Rõuge valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord
Vastu võetud 25.11.2013 nr 10
Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 1 punkti 366 ja “Jäätmeseaduse” § 66 lõike 2 ja lõike 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala/korraldatud jäätmeveo eesmärk
Määrusega kehtestatakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord. Määratakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ja vedaja valiku tingimused, lepingute sõlmimise ja korraldatud veoga mitteliitumise tingimused. Teenuse osutaja leidmiseks korraldatakse teenuste kontsessioon lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust.
2. peatükk JÄÄTMELIIGID JA VEOPIIRKONNAD
§ 2. Korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmeliigid
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse jäätmeliike, mis on tähistatud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu koodinumbriga 200301 ehk prügi (segaolmejäätmed).
(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
1) olmejäätmete hulgast liigiti kogutud jäätmed (sealhulgas ohtlikud, pakendi- ja biolagunevad jäätmed);
2) aia- ja haljastusjäätmed (sealhulgas kalmistu rohejäätmed);
3) tänavapühkmejäätmed ning haljasaladel paiknevate prügikastide tühjendusjäätmed;
4) septiku- ja kanalisatsioonisüsteemi setete vedu;
5) avalike ürituste korraldamisel tekkivad jäätmed;
6) suurjäätmed, mootorsõidukite osad ja vrakid, ehitus- ja lammutusjäätmed;
7) tootmismaa sihtotstarbega kinnistutel tekkivad jäätmed;
8) paberi- ja kartongijäätmed.
§ 3. Korraldatud jäätmeveo piirkond
(1) Rõuge valla haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna.
(2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse paragrahvi 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
3. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDAMINE
§ 4. Jäätmete kogumine
(1) Jäätmevaldajad on kohustatud liigiti koguma järgmisi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid:
1) segaolmejäätmed – elamumaa ja mitteelamumaa sihtotsatarbega kinnistul.
(2) Nimetatud jäätmed kogutakse liigiti eraldi mahutitesse, mis peavad olema vastavalt tähistatud.
(3) Segaolmejäätmete kogumiseks peab olema kõikidel jäätmevaldajatel standardne jäätmete kogumiskonteiner, mida on võimalik jäätmekäitlusettevõttel tühjendada.
§ 5. Vedamise sagedus ja aeg
(1) Kortermajade segaolmejäätmete vedu:
1) kortermajade juures kogutakse segaolmejäätmeid 140 – 4500 liitri suurustesse ühiskasutatavatesse konteineritesse;
2) alates nelja korteriga korterelamutes on tühjendussagedus vähemalt üks kord iga nelja nädala tagant
(2) Eramute segaolmejäätmete vedu:
1) eramute juures kasutatakse jäätmekotte suurusega 30 – 50 l (max 10 kg) ja 80 l (max 15 kg) või jäätmekonteinereid suurusega 140 – 240 liitrit;
2) eramutes on tühjendamissagedus vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis
(3) Kokkukandepunktides kogutavate segaolmejäätmete vedu:
1) Kokkukandepunktides kasutatakse 0,6-5 m3 suurused segaolmejäätmete kogumiskonteinerid.
2) kokkukandepunktides on tühjendussagedus vähemalt üks kord kvartalis
(4) Ettevõtete segaolmejäätmete vedu:
1) Ettevõtete jäätmemahuti suurus ja tühjendussagedus sõltub ettevõtte töötajate arvust ja tegevusalast.
2) Ettevõtetel peab jäätmemahuti tühjendamine toimuma vähemalt üks kord iga nelja nädala tagant.
(5) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma jäätmemahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel vedajaga reguleerima jäätmemahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud mahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.
(6) Jäätmemahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu ei tohi häirida elamute öörahu. Päevasel ajal peab tühjendamine toimuma sellisel ajal ja moel, et see kõige vähem häiriks liiklust.
(7) Olmejäätmed, millest on liigiti kogutavad jäätmed välja sorditud, antakse üle korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saanud vedajale.
(8) Konteinerite paigutamine jäätmevaldajatele toimub järgmiselt:
1) jäätmevaldajad, kes juba omavad käesoleva määruse paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1, lõike 3 punktis 1 ja lõike 4 punktis 1 nimetatud jäätmekogumiskonteinereid ning milliseid on võimalik jäätmekäitlusettevõttel tühjendada, kasutavad edaspidi enda kogumiskonteinereid;
2) kui jäätmevaldaja poolt soetatud jäätmekogumiskonteiner ei vasta eeltoodud tingimustele või kui jäätmevaldajal ei ole kogumiskonteinerit, paigaldab selle rendi-tasu eest vedaja. Jäätmevaldajal peab olema võimalus konteiner ka kohe välja osta.
4. peatükk JÄÄTMEVEO TEENUSTASU SUURUSE MÄÄRAMINE
§ 6. Jäätmeveo teenustasu
(1) Jäätmeveo teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Teenustasu suuruse määramise aluseks on avaliku konkursi pakkumuste hindamise kriteeriumid.
