Lehtse Kooli põhimäärus
Vastu võetud 13.01.2011 nr 36
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34, § 35 lõike 2, koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Kooli nimi
(1) Lasteaed-põhikooli nimi on Lehtse Kool (edaspidi kool).
§ 2. Asukoht ja aadress
(1) Kool asub Eesti Vabariigis Lääne-Virumaal Tapa vallas Tõõrakõrve külas.
(2) Kooli lasteaiarühmad asuvad Eesti Vabariigis Lääne-Virumaal Tapa vallas Lehtse alevikus.
§ 3. Tegutsemise vorm ja haldusala
(1) Kool on üldhariduslik munitsipaalkool põhihariduse omandamiseks õpilastele ning koolieelne lasteasutus alushariduse omandamiseks lastele. Kooli tegutsemise vorm on lasteaed-põhikool.
(2) Kooli pidaja on Tapa Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja kool on Tapa Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus.
(3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja nende alusel kehtestatud muudest õigusaktidest, Tapa Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.
(4) Kool tegutseb haridus- ja teadusministri antud koolitusloa alusel.
§ 4. Teeninduspiirkond
(1) Kooli teeninduspiirkond on Tapa vald.
(2) Vabade kohtade olemasolul võetakse lapsi kooli ka väljastpoolt valda.
§ 5. Sümboolika
(1) Kool võib kasutada oma sümboolikat. Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab direktor.
2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED
§ 6. Tegevuse eesmärk
(1) Kooli tegevuse eesmärk on:
1) võimaldada koolieast noorematele lastele hoidu, alushariduse omandamist ja kooliks ettevalmistamist vastavalt koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale;
2) tagada õppetöö vastavus koolis põhikooli riiklikus õppekavas esitatavatele nõuetele;
3) eesmärkide täitmisel arvestada Tapa valla ja Lehtse kooli arengukavas seatud eesmärke.
§ 7. Ülesanded
(1) Kooli ülesanded on:
1) luua eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpi- ja kasvukeskkond, mis toetab lapse ja õpilase õpihuvi, õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist;
2) luua koolikohustuslikele lastele tingimused põhihariduse omandamiseks;
3) aidata kaasa lapse ja õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed;
4) luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvitegevuseks kooli juures.
(2) Koolil on oma ülesannete täitmiseks õigus osaleda vallavalitsuse nõusolekul organisatsioonide, liitude ja töögruppide (sealhulgas rahvusvahelised) tegevuses.
(3) Kool võib vastavate õpetajate olemasolul anda kutsealast õpetust, tegeleda täiskasvanute täienduskoolituse ja kursustega ning väljastada nende läbimist tõendavat dokumenti.
3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED
§ 8. Õppevorm
(1) Õppetöö koolis toimub statsionaarses õppes, ühes vahetuses.
§ 9. Struktuur
(1) Kool toimib üldhariduskoolina, milles on kolm kooliastet ja 1. - 9. klassi.
(2) Koolis on eelkooliealistele lastele liitrühmad.
(3) Täiendavate rühmade ja klassikomplektide moodustamise kooskõlastab direktor vallavalitsusega.
(4) Koolis tegutsevad õpiabirühm, pikapäevarühm ja huviringid.
§ 10. Õppekava
(1) Hariduse omandamine toimub koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ning põhikooli riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi. Õppekava on õpingute alusdokument.
(2) Kooli õppekava määrab kindlaks kooli õppe-eesmärgid, õppe ajalise korralduse, alushariduse õppekava, ainevaldkonniti kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad, valikõppeainete ainekavad ja valikutingimused, hindamise tingimused ja korra ning nõuded õppekeskkonnale.
(3) Kooli õppekava määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted.
(4) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
§ 11. Õppekavaväline tegevus
(1) Õpilaste arendamiseks ja õppekava läbimise toetamiseks ning täiendamiseks korraldatakse koolis huviringide tööd ning muud tegevust, mis ei ole õppekava osa.
(2) Kooli huvitegevuse ja õppekavavälise tegevuse korraldamise aluseks on kooli
üldtööplaan ja päevakava.
§ 12. Õppekavavälise tegevuse kulude katmine
(1) Kool võib lapsevanemalt nõuda õppekavaväliste tegevuste jaoks lapsevanema kaasrahastamist.
