Tori valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri
Vastu võetud 19.12.2024 nr 75
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 18 lõigete 1 ja 3 ning § 34 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala ja mõisted
(1) Käesolev määrus sätestab Tori valla haldusterritooriumil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise, kasutamise ning vee-ettevõtja veevarustuse ja reovee ning sademevee, drenaaživee ja muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise korra ja tingimused.
(2) Määruses kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseadustiku, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning nende rakendusaktides sätestatud tähenduses.
(3) Lisaks kasutatakse määruses järgmisi mõisteid:
1) avalik veevõtukoht – ühisveevärgile paigaldatud isesulguva veejoaga veepost joogivee võtuks;
2) kanaliseerimine – reovee ärajuhtimine reovee kanalisatsiooni või sademevee ärajuhtimine sademevee kanalisatsiooni kaudu;
3) liitumine – tarbimiskoha veevärgi ja/või kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgiga ja/või -kanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja/või reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
4) maakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne tarbimiskoha veevärki;
5) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub tarbimiskohtade veega varustamine või tarbimiskohtadelt reovee ning sademevee kanaliseerimine;
6) sademevesi – loodusliku päritoluga ühiskanalisatsiooni juhitav sademe- ja drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi või vesi, mis ei ole reovesi;
7) sisendustoru – tarbimiskoha veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
8) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjas asuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
9) ühendustoru – tarbimiskoha veevärki veega varustav või tarbimiskoha kanalisatsioonist reovett ja sademevett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
10) ühiskanalisatsioon – reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks ning sademevee ärajuhtimiseks rajatud ehitiste, rajatiste ja seadmete süsteemid, ühisreoveekanalisatsiooni kaudu juhitakse ära ning puhastatakse reovesi ja ühissademeveekanalisatsiooni kaudu juhitakse ära sademevesi;
11) ühisveevärk – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega.
§ 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine
(1) Vee-ettevõtja on kohustatud tagama kohaliku omavalitsuse kehtestatud tegevuspiirkondades ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga kaetud alal asuvale tarbijale joogivee ühisveevärgi kaudu kuni liitumispunktini ning vastu võtma reovett. Kui sademeveekanalisatsioon on määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks, peab vee-ettevõtja tagama sademevee vastu võtmise. Ühisveevärgi vee kvaliteet peab vastama seaduse alusel kehtestatud kvaliteedinõuetele. Kui vee-ettevõtjaga ei ole kokku lepitud teisiti, siis reo- ja sademevee saasteainete sisaldus ei tohi ületada käesoleva määruse §-s 16 kehtestatud piirväärtusi.
(2) Tarbija peab lubama vee-ettevõtja volitatud esindajal teostada kontrolli tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni rajamise ja kasutamise nõuete täitmise üle.
(3) Kõigil juhtudel, kus määrus annab vee-ettevõtjale õiguse tarbijale vee andmise ja/või tarbimiskoha reovee ning sademevee kanaliseerimise peatamiseks, piiramiseks või katkestamiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest tarbijale põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimine taastatakse pärast peatamise, piiramise või katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude hüvitamist, juhul kui peatamine, piiramine või katkestamine toimus tarbija süül.
(4) Tarbijale vee andmise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise peatamine võib toimuda pärast tarbija sellekohast kirjalikku teavitamist. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas määruses toodule on vee-ettevõtjal õigus tarbijatele vee andmine ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimine peatada ette teatamata.
(5) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud otsese kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 toodud juhtudel.
(6) Vee-ettevõtja ei vastuta tarbijale vee andmise ja/või reovee ning sademevee vastuvõtu peatamisest, piiramisest või katkemisest põhjustatud võimalike kahjude eest järgmistel juhtudel:
1) loodusõnnetuse korral;
2) energiavarustuse katkemisel;
3) veevärgi või kanalisatsiooni rajatise avarii korral;
4) vajadusel suurendada vee andmist tulekahju kohtadele;
5) tarbija enda tegevuse tõttu;
6) kui ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reoainesisaldus ületas piirväärtusi ja selle kohta puudus eelnev kokkulepe vee-ettevõtjaga;
7) valingvihmadest, pikaajalistest vihmadest ja lumesulamisveest tingitud ühiskanalisatsiooni ülekoormuse ja üleujutuste korral;
8) ühissademeveekanalisatsiooni puudumise korral tarbija tarbimiskohal allpool ühiskanalisatsiooni paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade ühiskanalisatsiooni kaudu üleujutuse korral.
