HaridusKool

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Jäneda Kooli põhimäärus

Jäneda Kooli põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Tapa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.01.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 09.11.2012, 59

Jäneda Kooli põhimäärus

Vastu võetud 13.01.2011 nr 35

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 2, § 22 lõike 1 punkti 34 ja § 35 lõike 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõige 1 ning koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kooli nimi

  Lasteaed-põhikooli nimi on Jäneda Kool (edaspidi kool).

§ 2.  Asukoht ja aadress

  Kool asub Eesti Vabariigis Lääne-Virumaal Tapa vallas Jäneda külas.

§ 3.  Kooli tegutsemise vorm ja haldusala

 (1) Kool on üldhariduslik munitsipaalkool põhihariduse omandamiseks õpilastele ning koolieelne lasteasutus alushariduse omandamiseks lastele. Kooli vorm on lasteaed-põhikool.

 (2) Kooli pidaja on Tapa Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja kool on Tapa Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus.

 (3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja nende alusel kehtestatud muudest õigusaktidest, Tapa Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

 (4) Kool tegutseb haridus- ja teadusministri antud koolitusloa alusel.

§ 4.  Teeninduspiirkond

 (1) Kooli teeninduspiirkond on Tapa vald.

 (2) Vabade kohtade olemasolul võetakse lapsi kooli ka väljastpoolt valda.

§ 5.  Eelarve, arvelduskonto ja pitsat

 (1) Koolil on oma nimega pitsat ja oma eelarve Tapa valla eelarves.

 (2) Koolil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat. Pitsati sõõri ülemisel äärel on kiri „TAPA VALD“ ja sõõri alumisel äärel kiri „JÄNEDA KOOL“. Pitsati keskel on Tapa valla vapi kujutis.

§ 6.  Õppekeel

  Õppetöö toimub koolis eesti keeles.

§ 7.  Asjaajamise alused

 (1) Asjaajamine koolis toimub lähtuvalt arhiiviseaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, digitaalallkirja seaduses, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses, Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes s ätestatust.

 (2) Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab kooli direktor käskkirjaga. Õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmine ja pidamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmise korrale.

§ 8.  Kooli sümboolika

 (1) Kool võib kasutada oma sümboolikat.

 (2) Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor.

2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED 

§ 9.  Tegevuse eesmärk

  Kooli tegevuse eesmärk on võimaldada:
 1) koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist ning kooliks ettevalmistamist vastavalt koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale;
 2) tagada õppetöö vastavus riiklikus õppekavas põhikoolile esitatavatele nõuetele;
 3) arvestades Tapa valla ja Jäneda Kooli arengukavas seatud eesmärke.

§ 10.  Ülesanded

  Kooli ülesanded on:
 1) luua eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppe- ja kasvukeskkond, mis toetab lapse ja õpilase õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist;
 2) luua koolikohustuslikele lastele tingimused põhihariduse omandamiseks statsionaarses õppevormis;
 3) aidata kaasa lapse ja õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed;

 (2) Koolil on oma ülesannete täitmiseks õigus osaleda vallavalitsuse nõusolekul organisatsioonide, liitude ja töögruppide (sealhulgas rahvusvahelised) tegevuses.

 (3) Kool võib vastavate õpetajate olemasolul anda kutsealast õpetust, tegeleda täiskasvanute täienduskoolituse ja kursustega ning väljastada nende läbimist tõendavat dokumenti.

§ 11.  Arengukava

 (1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool arengukava vähemalt kolmeks aastaks arvestades sisehindamise aruandes märgitud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega.

 (2) Arengukavas määratakse kooli arengu põhisuunad ja –valdkonnad, turvalisuse tagamine, õpetajate täiendkoolituskava ja tegevuskava vähemalt kolmeks aastaks.

 (3) Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning vajadusel ekspertidega koolist või väljaspool kooli.

 (4) Arengukava kinnitatakse ja muudetakse vallavolikogu poolt kehtestatud korras.

3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED 

§ 12.  Õppevorm

  Õppetöö koolis toimub statsionaarses õppevormis, ühes vahetuses.

§ 13.  Struktuur

 (1) Koolis on eelkooliealistele lastele liitrühmad.

 (2) Kool toimib üldhariduskoolina, milles on kolm kooliastet ja 1. - 9. klassi.

 (3) Täiendavate rühmade ja klassikomplektide moodustamise kooskõlastab direktor vallavalitsusega.

 (4) Kooli juures tegutsevad õpiabirühm, pikapäevarühm ja huviringid.