(2) Õppekavavälise tegevuse kulude katmiseks võib küsida kaasrahastamist eelkõige järgmistel juhtudel:
1) huvitegevuses kasutatavad vahendid ja materjalid;
2) õppeekskursioonid jms;
3) osaleja õppekavavälise tegevusega seotud muud otsesed kulud.
(3) Õppekavavälised tegevused ja kaasrahastamise korra kehtestab direktor, esitades selle
eelnevalt hoolekogule ja õppenõukogule arvamuse andmiseks.
§ 13. Õppekeskkond
(1) Kooli õppekeskkond toetab lapse ja õpilase arengut.
(2) Kooli sisustus, ruumid, hooned ja maa-ala on vastavuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud tervisekaitsenõuetele.
§ 14. Õppekeel
(1) Õppekeel koolis on eesti keel.
§ 15. Õppe- ja kasvatustöö korraldus
(1) Koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteaed) aastaringse või hooajalise tegutsemise ning lahtioleku aja otsustab vallavalitsus, lähtudes hoolekogu ettepanekust.
(2) Õppe- ja kasvatustegevus toimub lasteaia päevakava alusel, mille kehtestab direktor.
(3) Planeeritud õppe- ja kasvatustegevused kajastuvad rühma nädala tegevuskavas.
(4) Alushariduse õppekava läbinule annab kool välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused.
(5) Vastavalt vajadusele moodustab direktor ettevalmistusrühma lasteaia õppekava omandamiseks koolieelikutele, kes ei osale lasteaia töös.
(6) Koolis kestab õppetöö 1. septembrist ühel kalendriaastal 31. augustini järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta põhikooli osas koosneb õppe- ja eksamiperioodist ja koolivaheaegadest.
(7) Õppeperioodi pikkus põhikoolis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat), lõpuklassis koos eksamiperioodiga 185 õppepäeva. Lõpueksami päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka.
(8) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand ja poolaasta.
(9) Õppetöö põhivormiks on õppetund.
(10) Õppetunni pikkus koolis on 45 minutit.
(11) Õppetundide arv päevas ja nende järjekord määratakse tunniplaanis, mis on kooli päevakava osa. Päevakava kehtestab kooli direktor. Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele kehtestab sotsiaalminister.
(12) Kui kahe või kolme klassi õpilaste arv on koolis kokku 16 või alla selle, võib nendest õpilastest moodustada liitklassi.
§ 16. Kooli vastuvõtmine ja väljaarvamine
(1) Lasteaialaste vastuvõtt ja väljaarvamine lasteaiarühmadesse toimub vallavalitsuse poolt kehtestatud korras.
(2) Õpilane võetakse kooli vastu haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud õpilase kooli vastuvõtmise üldiste tingimuste ja korra järgi. Õpilase nimekirja arvamise otsuse teeb direktor.
(3) Õpilase koolist väljaarvamine toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud õpilase koolist väljaarvamise korra järgi. Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor.
§ 17. Õpilase hindamine
(1) Õpilase hindamise, järelvastamiste ja järeltööde sooritamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise täpsustatud tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas.
(2) Hindamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.
(3) Kool kasutab E-kooli teenuseid. Klassipäevikuna on kasutusel E-kooli päevik.
§ 18. Põhikooli lõpetamine
(1) Põhikooli lõpetamine toimub põhikooli riiklikus õppekavas sätestatu järgi.
(2) Põhikooli lõpueksamite ettevalmistamine, läbiviimine, eksamitööde koostamine ja hindamine toimuvad haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimuste ja korra alusel.
§ 19. Õppes osalemine ja õppest puudumine
(1) Kool sätestab kooli kodukorras õpilase õppest puudumise teavitamise korra põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel.
(2) Kool peab õppest puudumiste üle arvestust ja teeb kokkuvõtte vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul ning teavitab sellest vanemat.
§ 20. Õpilase ja lapse arengu toetamine koolis
(1) Õpilase arengu toetamine:
1) koolis selgitatakse välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse vajadusel diferentseeritud õpe;
2) kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde;
3) kool võimaldab õpilastele ja lastele logopeedilist abi, õpiabi rühmas, individuaal- ja koduõpet ning rakendab muid kooli õppekavas määratud haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtteid;
4) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilase/lapse ja tema seadusliku esindajaga läbi arenguvestlus;
5) arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule.
(2) Koolis on pikapäevarühm, mille töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse määratud korrale.
