogu kodukorras.

 (2) Hiiu Vallavolikogu alatised komisjonid on:
 1) revisjonikomisjon;
 2) eelarve- ja majanduskomisjon;
 3) kultuuri-, haridus- ja spordikomisjon;
 4) sotsiaal- ja tervishoiukomisjon;
 5) keskkonna- ja ehituskomisjon.

 (3) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel. Komisjoni esimeeste ja aseesimeeste valimise viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon käesoleva põhimääruse § 10 lõigetes 2-18 sätestatud korras.

 (4) Volikogu esimees ja aseesimees on eelarve- ja majanduskomisjoni liikmed oma ametikoha järgi.

 (5) Volikogu alatiste komisjonide (va. revisjonikomisjon) koosseisu valib komisjoni esimees esindajaid mõlemast ühinenud omavalitsustest. Vähemalt pooled komisjoni liikmed (v.a revisjonikomisjoni ja ajutiste komisjonide) peavad olema volikogu liikmete hulgast, ülejäänud komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul Hiiu valla elanike hulgast.

 (6) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul, kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul kui komisjoni liige ei osale komisjoni töös.

§ 13.  Volikogu revisjonikomisjon

  Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks volikogu liikmetest vallavalitsuse ja hallatavate asutuste tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kellel on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 48 sätestatud ülesanded.

§ 14.  Revisjonikomisjoni tegevus kontrollimisel

 (1) Kontrollimise viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel ja kooskõlastatult volikogu esimehega eksperte ja spetsialiste ning kooskõlastatult vallavanemaga vallavalitsuse ametnikke.

 (2) Kontrollimisel lähtutakse aasta tööplaanist või volikogu poolt antud ülesandest. Revisjonikomisjon teavitab kontrollitavat asutust 10 päeva enne kontrollreidi kontrollimise sisust ja ajakavast.

 (3) Kontrollijal on õigus saada kontrollitavas asutuses ja valla omandis olevas ettevõttes vajalikku teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega, saada neist koopiaid ning nõuda kirjalikke seletusi.

 (4) Kontrollijal on õigus pääseda koos kontrollitava asutuse juhiga või tema poolt määratud isikuga asutuse ruumidesse (materiaalsete väärtuste hoiuruumid ja muud vajalikud objektid).

 (5) Kontrollitava asutuse juht (või tema poolt määratud isik) ja valla omanduses oleva ettevõtte juht peab kontrollijale looma vajalikud tingimused kontrolli kiireks teostamiseks, vajadusel osutama organisatsioonilist ja tehnilist abi. Materiaalsete väärtuste kontrollimisel peab juures viibima materiaalselt vastutav isik.

 (6) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ja edastab asutuse juhile palve takistuste kõrvaldamiseks. Tegevuse katkestamisest teatab kontrollija volikogu esimehele.

 (7) Kontrollija võib kontrollimise käigusteatavaks saanud teavet kasutada ainult kontrollimise huvides ega tohi seda edastada kolmandatele isikutele. Kontrollija ei tohi takistada kontrollitava asutuse tööd.

 (8) Kontrollimise tulemusi ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.

 (9) Kontrolli tulemuste kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla revisjonikomisjoni liikmed ja kontrollitava asutuse juht.

 (10) Aktis tuuakse välja avastatud puudused, ettepanekud puuduste likvideerimiseks ja puuduste likvideerimise tähtaeg. Akt arutatakse läbi asjaosalistega. Akti juurde lisatakse vajalikud seletuskirjad.

 (11) Akt esitatakse kontrollitava asutuse juhile, akti koopia vallavanemale ja volikogu esimehele.

 (12) Asutuse juht on kohustatud aktis toodud puuduste likvideerimisest teatama revisjonikomisjoni esimehele.

 (13) Kontrollija vastutab aktis kajastatu õigsuse eest.

§ 15.  Volikogu istung

 (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt volikogu poolt kehtestatud kodukorrale.

 (2) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul asendaja põhimääruses sätestatud korras. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

 (3) Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja vastavalt kodukorrale.

 (4) Volikogu kokkukutsumise kutses tuleb ära näidata istungil arutusele tulevad küsimused.