(7) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja/või reovee ning sademevee ära juhtimise katkemisel teostab tarbija veega varustamist ja/või reovee ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja.
(8) ) Juhul kui reovee vastuvõtu peatamine, piiramine või katkestamine oli põhjustatud valingvihmast, pikaajalisest vihmast või lumesulamisveest tingitud reoveekanalisatsiooni ülekoormusest või üleujutusest, kompenseerib vee ettevõtja tarbijale kanalisatsiooniteenuse kulu juhtumi kestvuse ulatuses.
(9) Isikule, kes asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või suurem, kuid kellel puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooni teenusega ühiskanalisatsiooni puudumise tõttu, on vee-ettevõtja kohustatud korraldama vee-ettevõtja kulul purgimisteenuse isiku nõudmisel kaks korda ühes kalendrikuus. Purgimisteenuse korraldamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses (edaspidi ÜVVKS) sätestatud korras alates 01.01.2025.
2. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine
§ 3. Liitumispunkt
(1) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga, millega määratakse ühtlasi ära ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vaheline piir. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni osa.
(2) Liitumispunkti määrab vee-ettevõtja selliselt, et see asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata nimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja tarbimiskoha omaniku kokkuleppel vastavalt ÜVVKS-le.
§ 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine ja liitumispunkti tehnilised nõuded
(1) Vee-ettevõtja peab lubama ühendada tarbimiskoha veevärgi ühisveevärgiga, reoveekanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga ning sademevee kanalisatsiooni ühissademeveekanalisatsiooniga ÜVVKS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.
(2) Tarbimiskoha omanikul on kohustus liituda olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas märgitud tähtaja jooksul, kui selleks on välja ehitatud liitumispunkt. Kui arendamise kavas ei ole liitumistähtaega märgitud, on kohustus liituda nelja aasta jooksul tarbimiskoha liitumispunkti valmimisest arvates.
(3) Liitumispunkti tehnilised nõuded:
1) ühisveevärgi liitumispunktiks on üldjuhul maakraan;
2) ühiskanalisatsiooni liitumispunktiks on üldjuhul vaatluskaev;
3) veerõhu liitumispunktis määrab vee-ettevõtja lähtudes piirkonna valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Vähim tagatud veerõhk on Sindi linnas, Sauga alevikus ja Tammiste külas kuni viie korruselises hoones 30 meetrit veesammast ja muudes piirkondades 20 meetrit veesammast. Suurema veerõhu vajaduse tagab tarbija omal kulul rajatava rõhutõste seadmega;
4) torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja reovee ning sademevee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks tarbimiskoha poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga tarbimiskoha reovee ning sademevee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb reovee ning sademevee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada tarbimiskoha omanikul oma seadmetega ja oma kulul.
(4) Liitumispunkti projekteerimise ja ehitamise tehnilised täpsemad nõuded kirjeldatakse vee-ettevõtja veebilehel.
§ 5. Tehniliste tingimuste väljastamine ja taotluse läbivaatamine
(1) Vee-ettevõtja väljastab tehnilised tingimused, mis on ehitusprojekti või detailplaneeringu koostamise aluseks tarbimiskoha liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
(2) Vee-ettevõtja vaatab esitatud taotluse läbi 30 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest. Vee-ettevõtja võib vajadusel pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni 15 kalendripäeva, teatades sellest enne 30 kalendripäeva möödumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlejale.
(3) Taotluses ja taotluse lisades puuduste ilmnemisel määrab vee-ettevõtja mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. Puuduste mittekõrvaldamisel on vee-ettevõtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata, teatades sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlejale.
(4) Vee-ettevõtja ei väljasta tehnilisi tingimusi, kui taotlus ei sisalda nõutud andmeid ja taotleja ei ole vee-ettevõtja antud mõistliku aja jooksul tehniliste tingimuste väljastamiseks andmeid esitanud.