(3) Kooli õppekava läbimist toetava õppekavavälise huvitegevusena töötavad koolis ja kooli poolt korraldatuna kultuurimajas erinevad huviringid.
(4) Koolil on oma raamatukogu, mis töötab vastavalt haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud kooliraamatukogude töökorralduste alustele. Raamatukogu kodukorra kehtestab direktor.
(5) Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine:
1) kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse;
2) kooli kodukorras sätestatakse meetmed õpilaste ja töötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks;
3) õpilaste ja koolitöötajate turvalisuse tagamiseks võib kool kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist ning piirata piiratud teovõimega õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumist;
4) hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab direktor.
4. peatükk LASTE, ÕPILASTE JA NENDE VANEMATE ÕIGUSED, KOHUSTUSED
§ 21. Laste ja vanemate õigused
(1) Laste on õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.
(2) Vanematel on õigus:
1) tuua last lasteaeda ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteaia päevakava järgides;
2) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;
3) tutvuda kooli õppe- ja päevakavaga;
4) saada teavet kooli töökorralduse kohta;
5) saada teavet ainelise abi ja soodustuste saamise kohta vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;
6) pöörduda oma õiguste kaitseks ning vaidlusküsimuste lahendamiseks hoolekogu, vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Lääne-Viru maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.
§ 22. Laste vanemate kohustused
(1) Vanemad on kohustatud:
1) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks, lasteaial on selles protsessis abistaja ja juhendaja roll;
2) kinni pidama lasteaia päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest;
3) arvestama pedagoogide ja tervishoiutöötajate ettepanekuid lapse kasvatamisel ja tervise edendamisel;
4) tasuma igakuiselt lapse toidukulu päevamaksumuse ja vallavolikogu kehtestatud määras muude kulude osaliseks katmiseks vanemate poolt kaetava osa;
5) informeerima rühma õpetajat lapse puuduma jäämisest või lahkumisest.
§ 23. Õpilase õigused ja kohustused
(1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes.
(2) Õpilasel on õigus:
1) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilaste õiguste ja kohustuste kohta;
2) saada teavet iga õppeveerandi alguses selle õppeveerandi peamiste teemade, hindamise korralduse ja planeeritavate ürituste kohta;
3) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õpetajalt täiendavat abi õpetaja tööaja piires;
4) olla valitud ja valida liikmeid kooli õpilasesindusse, moodustada koos teiste õpilaskonna liikmetega ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;
5) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises;
6) võtta osa klassivälistest õpilasüritustest, mis toimuvad vastavalt õppe-kasvatustöö plaanile;
7) kasutada tasuta huvitegevuses kooskõlastatult juhtkonnaga kooli ruume, rajatisi ning õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid;
8) pöörduda abi saamiseks kooli pedagoogide ja teiste kooli töötajate poole;
9) olla kutsutud vähemalt kord aastas arenguvestlusele;
10) saada koolis õppimise perioodiks õpilaspilet lapsevanema taotluse alusel;
11) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Tapa Vallavolikogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses;
12) pöörduda oma õiguste kaitseks ning vaidlusküsimuste korral kooli hoolekogu, vallavalitsuse, Lääne-Viru maavanema, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsioonide poole.
13) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada.
(3) Õpilane on kohustatud:
1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös;
2) täitma kooli kodukorda;
3) käituma koolis väärikalt;
4) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt;
5) hoidma kooli kasutuses olevat vara;
6) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
§ 24. Õpilaste vanemate õigused ja kohustused
(1) Vanemal on õigus:
1) tutvuda teabega, mis puudutab õpilase poolt õppeveerandite jooksul läbitavaid peamisi õppeteemasid, vajalikke õppevahendeid, hindamise korraldust ja planeeritavaid üritusi;
2) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
3) saada teavet õpilasele kohalduva osa kohta kooli päevakavast;
4) saada teavet õpilase hinnete kohta;
5) taotleda lapse õpetamist koduõppes arvestusega, et vanema taotluse alusel koduõppe rakendamisel korraldab ja rahastab väljaspool kooli toimuva õppe osa vanem;
6) osaleda vähemalt üks kord aastas lastevanemate üldkoosolekul, mille kutsub kokku direktor;
7) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;
8) pöörduda oma õiguste kaitseks ja vaidlusküsimuste lahendamiseks vallavalitsuse, Lääne-Viru maavanema, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsioonide poole.