§ 14.  Õppekava

 (1) Hariduse omandamine toimub koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ning põhikooli riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi. Õppekava on õpingute alusdokument.

 (2) Kooli õppekavas on üldosa, alushariduse õppekava ja ainekavad.

 (3) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor, muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

§ 15.  Õppekavaväline tegevus

 (1) Õpilaste arendamiseks ja õppekava läbimise toetamiseks ning täiendamiseks korraldatakse koolis huviringide tööd ning muud tegevust, mis ei ole õppekava osa.

 (2) Kooli huvitegevuse ja õppekavavälise tegevuse korraldamise aluseks on kooli üldtööplaan ja päevakava.

§ 16.  Õppekavavälise tegevuse kulude katmine

 (1) Kool võib lapsevanemalt nõuda õppekavaväliste tegevuste jaoks lapsevanema kaasrahastamist.

 (2) Õppekavavälise tegevuse kulude katmiseks võib küsida kaasrahastamist eelkõige järgmistel juhtudel:
 1) huvitegevuses kasutatavad vahendid ja materjalid;
 2) õppeekskursioonid jms;
 3) osaleja õppekavavälise tegevusega seotud muud otsesed kulud.

 (3) Õppekavavälised tegevused ja kaasrahastamise korra kehtestab direktor, esitades selle eelnevalt hoolekogule ja õppenõukogule arvamuse andmiseks.

§ 17.  Õppe- ja kasvatustöö korraldus

 (1) Koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteaed) aastaringse või hooajalise tegutsemise ning lahtioleku aja otsustab vallavalitsus, lähtudes hoolekogu ettepanekust.

 (2) Õppe- ja kasvatustegevus toimub lasteaia päevakava alusel, mille kehtestab direktor.

 (3) Planeeritud õppe- ja kasvatustegevused kajastuvad rühma tegevuskavas.

 (4) Alushariduse õppekava läbinule annab kool välja sellekohase koolivalmidusekaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused.

 (5) Koolis kestab õppetöö 1. septembrist ühel kalendriaastal 31. augustini järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta põhikooli osas koosneb õppe- ja eksamiperioodist ja koolivaheaegadest.

 (6) Õppeperioodi pikkus põhikoolis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat), lõpuklassis koos eksamiperioodiga 185 õppepäeva. Lõpueksami päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka.

 (7) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand ja poolaasta.

 (8) Õppetöö põhivormiks on õppetund.

 (9) Õppetunni pikkus koolis on 45 minutit.

 (10) Õppetundide arv päevas ja nende järjekord määratakse tunniplaanis, mis on kooli päevakava osa. Päevakava kehtestab kooli direktor.

 (11) Liittunnid moodustatakse ainetes, mis käesoleva põhimääruse mõistes ei ole põhiained, alljärgnevatel alustel:
 1) kahe klassi õpilaste arv on kokku 16 või alla selle;
 2) kolme klassi õpilaste arv on kokku 14 või alla selle.

 (12) Põhiainetes moodustatakse liittunnid alljärgnevatel alustel:
 1) kahe klassi õpilaste arv on kokku 12 või alla selle;
 2) kolme klassi õpilaste arv on kokku 8 või alla selle:
 3) 9.klassis põhiainetes liittunde ei moodustata.

 (13) Põhiained käesoleva põhimääruse mõistes on eesti keel, matemaatika, A-võõrkeel,
B-võõrkeel.

 (14) Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise täpsustatud tingimused ja kord ning klassi ja kooli lõpetamise kord on esitatud kooli õppekavas.

 (15) Õppeveerandi jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse põhikooliõpilastele teatavaks õppeveerandi algul.

 (16) Hindamisest teavitamise kord ja nõuded õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras. Kool kasutab E-kooli teenuseid. Klassipäevikuna on kasutusel E-kooli päevik.

 (17) Vastavalt vajadusele moodustab direktor ettevalmistusrühma alushariduse omandamiseks koolieelikutele, kes ei osale lasteaia töös.

 (18) Koolil on oma raamatukogu, mis töötab vastavalt haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud kooliraamatukogude töökorralduste alustele. Raamatukogu kodukorra kehtestab direktor

 (19) Kool võimaldab õpilastele ja lastele logopeedilist abi, õpiabi rühmas, individuaal- ja koduõpet ning rakendab muid kooli õppekavas määratud haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtteid.

 (20) Kool võib vastavate õpetajate olemasolul anda kutsealast õpetust, tegeleda täiskasvanute täienduskoolituse ja kursustega ning väljastada nende läbimist tõendavat dokumenti.

