Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri

Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Kohtla-Järve Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.10.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 09.10.2015, 55

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 08.11.2013 nr 1
RT IV, 26.11.2013, 1
jõustumine 01.12.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
30.09.2015RT IV, 09.10.2015, 1812.10.2015

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 71 lõike 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 365 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Jäätmehoolduseeskirja eesmärk

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Kohtla-Järvel jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

 (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra Kohtla-Järve haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele.

§ 2.  Kohtla-Järve Linnavalitsuse pädevus

 (1) Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) korraldab jäätmehooldust, jäätmehoolduse arendamist ja teostab järelevalvet eeskirja täitmise üle.

 (2) Linnavalitsus teostab eeskirja täitmise üle järelevalvet vastavalt oma põhimäärusele ja menetleb väärtegusid.

 (3) Kohtla-Järve abilinnapea majandusküsimustes, linnaosade linnapeaabid (edaspidi linnapeaabi), keskkonnaspetsialist ja majandusteenistuse spetsialistid korraldavad linnaosades jäätmehooldust ja teostavad järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:
 1) nõustavad linnaosa elanikke ja levitavad jäätmeteavet;
 2) kontrollivad jäätmete käitlemist, sealhulgas liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;
 3) korraldavad linna haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja üleandmist kompostimisettevõtetele;
 4) teostavad järelvalvet linnaosade prahistatuse üle ja korraldavad prahistatud alade korrastamist;
 5) kontrollivad jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;
 6) kontrollivad jäätmekäitlustoiminguid turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses.

§ 3.  Mõisted

 (1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
 2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
 3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
 4) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades;
 5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp;
 6) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
 7) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed;
 8) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid;
 9) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
 10) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset;
 11) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;
 12) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
 13) jäätmete kogumispunkt on üldkasutatav sorteeritud jäätmete vastuvõtukoht. Kogumispunktis vastuvõetavate jäätmete liigid ja vastuvõtutingimused sätestatakse Kohtla-Järve linna ja jäätmete kogumispunkti operaatori vahelises lepingus;
 14) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
 15) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt;
 16) jäätmete töötlemine on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
 17) jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol;
 18) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt;
 19) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;
 20) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
 21) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist;
 22) tootja on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames kavandab, projekteerib, valmistab, töötleb, müüb või veab sisse tooteid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk Jäätmekäitluse korraldus 

§ 4.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

 (2) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

 (3) Jäätmeid tuleb liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 "Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused" järgi vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) pakendid (15 01);
 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga (*) tähistatud jäätmed);
 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
 5) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);
 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38) ja plastid (20 01 39);
 8) suurjäätmed (20 03 07);
 9) metallid (20 01 40).

 (4) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele.

 (5) Töötlemisettevõttest tuleb sortimisjääk viia Uikala prügilasse või mõnda teise vastava jäätmeloaga jäätmekäitlus kohta. Segunenud olmejäätmed, mida töötlemisettevõtted võimsuste puudumisel või muudel põhjustel vastu ei võta, tuleb üle anda vastava jäätmeloaga jäätmekäitlus kohta.

 (6) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestus-õiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krundil) korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.

 (7) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja.

 (8) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine (välja arvatud oma kinnistu aia-ja haljastujäätmed) väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitluskohta on keelatud. Küttekolletes võib jäätmeloata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi. Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb lähtuda siseministri 30. augusti 2010.a määrusega nr 40 “Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” sätestatud nõuetest.

 (9) Jäätmed tuleb paigutada nende tekkekohas liikide kaupa oma kinnistu või üldkasutuses olevasse vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse või selleks määratud kohta. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, välja arvatud suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud eeskirja paragrahvis 11.

 (10) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.

 (11) Jäätmekäitleja tegevus peab olema suunatud jäätmete vähendamisele, nende taaskasutamisele või kahjutustamisele.

 (12) Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa on sätestatud Kohtla-Järve linna jäätmekavas.

§ 5.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

 (1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele, andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
 3) jäätmeid liigiti koguma, vedama, taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale eeskirjaga määratud korras;
 4) piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu;
 5) säilitama 2 aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast üleandmist ning esitama jäätmekäitluslepingu linnavalitsuse nõudel kontrollimiseks;
 6) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Keskkonnaametis. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
 7) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid, mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;
 8) paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
 9) hoidma mahuteid tervetena ja suletutena. Ümbruskonna saastuse vähendamiseks tuleb kogumismahuteid regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
 10) võimalusel vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.