(2) Vanem on kohustatud:
1) võimaldama ja soodustama lapse koolikohustuse täitmist;
2) teavitama kooli õpilase puudumisest ja põhjustest hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval;
3) osaleda arenguvestlusel;
4) hüvitama õpilase süüliselt tekitatud varalise kahju rahaliselt vara taastamise väärtuses või vara asendamisega samaväärse varaga.
§ 25. Tunnustuse ning tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine
(1) Õpilastele avaldatakse tunnustust haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimuste ja korra, kooli kodukorras sätestatud õpilaste tunnustamise korra ning vallavolikogu määrusega kehtestatud edukate õpilaste toetamise korra alusel.
(2) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi seaduses sätestatud tingimustele ja korrale.
(3) Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.
5. peatükk KOOLI TÖÖTAJAD
§ 26. Koolitöötajad
(1) Koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad.
(2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktori ettepanekul vallavalitsus, arvestades haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.
(3) Pedagoogide ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.
(4) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor.
§ 27. Pedagoogid
(1) Pedagoogide kutseoskuste, kutsemeisterlikkuse ja kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks koolis korraldatakse atesteerimine haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
(2) Pedagoogide töötasu alammäärad kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 28. Koolitöötajate tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus
(1) Kooli pedagoogilise personali ülesandeks on laste ja õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe- ja kasvatustöö tugineb laste ja õpilaste ning pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle lastevanematega.
(2) Kooli teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek.
(3) Personali konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kooli kodukorra, töökorralduse reeglite, tööülesannete kirjeldustes, töölepingu ning teiste õigusaktidega.
(4) Personalil on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta. Kui on selgunud, et lapse kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver, on personal kohustatud sellest teavitama direktorit, kes vastavalt vajadusele informeerib vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhatajat, lastekaitsespetsialisti või noorsoopolitseid.
6. peatükk KOOLIELU KORRALDAMINE JA JUHTIMINE
§ 29. Asjaajamise alused
(1) Asjaajamine koolis toimub lähtuvalt arhiiviseaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, digitaalallkirja seaduses, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses, vabariigi valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes s ätestatust.
(2) Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab kooli direktor käskkirjaga. Õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmine ja pidamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmise korrale.
(3) Koolil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat. Pitsati sõõri ülemisel äärel on kiri „TAPA VALD“ ja sõõri alumisel äärel kiri „LEHTSE KOOL“. Pitsati keskel on Tapa valla vapi kujutis.
§ 30. Kooli tegevuse alusdokumendid
(1) Kooli tegevuse alusdokumendid on kooli õppekava, põhimäärus, arengukava ja kodukord.
(2) Kool avalikustab oma tegevuse alusdokumendid kooli veebilehel ja võimaldab nendega tutvuda paberkandjal.
§ 31. Arengukava
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool arengukava vähemalt kolmeks aastaks arvestades sisehindamise aruandes märgitud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega.
(2) Arengukavas määratakse kooli arengu põhisuunad ja –valdkonnad, tegevuskava, turvalisuse tagamine ja õpetajate täiendkoolituskava.
(3) Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning vajadusel ekspertidega koolist või väljaspool kooli.
(4) Arengukava kinnitatakse ja muudetakse vallavolikogu poolt kehtestatud korras.
§ 32. Kodukord
(1) Kooli kodukorra kehtestab direktor ja see on õpilastele ning koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik.
(2) Kooli kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele.
§ 33. Direktor
(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse, muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Kooli direktor kindlustab kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli õppekava, arengukava, üldtööplaani ja kodukorra täitmise, juhib õppe- ja kasvatustegevust koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu, õpilasesinduse ja vallavalitsuse vastava valdkonna ametnikuga.
(3) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega.
(4) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.
(5) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Avaliku konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus.
(6) Avaliku konkursi korras valitud direktori kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu ametisse valitud isikuga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab ning kohaldab ergutusi või karistusi vallavanem või tema volitatud ametiisik.
§ 34. Õppenõukogu
(1) Koolis on õppenõukogu, mille ülesanne on oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud õppenõukogu ülesannete ja töökorra alusel.
§ 35. Hoolekogu
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.
(2) Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb vallavolikogule või vallavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
(3) Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse vallavolikogu kehtestatud korras.
