Linna ja valla valitsemineLinna- ja vallavalitsus, ametiasutus ja nende töökorraldus

Teksti suurus:

Kohtla-Järve linna ametiasutuste palgajuhend

Väljaandja:Kohtla-Järve Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.12.2018, 178

Kohtla-Järve linna ametiasutuste palgajuhend

Vastu võetud 30.11.2016 nr 131
RT IV, 09.12.2016, 8
jõustumine 01.01.2017

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
20.12.2017RT IV, 29.12.2017, 10101.01.2018
25.04.2018RT IV, 28.04.2018, 9801.05.2018
20.06.2018RT IV, 28.06.2018, 301.07.2018
19.12.2018RT IV, 29.12.2018, 8301.01.2019

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 35 ja 36 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Kohtla-Järve linna ametiasutuste palgajuhend (edaspidi palgajuhend) reguleerib Kohtla-Järve linna ametiasutuste (edaspidi ametiasutus) teenistujate palga ja töötasu ning seadustest tulenevate lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimusi ja korda.

§ 2.  Mõisted

 (1) Teenistuja – avalik teenistuja on ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev (sealhulgas töölepingu alusel töötav) töötaja.

 (2) Ametnik – isik, kes on ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning teostab avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks.

 (3) Töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks.

 (4) Teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.

 (5) Vahetu juht - on teenistuse juht või linnasekretär.

 (6) Palk - ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk ning eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasu.

 (7) Töötasu - tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasust, mida ametiasutus maksab töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja poolt kehtestatud korrale.

 (8) Põhipalk - teenistuja palga fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.

 (9) Põhipalga vahemik - teenistuskoha põhipalga alam- ja ülemmäära vahemik.

 (10) Muutuvpalk - teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.

 (11) Tulemuspalk - asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel konkreetse töö või perioodi erakordsete tulemuste eest makstav ühekordne lisatasu.

 (12) Preemia - erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav lisatasu.

 (13) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest - täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstav lisatasu.

 (14) Asendustasu - puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, juhul kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis.

2. peatükk Tasustamine 

§ 3.  Üldsätted

 (1) Teenistujate palkade määramisel ning töötasude kokkuleppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest ja töölepingu seadusest. Põhipalga määramise alus on ametiasutusele kinnitatud eelarve, ametiasutuse teenistuskohtade koosseis ja käesolev palgajuhend.

 (2) Ametiasutus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel.

 (3) Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka ja töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest.

 (4) Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt järgneva arvelduskuu esimesel tööpäeval teenistuja isiklikule pangakontole. Pangakonto muutmisest teenistuja on kohustatud teavitama finantsteenistust ja personalijuhti.

 (5) Palgajuhendi ülevaatamine toimub ametiasutuse juhtkonna ettepanekul reeglina kord aastas ning vajaduse ja eelarveliste võimaluste korral muudetakse palgajuhendit alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist.

 (6) Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.

§ 4.  Teenistuskohtade grupid

 (1) Teenistuskohale esitatavate haridus- ja töökogemusnõuete alusel ning vastutusest ja teenistusülesande täitmise iseloomust lähtuvalt määratakse valdavas osas ühesuguste teenistus- või tööülesannetega teenistuskohad gruppidesse järgmiselt:
[RT IV, 29.12.2018, 83 - jõust. 01.01.2019]
 1) teenistujate I palgagrupp - teenindavad teenistuskohad;
[RT IV, 29.12.2018, 83 - jõust. 01.01.2019]
 2) teenistujate II palgagrupp - spetsialistid;
[RT IV, 29.12.2018, 83 - jõust. 01.01.2019]
 3) teenistujate III palgagrupp - vanemspetsialistid;
[RT IV, 29.12.2018, 83 - jõust. 01.01.2019]
 4) teenistujate IV palgagrupp - peaspetsialistid;
[RT IV, 29.12.2018, 83 - jõust. 01.01.2019]
 5) teenistujate V palgagrupp –linnavolikogu kantselei juhataja;
[RT IV, 29.12.2018, 83 - jõust. 01.01.2019]
 6) teenistujate VI palgagrupp – nõunikud;
[RT IV, 29.12.2018, 83 - jõust. 01.01.2019]
 7) teenistujate VII palgagrupp – juhid.
[RT IV, 29.12.2018, 83 - jõust. 01.01.2019]

 (2) Palgagrupi kuuluvuse eristamiseks ametinimetuses kasutatakse täiendosi: pea- ja vanem-.