 (2) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult. Linnamaale jäätmemahuti paigutamine on lubatud üksnes linnavalitsuse loal ja tingimustel, kooskõlastatult vastava linnaosa linnapeaabiga. Piirkondades, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, tohib väikeelamute jäätmemahutid lükata tühjenduspäeval väljapoole oma kinnistu piire tänavaga piirnevale alale selliselt, et jäätmemahuti ei takistata liiklust ega jalakäijaid.

 (3) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja ‑hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

 (4) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad ja nii edasi) paigaldab jäätmete kogumismahutid linnavalitsus.

 (5) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahutid ja tagama nende jäätmete käitlemise ning territooriumi ja puhastusala korrashoiu.

 (6) Avalike ürituste toimumise kohad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes korraldab ka ürituse käigustekkinud jäätmete kogumise ja nende üleandmise käitlemiseks.

3. peatükk Jäätmete kogumine 

§ 6.  Jäätmete kogumise üldnõuded

 (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

 (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud oma kinnistul või krundil asuvasse või jäätmekäitluslepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse.

 (3) Olmejäätmete mahutisse ei või panna:
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 2) vedelaid jäätmeid;
 3) ohtlikke jäätmeid;
 4) käimlajäätmeid;
 5) kogumiskaevude setteid;
 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

 (4) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

 (5) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

 (6) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

§ 7.  Ühise kogumismahuti kasutamine

 (1) )Ühise tegutsemise kokkuleppe alusel on 2-3 kõrvuti asuval eramul (garaažiühistul, eramu ja korteriühistu) olmejäätmete kogumiseks võimalik kasutada ühist jäätmemahutit.

 (2) Ühise tegutsemise kokkuleppe alusel määratud volitatud isikuga sõlmib jäätmevedaja olmejäätmete vedu täpsustava lepingu.

 (3) Ühise tegutsemise kokkuleppes määratakse olmejäätmete kogumise mahuti asukoht.

§ 8.  Paberi-, kartongi – ja biolagunevate jäätmete kogumine

 (1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (ridaelamutes, korterelamutes ja nii edasi) tuleb taaskasutatavaid jäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse:
 1) paberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 10 korterit;
 2) kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid tuleb koguda kui kinnistul on vähemalt 10 korterit;
 3) lepingu alusel ühismahuti kasutamise korral rakenduvad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustused kui antud jäätmeliigi ühismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korterite arv ning ühismahuti kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Kompostitavate biolagunevate jäätmete liigiti kogumise kohustust elanikele ei rakendata kuni 10 korteriga elamu puhul juhul, kui sellel kinnistul tekkivad kompostitavad biolagunevad jäätmed kompostitakse nõuetekohaselt samal kinnistul ja korraldatud jäätmeveo piirkonnas.

 (3) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel tuleb koguda eraldi paberit ja pappi, immutamata puitu ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 25 kg nädalas. Paberiks käesoleva eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

 (4) Pakendijäätmeid tuleb koguda vastavalt eeskirja paragrahvile 12.

 (5) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga ja väiksema jäätmetekkega kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja paragrahvile 26.

 (6) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.

§ 9.  Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine

 (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid või neist tekkinud jäätmed, tuleb üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse (lisa 2) või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse § 26 lg 1.

 (2) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmete kogumispunkti või müügikohtades asuvatesse avalikesse patareide või akude kogumiskastidesse (lisa 2).

 (3) Kasutuskõlbmatud rehvid tuleb üle anda vanarehvide kogumispunktidesse (lisa 2) või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseaduse § 26 lg 14, mille kohaselt rehvi tootja on kohustatud tagasi võtma sama liiki rehvi sõltumata sellest, millal rehv on turule lastud, millist kaubamärki rehv kannab ning, kas kasutaja kavatseb osta uue rehvi.

 (4) Romusõiduk tuleb anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või vanametalli kogumispunkti, kellel on ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba romusõidukite käitlemiseks.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 3 ja 4 nimetatud tootjate kohustused laienevad ka neile elektri- ja elektroonikaseadmete ja autorehvide jäätmetele, mis on tekkinud enne vastuvõtukohustuse jõustumist (endisaegsed jäätmed). Kui tootja on juriidilise isikuna likvideeritud või ei ole nende kohustuste rakendamine mingil muul põhjusel võimalik, kanduvad kohustused üle jäätmeteks muutunud toodet asendava samalaadse toote või samalaadset funktsiooni täitva toote tootjale või tootjate ühendusele.