 (5) Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

 (6) Volikogu istung kutsutakse kokku regulaarselt vastavalt kodukorrale.

 (7) Volikogu menetleb istungil eelnõusid vastavalt kodukorrale.

 (8) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Sõnaõiguse andmise otsustab istungi juhataja vastavalt kodukorrale.

 (9) Volikogul on õigus arutada küsimusi kinnisel istungil vastavalt kodukorrale.

 (10) Volikogu teeb otsustused istungi juhataja ettepanekul.

 (11) Volikogu istung protokollitakse ja salvestatakse. Istungi salvestust säilitatakse vallavalitsuse kantseleis kolm kuud.

§ 16.  Volikogu fraktsioon

 (1) Volikogu fraktsioon moodustatakse vastavalt volikogu kodukorrale.

 (2) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik.

 (3) Fraktsioonil on õigus:
 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;
 2) teha ettepanekuid volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
 3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
 4) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;
 5) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele.

3. peatükk HIIU VALLAVALITSUS 

§ 17.  Vallavanema valimine

 (1) Vallavanema valib volikogu salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse § 10 lõigetes 2-17 sätestatud korras analoogselt volikogu esimehe valimisega. Vallavanema valimised viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon.

 (3) Valituks osutunud vallavanem nimetatakse ametisse volikogu otsusega.

§ 18.  Vallavalitsuse moodustamine

 (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus.

 (2) Vallavanem võib teha volikogule ettepaneku abivallavanema valimiseks. Abivallavanem valitakse salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega samas korras vallavanema valimisega. Valituks osutumisel kuulub ta automaatselt valitsuse koosseisu.

 (3) Vallavanem esitab kahe kuu jooksul, tema vallavanemaks valimisest, volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse arvulise koosseisu ja vallavalitsuse liikmete kandidaadid.

 (4) Volikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

 (5) Vallavalitsuse liikmed nimetab volikogu ametisse oma volituste ajaks.

§ 19.  Vallavalitsuse pädevus

  Lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 30 sätestatule, vallavalitsus:
 1) koostab vallaeelarve projekti, korraldab vallaeelarve täitmist ja koostab majandusaasta aruande;
 2) käsutab valla eelarve reservfondi volikogu poolt kehtestatud korras;
 3) kinnitab ametisse ametiasutuse hallatavate asutuste juhid;
 4) moodustab ametiasutuse hallatavate asutuste hoolekogud või nõukogud;
 5) kinnitab ametiasutuse hallatavate asutuste struktuuri ja koosseisud;
 6) valdab, kasutab, käsutab ja kontrollib Hiiu valla vara seaduses sätestatud ja volikogu poolt kehtestatud korras.

§ 20.  Vallavanem

  Vallavanem täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 50 sätestatud ülesandeid ning muid talle seaduse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

§ 21.  Vallavanema asendamine

 (1) Vallavanema äraolekul asendab teda abivallavanem. Kui ka abivallavanem on ära või ei ole abivallavanemat valitud, määrab vallavanem vajadusel oma käskkirjaga vallavalitsuse liikmete hulgast isiku, kes tegutseb tema ülesannetes.

 (2) Vajadusel võib vallavanemat asendada vallavalitsuse poolt määratud vallavalitsuse liige.

 (3) Vallavanema iga-aastasele korralisele puhkusele lubamine vormistatakse volikogu otsusega.

 (4) Vallavanema lähetusse suunamise ja õppepuhkusele lubamise otsustab vallavalitsus.

§ 22.  Vallavalitsuse töökord

 (1) Vallavalitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja.

 (2) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsuse istungile võib kutsuda ka teisi isikuid. Istungil võib osaleda volikogu esimees või aseesimees.

 (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär või tema asendaja.

 (4) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega.

 (5) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Vallavalitsuse liikmed, kes ei ole otsustusega nõus, võivad nõuda eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Protokollid avalikustatakse valla dokumendihalduskeskkonnas.

 (6) Vallavalitsus võib määrusi ja korraldusi vastu võtta ka istungit kokku kutsumata. Sel juhul saadetakse esitatud eelnõud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-posti, faksi teel) valitsuse liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nad peavad esitama oma seisukoha. Kui valitsuse liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsustuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsustuse vastu.