 (3) Teenistuskohti, mida ei ole võimalik palgagrupi kuuluvuse järgi eristada, grupeeritakse alljärgnevalt:
 1) teenindavad teenistuskohad: tehnik-administraator, administraator, majahoidja, tööline-santehnik, ekspediitor-autojuht, koristaja;
 2) spetsialistid: juristiabi, protokollija, raamatupidaja, referent-raamatupidaja, maakorraldaja, sekretär-asjaajaja, jurist-asjaajaja, sotsiaaltöötaja, arhiivikorrastaja
[RT IV, 29.12.2018, 83 - jõust. 01.01.2019]
 3) vanemspetsialistid: infotöötaja, haldusjuht, projektijuht;
[RT IV, 28.04.2018, 98 - jõust. 01.05.2018]
 4) peaspetsialistid: personalijuht, infotehnoloogia juht, linnaarhitekt, korrakaitseametnik;
 5) juhid: linnasekretär, linnapeaabid linnaosades.
[RT IV, 29.12.2017, 101 - jõust. 01.01.2018]

§ 5.  Palga ja töötasu komponendid

 (1) Palk ja töötasu võivad lisaks põhipalgale sisaldada eritingimustes töötamise lisatasu, valveaja lisatasu, muutuvpalka ja asendustasu.

 (2) Eritingimustes töötamise lisatasu makstakse:
 1) öötöö eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas;
 2) riigipühal töötamise eest;
 3) ületunnitöö eest.

 (3) Muutuvpalka makstakse:
 1) tulemuspalgana;
 2) preemiana;
 3) lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest.

§ 6.  Põhipalga vahemikud

 (1) Teenistujate töö tasustamise aluseks on palgajuhendis kehtestatud palgagrupid.

 (2) Igale palgagrupile vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgagruppi kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära. Põhipalga vahemikud on järgmised:
[RT IV, 29.12.2018, 83 - jõust. 01.01.2019]
 1) teenistujate I palgagrupp mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestud töötasu alammäär kuni 900 eurot;
[RT IV, 29.12.2018, 83 - jõust. 01.01.2019]
 2) teenistujate II palgagrupp 900 kuni 1100 eurot;
[RT IV, 29.12.2018, 83 - jõust. 01.01.2019]
 3) teenistujate III palgagrupp 1100 kuni 1600 eurot;
[RT IV, 29.12.2018, 83 - jõust. 01.01.2019]
 4) teenistujate IV palgagrupp 1600 kuni 2700 eurot;
[RT IV, 29.12.2018, 83 - jõust. 01.01.2019]
 5) teenistujate V palgagrupp 1600 kuni 2600 eurot;
[RT IV, 29.12.2017, 101 - jõust. 01.01.2018]
 6) teenistujate VI palgagrupp 2300 kuni 2700 eurot;
[RT IV, 29.12.2018, 83 - jõust. 01.01.2019]
 7) teenistujate VII palgagrupp 2700 kuni 3500 eurot.
[RT IV, 29.12.2018, 83 - jõust. 01.01.2019]

 (3) Palgagruppides vastavale teenistuskohale ettenähtud palgavahemiku maksimummäärast kõrgemat ja miinimummäärast madalamat põhipalka on lubatud maksta vaid erandjuhtudel, mille põhjendatust hindab ametiasutuse juht.

 (4) Põhipalga vahemiku muutus ei tähenda automaatselt individuaalsete palkade ja töötasude muutmist.

§ 7.  Põhipalga maksmise tingimused ja kord

 (1) Teenistuja põhipalga määramisel lähtutakse teenistuskoha mõjust ametiasutuse strateegia kujundamisele, teenistuskohale esitatavatest nõuetest, töö reguleeritusest, ülesannete keerukusest, juhtimise ja koostöö ulatusest, teenistuja võimekusest ning vastutusest tööprotsesside eest.