(5) Taotluse menetlemata jätmine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see peab sisaldama taotluse menetlemata jätmise põhjendust.
(6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tehnilistes tingimustes määratakse:
1) võimalikud ühenduskohad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks;
2) tehnilised erinõuded;
3) veetarbimise lubatud keskmine ööpäevane ja arvutuslik vooluhulk;
4) ära juhitava vee keskmine ööpäevane ja arvutuslik vooluhulk, reostusnäitajate lubatud piirväärtused ja nõuded ärajuhtimisrežiimi kohta.
(7) Tehniliste tingimuste kehtivusaeg on 2 (kaks) aastat.
(8) Tehniliste tingimuste kehtivusaja möödumisel on õigus taotleda tehniliste tingimuste kehtivusaja pikendamist.
§ 6. Nõuded liitumisettepanekule
(1) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga teeb tarbimiskoha omanik või volitatud isik (edaspidi liituja) vastava ettepaneku vee-ettevõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Liitumisettepanek peab sisaldama alljärgnevaid andmeid:
1) liituja ees- ja perekonnanime, isikukoodi, elukoha aadressi, telefoni numbrit, e-posti aadressi või juriidilise isiku nime, registrikoodi, asukoha aadressi, ettepaneku allkirjastanud esindaja ees- ja perekonnanime, allakirjutamise õiguslikku alust, telefoni numbrit, e-posti aadressi;
2) tarbimiskoha(-kohtade) kinnisasja aadressi.
(3) Liitumisettepanekule lisatakse:
1) vajadusel tarbimiskoha kinnisasja(de) omaniku(e) volikiri;
2) vee-ettevõtja poolt kooskõlastatud veevarustuse ja/või kanalisatsiooni projekt, millele on antud ehitusluba;
3) rajatiste ehitamise vajaduse korral pädeva ehitaja hinnapakkumine, välja arvatud kui liituja soovib ehitushanke korraldamist vee-ettevõtja poolt.
(4) Vee-ettevõtja võib nõuda täiendavaid andmeid või selgitusi, kui need on vajalikud ettepaneku läbivaatamiseks ja liitumislepingu koostamiseks ning vee-ettevõtjal puuduvad võimalused andmete saamiseks avalikest registritest.
§ 7. Liitumisettepaneku läbivaatamise kord
(1) Vee-ettevõtja vaatab liitumisettepaneku läbi 5 tööpäeva jooksul selle saamisele järgnevast tööpäevast arvates.
(2) Kui liitumisettepanek on puudustega, annab vee-ettevõtja liitujale teada puuduste kõrvaldamise vajadusest, sh kirjeldab vajadusel puuduste sisu, ja annab nende kõrvaldamiseks aega vähemalt 15 tööpäeva.
(3) Tähtaja möödudes ja puuduste kõrvaldamata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus liitumisettepaneku menetlus lõpetada. Lõpetamisteade esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul ettepaneku saamisest.
§ 8. Liitumislepingu sõlmimisele eelnevad tegevused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste rajamisel
(1) Vee-ettevõtja viib liituja soovil läbi ehitushanke hiljemalt 30 päeva jooksul ja informeerib hanke tulemustest 3 tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Liituja teatab oma otsusest sõlmida liitumisleping vastavalt hanke tulemustele 10 tööpäeva jooksul pärast hanke tulemuste kättesaamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Kui liituja on koos liitumisettepanekuga esitanud määruse § 6 lõike 3 punkti 3 kohase pädeva ehitaja hinnapakkumise, loeb vee-ettevõtja selle liituja nõusolekuks ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajatiste ehituslepingu ja liitumislepingu sõlmimisel.
(3) Vee-ettevõtja korraldab vajadusel isikliku kasutusõiguse seadmise. Liitumislepingut ei sõlmita, kui puudutatud kinnisasja omanik ei nõustu isikliku kasutusõiguse seadmisega.
§ 9. Liitumislepingu sõlmimine ja lõpetamine
(1) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga sõlmivad tarbimiskoha omanik ja vee-ettevõtja liitumislepingu. Liitumislepingu vormi kehtestab vee-ettevõtja.
