Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Sõmerpalu valla jäätmehoolduseeskiri

Sõmerpalu valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Sõmerpalu Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.10.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 09.10.2013, 71

Sõmerpalu valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 26.09.2013 nr 22

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 365, jäätmeseaduse § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Sõmerpalu valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, hoidmist, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja Sõmerpalu valla kui omavalitsusüksuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses.

  (2) Sõmerpalu valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, jäätmete vedamise korralduse Sõmerpalu vallas.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides toodud tähenduses.

  (2) Sõmerpalu vallas on tiheasustusalad (detailplaneeringu kohustusega alad ) määratletud kehtivas Sõmerpalu valla üldplaneeringus.

  (3) Hajaasustusaladena käsitletakse käesolevas eeskirjas kõiki valla külasid, välja arvatud lõikes 2 nimetatud territooriumid.

2. peatükk Jäätmekäitluse üldnõuded 

§ 3.   Jäätmehoolduseeskirja eesmärk

  (1) Eeskirja eesmärgiks on säilitada Sõmerpalu vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada tekkivate jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

  (2) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Sõmerpalu valla haldusterritooriumil või kellele kuulub seal ehitis või kinnistu.

  (3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

§ 4.   Jäätmehoolduse korraldamine

  Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:
  1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmehoolduse alast teavet;
  2) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist;
  3) kontrollib jäätmekäitluslepingute täitmist ja jäätmekäitlustoiminguid kinnistutel;
  4) korraldab jäätmete liigiti kogumist ja käitlust.

§ 5.   Läheduse põhimõte jäätmekäitluses

  Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

§ 6.   Jäätmete käitlemise eest vastutav isik

  Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu territooriumi haldaja.

§ 7.   Jäätmevaldaja kohustused

  (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a. korraldatud jäätmeveo korral.

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima käesolevas eeskirjas sätestatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse.

  (3) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras.

  (4) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
  1) koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistu elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest;
  2) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmete kogumismahuteid või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele;
  3) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja, kinnistu omanik ja valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga.
  4) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
  5) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmekäitlejana Keskkonnaametis kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 74. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei nõuta, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
  6) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse jäätmekäitluslepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust mitte lähemal kui 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

§ 8.   Jäätmete sorteerimise üldnõuded

  Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda ning segunenud olmejäätmete sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb välja sorteerida vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud jäätmenimistu (edaspidi jäätmenimistu) jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
  1) paber ja kartong (200101);
  2) pakendid (1501);
  3) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (200201);
  4) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (200108);
  5) suurjäätmed (200307);
  6) ehitus- ja lammutusjäätmed;
  7) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 2001 tärniga tähistatud jäätmed);
  8) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (1601), kaasa arvatud vanarehvid (160103), elektroonikaromud ja nende osad (1602), patareid ja akud (1606).
  9) puit (200138)
  10) metall (200140)

§ 9.   äätmete põletamine

  (1) Jäätmete põletamine on lubatud selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavates ettevõtetes.

  (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.

  (3) Aia- ja pargijäätmete põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires mittetuleohtlikul perioodil tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 20 m kaugusel metsast.

  (4) Välikaminas või tuleohutusnõuetele vastavas tuletegemise kohas võib oksi ja risu põletada aastaringselt. Okste- ja leheprahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud.

  (5) Jäätmete põletamisel tuleb järgida keskkonnanõudeid, ohutusnõudeid ja tuletõrje-eeskirju.

3. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

§ 10.   Korraldatud jäätmeveo üldnõuded

  (1) Korraldatud jäätmevedu korraldab Sõmerpalu Vallavalitsus.

  (2) Sõmerpalu valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveo piirkonna.

  (3) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse korraldatud jäätmeveo rakendamise korras.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Sõmerpalu valla territooriumil.

  (5) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

  (6) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lg 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

  (7) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja erandkorras vabastada teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Liitumisest vabastamise aluseks on jäätmevaldaja vastav taotlus Liitumisest vabastatuks loetud jäätmevaldaja esitab Sõmerpalu vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

  (8) Jäätmevaldajad võivad kasutada mitme kinnistu peale ühismahuteid, seejuures peab jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht, mis peab olema jäätmeveo piirkonnas.

  (9) Sõmerpalu vald liitub Võru maakonna ühise korraldatud jäätmeveoga, kui see korraldatakse.

4. peatükk Jäätmete kogumine ja üleandmine 

§ 11.   Kogumismahutid

  (1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada käesoleva paragrahvi nõuetele vastavaid kogumismahuteid. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda.

