Võhma Muusikakooli põhimäärus
Vastu võetud 27.09.2018 nr 54
Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, huvikooli seaduse § 7 lõike 2 alusel, lähtudes huvikooli seaduse § 1 lõikes 4, §-s 2, § 7 lõikes 1, § 9 lõikes 5, § 10 lõikes 5, § 12 lõikes 2, § 13 lõikes 1, § 18 lõikes 2 ja § 19 lõigetes 1 ja 2 ning haridus- ja teadusministri 21. märtsi 2007 määruses nr 24 „Huviharidusstandard“ sätestatust.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Võhma Muusikakooli (edaspidi kool) põhimäärus (edaspidi põhimäärus) sätestab kooli ametliku täieliku nime ja asukoha, kooli liigi vastavalt huviharidusstandardile, kooli tegevuse eesmärgi ja ülesanded, kooli juhtimis- ja õppekorralduse, töötajate ja õppurite õigused ja kohustused, kooli finantseerimise alused, kooli vastuvõtmise, väljaarvamise, lõpetamise tingimused ja korra, alused kooli ümberkorraldamiseks ja lõpetamiseks ning põhimääruse muutmise korra.
§ 2. Kooli nimi
Kooli ametlik ja täielik nimi on Võhma Muusikakool. Kooli ametlik lühend on VMK.
§ 3. Kooli asukoht
Kool asub Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Võhma linnas Veski tn 12.
§ 4. Kooli õiguslikud alused
(1) Kooli asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Põhja-Sakala Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu).
(2) Kool on huvikoolina tegutsev muusikakool.
(3) Kooli kõrgemalseisev asutus on Põhja-Sakala Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus). Kool on ametiasutuse hallatav asutus, kelle tegevust juhendab ja koordineerib ametiasutuse vastava ala ametnik.
(4) Kool tegutseb haridus- ja teadusministri antud koolitusloa alusel, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Koolitusloa taotleb huvikooli seaduses sätestatud korras ametiasutuse vastava ala ametnik.
(5) Kool juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, aga eelkõige huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, huviala riiklikust raamõppekavast, vallavolikogu ja Põhja-Sakala Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) õigusaktidest ning sellest põhimäärusest.
§ 5. Eelarve ja arvelduskonto
Koolil on Põhja-Sakala valla (edaspidi valla) eelarves iseseisev eelarve ja koolil võib olla oma arvelduskonto.
§ 6. Õppekeel
Kooli õppekeeleks on eesti keel.
§ 7. Asjaajamise alused
(1) Asjaajamine koolis toimub lähtuvalt arhiiviseaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, digitaalallkirja seaduses, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes sätestatust.
(2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.
(3) Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab kooli direktor käskkirjaga.
§ 8. Kooli pitsat ja sümboolika
(1) Koolil võib olla oma pitsat ja sümboolika.
(2) Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor käskkirjaga.
§ 9. Haldusmenetlus
Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades huvikooli seaduses ja selle alusel antud õigusaktides märgitud erisusi.
2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED
§ 10. Tegevuse eesmärk
(1) Kooli tegevuse eesmärk on huviala riiklikust raamõppekavast lähtuvalt muusikalise põhihariduse andmine ja õppurite ettevalmistamine professionaalse muusikahariduse õppeks.
(2) Vastavalt vajadusele ja võimalustele võib kool anda ka täiskasvanutele muusikaharidust.
§ 11. Kooli teeninduspiirkond
(1) Kooli teeninduspiirkond on Põhja-Sakala vald - kool võimaldab muusikahariduse omandamist eelkõige Eesti rahvastikuregistri andmetel vallas elavatele lastele ja täiskasvanutele.
(2) Väljastpoolt teeninduspiirkonda võetakse õpilasi kooli tingimusel, kui lapse elukohajärgne omavalitsus osaleb huvihariduse kulude katmisel või lapse seaduslik esindaja on nõus katma kogu õpilaskoha maksumuse. Juhul, kui kulude katmisel osaleb teine omavalitsusüksus, peab huviharidusega seotud kulude katmiseks olema vallal vastava omavalitsusüksusega sõlmitud leping või sõlmitakse kolmepoolne leping omavalitsuste ja vanema vahel.