(2) Liitumisleping sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis liitumisettepaneku alusel.
(3) Liitumisleping sõlmitakse 10 kalendripäeva jooksul arvates nõuetekohase liitumisettepaneku saamisest ja eeltegevuste täitmisest.
(4) Liitumislepingus sätestatakse vähemalt:
1) viited dokumentidele, mille alusel korraldab vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatise ehitustööde teostamise;
2) liitumistasu suurus ja tasumise kord;
3) liitumispunkti asukoht (kohad);
4) liitumispunktides tagatav maksimaalne vooluhulk l/s;
5) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamisel ehitiste valmimise tähtaeg;
6) vee-ettevõtja ja liituja muud õigused ning kohustused.
(5) Liitumislepingu lõppemise alused:
1) juriidilisest isikust lepingupartneri lõpetamisel ilma õigusjärglaseta;
2) füüsilisest isikust lepingupartneri surma korral, välja arvatud juhul, kui pärija võtab üle liitumislepingust tulenevad liituja õigused ja kohustused.
(6) Liitumislepingu ennetähtaegse lõpetamise alused:
1) liituja võib liitumislepingu üles öelda, teatades sellest vee-ettevõtjale kirjalikult taasesitatavas vormis vähemalt 15 kalendripäeva ette;
2) vee-ettevõtja võib liitumislepingu üles öelda, teatades sellest liitujale kirjalikult taasesitatavas vormis vähemalt 15 kalendripäeva ette, kui liituja ei täida liitumislepingust tulenevaid liituja kohustusi ning vee-ettevõtja on teda eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis hoiatanud ja liituja ei täida liitumislepingust tulenevaid kohustusi hoiatuses märgitud tähtajaks.
(7) Liitumislepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasub liituja vee-ettevõtjale lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni tehtud ehitustööde ja ehitustööde lõpetamisega seotud kulud ning liitujale liitumislepingu täitmiseks tehtud kulutusi vee-ettevõtja ei hüvita.
§ 10. Liitumistasu ja tasumise kord
(1) Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast. Vee-ettevõtja koostab ja kooskõlastab liitumistasu arvutamise metoodika lähtudes ÜVVKS-s sätestatust. Vee-ettevõtja avalikustab liitumistasu arvutamise metoodika pärast kooskõlastuse saamist oma veebilehel.
(2) Liitumistasu tasutakse vee-ettevõtja esitatud arvel näidatud kuupäevaks. Liitumistasu mittetähtaegsel tasumisel on vee-ettevõtjal õigus nõuda viivist 0,05% päevas tähtajaks tasumata liitumistasu summalt.
(3) Ehitusleping sõlmitakse pärast liitumistasu laekumist vee-ettevõtja pangakontole.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda liitujalt täiendavat liitumistasu liituja kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimuste muutumise korral või muul ehitamisega seotud juhul, kui vee-ettevõtjale kaasnevad sellega lisakulutused.
(5) Kui ühisveevärk või -kanalisatsioon on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu sõlmimist ja vastava liitumistasu või iga-aastase osamakse tasumist varem liitumistasu tasunud isikule proportsionaalse osa tasutud liitumistasust. Liitumistasu tagastamisel ei tasuta intresse või muid hüvitisi.
§ 11. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine
(1) Torustike, sealhulgas veemõõdusõlm, ehitamise korraldab omal kulul liituja seaduses ja vee-ettevõtja tehnilistes nõuetes sätestatud korras.
(2) Liitujal on õigus tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni torustikud ühendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikega, kui liituja on täitnud liitumislepingust tulenevad kohustused ja kooskõlastanud vee-ettevõtjaga kaevetööd.
(3) Liituja teavitab vee-ettevõtjat ühenduse teostamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 3 tööpäeva enne ühendamist.
(4) Vee-ettevõtja avab tarbimiskoha veeühenduse seejärel, kui sõlmitud on teenuse osutamise leping ja paigaldatud on veearvesti. Veearvesti paigaldatakse vee-ettevõtja kulul.
3. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine
§ 12. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumine ning piirväärtusi ületava reostuse eest võetava tasu arvutamine
(1) Vee-ettevõtja võib tarbijalt võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasusid ÜVVKS sätestatud korras.