 (7) Määruste ja korralduste vastuvõtmisel istungit kokku kutsumata koostab vallasekretär hääletusprotokolli, millele lisatakse valitsuse liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad.

 (8) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse õigusaktiga.

 (9) Vallavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise korra sätestab vallavalitsuse töökord, mille kinnitab volikogu.

4. peatükk VALLA ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA VALLAEELARVE 

§ 23.  Arengukava koostamise üldised põhimõtted

 (1) Hiiu valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

 (2) Arengukava koostatakse vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta, kus kajastatakse hetkeolukorra analüüs ning kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Kui vallal on neljast aastast pikemaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.

 (3) Vallavalitsuse hallatavad asutused esitavad hiljemalt iga aasta 1.maiks oma arengukavade muudatusettepanekud vallavalitsusele.

§ 24.  Eelarvestrateegia koostamise üldised põhimõtted

 (1) Eelarvestrateegia on arengukava osa, mille nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

 (2) Eelarvestrateegia on aluseks Hiiu valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon.

§ 25.  Vallaeelarve koostamise üldised põhimõtted

 (1) Hiiu valla eelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb valla ühe eelarveaasta põhitegevuse tuludest, põhitegevuse kuludest, investeerimistegevusest, finantseerimistegevusest ja likviidsete varade muutusest.

 (2) Vallaeelarve koostatakse kassapõhiselt.

 (3) Eelarve koostamise, täitmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korra kehtestab vallavalitsus.

5. peatükk VALLA ÕIGUSAKTID, NENDE AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE 

§ 26.  Valla õigusaktid

 (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

 (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

 (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Hiiu valla haldusterritooriumil.

 (4) Volikogu määruste eelnõud avalikustatakse:
 1) vallavalitsuse kantseleis ja valla kodulehe l vähemalt 4 päeva enne volikogu istungit;
 2) arengukava eelnõu avalikustatakse valla teeninduspunktides ja raamatukogudes ning valla kodulehel vähemalt kolm nädalat enne kinnitamist volikogus.

§ 27.  Valla õigusaktide avalikustamine ja jõustumine

 (1) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

 (2) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest.

 (3) Valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

 (4) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

 (5) Valitsuse õigusaktidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär, nende puudumisel nende asendajad.

 (6) Avalikustamisele kuuluvad valla õigusaktid peavad vastama normitehnilistele ja haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

 (7) Valla õigusaktid loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega vallakantseleis ja valla dokumendihalduskeskkonnas.

6. peatükk HIIU VALLA ESINDAMINE 

§ 28.  Hiiu valla esindamine

 (1) Hiiu valla esindamise all käsitletakse Hiiu valla omavalitsusorganite ja nende ametiisikute pädevust esindada Hiiu valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.

 (2) Hiiu valda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires:
 1) volikogu;
 2) volikogu esimees;
 3) vallavalitsus;
 4) vallavanem.

 (3) Volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem võivad neile antud pädevuse piires volitada teisi isikuid esindama Hiiu valda.

 (4) Suhetes riigiorganitega, valitsusasutustega ja teiste omavalitsusüksustega esindab Hiiu valda oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus.

 (5) Suhetes teiste riikide omavalitsusüksustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Hiiu valla volikogu või vallavalitsus.

 (6) Omavalitsusüksuste liidu asutamise või sinna astumise otsustab volikogu.

 (7) Kohtus esindab Hiiu valda vallavalitsus ja vallasekretär.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 29.  Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

 (1) Põhimääruse kehtestab, teeb selles muudatusi või tunnistab kehtetuks volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Põhimääruse kehtestamiseks või temas muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest.

§ 30.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Kärdla Linnavolikogu 28. veebruari 2008 määrus nr 43 „Kärdla linna põhimäärus”, Kärdla Linnavolikogu 26.märtsi 2009 määrus nr 60 „Kärdla linna põhimääruse muutmine” ja Kärdla Linnavolikogu 15.detsembri 2011 määrus nr 27 „Kärdla linna põhimääruse muutmine”.

§ 31.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub Hiiu Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

Tiit Harjak
Linnavolikogu aseesimees