  (2) Jäätmete kogumismahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs vedajale.

  (3) Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveo- või käitlusleping ei sätesta teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik või valdaja, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja.

  (4) Kogumismahutina võib kasutada:
  1) 80, 140, 240, 360, 370, 600, 660 või 800-liitriseid kaanega ning tõstemehhanismiga haaratavaid plastmassist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivasse jäätmeveomasinasse;
  2) kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 metallist kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveokitesse või toimetada käitluskohta;
  3) erandjuhul jäätmekotte;
  4) vedajaga kokkuleppel ka ülalpool nimetamata kogumismahuteid.

  (5) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

  (6) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

  (7) Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ning need tuleb paigutada maapinnast kõrgemale, kaitstult märgumise ja loomade-lindude ligipääsu eest. Jäätmekottide ja nende paiknemiskoha korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmeid ei tohi paigutada jäätmekottidesse rohkem kui 10 kg.

  (8) Jäätmete kogumismahutil (v.a segaolmejäätmete mahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Kogumispunktidesse paigutatud mahutitel peab lisaks olema kirjas mahutit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktandmed.

  (9) Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitsealaseid aspekte.

  (10) Hajaasustusega piirkondade jäätmepunktide asukohad ja jäätmekogumisringide täpse ajakava määrab kindlaks vallavalitsus, nimetatud informatsioon avaldatakse valla kodulehel www.somerpalu.ee ja valla ajalehes.

  (11) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud jäätmemahutisse.

  (12) Kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult kogumismahuti juurde. Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu.

  (13) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõtja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

§ 12.   Kogumismahutisse paigutamise keeld

  (1) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada:
  1) ohtlikke jäätmeid;
  2) probleemtooteid;
  3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;
  4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
  5) käimlajäätmeid;
  6) kogumiskaevude setteid;
  7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
  8) radioaktiivseid jäätmeid;
  9) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
  10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid;
  11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  12) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
  13) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

  (2) Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab jäätmetekitaja või kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukohad, spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid, muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (keskkonnajaam, jäätmejaam) või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

  (3) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumismahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 kraadi).

5. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded 

§ 13.   Pakendi ja pakendijäätmete kogumine

  (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised: klaas; plastik; paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; metall; puit; muu materjal.

  (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse (kogumispunktide asukohad on ära toodud Sõmerpalu valla kodulehel www.somerpalu.ee ) või anda üle vastavat teenust osutavale taaskasutusorganisatsioonile. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsioonide nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi mahutisolevaid pakendeid ja pakendijäätmeid, pakendid peavad olema tühjad.

  (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.

  (4) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi või müügipakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega.

  (5) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, va tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise vallavalitsuse loal ja tingimustel erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses.

  (6) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

  (7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

  (8) Pakend, millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus kantud pakendile või etiketile) tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selle vahetus lähetuses selleks ettenähtud kohta (taara vastuvõtupunkti, taaraautomaati), kus tagastatakse tagatisraha.

  (9) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta korraldama veo ise.

  (10) Pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud paigaldama pakendite ja pakendijäätmete, välja arvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumiseks kogumismahutid Sõmerpalu valla poolt määratud asukohtadesse. Kogumispunktide paigaldustingimused kooskõlastatakse vallavalitsusega.

  (11) Pakendiettevõtted korraldavad pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks mahutite paigaldamise ise.

§ 14.   Paberi ja kartongi jäätmete kogumine

  (1) Elamumaa sihtotstarbelisel kinnistul (ridaelamutes, korterites jne) peab paberit ja kartongi koguma eraldi ja andma üle jäätmekäitlusettevõttele või põletama selle küttekoldes .

  (2) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel (tootmismaa, ärimaa) tuleb koguda eraldi paberit ja kartongi, kui neid jäätmeid tekib üle 20 kg nädalas. Paberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele

§ 15.   Ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

  (3) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale ettevõttele.

  (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jne) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda ära vallavalitsuse poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringil. Patareide kogumiseks on valla asutustesse paigutatud patareide kogumiskastid (kogumiskastide asukohad on ära toodud Sõmerpalu valla kodulehel www.somerpalu.ee ).

  (5) Vähemalt kord aastas korraldab vallavalitsus ohtlike jäätmete kogumisringi (teavitatakse valla kodulehel www.somerpalu.ee ja valla ajalehes), mille käigus kogutakse kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmeid.

  (6) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

  (7) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist.

  (8) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.

  (9) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.

  (10) Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehniliselt teostatav ja kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks.

  (11) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.