(2) Käesoleva määruse § 2 lõikes 9 nimetatud isikule rakendatakse purgimisteenuse osutamisel sama kuupmeetripõhist tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, mis kehtib selles tegevuspiirkonnas ühiskanalisatsiooniga ühendatud tarbijale.
(3) Veevarustuse ja reo- ja sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste tasud kehtestatakse vastavalt ÜVVKS-s sätestatule.
(4) Tarbija tasub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste eest vee-ettevõtjale vastavalt nende vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingule.
(5) Vee-ettevõtja võib kehtestada piirväärtusi ületava reostuse tasu, millega tagatakse ühiskanalisatsioonist väljuva heitvee vastavus veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni rajatiste tõrgeteta toimimine. Piirväärtusi ületava reostuse tasu rakendatakse käesoleva määruse § 16 lõikes 2 sätestatud reostusnäitaja/saasteaine sisalduse piirväärtuse ületamisel järgmiselt:
1) piirväärtusi ületava reostuse eest võetava tasu määr vastab kahekordsele reovee või sademevee kanaliseerimise teenustasule kuus;
2) piirväärtusi ületava reostuse tasu rakendatakse alates piirväärtuse ületamise tuvastamise kalendrikuu esimesest kuupäevast kuni järgmise proovivõtu kuu esimese kuupäevani.
§ 13. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
(1) Ühisveevärgil asuvast tuletõrje veevõtukohast kasutatakse vett tuleohutuse seaduses sätestatud korras. Päästesündmuste lahendamiseks, veevõtukoha katsetamiseks, avaliku korra tagamiseks või õppuseks ühisveevärgil asuvast tuletõrje veevõtukohast võetud sihtotstarbeliselt kasutatava vee kulu kajastatakse ühisveevärgi teenuse hinnas.
(2) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt ühiskanalisatsiooni abil sademevee ärajuhtimiseks ning puhastamiseks sõlmib maa omanik või valdaja vee-ettevõtjaga sellekohase teenuse osutamise lepingu, kus sätestatakse muu hulgas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise kord ja selle eest makstav tasu käesoleva määruse § 12 sätestatud hinnaregulatsiooni järgi.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepinguga, mille üks pool on kohaliku omavalitsuse üksus, vee-ettevõtjale määratud tasu ei kata selle teenuse osutamiseks vajalikke kulusid täies ulatuses, kajastatakse lepinguga katmata kulud proportsionaalselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnas.
§ 14. Joogivee andmise ning selle katkestamise ja taastamise kord
(1) Ühisveevärk on ette nähtud tarbijate varustamiseks joogiveega, mille kvaliteet peab vastama õigusaktiga kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele, samuti vee võtmiseks kahjutule tõrjumisel ja ühisveevärgile paigaldatud isesulguva veejoaga avalike veepostide veega varustamiseks.
(2) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuete täitmisel ning analüüsimeetodite valikul lähtub vee-ettevõtja veeseaduses sätestatud nõuetest. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest tarbija veevärgis.
(3) Vee-ettevõtja võib ühisveevärgi joogivee kasutamist kastmiseks piirata, kui see põhjustab häireid tarbijate joogiveega varustamisel.
(4) Tuletõrjehüdrantidest võib muuks otstarbeks, kui kahjutule tõrjumiseks, vett kasutada vaid vee-ettevõtja kirjalikul loal.
(5) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada nendeks töödeks nõutavat pädevust omav ettevõtja. Sisendustorul ei tohi olla enne veearvestit veevõttu võimaldavat ühendust.
(6) Tarbija peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.
(7) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab tarbija sellest kohe teatama vee-ettevõtjale.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja volitatud esindaja sellekohase akti. Akti alusel on vee-ettevõtjal õigus peatada vee andmine tarbimiskohale käesoleva paragrahvi lõikes 6 nõuete eiramisel tarbija poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust kohe, ilma eelteateta ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nõuete eiramisel vastavalt käesoleva määruse § 2 lõike 6 punktile 5.