 (2) Ametniku palga määrab käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Töötaja töötasu (välja arvatud muutuvpalk, toetus ja hüvitis) lepitakse töötaja ja ametiasutuse juhi vahel kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku palga määramiseks või töötasu kokku leppimiseks teeb teenistuja vahetu juht.

 (3) Teenistujale võib katseajal määrata kuni 20% vastava põhipalga vahemiku miinimummäärast madalama põhipalga. Sama põhimõtet võib rakendada ka määratud ajaks teenistusse võetud ajutiselt äraoleva teenistuja asendajale ja teisele teenistuskohale üleviidud teenistujale, kuid mitte kauem kui kuus kuud.

 (4) Teenistujate põhipalgad vaadatakse üldjuhul üle kord aastas kalendriaasta lõpus. Teenistujate põhipalkade ülevaatamise eelduseks on lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluse kinnitatud tulemused. Juhul, kui ametiasutusel puuduvad eelarvelised võimalused teenistujate põhipalkade muutmiseks, lükatakse põhipalkade ülevaatamine aasta võrra edasi.

 (5) Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade muutmist. Individuaalseid põhipalga muutmise otsuseid tehakse lähtuvalt:
 1) teenistuja teenistusalasest edukusest viimasel kahel aastal või;
 2) teenistuja palgapositsioonist palgaastmes või;
 3) teenistuskoha strateegilisest mõjust.

 (6) Puhkuse ajaks säilitatakse teenistujale põhipalk. Päevatasu alusel arvutatakse teenistujale puhkusetasu üksnes juhul, kui sel alusel arvutatav puhkusetasu on teenistuja jaoks soodsam.

§ 8.  Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord

 (1) Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul.

 (2) Kalendriaastas teenistujale välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem 20% teenistujale sama kalendriaasta määratud põhipalga kogusummast.

§ 9.  Tulemuspalga maksmise tingimused ja kord

 (1) Tulemuspalka võib maksta ühekordse tasuna kord aastas.

 (2) Tulemuspalka võib maksta detsembrikuus lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluse tulemuste põhjal (välja arvatud § 9 lõikes 8 sätestatud korral).

 (3) Teenistujate hindamise ja tulemuste mõõtmise alused on kehtestatud ametiasutuse arengu- ja hindamisvestluste pidamise korras.

 (4) Ametiasutuse eesmärkide ja tulemuste loetelu, mille eest on järgmisel aastal võimalik maksta tulemuspalka, ning soovitava tulemuse ja täitmise ajakava lepivad teenistuja ja vahetu juht kokku arenguvestlusel ning see fikseeritakse ametiasutuse või struktuuriüksuse tööplaanis ja teenistuja arenguvestluste kokkuvõttes.

 (5) Ettepaneku teenistuja tulemuspalga suuruse kohta teeb teenistuja vahetu juht. Lõpliku otsuse teenistuja tulemuspalga suuruse kohta teeb ametiasutuse juht.

 (6) Tulemuspalga maksmisel tuleb käskkirjas näidata selle maksmise põhjendus ning ajavahemik, mille eest tulemuspalk määratakse.

 (7) Tulemuspalka ei maksta:
 1) teenistujale katseajal;
 2) teenistujale, kelle teenistussuhe on peatunud üle poole kalendriaastast;
 3) ametnikule distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal;
 4) töölepingu seaduse § 88 lõike 3 kohase kirjaliku hoiatuse saanud töötajale aasta jooksul hoiatuse tegemisest.

 (8) Kui tulemuspalga maksmise aluseks on ametiasutuse kollektiivne tulemus, makstakse tulemuspalka kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.

§ 10.  Täiendavate teenistusülesannete eest lisatasu maksmise tingimused ja kord

 (1) Teenistujale võib maksta lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest (edaspidi lisatasu), mis ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest.

 (2) Teenistujale lisatasu maksmise ettepaneku teeb ametiasutuse juhile teenistuja vahetu juht. Ettepanekus peavad olema kindlaks määratud teenistusülesanded ja ajavahemik, mille jooksul ülesannet täidetakse. Lisatasu määramise, lisatasu suuruse ja ajavahemiku, mis aja jooksul lisatasu makstakse, otsustab ametiasutuse juht.