(2) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.
§ 7. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine ja teenustasu suuruse muutmine
(1) Korraldatud segaolmejäätmete käitlemise teenustasu arvestatakse kogumiskonteineri ühekordse käitlemise kohta, sõltuvalt konteineri suurusest. Jäätmevaldaja tasub korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvele.
(2) Jäätmete teenustasu sisaldab jäätmete laadimise, veo, segaolmejäätmete prügilasse üleandmisel tasutavat prügila vastuvõtuhinda, jäätmevaldajatega lepingute sõlmimise, teenuse eest arveldamise korraldamise ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise hinda.
(3) Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid. Vedaja võib taotleda teenustasu suurendamist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid ja/või jäätmete äraandmisega seotud kulusid jäätmekäitluskohas.
(4) Jäätmeveo teenustasu muutmist ei saa taotleda enne 12 kuu möödumist korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algusest ja mitte tihemini kui kord aastas. Jäätmevedaja ei saa taotleda teenustasu muutmist enam kui 10 % võrra pakkumise hinnast. Teenustasu muutmiseks peab jäätmevedaja esitama põhjendatud avalduse, mille alusel hinnatakse teenustasu muutmise vajalikkust/mittevajalikkust.
(5) Vedaja poolt esitatav teenustasude suurendamise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust. Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) milliseid teenustasusid vedaja soovib suurendada;
2) milliste asjaolude tõttu soovib vedaja teenustasusid suurendada;
3) millised on vedaja poolt soovitavad teenustasude suurused.
(6) Taotlusele tuleb lisada:
1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon;
2) eelnenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne;
3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes;
4) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus taotletavates teenustasudes.
(7) Taotluse vaatab läbi vallavalitsus ja teeb vastava otsuse.
(8) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui vallavalitsus avalikustab uued teenustasud vallalehes ja valla kodulehel.
§ 8. Lisateenused
(1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmelepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Vedaja ei tohi lisatasusid arvestada konteinerite laialipaigutamise eest ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel.
(2) Lisateenuse osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimiseks seadusega ettenähtud korras.
5. peatükk TEENUSE OSUTAJA VALIK
§ 9. Hanke korraldamine
(1) Teenuse osutaja leidmiseks koostab vallavalitsus teenuste kontsessiooni läbiviimiseks hankedokumendid lähtudes riigihangete seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 ning jäätmeseaduse paragrahvi 67 lõikes 3 sätestatud nõuetest.
(2) Riigihanke hankedokumendid esitatakse enne riigihanke algatamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile, kes vajadusel esitab kahe nädala jooksul hankedokumentide kättesaamisest arvates ettepanekud hankedokumentide täiendamiseks või muutmiseks.
(3) Lisaks käesoleva korra paragrahvi 9 lõike 1 sätestatule peavad avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides sisalduma:
1) valla ja vedaja vahelise lepingu projekt;
2) andmed ainuõiguse kestvuse kohta veopiirkonnas - kuni 5 aastat;
3) tabel ettevõtja poolt pakutava teenustasu suuruste väljendamiseks (segaolmejäätmete puhul näitab pakkuja soovitava teenustasu suuruse jäätmemahutis oleva olmejäätmete liigi ühekordse käitlemise eest lähtuvalt jäätmemahuti suurusest);
4) nõue selle kohta, et jäätmekäitleja tagab tema poolt tehtava pakkumuse vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele;
5) ülevaade erinevate suurustega korterelamute ja eramajade arvulisest kogusest.
(4) Avalik hankemenetlus vedaja väljaselgitamiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus veopiirkonnas:
1) jõuaks enne eelmisele vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida valla ja vedaja vahelise lepingu;
2) oleks vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama olmejäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või rentima jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad.
(5) Avaliku konkursi dokumentide ettevalmistamiseks ja pakkumiste hindamiseks moodustab vallavalitsus komisjoni. Komisjon võib vajadusel kaasata oma töösse sõltumatuid eksperte.
§ 10. Vedaja valiku tingimused
(1) Avatud pakkumise kutse dokumentides peavad sisalduma järgmised pakkujate kvalifitseerimise tingimused:
1) ettevõtjal peab olema Eesti Vabariigis kehtiv jäätmeluba olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevuses;
2) kinnituskiri tehnikapargi olemasolu või hankimise võimaluste kohta;
3) alltöövõtt ei ole lubatud.
(2) Komisjon võib vajadusel lisada pakkuja kvalifitseerimiseks vajalikke tingimusi.
(3) Avatud pakkumise kutse dokumentides võib sätestada erinõuded jäätmekäitluseks vajaliku tehnika, sealhulgas jäätmeveokite kohta.