  (12) Kinnistu valdaja, kus tegutseb mitu erinevat jäätmevaldajat, peab paigutama ohtlike jäätmete kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

  (13) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni üks aasta.

§ 16.   Suurjäätmed

  (1) Suurjäätmed on olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvad jäätmenimistu koodinumbriga 200307 tähistatud tavajäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks mööbliesemed, puidust uksed, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC-potid jms. Suurjäätmete hulka ei kuulu probleemtooted ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.

  (2) Suurjäätmeid saab üle anda Võru linna keskkonnajaamas kehtiva hinnakirja alusel.

  (3) Suurjäätmeid kogutakse elanikelt hooajaliselt väljapandud konteineritega kogumiskampaaniate käigus. Konteinerite väljapanekust teavitatakse eelnevalt valla ajalehes ja kodulehel www.somerpalu.ee.

§ 17.   Probleemtooted

  (1) Probleemtoode on toode, mis keskkonda sattumisel võib põhjustada tervise- või keskkonnahäireid. Probleemtoodete nimetused on toodud jäätmeseaduse paragrahvis 25.

  (2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus.

  (3) Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist.

  (4) Kui Vabariigi Valitsus on tootja vabastanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud kohustustest, siis jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja.

  (5) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.

  (6) Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromud, sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja televiisorid või neist tekkinud jäätmed, tuleb üle anda vallavalitsuse poolt korraldatavate kogumisringide käigus või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse § 23-ga. Jäätmeseaduse § 23 mõistes elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

  (7) Vanad rehvid tuleb üle anda vallavalitsuse poolt korraldatavate kogumisringide käigus või vanarehvide kogumispunktidesse või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseaduse § 23-ga. Jäätmeseaduse § 23 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

  (8) Kasutatud patareid ja akud tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumispunkti või vallavalitsuse poolt korraldatavate kogumisringide käigus või kauplustesse, kus patareid või akud on müügil.

§ 18.   Vanametall ja metallijäätmed

  Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele, toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta.

§ 19.   Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine

  (1) Biolagunevad aia ja pargijäätmed võib vedada kompostimiseks vallavalitsuse rajatavatele kompostimisväljakutele Sõmerpalus ja Osulas. Oma kinnistul tekkivad aia ja haljasalade biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või kompostris. Lahtine kompostiaun ja komposter peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (2) Kompostitavaid köögi- ja sööklajäätmeid ning aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) võib üle anda ka vastavat jäätmeluba omavale isikule.

  (3) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks haisu ega kahjurite teket.

  (4) Eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites oma kinnistu piirides. Lubatud on üksnes biolagunevate jäätmete kompostimine.

  (5) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

  (6) Valla haljasaladel ja kalmistul tekkivaid aia- ja haljastu biolagunevaid jäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida valla kompostimisväljakul või teistes jäätmeluba omavates jäätmekäitluskohtades.

  (7) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.

  (8) Biolagunevate jäätmete komposteerimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud komposteerimiskoha peab likvideerima selle omanik.

  (9) Korterelamud, kus korterite arvu ja krundi suuruse suhe võimaldab keskkonnahäiringuteta kompostimist, on soovitatav biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ja toidujäätmed kompostida oma territooriumil. Väljaspool oma territooriumi, välja arvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel.

  (10) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete iseloom on teistest jäätmetest veidi erinev (üldjuhul määrivad, hakkavad kiiresti haisema, talvel külmuvad kiiresti jms), seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete konteinereid tühjendada vähemalt korra nädalas ning iga konteineri sisse paigaldatakse spetsiaalne biolagunev vooderduskott.

  (11) Kogumiskaevude ja reoveepuhastite setteid ja reovett võib vedada Sõmerpalu reoveepuhasti purgimissõlme. Reoveesetteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada oma kinnistu territooriumile, välja arvatud vastava jäätmeloa olemasolu korral. Heitvee kogumiskaevu (sh välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

6. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine 

§ 20.   Jäätmete käitlemine

  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

§ 21.   Jäätmete käitlemise üldnõuded

  (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed tuleb koguda eraldi, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (2) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
  1) teravad-torkivad jäätmed;
  2) bioloogilised jäätmed;
  3) nakkusohtlikud jäätmed;
  4) laboratooriumide jäätmed;
  5) ravimijäätmed;
  6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa: elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida eraldi pakituna märgistatud plast- või klaaspurgis korgiga tihedalt suletuna; kemikaale sisaldavad jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga;
  7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
  8) taaskasutatavad jäätmed.