 (3) Lisatasu määratakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu maksmine otsustatakse ja vormistatakse üldjuhul enne lisaülesandeid täitma asumist ametiasutuse juhi käskkirja või töölepinguga, milles fikseeritakse lisaülesanded, lisatasu suurus ja ajavahemik, mille jooksul ülesannet täidetakse.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud lisatasu on lubatud ühele teenistujale kuus maksta kuni 50 protsenti teenistuja põhipalgast.

 (5) Lisatasu määratakse ühekordse või perioodilise lisatasuna. Kui on alust eeldada, et lisaülesanded muutuvad alaliseks, muudetakse teenistuja ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk.

§ 11.  Asendustasu maksmise tingimused ja kord

 (1) Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale asendustasu, kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.

 (2) Kirjaliku ettepaneku ametiasutuse juhile teenistuja ülesannete andmiseks teisele teenistujale teeb vahetu juht. Ülesannete määramise ja asendustasu maksmise ulatuse otsustab ametiasutuse juht.

§ 12.  Preemia maksmise tingimused ja kord

 (1) Teenistujatele võib maksta preemiat kauaaegse laitmatu teenistuse või teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest.

 (2) Ametiasutuse heade tulemuste korral makstakse preemiat kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.

 (3) Otsus preemia maksmiseks teenistuskohustuste või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest või erakordse saavutuse või projekti lõpetamise eest peab olema põhjendatud.

 (4) Preemia maksmine toimub selleks õigust omava isiku käskkirja alusel.

 (5) Katseajal ja distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal preemiat ei maksta.

 (6) Samade täiendavate teenistusülesannete täitmisega seoses teenistujale lisatasu ja preemiat samaaegselt ei maksta.

§ 13.  Tasustamine välisprojekti raames

 (1) Välisprojektis palga või töötasu arvestamise ja maksmise tingimuseks on, et palk või töötasu on käsitletav kas rahalise või mitterahalise abikõlbliku kuluna või on ette nähtud linna eelarves projektiga seotud lisafinantseeringu vahenditest.

 (2) Põhikohal täistööajaga töötaval teenistujal, kes teeb välisprojekti raames lisatööd, on välisprojekti raames töötamise ajal lubatud kas:
 1) suurendada põhipalka või;
 2) saada lisatasu projekti heaks töötatud tundide eest või;
 3) saada töötasu töö- või võlaõigusliku lepingu alusel.

 (3) Välisprojekti raames teostatava lisatöö tasustamine teenistujale, kes töötab põhikohal täistööajaga, on lubatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud tasustamise liikide rakendamisel järgmistel tingimustel:
 1) põhipalga suurendamine, lisatasu või töö- või võlaõigusliku lepinguga kokkulepitud töötasu ühes kuus kokku võib moodustada kuni 50 protsenti teenistuja põhipalgast;
 2) teenistuja tööaeg erinevates välisprojektides võib moodustada kokku kuni 50 protsenti seaduses sätestatud kuu täistööajast.

 (4) Välisprojekti meeskonna koosseis (projekti eest vastutava isiku ja meeskonnaliikmete nimed), projektijärgsed ülesanded, projektis töötamise periood ja projekti töö tasustamine vormistatakse ametiasutuse juhi käskkirjaga ja töötajatega lepitakse kokku ka töölepingus (sealhulgas võlaõiguslikus lepingus).

 (5) Välisprojekti raames töötatud aja kohta on kohustus pidada välisprogrammiga ette nähtud tööajatabelit. Kui välisprojekti rahastaja ei ole tööajatabeli vormi ette andnud, peetakse töötatud aja kohta tööajatabelit ametiasutuses kinnitatud vormi kohaselt.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud tasud kaetakse välisprojekti eelarves töötasudeks ettenähtud vahenditest.

 (7) Põhipalga suurendamisel arvutatakse välisprojekti raames tehtud töö eest makstav tasu kuu töötundide ja projekti tööajatabelis kajastatud töötundide alusel.

 (8) Lisatasu välisprojekti heaks töötatud lisatundide eest arvutatakse projekti tööajatabelis kajastatud töötundide ning projektis lubatud abikõlbliku tunnitasu alusel.