 (21) Lastevanemate soovil ja hoolekogu nõusolekul võib kool korraldada õpilastele ja lastele lastevanemate poolt tasustatavaid kursusi, huviringe ning õppekäike, mis ei ole kooli õppekava osa.

 (22) Kool teeb koostööd õpilaste ja laste vanematega. Kooli ja kodu koostööks kutsub kooli juhtkond vähemalt üks kord aastas kokku lastevanemate üldkoosoleku. Üldkoosolek võib teha kooli direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks.

 (23) Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilase/lapse ja tema seadusliku esindajaga läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase/lapse arengu toetamine. Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule.

 (24) Õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste või õppenõukogu otsusega mittenõustumise korral on vanematel õigus pöörduda kooli hoolekogu, vallavalitsuse ja Lääne-Viru maavanema poole.

§ 18.  Kooli vastuvõtmine ja väljaarvamine

 (1) Lasteaialaste vastuvõtt ja väljaarvamine lasteaiarühmadesse toimub vallavalitsuse poolt kehtestatud korras.

 (2) Õpilane võetakse kooli vastu haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud õpilase kooli vastuvõtmise üldiste tingimuste ja korra järgi. Õpilase nimekirja arvamise otsuse teeb direktor.

 (3) Õpilase koolist väljaarvamine toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud õpilase koolist väljaarvamise korra järgi. Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor.

§ 19.  Õppekeskkond

  Kooli õppekeskkond toetab õpilase arengut.
Kooli sisustus, ruumid, hooned ja maa-ala on vastavuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud tervisekaitsenõuetele.

 (3) Kool koostab tervisekaitse-eeskirjade ja –normide kohase päevakava.

 (4) Õpilaste ja koolitöötajate turvalisuse tagamiseks võib kool kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist ning piirata piiratud teovõimega õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumist.

4. peatükk LASTE, ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 20.  Laste ja vanemate õigused

 (1) Lastel on õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.

 (2) Vanematel on õigus:
 1) tuua last lasteaeda ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteaia päevakava järgides;
 2) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;
 3) tutvuda kooli õppe- ja päevakavaga;
 4) saada teavet kooli töökorralduse kohta;
 5) saada teavet ainelise abi ja soodustuste saamise kohta vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;
 6) pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

§ 21.  Laste vanemate kohustused

  Vanemad on kohustatud:
 1) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks, lasteaial on selles protsessis abistaja ja juhendaja roll.
 2) kinni pidama lasteaia päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest;
 3) arvestama pedagoogide ja tervishoiutöötajate ettepanekuid lapse kasvatamisel ja tervise edendamisel;
 4) tasuma igakuiselt lapse toidukulu päevamaksumuse ja vallavolikogu kehtestatud määras muude kulude osaliseks katmiseks vanemate poolt kaetava osa;
 5) informeerima rühma õpetajat lapse puuduma jäämisest või lahkumisest;

§ 22.  Õpilase õigused

  Õpilasel on õigus:
 1) võtta osa õppetööst;
 2) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õpetajalt täiendavat abi õpetaja tööaja piires;
 3) moodustada kooli õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;
 4) võtta osa klassivälistest õpilasüritustest, mis toimuvad vastavalt õppe-kasvatustöö plaanile;
 5) kasutada huvitegevuses kooskõlastatult juhtkonnaga kooli ruume, rajatisi ning õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid tasuta;
 6) pöörduda abi saamiseks kooli pedagoogide ja teiste kooli töötajate poole;
 7) saada koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, lapsevanema taotluse alusel;
 8) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises;
 9) olla kutsutud vähemalt kord aastas arenguvestlusele;
 10) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Tapa Vallavolikogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses;
 11) pöörduda oma õiguste kaitseks ning vaidlusküsimuste korral kooli hoolekogu, vallavalitsuse, Lääne-Viru maavanema, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsioonide poole.