(9) ) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi avarii kõrvaldamise ajal ja muudel juhtudel, mis ei sõltu tema tegevusest, kuid on vajalikud ühisveevärgi rajatiste nõuetekohaseks töötamiseks, piirata tarbijale vee andmist või nimetatud tegevused katkestada. Avariiliste tööde puhul teavitatakse tarbijaid pärast tööde alustamist koheselt vee-ettevõtja veebilehe ja sotsiaalmeedia kaudu. Plaaniliste tööde puhul teavitatakse mõjutatud tarbijaid vähemalt kolm kalendripäeva ette teabevahendite kaudu, milleks on kohalik ajaleht, vee-ettevõtja veebileht ja sotsiaalmeedia ning e-kiri lepingupartneritele. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul tarbijatele vee andmise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.
(10) Veekatkestuse korral üle kuueteistkümne tunni tagab vee-ettevõtja tarbijate veega varustamiseks ajutise veevõtu võimaluse.
§ 15. Reovee ning sademevee ärajuhtimise ning selle katkestamise ja taastamise kord
(1) Tori vallas on lahkvoolne ühiskanalisatsioon ning ette nähtud:
1) reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks;
2) sademevee kanalisatsiooni puhul ainult sademevee kanaliseerimiseks.
(2) Reovett võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vee-ettevõtjaga kirjalikul kokkuleppel ettevõtjad ainult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas näidatud kohtades. Tekkekohast ära veetud reovee ühiskanalisatsiooni laskmise kohtade (purgimiskohad) hooldust korraldab vee-ettevõtja.
(3) Ühiskanalisatsioonisüsteemi kuuluvate sademevee torustike, -kraavide ja drenaažisüsteemide korrashoiu tagab vee-ettevõtja sademe- ja drenaaživee takistusteta äravooluks. Vee-ettevõtja korraldab:
1) kraavide niitmist ja puhastamist vähemalt üks korda aastas vegetatsiooniperioodil;
2) truupide puhastamist;
3) drenaažisuudmete puhastamist ja korrastamist;
4) restkaevude, välja arvatud nende ümbruse, puhastamist;
5) sademevee torustike hooldust.
(4) Ühisreoveekanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.
(5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett ning sademevett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid, raskemetalle;
5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.
(6) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40°C ja pH madalam kui 6,0 ning kõrgem kui 9,0.
(7) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta mistahes kujul olme-, ehitus- või tootmisjäätmeid, lund ja lokaalsetes puhastites purustatud jäätmeid.
(8) Reovee ja sademevee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.
(9) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reo- ja sademevett, mis sisaldab valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud nõuete piirväärtusi ületavate ohtlike ainete kohta ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees ning sademevees või mille kohta ei ole teenuse osutamise lepingus toodud vastuvõtutingimusi.
(10) Vee-ettevõtjal on õigus kanalisatsiooni avarii kõrvaldamise ajal ja muudel juhtudel, mis ei sõltu tema tegevusest, kuid on vajalikud ühiskanalisatsiooni rajatiste nõuetekohaseks töötamiseks, piirata tarbijatelt reo- või sademevee vastuvõtmist ühiskanalisatsiooni või nimetatud tegevused katkestada. Avariiliste tööde puhul teavitatakse tarbijaid pärast tööde alustamist koheselt vee-ettevõtja veebilehe ja sotsiaalmeedia kaudu. Plaaniliste tööde puhul teavitatakse mõjutatud tarbijaid vähemalt kolm kalendripäeva ette teabevahendite kaudu, milleks on kohalik ajaleht, vee-ettevõtja veebileht ja sotsiaalmeedia ning e-kiri lepingupartneritele. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul tarbijatelt reo- või sademevee vastuvõtmise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.
§ 16. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate piirväärtused
(1) Vee-ettevõtja on kohustatud tarbijalt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud piirväärtusi, ja reovett, milles sisalduvate reoainete piirväärtused ei ole määrusega kehtestatud, arvestusega, et ühiskanalisatsioonist väljuv heitvesi vastaks veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjustaks ühiskanalisatsiooni toimimist.