(4) Hoolekogu ülesanded:
1) arengukava koostamises osalemine koostöös kooli õppenõukoguga;
2) kooli eelarve kava kohta arvamuse andmine;
3) pikapäevarühma tööks ettepanekute tegemine;
4) õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmine;
5) pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kinnitamine direktori ettepanekul;
6) liikme nimetamine vanempedagoogi ametijärgu omistamise atesteerimiskomisjoni;
7) õpilasega läbiviidava arenguvestluste tingimuste ja korra kooskõlastamine;
8) kooli sisehindamise aruande kooskõlastamine;
9) õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste arutamine ja lahendusettepanekute tegemine;
10) lasteaia lapsevanema poolt kaetava toidupäeva maksumuse otsustamine;
11) ettepaneku tegemine vallavalitsusele laste arvu suurendamiseks rühmas.
(5) Kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
§ 36. Õpilaskond ja õpilasesindus
(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.
(2) Õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt õpilaselu küsimusi, mis on kooskõlas seadustega ning neist tulenevate õigusaktidega.
(3) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, mis esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.
(4) Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest ning oma põhimäärusest.
(5) Õpilaskond koostab koostöös direktoriga või tema poolt määratud koolitöötajaga õpilasesinduse põhimääruse, milles sätestatakse:
1) õpilasesinduse moodustamise kord;
2) õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus;
3) õpilasesinduse töökord.
(6) Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks õpilaskonna üldkogunemisel, mille kutsub kokku direktor või tema poolt määratud koolitöötaja. Samal kogunemisel esitab õpilaskond oma esindajad õpilasesindusse.
(7) Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.
§ 37. Kooli sisehindamine
(1) Koolis viiakse läbi sisehindamist direktori kehtestatud korra alusel.
(2) Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.
(3) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse kooli hoolekoguga ja vallavalitsusega ning aruande kinnitab kooli direktor.
7. peatükk KOOLI VARA, FINANTSEERIMINE JA ARUANDLUS
§ 38. Kooli vara
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Tapa vallavara eeskirja alusel Tapa vallavolikogu, vallavalitsuse või teiste isikute ja asutuste poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.
(2) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub vallavara eeskirja alusel.
(3) Kooli valduses olev vara on Tapa valla omand.
§ 39. Rahalised vahendid ja finantstegevuse korraldamine
(1) Kooli eelarve tulud moodustavad eraldised riigieelarvest ja Tapa valla eelarvest, laekumised ja annetused teiste omavalitsuste eelarvetest, sihtasutustelt, eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt ning füüsilistelt isikutelt, samuti kooli õppekava välistest tegevustest saadud tuludest.
(2) Koolil on oma eelarve Tapa valla eelarves.
(3) Kooli finantstegevust juhib direktor ja raamatupidamist peab vallavalitsus.
(4) Kooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad proportsionaalselt koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub nende valdade haldusterritooriumil.
§ 40. Aruandlus
(1) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
8. peatükk RIIKLIK JÄRELVALVE
§ 41. Järelevalve teostamine
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium ja Lääne-Viru maavanem.
(2) Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise järelevalve teostamise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister igaks õppeaastaks enne eelmise õppeaasta lõppu.
(3) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.
(4) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib Tapa Vallavolikogu revisjonikomisjon, riigieelarveliste vahendite kasutamist Riigikontroll.
9. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 42. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine toimub koolieelse lasteasutuse seaduses ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud alustel.
(2) Kooli korraldab ja kujundab ümber ning tema tegevuse lõpetab vallavolikogu otsuse alusel vallavalitsus.
(3) Kool korraldatakse ümber, kujundatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.
(4) Kooli ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse kirjalikult õpilastele, lastevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Lääne-Viru maavanemale vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.
10. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED
§ 43. Kooli põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.
(2) Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja vallavalitsus või kooli direktor. Enne määruse kinnitamist vallavolikogus vaatab põhimääruse eelnõu läbi vallavolikogu hariduskomisjon.
§ 44. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Tapa Vallavolikogu 16. aprill 2009 määrus nr 114 “Lehtse kooli põhimäärus“ ja Tapa Vallavolikogu 10. september 2009 määrus nr 123 “Tapa vallavolikogu 16.04.2009 määruse nr 114 “Lehtse Kooli põhimäärus“ muutmine“
(2) Määrus jõustub 20. jaanuaril 2011.
Urmas Roosimägi
Vallavolikogu esimees
Facebook
Twitter