§ 23.  Õpilase kohustused

  Õpilane on kohustatud:
 1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös;
 2) täitma kooli kodukorda;
 3) käituma koolis väärikalt;
 4) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt;
 5) hoidma kooli kasutuses olevat vara;
 6) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

§ 24.  Õpilaste vanemate õigused ja kohustused

 (1) Vanemal on õigus:
 1) tutvuda teabega, mis puudutab õpilase õppeveerandi jooksul läbivaid peamisi teemasid, vajalikke õppevahendeid, hindamise korraldust ja planeeritavaid üritusi;
 2) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
 3) saada teavet õpilasele kohalduva osa kohta kooli päevakavast;
 4) saada teavet õpilase hinnete kohta;
 5) taotleda lapse õpetamist koduõppes. Vanema taotlusel koduõppe rakendamisel korraldab ja rahastab väljaspool kooli toimuva õppe osa vanem;
 6) osaleda vähemalt üks kord aastas vanemate koosolekul, vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel on direktor kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku;
 7) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;
 8) pöörduda oma õiguste kaitseks ja vaidlusküsimuste lahendamiseks vallavalitsuse, Lääne-Viru maavanema, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsioonide poole.

 (2) Vanem on kohustatud:
 1) võimaldama ja soodustama lapse koolikohustuse täitmist;
 2) teavitama kooli õpilase puudumisest ja põhjustest hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval;
 3) osaleda arenguvestlusel;
 4) hüvitama õpilase süüliselt tekitatud varalise kahju rahaliselt vara taastamise väärtuses või vara asendamisega samaväärse varaga.

§ 25.  Tunnustamine ning tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine

 (1) Õpilastele avaldatakse tunnustust haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimuste ja korra, kooli kodukorras sätestatud õpilaste tunnustamise korra ning vallavolikogu määrusega kehtestatud edukate õpilaste toetamise korra alusel.

 (2) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi seaduses sätestatud tingimustele ja korrale.

 (3) Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.

5. peatükk KOOLI TÖÖTAJAD 

§ 26.  Koolitöötajad

  Koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi koos personal).

§ 27.  Personali koosseisu määramine

  Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kinnitab vallavalitsus, tuginedes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule.

§ 28.  Konkursi korraldamine ja atesteerimine

 (1) Pedagoogide, õppealajuhataja ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

 (2) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

§ 29.  Personali tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus

 (1) Kooli pedagoogilise personali ülesandeks on lasteaialaste ja õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe- ja kasvatustöö tugineb laste ja õpilaste ning pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle kodudega.

 (2) Kooli teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek.

 (3) Personali konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kooli kodukorra, töökorralduse reeglite, tööülesannete kirjelduse, töölepingu ning teiste õigusaktidega.

 (4) Personalil on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta. Kui on selgunud, et lapse kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver, on personal kohustatud sellest teavitama kooli direktorit, kes vastavalt vajadusele informeerib vallavalitsuse sotsiaaltöötajat või lastekaitsespetsialisti või noorsoopolitseid.

6. peatükk KOOLIELU KORRALDAMINE 

§ 30.  Direktor

 (1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

 (2) Kooli direktor kindlustab kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli õppekava, arengukava, üldtööplaani ja kodukorra täitmise, juhib õppe- ja kasvatustegevust koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu, õpilasesindus ja vallavalitsuse vastava valdkonna ametnikuga.

 (3) Kooli direktor
 1) esindab kooli ja omab tööandja õigusi;
 2) teeb oma pädevuse piires koolipidaja nimel tehinguid, mis on vajalikud õigus- ja haldusaktides, kooli põhimääruses, töölepingus ja ametijuhendis sätestatud ülesannete täitmiseks;
 3) juhatab kooli õppenõukogu ja korraldab selle tegevust;
 4) kehtestab käskkirjaga õpilase/laste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise lahkumise vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
 5) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab personaliga töölepinguid,
 6) kehtestab käskkirjaga õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavad reeglid töökorraldusele, tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise;
 7) korraldab asutuse asjaajamise vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
 8) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu poolt nende pädevuse piires tehtud seaduslike ettepanekute elluviimise;
 9) määrab direktori asendamise korra;
 10) esitab vallavalitsusele õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava kooli eelarve eelnõu;
 11) tagab kooli eelarve täitmise vastavalt õigusaktidega sätestatud nõuetele;
 12) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;
 13) esitab kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente vallavalitsusele ja riiklikule järelevalveasutusele;
 14) kehtestab kooli sisehindamise läbiviimise korra ja kinnitab sisehindamise aruande esitades selle enne arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja vallavalitsusele;
 15) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi;
 16) täidab ja lahendab muid talle pandud kohustusi ja ülesandeid.

 (4) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Avaliku konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus.

 (5) Avaliku konkursi korras valitud direktori kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu ametisse valitud isikuga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab ning kohaldab ergutusi või karistusi vallavanem või tema volitatud ametiisik.

§ 31.  Kooli õppenõukogu

 (1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide kindlaksmääramine, kooli toimimise ning edukuse analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

 (2) Õppenõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korra alusel.