§ 10.  Ohtlike jäätmete kogumine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

 (2) Ohtlikke jäätmeid võib koguda ja vedada isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeloa ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks.

 (3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.

 (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

 (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

 (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

 (7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akud, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja ‑kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumis-punktidesse (lisa 2). Kasutuskõlbmatud ravimid saab tagastada ka apteeki. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt.

 (8) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi Vaivara Jäätmekeskusele (aadressiga: Auvere küla, Vaivara vald, 40101, Ida-Virumaa) või mõnele teisele jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlejale.

 (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

 (10) Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 11.  Suurjäätmete käitlemine

 (1) Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid ja muud taolised esemed võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt kolme päeva jooksul.

 (2) Suurjäätmed tuleb viia läheduse põhimõtet jälgides Uikala prügilasse või anda üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule.

4. peatükk Pakendite ja pakendijäätmete kogumine 

§ 12.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumise nõuded

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda tühjalt üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

 (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

 (3) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale paigutatud arusaadava kirjaliku teatega. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja –pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires.

 (4) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab vastuvõtmine olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.

 (5) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatis-rahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnaosa linnapeaabi loal ja tingimustel.

 (6) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid tihedusega keskmiselt üks punkt 400-500 elaniku kohta, sealhulgas üks punkt keskmiselt 250 korteri kohta korrus- ja ridaelamutega linnaosades ja üks punkt keskmisel kandekaugusel 200 m väikeelamute rajoonides. Vastuvõtupunktides peavad olema eraldi mahutid vähemalt klaaspakendi, paberpakendi, segapakendile ja biojäätmetele. Vastuvõtupunktide asukohad määravad ning igal aastal täpsustavad linnaosade linnapeaabid, koostades asukohtade nimekirja, mis on käesoleva jäätmeeeskirja lisa 2.

 (7) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb linna korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust.

 (8) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

5. peatükk Jäätmete vedu 

§ 13.  Jäätmeveo nõuded

 (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, väljaarvatud korraldatud jäätmeveo korral.

 (2) Isik, kes veab jäätmeid, peab omama jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaametis.

 (3) Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kahe nädala jooksul. Juhul, kui kuni kahe korteriga väikeelamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja paragrahvi 15 lõigetele 2, 3, 4 ja 5 ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on kuni 240 l mahuteid lubatud tühjendada kord kuus tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostamine.

 (4) Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord nädalas või tihedamini.

 (5) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid, väljaarvatud kompostitavad biolagunevad jäätmed, tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

 (6) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta.

 (7) Jäätmete vedamine elurajoonidest öörahu ajal ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui linna keskkonnaspetsialist on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks öörahutundide ajal.

 (8) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

 (9) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või ‑hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

 (10) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

§ 14.  Korraldatud jäätmeveo ulatus ja veopiirkonnad

 (1) Korraldatud jäätmeveo korraldab linnavalitsus.

 (2) Kohtla-Järve linn koosneb kuuest geograafiliselt eraldi paiknevast linnaosast (elanike arv seisuga 01.01.2012): Järve-17713 elanikku, Ahtme- 17951 elanikku, Oru- 1343 elanikku, Sompa- 1085 elanikku, Kukruse- 601 elanikku, Viivikonna- 185 elanikku (sealhulgas Sirgala), Kohtla-Järve linnas registreerunuid (kellel pole kindlat aadressi ) - 1159 elanikku, mistõttu on linna haldusterritoorium jaotatud kaheks veopiirkonnaks:
 1) jäätmeveo esimene piirkond hõlmab tervenisti Järve ja Kukruse linnaosa;
 2) jäätmeveo teine piirkond hõlmab tervenisti Ahtme, Sompa ja Oru linnaosa.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole liidetud Kohtla-Järve linna Viivikonna linnaosa (välja arvatud juhul kui nimetatud linnaosas jäätmeveo korraldamiseks jäätmevedaja valik toimub koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega ).

§ 15.  Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

 (1) Linna haldusterritooriumil toimub korraldatud jäätmeveo nõuetele vastav jäätmete kogumine ja vedamine järgmiste jäätmeliikide suhtes:
 1) 20 01 01 – paber ja kartong (välja arvatud trükikodade paber, tootmisjäätmed ja salastatud dokumendid);
 2) 20 01 08 – biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed;
 3) 20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed;
 4) 20 03 07 – suurjäätmed.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
 1) ohtlikud jäätmed;
 2) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine;
 3) tootmismaa sihtotstarbega kinnistutel tekkivad jäätmed;
 4) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
 5) aia- ja haljastusjäätmete kogumine ja vedu;
 6) pakendijäätmed, mida kogutakse eraldi pakendijäätmete jaoks ette nähtud mahutitesse ja pandiga koormatud pakendid.