  (3) Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Loomsed jäätmed (EL otsekohalduva määruse 1774/2002/EÜ järgse definitsiooni järgi) tuleb üle anda Veterinaarameti poolt tunnustatud ettevõttele. Oma kinnistul või krundil võib matta ainult üksikuid lemmikloomi.

7. peatükk Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded 

§ 22.   Vastutus ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest

  Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.

§ 23.   Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded

  (1) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
  1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
  2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavaid jäätmeid käitlevale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
  3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile;
  4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks.

  (2) Eraldi tuleb sorteerida ja koguda järgmised ehitusjäätmed:
  1) puit;
  2) kiletamata paber ja papp;
  3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
  4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne);
  5) raudbetoon- ja betoondetailid;
  6) kiled;
  7) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa;
  8) muud segajäätmed.

  (3) Ehitusprojektis peavad olema ära toodud:
  1) jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
  2) pinnasetööde mahtude bilanss;
  3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
  4) jäätmete edasine suunamine.

  (4) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat teenustööd tegevale jäätmekäitlusettevõttele.

  (5) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid rohkem kui 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada jäätmeõiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

  (6) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mille alusel Sõmerpalu Vallavalitsus väljastab ehitusloa ehitise lammutamiseks.

  (7) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

  (8) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas.

  (9) Ehitusjäätmete eraldikogumise eesmärk on nende võimalikult suures ulatuses taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.

  (10) Eraldi kogutud ehitusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud tingimustele.

  (11) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (12) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Vallavalitsuse kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul või krundil vähem kui 50 m3.

  (13) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (ka territooriumi planeerimiseks) on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel territooriumi haldajaga kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega.

  (14) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.

  (15) Betoonijäätmeid, asfaldi ning eelsorteeritud ehituskive ja telliseid võib kasutada pinnatäiteks kooskõlastatult omavalitsusega.

  (16) Ehituskivid ja tellised tuleb võimalusel taaskasutada ehituskividena ja tellistena.

  (17) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale ettevõttele.

  (18) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks.

§ 24.   Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.

  (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ohtlikke jäätmeid (värvid, lakid, lahustid, liimid jne).

  (3) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.

  (4) Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

  (5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

  (6) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt vallavalitsuse kooskõlastuse alusel.

8. peatükk Jäätmete vedu ja kõrvaldamine 

§ 25.   Jäätmevedu jäätmekäitluskohta

  (1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud jäätmekäitlusettevõte.

  (2) Kui kinnistul tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja.

  (3) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need, v.a eraldikogutavad taaskasutatavad jäätmed, vedada soovitavalt lähimasse, nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. Jäätmekäitluskoha valdaja peab jäätmevaldajale väljastama kviitungi jäätmete vastuvõtmise-üleandmise kohta.

§ 26.   Kogumismahutite tühjendamissagedus

  (1) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud sorteeritud olmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamise sagedus kehtestatud veopiirkonnas on:
  1) tiheasustusalal üksikelamutes vähemalt 1 kord 4 nädala jooksul;
  2) tiheasustusalal korterelamutes vähemalt 1 kord 4 nädala jooksul;
  3) hajaasustusalal üksikelamutes vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul;
  4) hajaasustusega alal kokkukandepunktides vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul;
  5) hajaasustuses perioodiliselt kasutatavates ehitistes (suvilad, suvekodud) vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul kasutataval perioodil.

  (3) Juhul, kui kogumismahutite tühjendussagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini.

  (4) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

§ 27.   Jäätmeveo aeg

  (1) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud kella 23.00 – 06.00.

  (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava riigihanke kutse dokumentides.

§ 28.   Jäätmekäitlusettevõtte kohustused

  (1) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
  1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta;
  2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
  3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
  4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.

  (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

§ 29.   Jäätmete kõrvaldamine

  (1) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud.

  (2) Prügilasse võib ladestada prügi (segaolmejäätmeid) jäätmekood 200301, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

  (3) Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb kõrvaldada järgides läheduse põhimõtet tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

  (4) Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt sorteeritud.

9. peatükk Vastutus ja järelevalve 

§ 30.   Järelevalve teostamine

  Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras.

§ 31.   Vastutus

  Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse ja pakendiseaduse sätetest. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

§ 32.   Keskkonnasaaste likvideerimine

  (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul.

  (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

  (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

  (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Sõmerpalu Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

10. peatükk Rakendussätted 

§ 33.   Varasema määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Sõmerpalu Vallavolikogu määrus nr 12 18.12.2007.a. „Sõmerpalu valla jäätmehoolduseeskiri“.

§ 34.   Määruse jõustumine

  Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Aivar Rosenberg
volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json