6. peatükk LEPINGUTE SÕLMIMINE
§ 11. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine
(1) Kõik jäätmevaldajad, kes elavad või tegutsevad Rõuge vallas, loetakse jäätmeseaduse pragrahvi 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga.
(2) Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevaldaja ja vedaja vahel ei avalda mõju liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga.
§ 12. Lepingute sõlmimise kord
(1) Hanke tulemusel väljaselgitatud vedajast ja jäätmeveo teenustasudest teavitab vallavalitsus elanikke valla infolehes ja valla kodulehel www.rauge.ee.
(2) Korraldatud jäätmeveoleping valla ja vedaja vahel sõlmitakse kolmekümne päeva jooksul alates vedaja pakkumise edukaks tunnistamise päevale järgnevast tööpäevast.
(3) Hanke korras valitud jäätmevedaja sõlmib lepingu kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad.
(4) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Sel juhul tuleb jäätmemahutitena kasutada standardseid konteinereid ja nende tühjendamine toimub vastavalt korra lisas 1 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele.
(5) Kui jäätmevaldajad soovivad kasutada ühist jäätmemahutit, on nad kohustatud sõlmima vastava kirjaliku lepingu ning taotlema eelnevalt vastava kirjaliku loa vallavalitsuselt. Ühist kogumismahutit kasutavad kinnistud loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
§ 13. Ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine
(1) Vallavalitsusel on õigus võtta vedajalt ennetähtaegselt ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks, kui esineb vähemalt üks alljärgnev asjaolu:
1) vedaja ei ole pöördunud käesoleva korra paragrahvi 12 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul valla ja vedaja vahelise lepingu sõlmimiseks valla poole;
2) vedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates valla ja vedaja vahelises lepingus sätestatud kuupäevast;
3) vedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt valla ja vedaja vahelises lepingus sätestatud jäätmete vedamise alustamise kuupäevale eelnevaks päevaks;
4) vedaja on kolmel korral jätnud jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata;
5) vedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valla ja vedaja vahelist lepingut;
6) vedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse paragrahvi 1201 alusel.
(2) Kui esineb vähemalt üks lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab sellest vallavalitsus koheselt vedajat ning nõuab temalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Vedaja peab selgituse esitama kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest.
(3) Kui vedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole esitatud asjaolud piisavalt kaalukad, et need õigustaksid vedaja toimepandud lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse äravõtmise enne tähtaja lõppu.
(4) Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avaliku hanke tulemusena väljaselgitatud uus vedaja alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist.
§ 14. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine
(1) Rõuge valla korraldatud jäätmeveopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigustaotleda Rõuge vallavalitsusest luba harvemaks tühjendussageduseks kui on sätestatud vastavates määrustes või luba tema erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumise vabastamise kohta teatud tähtajaks.
(2) Jäätmevaldaja poolt esitatud taotlust menetleb vallavalitsus haldusmenetluse seadusega sätestatud tingimustel ja korras vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud korrale. Vallavalitsus vormistab vastavad taotlusvormid.
(3) Vallavalitsus lähtub harvema tühjendussageduse ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks teatud tähtajaks otsuse tegemisel järgmistest mõjuvatest põhjusest:
1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
2) jäätmevaldaja elab ajutiselt väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda ja esitab kehtiva lepingu teisest elukohast.
3) jäätmeid tekib vähesel määral
4) majapidamist ei kasutata alalise elukohana
(4) Jäätmevaldaja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise teatud tähtajaks või tema taotluse tagasilükkamise otsustab vallavalitsus korraldusega. Taotluse tagasilükkamine peab olema põhjendatud.
(5) Vallavalitsus teavitab jäätmekäitlusettevõtet veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga erandkorras vabastatud jäätmevaldajatest ja tähtajast, millal on nimetatud jäätmevaldaja vabastatud korraldatud olmejäätmete veoga liitumisest.
(6) Vallavalitsus võib lõpetada ennetähtaegselt erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldajale tehtud otsuse või ühismahuti kasutamise õiguse kui selgub, et jäätmevaldaja on esitanud valeandmeid ja tema tegutsemine ei vasta korraldatud jäätmeveoga erandkorras vabastamise taotlusele.
7. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 15. Korraldatud jäätmeveo rakendamine
Korraldatud jäätmeveo rakendamine algab pärast Rõuge valla poolt jäätmeseaduse paragrahvi 67 järgi korraldatud jäätmeveoks jäätmevedaja valikuks teenuste kontsessiooni korraldamist, tulemuste kinnitamist ja lepingu sõlmimist ning jäätmevedajale Keskkonnaameti poolt jäätmeloa väljastamist.
§ 16. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Rõuge Vallavolikogu 17.12.2007 määrus nr 27 "Rõuge valla korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord".
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Karel Saarna
Volikogu esimees
Lisa Taotluse vorm
Facebook
X.com