§ 16.  Jäätmevedaja leidmine

 (1) Linnavalitsus korraldab veopiirkondadesse 1 ja 2 jäätmevedaja leidmise teenuste kontsessiooni vastavalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses kehtestatud korrale ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kestusega kuni viis aastat.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus ja kohustus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud ajal, jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.

§ 17.  Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

 (1) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

 (2) Eeskirja paragrahvi 3 lõike 1 punktis 7 sätestatule täiendavalt on jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo mõistes ka korteriühistu või –ühisus, aiandusühistu, garaažiühistu ning hooneühistu, milles on moodustatud vastavalt seadusele mittetulundusühing korraldamaks muuhulgas oma liikmete jäätmemajandust. Mittetulundusühing korraldab ühiselt olmejäätmete vedu, sõlmides selleks vastava lepingu jäätmevedajaga. Mittetulundusühingu puudumisel korraldab jäätmeveo selle kinnisasja omanik, millel asub garaaž, suvila, elu- või äriruum.
[RT IV, 09.10.2015, 18 - jõust. 12.10.2015]

 (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse paragrahvi 69 lõike 4¹ alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

§ 18.  Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine

 (1) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada veopiirkonna järgselt linnapeaabile vastavas linnaosas nõuetekohane taotlus koos taotluses toodud asjaolude esinemist tõendavate dokumentidega tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks vastavalt korra lisale 3.

 (2) Taotluses märgitakse:
 1) põhjused, miks soovib jäätmevaldaja enda mitteliitunuks lugemist;
 2) tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise otsustamiseks on linnavalitsusel õigus nõuda ning taotlejal kohustus esitada täiendavaid andmeid.

 (4) Linnavalitsuse vastava linnaosa linnapeaabi kontrollib 14 päeva jooksul olmejäätmete valdaja taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele ning teostab kinnistu ülevaatuse, mille käigus selgitatakse välja, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

 (5) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise, jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise ennetähtaegse lõpetamise või tema taotluse tagasilükkamise otsustab linnavalitsus asjakohase korraldusega. Korralduses sätestatakse:
 1) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise alus ja asjaolud;
 2) mitteliitunuks lugemise ajaline kestus;
 3) mitteliitunuks lugemise taotluse rahuldamata jätmise põhjused;
 4) mitteliitunuks lugemise ennetähtaegse lõpetamise põhjused;
 5) muud asjas tähtsust omavad andmed.

 (6) Linnapeaabi või linnavalitsuse volitatud isik teavitab taotlejaid kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või jäätmevaldaja taotluse tagasilükkamisest.

 (7) Linnavalitsus või tema poolt volitatud isik teavitab vedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlemise tähtaeg on 30 kalendripäeva arvates taotluse linnavalitsusele laekumise järgnevast päevast arvates. Mõjuval põhjusel (täiendava informatsiooni kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus ja muu säärane) võib linnavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni 45 kalendripäevani, teavitades sellest taotluses esitajat.

 (9) Linnavalitsus või tema poolt volitatud isik loeb jäätmevaldaja mitteliitunuks, kui esinevad mõjuvad põhjused, mis õigustavad jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist.

 (10) Mõjuvateks põhjusteks, mis võivad õigustada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist, on eelkõige järgmised asjaolud:
 1) kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
 2) jäätmevaldaja omab jäätmeluba või kompleksluba.

 (11) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud järgmise aasta 20. jaanuariks esitama linnavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kinnituse esitamisel ei pea jäätmevaldaja linnavalitsusele täiendavalt esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust ning linnavalitsus menetleb esitatud kinnitust käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud eelpool viidatud kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates 21. jaanuarist.

 (12) Linnavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks.

 (13) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute jäätmekäitluse üle teostatakse järelevalvet vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatule.