§ 12. Kooli ülesanded
Kooli ülesanded on:
1) laste ja noorte muusikaalaste võimete avastamine ja kavakindel arendamine,
2) piirkonna kultuurielu edendamine,
3) kooli töötajatele tööalaste koolituste korraldamine ja neile tingimuste loomine oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks,
4) täiskasvanute koolitusega tegelemisel õppijatele sobivas vormis õppe ning seminaride ja kursuste korraldamine.
3. peatükk KOOLI STRUKTUUR
§ 13. Struktuur
(1) Muusikahariduse andmine toimub õppeastmete kaupa.
(2) Koolis on järgmised õppeastmed:
1) eelkool 1-2 aastat;
2) noorem aste 4 aastat;
3) vanem aste 3 aastat;
4) lisa-aastad kuni 3 aastat.
§ 14. Õppeastmete ülesanded
(1) Eelkooli ülesandeks on laste loome- ja muusikaliste võimete avastamine.
(2) Noorema astme ülesandeks on avastatud võimete kavakindel arendamine.
(3) Vanema astme ülesandeks on eelprofessionaalse muusikalise põhihariduse andmine.
(4) Lisa-aastate ülesandeks on andekatele lastele kutseõppes edasiõppimise võimaluste tagamine.
4. peatükk ÕPPEKORRALDUS
1. jagu Üldsätted
§ 15. Õppekorralduse alused
(1) Õpe koolis toimub õppuri alus-, põhi-, üldkesk- või kutsealast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.
(2) Kooli õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamõppekava alusel koostatud kooli õppekava.
(3) Õpe koolis toimub õpperühmades ja individuaalselt kooli direktori poolt kinnitatud tunniplaani alusel.
(4) Õppe korraldamise aluseks on õppeaasta, mis on jaotatud õppeperioodideks.
2. jagu Õppekava
§ 16. Õppekava sisu
(1) Huviala riiklikust raamõppekavast lähtuvalt koostab kool muusikalise hariduse andmiseks õppekava.
(2) Õppekavaga sätestatakse:
1) õppe eesmärk ja kestus;
2) õppeainete loendid;
3) ainekavad.
(3) Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tunnijaotuskava ja tööplaanide koostamiseks.
§ 17. Õppekava kinnitamine
(1) Õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
(2) Enne kinnitamist peavad õppekava heaks kiitma kooli hoolekogu ja õppenõukogu.
§ 18. Õppekava registreerimine ja muutmine
(1) Kooli õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis.
(2) Õppekava registreerimiseks esitab kooli direktor kõikide huvialade õppekavad Eesti Hariduse Infosüsteemile.
(3) Ettepanekuid kooli õppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks võivad teha ametiasutus või tema poolt selleks volitatud isik, kooli hoolekogu või õppenõukogu.
(4) Tehtud ettepanekud kinnitab kooli direktor, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu ja hoolekogu arvamuse.
(5) Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.
3. jagu Kooli vastuvõtmine ja koolist väljaarvamine ning õpperühmade moodustamine
§ 19. Kooli vastuvõtmine
(1) Kooli vastuvõtmise aluseks on lapse seadusliku esindaja (vanem või eestkostja) avaldus.
(2) Ettevalmistusklassi võetakse õpilased vastu ilma katseteta.
(3) Noorema astme 1. klassi võetakse õpilane vastu sisseastumiskatsete alusel. Sisseastumiskatsete nõuded sätestatakse kooli õppekavas ning katsete hindamine kooli õpilaste hindamise korras. Otsuse õpilase kooli vastuvõtmiseks teeb õppenõukogu.
(4) Noorema astme 2.-4. klassi ja vanema astme 5.-7. klassi võetakse õpilane, kes mõnes muus muusikakoolis huviala riikliku raamõppekava alusel on läbinud eelnevad klassid. Vastuvõtuks peab õpilase seaduslik esindaja lisaks avaldusele esitama ka eelmise muusikakooli tunnistuse ja huviala individuaalplaani koopia.
(5) Lisa-aasta õppesse võetakse õpilane, kes on muusikakooli vanema astme eelnevalt lõpetanud, kuid soovib õpet süvendatult jätkata.