§ 32.  Kooli hoolekogu

 (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb vallavolikogu või vallavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse vallavolikogu kehtestatud korras.

 (2) Kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

 (3) Hoolekogu pädevuses on:
 1) arengukava koostamises osalemine koostöös kooli õppenõukoguga;
 2) kooli eelarve kava kohta arvamuse andmine;
 3) teeb ettepanekuid pikapäevarühma tööks;
 4) õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmine;
 5) pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kinnitamine direktori ettepanekul;
 6) liikme nimetamine vanempedagoogi ametijärgu omistamise atesteerimiskomisjoni;
 7) õpilasega läbiviidava arenguvestluste tingimuste ja korra kooskõlastamine;
 8) kooli sisehindamise aruande kooskõlastamine;
 9) õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste arutamine ja lahendusettepanekute tegemine;
 10) lasteaia lapsevanema poolt kaetava toidupäeva maksumuse otsustamine;
 11) ettepaneku tegemine vallavalitsusele laste arvu suurendamiseks rühmas.

§ 33.  Õpilasesindus

 (1) Õpilaste õiguste tagamiseks tegutseb koolis õpilaste (edaspidi õpilaskond) seast valitud õpilasesindus. Õpilasesindus korraldab õpilaselu küsimusi.

 (2) Õpilaskond valib õpilasesinduse, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes, ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega, valib täiskasvanud esindaja kooli õppenõukogusse ja hoolekogusse.

 (3) Kooli õpilasesindus valib oma liikmete seast presidendi.

 (4) Õpilasesindus juhindub oma tegevuses õpilasesinduse põhimäärusest, mille on heaks kiitnud õpilaskond oma üldkoosolekul lihthäälte enamusega ja kinnitanud direktor.

7. peatükk KOOLI SISEHINDAMINE 

§ 34.  Kooli sisehindamine

 (1) Koolis viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

 (2) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse kooli hoolekoguga ja vallavalitsusega ning aruande kinnitab kooli direktor.

8. peatükk VARA, FINANTSEERIMINE, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE 

§ 35.  Kooli vara

 (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Tapa vallavara eeskirja alusel Tapa Vallavolikogu, vallavalitsuse või teiste isikute ja asutuste poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

 (2) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub vallavara eeskirja alusel.

 (3) Kooli valduses olev vara on Tapa valla omand.

§ 36.  Rahalised vahendid ja finantstegevuse korraldamine

 (1) Kooli eelarve tulud moodustavad eraldised riigieelarvest ja Tapa valla eelarvest, laekumised ja annetused teiste omavalitsuste eelarvetest, sihtasutustelt, eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt ning füüsilistelt isikutelt, samuti kooli õppekava välistest tegevustest saadud tuludest.

 (2) Kooli finantstegevust juhib kooli direktor. Kooli raamatupidamist peab vallavalitsus.

 (3) Kooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised omavalitsused proportsionaalselt koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub nende haldusterritooriumil.

§ 37.  Aruandlus

  Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.

§ 38.  Järelevalve

 (1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium ja Lääne-Viru maavanem. Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise järelevalve teostamise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister igaks õppeaastaks enne eelmise õppeaasta lõppu.

 (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja koolidirektori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.

 (3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib Tapa Vallavolikogu revisjonikomisjon, riigieelarveliste vahendite kasutamist Riigikontroll.

9. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 39.  Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine

 (1) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine toimub koolieelse lasteasutuse seaduses ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud alustel.

 (2) Kooli korraldab ja kujundab ümber ning tema tegevuse lõpetab vallavolikogu otsuse alusel vallavalitsus.

 (3) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tema tegevuse lõpetamine võib toimuda ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.

 (4) Kooli ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse kirjalikult õpilastele, lastevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Lääne-Viru maavanemale vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

10. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED 

§ 40.  Kooli põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine

 (1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.

 (2) Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja vallavalitsus või kooli direktor.

§ 41.  Rakendussätted

 (1) Tunnistada kehtetuks Tapa Vallavolikogu 10.04.2008 määrus nr 92 „Jäneda Kooli põhimäärus“ ja Tapa Vallavolikogu 10.09.2009 määrus nr 122 „Tapa Vallavolikogu 10.04.2008 määrus nr 82 „Jäneda Kooli põhimäärus“ muutmine“.

 (2) Määrus jõustub 20. jaanuaril 2011.

Urmas Roosimägi
Vallavolikogu esimees