§ 19.  Olmejäätmete kogumine ja vedamine

 (1) Jäätmevaldajad koguvad liigiti järgmisi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmeid:
 1) paber ja kartong – elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub vähemalt 8 korterit;
 2) biolagundatavad köögi- ja söökla jäätmed – elamumaa sihtotstarbega kinnistutel kus kortereid üle 60, majutuskohtades kus on kohti üle 200, toiduainetega kauplevates kaubandusettevõttes, kus müügipinda on üle 200 m²;
 3) paber ja kartong ning biolagundatavad köögi- ja söökla jäätmed – mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas;
 4) segaolmejäätmed – elamumaa sihtotstarbega kinnistul ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olmejäätmete vedamist veopiirkonnas teostab vedaja, kes on linnavalitsusega sõlminud vastava lepingu.

 (3) Jäätmemahutite tühjendamise sagedus on sätestatud korra lisas 4.

 (4) Juhul, kui korra lisas 4 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada korra lisas 4 sätestatust sagedamini.

 (5) Jäätmemahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu ei tohi häirida elurajoonides öörahu. Päevasel ajal peab jäätmemahutite tühjendamine toimuma sellisel kellaajal, millal see kõige vähem häirib liiklust.

6. peatükk Teenustasud 

§ 20.  Jäätmeveo teenustasu piirmäärad

  Jäätmeveo teenustasu piirmäärad on sätestatud korra lisas 5.

§ 21.  Jäätmeveo teenustasu piirmäärade muutmise kord

 (1) Teenustasude piirmäärad kehtivad kõikide Kohtla-Järve linna veopiirkondade suhtes.

 (2) Linnavolikogul on õigus muuta teenustasu piirmäärasid mitte sagedamini kui üks kord aastas. Iga konkreetse olmejäätmete liigi teenustasu piirmäära saab muuta erineva protsendi võrra, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid.

 (3) Teenustasu piirmäärade suurendamine linnavolikogu poolt ei too automaatselt kaasa vedajale makstavate teenustasude suurenemist.

§ 22.  Teenustasu suurendamise ja vähendamise kord

 (1) Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid vastavas veopiirkonnas, kui käesolevast korrast või muudest õigusaktidest ei tulene teisiti.

 (2) Teenustasu võib suurendada üks kord aastas tarbijahinnaindeksi kasvu võrra.

 (3) Vedaja saab taotleda kas ühe või mitme olmejäätmete liigi osas teenustasu suurendamist või kõigi olmejäätmete liikide osas teenustasude üheaegset suurendamist konkreetses veopiirkonnas kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid, mida ei olnud vedajal võimalik Kohtla-Järve linnaga lepingu sõlmimise ajal ette näha ja lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu lepinguga taotletud eesmärgi saavutamine.

 (4) Vedaja poolt esitatav teenustasude suurendamise taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
 1) milliseid teenustasusid vedaja suurendada soovib;
 2) milliste asjaolude tõttu soovib vedaja teenustasusid suurendada;
 3) millises veopiirkonnas teenustasusid suurendada soovitakse;
 4) millised on vedaja poolt soovitavad teenustasude suurused.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlus esitatakse linnavalitsusele, kes valmistab ette linnavalitsuse korralduse eelnõu jäätmeveo teenustasu suurendamise kohta. Konkreetses veopiirkonnas vedajale makstavate jäätmeveo teenustasude suurendamise otsustab linnavalitsus.

 (6) Juhul kui vedaja tuvastab jäätmemahutis mahutiga kogutavast jäätmeliigist erinevaid jäätmeid, kuid on pädev vastavaid jäätmeid vedama, võib ta jäätmemahutis kogutava jäätmeliigi vedamise eest rakendada kuni 25% suuremat teenustasu. Teenustasu suurendamise määra arvutamisel arvestab vedaja üksnes jäätmemahutis asuvate mahutiga kogutavast jäätmeliigist erinevate jäätmete vedamise põhjendatud kulud.

 (7) Vedajale makstavad teenustasud ei tohi olla suuremad linnavolikogu poolt kehtestatud teenustasude piirmääradest. Juhul, kui linnavalitsus otsustab suurendada vedajale makstavat teenustasu, ei tohi ükski suurendatud teenustasu olla kõrgem linnavolikogu poolt kehtestatud teenustasude piirmääradest.

 (8) Linnavalitsusel on veohinna analüüsi tulemusel õigusteha ettepanek hinna vähendamiseks. Konkreetses veopiirkonnas vedajale makstavate jäätmeveo teenustasude vähendamise otsustab linnavalitsus.

§ 23.  Lisateenuste piirhinnad

  Lisateenuste piirhinnad vastavas veopiirkonnas tuleb vedajal kooskõlastada linnavalitsusega.