(6) Õpilase kooli vastuvõtmise vormistab direktor käskkirjaga.
§ 20. Õpperühmade moodustamine
(1) Õpperühmad moodustatakse klasside kaupa lähtuvalt õpilaste vanusest ja tasemest.
(2) Rühmad moodustatakse solfedžos, rütmikas, muusikaloos, muudes muusikateoreetilistes ainetes ja pillistuudios.
(3) Rühmad moodustatakse arvestusega, et ühes rühmas ei ole rohkem kui 14 õpilast.
(4) Pilliõpe toimub individuaaltunnina.
§ 21. Kooli lõpetamine
(1) Kool loetakse lõpetatuks pärast huviala õppekava täitmist.
(2) Kooli lõpetamist tõendab kooli lõpudokument, milles kajastatakse koolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.
§ 22. Koolist väljaarvamine
(1) Õpilane arvatakse õppurite nimekirjast välja:
1) kooli või õppeetapi lõpetamisel;
2) vanema taotluse alusel.
(2) Õpilase võib koolist välja arvata
1) mitterahuldavate õpitulemuste tõttu õppenõukogu ettepanekul;
2) kui vanema poolt kaetav osalustasu on kolmel järjestikusel kuul tasumata;
3) kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide eiramise või rikkumise tõttu.
(3) Õpilase kooli nimekirjast väljaarvamise vormistab direktor käskkirjaga.
4. jagu Õppeaasta ja selle arvestuslikud alused
§ 23. Õppeaasta
(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.
(2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja vaheaegadest.
§ 24. Õppeperiood
(1) Õppeperiood on vähemalt 175 kalendripäeva.
(2) Õppeperioodi arvestusühikud on trimester ja õppetund.
(3) Õppeperiood jaguneb kolmeks trimestriks.
(4) Trimestrite vahel on vaheajad. Vaheajad koolis on üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal ning need on igaks õppeaastaks määratud haridus- ja teadusministri määrusega.
(5) Õppetunni pikkus on 45 minutit. Kahe järjestikuse õppetunni vahel peab olema puhkepaus vähemalt 5 minutit.
(6) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.
§ 25. Õpilaste hindamine
Õpilaste hindamise korra kehtestab õppenõukogu ja kinnitab käskkirjaga kooli direktor.
5. peatükk KOOLI JUHTIMINE
1. jagu Direktor
§ 26. Direktori pädevus ja ülesanded
(1) Kooli juhib direktor, kes peab tagama kooli tulemusliku toimimise ja töö, vastutab kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Direktor peab kooli ja enda tegevusest andma aru Vallavalitsusele kui teenistusliku järelevalve korraldajale või eelnimetatu volitatud isikutele.
(3) Direktor:
1) teeb kooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalikud huvikooli, selle alusel antud õigusaktide või põhimääruses ja direktori töölepingus sätestatud ülesannete täitmiseks;
2) juhatab kooli õppenõukogu;
3) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
4) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud koolitöötajatega;
5) kinnitab kooli asjaajamiskorra ja kodukorra, töökorralduse reeglid ning muud töökorraldusdokumendid;
6) kinnitab kooli õppekava ja selle muudatused või tunnistab õppekava kehtetuks;
7) koostab kooli eelarve projekti ning esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja kooli pidajale kinnitamiseks;
8) esitab vähemalt üks kord aastas aruande kooli tegevusest hoolekogule ja ametiasutusele;
9) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
10) lahendab muid käesoleva seadusega, kooli põhimäärusega ja töölepinguga tema pädevusse antud küsimusi.
(4) Kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor seaduses ja kooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.
§ 27. Direktori ametisse kinnitamine
(1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab Vallavalitsus.
(2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra ning direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestab Vallavalitsus.
(3) Kooli direktoriga sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud isik.
§ 28. Direktori asendamine
Direktorit asendab direktori puhkusel või töölähetuses olemise ajal, haigestumise või vabastamise korral kõigi õiguste ja kohustustega tema äraolekul isik, kellele on vallavanema käskkirjaga tehtud ülesandeks direktori ülesannete täitmine.
2. jagu Õppenõukogu
§ 29. Kooli õppenõukogu
(1) Kooli õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.