(2) Reoainete kontsentratsioonide piirväärtused reovees on järgmised:
Piirväärtused
| Reostusnäitaja/saasteaine sisaldus | Tähis | Mõõtühik | Piirväärtus |
| Vesinikeksponendi minimaalne suurus | pHmin | pH-ühik | 6,00 |
| Vesinikeksponendi maksimaalne suurus | pHmax | pH-ühik | 9,00 |
| Heljum | HA | mg/l | 1300,00 |
| Orgaanilised ained ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul | BHT7 | mg/l | 1600,00 |
| Keemiline hapnikutarve | KHT | mg/l | 2500,00 |
| Fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks | Püld | mg/l | 30,00 |
| Naftasaadused | NAFTA | mg/l | 5,00 |
| Lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks | Nüld | mg/l | 90,00 |
| Polaarsed süsivesinikud (rasvad) | mg/l | 50,00 | |
| Ohtlikud ained | vastavalt õigusaktides toodud piirväärtustele |
(3) Sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l ja hõljuvainete sisalduse piirväärtuseks 40 mg/l .
(4) Juhul kui reostusnäitajad ületavad lubatud piirväärtusi, tuleb reo- ja sademeveed eelnevalt puhastada lokaalsetes puhastites vähemalt lubatud väärtuseni.
(5) Tänavate puhastamisel tuleb rakendada kuivpuhastust vältimaks reostuse kandumist sademevee süsteemi (kraavid ja restkaevud) kaudu keskkonda.
§ 17. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee nõuetele vastavuse hindamine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus etteteatamata kontrollida tarbimiskohast ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ja sademevee reoainesisaldust.
(2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastatust kontrollitakse vee-ettevõtja ja tarbija vahel kokkulepitud liitumispunktis. Kui kontrollproovi võtmine liitumispunktist ei ole võimalik, võetakse proov lähimast proovivõtmiseks sobivast kohast.
(3) Kui tarbimiskohas on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, kuid ühine veevarustussüsteem, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele.
(4) Proovivõtu sagedus ja reoainete loetelu proovivõtus määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reo- ja sademevee reostuse iseloomust. Reostuse iseloomu ja reoainete loetelu määramiseks on vee-ettevõtja esindajal õigus tutvuda tarbija tootmistehnoloogiaga, tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Tarbija on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema tarbimiskohal kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest (sh bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest).
(5) Avariijuhtudel, mis põhjustasid reovee või sademevee reoainete kontsentratsiooni tõusu, samuti ohtlike ainete sattumisel ühiskanalisatsiooni, on tarbija kohustatud viivitamata teatama nimetatud juhtumist vee-ettevõtjale.
(6) Proove võtab vee-ettevõtja atesteeritud proovivõtja tarbija esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.
(7) Vee-ettevõtja ei pea teatama tarbijale reo- ja sademevee kontrollproovi võtmise aega, kui:
1) vee-ettevõtja tagab, et proovi võtab ja analüüsib erapooletu kolmas isik või proovivõtmise juurde on kutsutud erapooletu esindaja, kes kinnitab oma kohalolekut allkirjaga proovivõtuprotokollis;
2) proovi viivitamatu võtmine on vajalik võimaliku kahju ennetamiseks, vältimiseks või selle tekkepõhjuste väljaselgitamiseks.
(8) Proov võetakse punktproovina järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.
(9) Tarbijal on õigus valida atesteeritud proovivõtja ja tellida temalt oma kulul täiendav proov, kusjuures proovid peavad olema võetud paralleelproovidena ka vee-ettevõtja poolt. Reostusnäitajate määrangul võetakse aluseks tarbija poolt valitud ja tema kulul tellitud veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumi analüüsitulemused.
(10) Ühisreoveekanalisatsiooni juhitud reovesi ja ühissademeveekanalisatsiooni juhitud sademevesi peab vastama neile kehtestatud saastenäitajate piirväärtustele igal ajahetkel.
(11) Ühiskanalisatsiooni juhitav reo- ja sademevesi loetakse ajutiselt nõuetele mittevastavaks, kui võetud punktproovi ohtlike ainete sisaldus või muud saastenäitajad ületavad käesoleva määruse § 16 lõike 2 ja 3 piirväärtusi. Reo- ja sademevesi loetakse püsivalt nõuetele mittevastavaks, kui viiest punktproovist neljas proovis ületab uuritava aine sisaldus käesoleva määruse § 16 lõike 2 ja 3 alusel kehtestatud piirväärtusi. Nimetatud proovid peavad olema võetud kõige sagedamini kahepäevase vahega ning kõige harvemini üks kord kuus.