§ 24.  Jäätmeveo hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine

 (1) Linnavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt enne tähtaja lõppu ära õigus segaolmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
 1) jäätmevedaja ei ole sõlminud hankedokumentides nimetatud tähtaja jooksul linnaga hankelepingut;
 2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas segaolmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus sätestatud tähtpäevast;
 3) jäätmevedaja on kolmel korral järjest jätnud kogumismahutid õigeaegselt tühjendamata;
 4) jäätmevedaja korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide ning hankelepingu rikkumise korral;
 5) jäätmevedaja ei ole varustanud kogumismahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid kogumismahutitega hankelepingus sätestatud segaolmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks;
 6) jäätmevedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse paragrahvi 1201 alusel.

 (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab linnavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

 (3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab linnavalitsus hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise.

 (4) Jäätmevedaja jäätmeveo õigus segaolmejäätmete vedamiseks piirkonnas loetakse ennetähtaegselt lõppenuks päevast, mil hankeleping loetakse lõpetatuks.

7. peatükk Jäätmete kõrvaldamine 

§ 25.  Jäätmete kõrvaldamise nõuded

 (1) Tekkivad ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtet järgides nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas.

 (2) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõidu-teed ja siseteed korras, vältima nendel rajatistel tolmu ja haisu teket ja levikut ning jäätmete sattumist käitluskoha maa-alast väljapoole.

 (3) Jäätmete taaskasutamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed.

8. peatükk Olmejäätmete kompostimine 

§ 26.  Olmejäätmete kompostimise nõuded

 (1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks Uikala prügilasse või mõnda teise vastava jäätmeloaga jäätmekäitlus kohta.

 (2) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult linnaosa linnapeaabi kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.

 (3) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladestama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.

 (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

 (5) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

 (6) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

 (8) Linna haljasaladel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad ja nii edasi) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida linnas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes.

9. peatükk Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 

§ 27.  Jäätmemahutite tehnilised nõuded

 (1) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (välja arvatud jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

 (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
 1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150‑liitriseid jäätmekotte, mis on aiaga piiratud territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;
 2) 80-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;
 3) kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;
 4) presskonteinereid;
 5) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

 (3) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

 (4) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid:
 1) hall – segunenud olmejäätmed;
 2) pruun – biolagunevad jäätmed;
 3) roheline – muud taaskasutatavad jäätmed;
 4) punane – ohtlikud jäätmed.

 (5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

 (6) Kui jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.

 (7) Jäätmeid tohib paigutada:
 1) jäätmekottidesse mitte üle 10 kg;
 2) väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule.

 (8) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

 (9) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

§ 28.  Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsuteede nõuded

 (1) Kuni 800‑liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett ja nii edasi) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.

 (2) Suuremad kui 800‑liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett ja nii edasi) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 (3) Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Samuti peavad olema kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest.

 (4) Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud.

 (5) Mahutid on soovitav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajale sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule.

 (6) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal – vähemalt 4,5 m. Teed peavad olema puhastatud lumest ja jääst, nende kalle ei tohi ületada 1:10.

 (7) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Juhul kui mahutid paiknevad linnaosa linnapeaabi loal riigi- või linnamaal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja.

10. peatükk Ehitus – ja lammutusprahi käitlemise nõuded 

§ 29.  Ehitus- ja lammutuspraht

 (1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

 (2) Käesolevas peatükis sätestatu kohaldub juhul, kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb ehitusjäätmete käitlemisel lähtuda 1. peatüki nõuetest.

 (3) Kui ehitamise käigustekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada keskkonnaspetsialistiga.

 (4) Ehitusprojektides peab olema näidatud:
 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
 2) pinnasetööde mahtude bilanss;
 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
 4) jäätmete edasine suunamine.

 (5) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada linnavalitsuse kinnitatud õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta, mis on käesoleva jäätmeeeskirja lisa 1.

 (6) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt ja lammutusluba. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see linnavalitsuses.

 (7) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid ja nii edasi), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

 (8) Ehitusjäätmeid vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis.

 (9) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes.

 (10) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

§ 30.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

 (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

 (3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on väljastatud ehitusluba.

 (4) Ehitusettevõtja on nõuetekohast registreeringut omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja.

 (5) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

 (6) Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlejal on õigus sõlmida täiendavaid mitmepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks.