(2) Õppenõukogu tööd juhib direktor.
§ 30. Õppenõukogu pädevus ja ülesanded
(1) Kooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.
§ 31. Õppenõukogu töökord
(1) Õppenõukogu ülesandeks on kooli õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu töövorm on koosolek, mida juhatab kooli direktor.
(3) Õppenõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord trimestris.
(4) Õppenõukogu kutsub kokku direktor. Õppenõukogu toimumisest teavitatakse kõiki liikmeid vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist.
(5) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest.
(6) Päevakorras märgitud otsuseid võtab õppenõukogu vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu. Vastuvõetud otsused on õppe sisulistes küsimustes otsustava jõuga.
(7) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku algul protokollija. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele ning olema kättesaadav hiljemalt 3. päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
3. jagu Hoolekogu
§ 32. Kooli hoolekogu
Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesandeks on ettepanekute tegemine kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.
§ 33. Hoolekogu moodustamine ja esimehe valimine
(1) Hoolekogul on kuni viis liiget.
(2) Hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja esindaja, vastavalt õppenõukogu otsusele vähemalt 2 õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate esindajat (v.a kooli direktor), vähemalt 2 vanemate esindajat, kooli toetavate organisatsioonide esindajad.
(3) Hoolekogu koosseisu kinnitab kooli direktori ettepanekul vallavalitsus kui täitevorgan.
(4) Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu kinnitamist kutsub hiljemalt I trimestri lõpus kokku direktor. Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees.
(5) Hoolekogu esimees valitakse avaliku hääletamise teel poolthäälte enamusega. Esimehe kandidaadi võib üles seada iga hoolekogu liige. Esimehe kandidaadiks seadmiseks peab kandidaat andma suulise nõusoleku.
(6) Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul kooli direktor.
§ 34. Hoolekogu ülesanded
Hoolekogu:
1) teeb vajadusel ametiasutusele ettepaneku järelevalve teostamiseks kooli tegevuse üle;
2) kuulab ära kooli direktori aruande kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annab omapoolseid soovitusi;
3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti, teeb ettepanekuid eelarveprojekti muutmiseks või täiendamiseks;
4) teeb ettepanekuid kooli õppekava või õppekorralduse muutmiseks;
5) teeb ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks;
6) teeb ettepanekuid kooli tasuliste teenuste ja huvihariduse andmisel vanemate poolt kaetava osalustasu kehtestamise ja selle suuruse kohta;
7) teeb ettepanekuid muusikakooli sisulise tegevuse arendamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks.
§ 35. Hoolekogu töökord
(1) Hoolekogu töövorm on koosolek.
(2) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord trimestris. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.
(3) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord.
(4) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek 7 tööpäeva jooksul uuesti kokku.
(5) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.
(6) Hoolekogu koosolek algab päevakorra kinnitamisega. Koosolekul arutatakse päevakorras märgitud küsimusi.
(7) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu. Hoolekogu vastuvõetud otsused märgitakse hoolekogu protokollis. Hoolekogu otsused on kooli juhtkonnale täitmiseks.
(8) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku algul protokollija. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele ning olema kättesaadav hiljemalt 5. päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(9) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa kooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel.
6. peatükk KOOLITÖÖTAJAD JA ÕPPURID
§ 36. Koolitöötajad
(1) Koolitöötajad on pedagoogid (direktor, õpetaja, kontsertmeister) ja kooli teenindav personal.
(2) Kooli struktuuri kinnitab vallavalitsus direktori ettepanekul.
(3) Struktuuri alusel kinnitab direktor järgmise õppeaasta koosseisu.
(4) Kooli struktuuri muutmine toimub samas korras kinnitamisega.
(5) Kooli koosseisud kinnitab direktor arvestades valla eelarvet.
(6) Kooli koosseisud ja muudatused selles vormistatakse direktori käskkirjaga.
(7) Koolitöötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse iga töötaja töölepingus.
(8) Töökorralduslikud kohustused, õigused ja vastutus sätestatakse direktori käskkirjaga kinnitatud kooli töökorralduse reeglites.