 (9) Töö- või võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu arvutatakse välisprojekti töös osaletud päevade või tundide ning lepingus kokkulepitud töötasu ja projektis lubatud abikõlblike kulude alusel.

 (10) Välisprojekti töös osalemise perioodil projektitöö eest käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel tasu saavale teenistujale muid lisatasusid ei määrata. Tulemuspalka võib välisprojekti tulemuste saavutamise eest määrata välisprojekti lõppedes, tulemuspalka põhikohal täidetavate teenistusülesannete täitmise eest võib määrata üldistel alustel.

§ 14.  Tasustamine tööalasel koolitusel, teenistuslähetusel osalemise ja teenistusülesannete täitmise takistuse korral

 (1) Teenistujale säilitatakse tööalasel koolitusel või lähetusel osalemise ajal palk või töötasu.

 (2) Teenistujale säilitatakse palk või töötasu mõistliku aja eest (kuni 3 tööpäeva kalendriaastas), kui teenistusülesandeid ei täideta lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse korral, kui teenistuja on sellest teavitanud teenistuse juhti.

3. peatükk Hüvitised ja toetused 

§ 15.  Side- ja transpordikulude hüvitamine

 (1) Teenistujatele võib hüvitada mobiiltelefoni kulud ja isikliku sõiduauto töö- või ametisõitudeks kasutamise kulud või vajadusel võimaldada kasutada ametiautot. Kulude hüvitamise ja ametiauto kasutamise vajaduse üle otsustab ja hüvitise määrab ametiasutuse juht käskkirjaga (välja arvatud linnavolikogu esimees ja linnapea).

 (2) Teenistujatele, kellele lubatakse teenistusülesandeid täita või koolitusele sõita isikliku sõiduauto hüvitatakse kulud ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta hüvitisega kuni 0,3 eurot kuludokumendi esitamisel.

§ 16.  Hüvitis teenistuja töövõime säilitamise ja tervise taastamiseks

 (1) Teenistujale võib töövõime ja tervise taastamiseks maksta üks kord kalendriaastas hüvitist kuni teenistuja kuu põhipalga ulatuses. Vähem kui kuuekuulise pideva linna ametiasutuses töötamise korral võib hüvitist maksta kuni teenistuja poole kuu põhipalga ulatuses.

 (2) Teenistuja töövõime säilitamise ja tervise taastamise hüvitise määrab ametiasutuse juht käskkirjaga.

§ 17.  Toetuste maksmine

 (1) Teenistujatele makstakse järgmisi toetusi:
 1) abiellumise toetus (abielutunnistuse esitamisel) kuni 500 eurot;
 2) lapse sünnitoetus (sünnitunnistuse esitamisel) kuni 500 eurot ühe lapse kohta;
 3) toetus juubeli puhul (50, 60, 65, 70) kuni 500 eurot;
 4) matusetoetus vanemate, abikaasa või laste surma puhul kuni 500 eurot;
 5) matusetoetus teenistuja surma korral kuni 500 eurot tema pereliikmele, kes korraldab matust surmatunnistuse esitamisel.

 (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuste maksmist rakendatakse kõikidele teenistujatele võrdselt.

4. peatükk Palgajuhendi rakendamine 

§ 18.  Volikogu esimehe, linnapea ja linnavalitsuse liikmete tasustamine

 (1) Volikogu esimehe, linnapea ja linnavalitsuse liikmete töötasu määratakse eraldi linnavolikogu poolt.

 (2) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele, linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele rakendatakse käesoleva palgajuhendi § 8 lõiget 2, § 9 lõiget 8, § 12 lõiget 2, § 14 lõikeid 1 ja 2, § 15, § 16, § 17 lõikeid 1 ja 2.

 (3) Palgalisel ametikohal töötavatele volikogu esimehele, linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele makstakse ametist vabastamisel hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud rohkem kui kaheksa aastat vastavatel ametikohtadel ning vabastamine toimub:
 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;
 3) seoses umbusalduse avaldamisega.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:
 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 toodud juhul;
 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

 (5) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele ja linnapeale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ametist vabastamine toimub volikogude algatusel toimuva linna haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu.

§ 19.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 20.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017. a.