 (7) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;
 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;
 6) kooskõlastama linnaosa linnapeaabiga jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;
 7) kooskõlastama linnaosa linnapeaabiga jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele;
 8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
 9) teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 31.  Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutus võimalustest. Eraldi tuleb sortida:
 1) puit;
 2) kiletamata paber ja papp;
 3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas ja nii edasi);
 5) raudbetoon- ja betoondetailid;
 6) tõrva mittesisaldav asfalt;
 7) kiled.

 (2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

 (3) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 8 . Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

 (4) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

 (5) Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad ja nii edasi).

 (6) Sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või kõrvaldamise asukohajärgse linnaosa linnapeaabi ja keskkonnaspetsialistiga kooskõlastatud heakorraplaani alusel. Sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult keskkonnaspetsialistiga.

 (7) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigustekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevise kasutamiseks väljaspool kinnisasja tuleb Keskkonnaametile esitatavale taotlusele lisada väljavõte keskkonnaspetsialistiga kooskõlastatud projektist või olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud ning kasutamise asukohajärgse linnaosa linnapeaabiga ja keskkonnaspetsialistiga kooskõlastatud heakorraplaanist. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis.

 (8) Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

 (9) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada ehituse asukohajärgse linnaosa linnapeaabiga või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 32.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid ja nii edasi;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sealhulgas neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid ja nii edasi;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt ja nii edasi;
 4) saastunud pinnas.

 (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

 (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid ja nii edasi.

 (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all.

 (5) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema Tööinspektsiooni luba.

 (6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid ja nii edasi ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

 (7) Ohtlikud ehitusjäätmed, sealhulgas ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud jäätmeluba vastavate ohtlike jäätmete käitlemiseks.

 (8) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja keskkonnaspetsialisti kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents.

 (9) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

 (10) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

11. peatükk Tervisehoiu – ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord 

§ 33.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud "inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena".

 (2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

§ 34.  Olmejäätmete käitlemise nõuded

 (1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed.

 (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid tuleb paigaldada selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte.

 (3) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse.

§ 35.  Taaskasutatavad klaasijäätmed, vanapaber, papp ja kartong

 (1) Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, ‑purgid ja ‑anumad.

 (2) Klaasijäätmed tuleb paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitleja nõuetele eraldi mahutitesse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast materjalist. Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina jäätmete hoiukohta. Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele.

 (3) Paber ja kartong sorteeritakse tekkekohas ja säilitatakse paberi- ja kartongijäätmete kogumismahutis kuni üleandmiseni jäätmekäitlejale, kes omab vastavat jäätmeluba.

 (4) Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega.

 (5) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis ja nii edasi) ning purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

 (6) Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse.

 (7) Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlejale.

 (8) Taaskasutatav papp ja kartong on puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda ümbertöötlemist segavaid aineid (kile, plastmass).

 (9) Papp-pakendid tuleb suruda vajaduse korral tekkekohas kokku või lahti lõigata ja säilitatakse kogumismahutis kuni üleandmiseni jäätmekäitlejale, kes omab vastavat jäätmeluba.

§ 36.  Bioloogilised jäätmed

 (1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid ja teised patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused.

 (2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

 (3) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmete hoiukohta, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

 (4) Loomsete jäätmete käitlemine: loomsed jäätmed on vaja anda üle loomsete jäätmete käitlemise tehasele, asukohaga Ebavere küla, Väike-Maarja vald, tel 327 8333, kodulehekülg: http://www.vireen.ee.

§ 37.  Teravad ja torkivad jäätmed

 (1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad ja nii edasi.

 (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

 (3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmekäitluskohas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed”.

 (4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmete hoiukohta. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

 (5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 38.  Nakkusohtlikud jäätmed

 (1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Enne prügilasse üleandmist peavad olema eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimise ladestusalal ja väljaspool seda.

 (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmekäitluskohta selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teisesse kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

 (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

 (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

 (5) Eriolukorras, näiteks epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldusele.

§ 39.  Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed

 (1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (BK‑ positiivne tuberkuloos, viirushepatiit, HIV ja nii edasi).

 (2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Peale autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.

§ 40.  Radioaktiivsed jäätmed

 (1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad ja nii edasi).

 (2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jäätmed”. Pakendile tuleb märkida ka tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.

 (3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmekäitluskohas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.

 (4) Kiirgustegevuse käigustekkivaid jäätmeid, mille aktiivsus, eriaktiivsus, pinderiaktiivsus on väiksem, kui „Kiirgusseaduse” § 17 lg 7 alusel kehtestatud vabastamistasemed, siis need jäätmed on võimalik ladustada tavajäätmete prügilasse.