§ 37. Õppurite õigused ja kohustused
(1) Õppuril on õigus:
1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal kooli õppekava, põhimääruse ning kodukorraga;
2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust ning soovi ja võimaluse korral õppida lisaaineid;
3) osaleda koolielu probleemide lahendamisel.
(2) Õppur on kohustatud:
1) järgima kooli põhimäärust ja täitma kooli kodukorda;
2) hoidma kooli kasutuses olevat vara ja suhtuma hoolikalt tema kasutusse antud inventari.
(3) Kool tagab õppuri koolis viibimise ajal tema tervise kaitse.
7. peatükk KOOLI VARA JA FINANTSEERIMINE
§ 38. Kooli vara
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle vallavolikogu kehtestatud vallavara eeskirja alusel vallalt või teistelt isikutelt ja asutustelt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud ruumid, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara.
(2) Kooli valduses olev vara on valla omand.
(3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub vallavolikogu kehtestatud vallavara eeskirjas sätestatud korras.
§ 39. Kooli finantseerimine
(1) Kooli finantseeritakse valla eelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest.
(2) Muudest allikatest saadud vahenditeks on:
1) eraldised riigieelarvest;
2) õppekulude osaliseks katmiseks vanemalt või õppurilt võetav õppetasu;
3) laekumised sihtfondidest;
4) lepingute alusel teistelt omavalitsustelt laekuvad rahalised vahendid;
5) asutuste, äriühingute ja üksikisikute annetused.
(3) Õppekulude osaliseks katmiseks on koolil õigus võtta õppetasu. Õppetasu suuruse kinnitab vallavalitsus.
(4) Kooli finantstegevust juhib koostöös kooli hoolekoguga kooli direktor. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt ametiasutuse kaudu.
§ 40. Õppetasust vabastamine
(1) Õppetasust vabastamist majanduslikel põhjustel õppenõukogu poolt ei otsustata.
(2) Õppetasust vabastamist majanduslikel põhjustel võib vanem taotleda omavalitsuse sotsiaalosakonna või erinevate fondide/liitude kaudu koos kooli kaaskirjaga.
(3) Õppetasust vabastatakse kooli õppenõukogu otsusel juhul, kui õppuril ei ole haiguse tõttu olnud võimalik vähemalt terve kuu jooksul õppetööst osa võtta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 märgitud juhul vormistatakse soodustuse andmine õppenõukogu protokolli alusel direktori käskkirjaga.
§ 41. Aruandlus
Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
8. peatükk JÄRELEVALVE
§ 42. Järelevalve
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadus- ministeerium või haridus- ja teadusministri volitusel vallavalitsus.
(2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.
(3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollivad vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon, revisjonikomisjon ning riigieelarveliste vahendite kasutamist Riigikontroll.
(4) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalveorgani määratud tähtpäevaks.
9. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 43. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise vallavolikogu ja korraldab ametiasutus.
(2) Kooli ümberkorraldamine põhimääruse tähenduses seisneb kooli ühinemises või jagunemises. Kool ühineb või jaguneb järgmiselt:
1) kool ühendatakse huvikooliga, kusjuures ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus huvikool;
2) kool liidetakse teise huvikooliga ja liidetav asutus lõpetab tegevuse;
3) kool jaotatakse vähemalt kaheks huvikooliks ja jagunev asutus lõpetab tegevuse.
(3) Kooli ümberkujundamine põhimääruse tähenduses on asutuse muutmine teist liiki asutuseks.
(4) Kooli tegevus lõpetatakse
1) kui riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta asutus õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
2) kui kooli ei ole võimalik või otstarbekas finantseerida;
3) kui kooli järele puudub vajadus;
4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.
(5) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tema tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.
(6) Kooli ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise otsusest teatakse kirjalikult vanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise ja ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise tähtaega.
10. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED
§ 44. Kooli põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.
(2) Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja kooli direktor. Eelnõu peab enne kinnitamist heaks kiitma vallavolikogu vastav komisjon.
§ 45. Määruse rakendamine
Tunnistada kehtetuks Võhma Linnavolikogu 01. detsembri 2011 määrus nr 12 “Võhma Muusikakooli põhimääruse kinnitamine”.
Arnold Pastak
Vallavolikogu esimees