 (5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

§ 41.  Ravimijäätmed

 (1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud.

 (2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või ‑purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga “Ravimijäätmed”.

 (3) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega “Tsütostaatravimijäätmed”.

 (4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

§ 42.  Elavhõbedajäätmed

 (1) Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhu-aparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed.

 (2) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

 (3) Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

 (4) Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätmete kirjeldus.

 (5) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmete hoiukohas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 43.  Kasutatud elavhõbedalambid

 (1) Kasutatud elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest.

 (2) Kasutatud (sealhulgas katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

 (3) Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmete hoiukohas, selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

 (4) Lampidega ühte pakendisse ei tohi panna teisi jäätmeid.

§ 44.  Kemikaalide jäätmed

 (1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

 (2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

 (3) Pakendile tuleb lisada märge “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmeid tekitanud tervishoiuasutuse nimi.

 (4) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmete hoiukohas.

 (5) Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

 (6) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Kohtla-Järve ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjadele.

§ 45.  Vananenud (kasutatud) akud ja patareid

  Vananenud (kasutatud) akud ja patareid tuleb viia jäätmete hoiukohta ning panna sobivasse kogumisvahendisse.

§ 46.  Kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid

 (1) Kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti tuleb valada jäätmekanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmete hoiukohas. Pakendile tuleb märkida jäätmete nimetus ja tekitaja (tervishoiuasutus, osakond). Kinniti, ilmuti ja filmid antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

 (2) Ilmuteid võib juhtida ühiskanalisatsiooni selle valdaja loal kemikaalidele kehtestatud nõuete järgi.

§ 47.  Naftasaadusi sisaldavad jäätmed

 (1) Naftasaadusi sisaldavad jäätmed on seadmete hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed.

 (2) Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb koguda nende tekkekohas sobivatesse mahutitesse. Täitumisel viiakse mahutid jäätmete hoiukohta ning säilitatakse ohtlike jäätmetena.

 (3) Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 48.  Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmekäitluskohale

 (1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmete hoiukoht on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
 1) jäätmete hoiukoht tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
 2) jäätmekäitluskohaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid;
 3) jäätmekäitluskoha lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
 4) põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana;
 5) juhul, kui jäätmekäitluskohal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga;
 6) jäätmekäitluskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
 7) jäätmekäitluskoha ruum peab olema ventileeritav;
 8) jäätmekäitluskohal ei tohi olla jäätmešahti;
 9) jäätmekäitluskoha ruum peab olema lukustatav.

 (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmekäitluskoha all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmete hoiukoht peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti Ida-Virumaa Veterinaarkeskuse esitatud nõuetele.

12. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded 

§ 49.  Jäätmekäitluskohad

 (1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on näiteks jäätmete sorteerimisjaam, kompostimisväljak, prügila, koostootmisjaam.

 (2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.

 (3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või ‑konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmevaldajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 50.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

 (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

 (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

 (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

13. peatükk Vastutus 

§ 51.  Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

  Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120-12611 ja pakendiseaduse § 27-32 alusel.

§ 52.  Väärtegude menetlejad

  Paragrahvis 51 sätestatud jäätmealaste väärtegude kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2-6 nimetatud isikud.

§ 53.  Keskkonnareostuse likvideerimine

 (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul linnavalitsuse ettekirjutuse alusel.

 (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

 (3) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

 (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 54.  Järelevalve

 (1) Järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle teostavad linnavalitsuse poolt määratud ametiisikud (abilinnapea majandusküsimustes, linnaosade linnapeaabid, keskkonnaspetsialist ja majandusteenistuse spetsialistid) ja keskkonnainspektori õigusi omavad isikud keskkonnajärelevalve seaduses, pakendiseaduses ning jäätmeseaduses sätestatud korras.

 (2) Järelevalvet teostaval isikul on õigus käesoleva eeskirja täitmise tagamiseks teha ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral on järelevalvet teostaval isikul õigus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 32 000 eurot.

14. peatükk Määruse rakendamine 

§ 55.  Rakendussätted

 (1) Määrus jõustub 1. detsembril 2013. a.

 (2) - (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Lisa Lisa 1

Lisa Lisa 2

Lisa Lisa 3

Lisa Lisa 4
[RT IV, 09.10.2015, 18 - jõust. 12.10.2015]

Lisa Lisa 5