(12) Kui ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevesi on ajutiselt nõuetele mittevastav, on vee-ettevõtjal õigus võtta tarbijalt piirväärtusi ületava reostuse tasu käesoleva määruse § 12 lõike 5 punkti 1 alusel.
(13) Kui ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevesi on püsivalt nõuetele mittevastav on vee-ettevõtjal õigus võtta tarbijalt piirväärtusi ületava reostuse tasu § 12 lõike 5 punkti 1 alusel ning lõpetada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine sellele tarbijale ÜVVKS § 41 kohaselt.
(14) Vee-ettevõtjal on õigus lisaks piirväärtusi ületava reostuse tasule nõuda kahjustuste ja ülemäärase saaste likvideerimiseks tehtud kulutuste hüvitamist juhul, kui piirväärtust ületava reovee või sademevee või kontsentreeritud saaste ühiskanalisatsiooni juhtimisega kahjustati ühiskanalisatsiooni rajatisi või saastati ülemääraselt looduskeskkonda.
(15) Juhul kui piirväärtusi ületava reo- või sademevee juhtimisel ühiskanalisatsiooni pidi vee-ettevõtja tasuma keskkonnatasusid kõrgendatud määra järgi, on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbijalt hüvitist keskkonnatasude kõrgendatud määra osas.
§ 18. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseaduslik kasutamine
(1) Ebaseaduslikuks veekasutuseks ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmiste rikkumistega:
1) veekasutuse ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud liitumislepingut või teenuse osutamise lepingut;
2) sulguritele või vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on rikutud või eemaldatud, välja arvatud käesoleva määruse § 21 lõikes 8 toodud juhul;
3) joogi- või reoveearvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud;
4) vee- või reoveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustikule vee-ettevõtja paigaldatud sulgur;
6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud maakraan või muu ühendus;
7) tarbimiskoha veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
8) reovett juhitakse sademevee kanalisatsiooni või sademevett juhitakse reovee kanalisatsiooni;
9) toimub mistahes muu tegevus, mille eesmärk on kasutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust selle eest kehtestatud tasu maksmata.
(2) Ebaseadusliku veekasutamise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt ning tarbimiskohale vee andmise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja peatada ette teatamata. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud plommide asendamise eest tasub tarbija.
(3) Ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu ning maksumuse määramisel lähtutakse õigusaktidega kehtestatud korrast.
§ 19. Keelatud ühendused
(1) Tarbimiskoha veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda võrgu mistahes rõhu korral). Tarbimiskoha veetorustik peab olema kaitstud sinna kõrgetemperatuurilise vee või auru sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks.
(2) Keelatud ühendusteks on ka:
1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse tarbimiskoha veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
2) tarbimiskoha veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
3) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist ühissademeveekanalisatsiooni;
4) ühendused, mis võimaldavad sademevee juhtimist ühisreoveekanalisatsiooni.
(3) Keelatud ühenduse tuvastamisel koostab ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik sellekohase akti.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja vee andmise tarbija tarbimiskoha torustikku ette teatamata peatada. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja reovee ning sademevee kanaliseerimise peatada vastavalt määruse § 2 lõike 6 punktile 5.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaste keelatud ühenduste ilmsiks tulekul tasub tarbija vee-ettevõtjale hüvitust vastavalt määruse § 18 lõike 3 toodud arvutuskorrale.
§ 20. Ajutised torustikud
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuse osutamise lepingu alusel.
(2) Ajutisi vee- ja/või kanalisatsioonitorustikke või teisi äravoolusüsteeme on lubatud ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehniliste tingimustega. Ehitusvee juhtimisel ühiskanalisatsiooni peab tarbimiskohale olema paigaldatud liivapüüdur.
(3) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab ja kannab nendega seotud kulud tähtajalise teenuse osutamise lepingu taotleja.
(4) Liitumispunktiks ajutise torustiku või äravoolusüsteemi ja ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.
(5) Ajutiste torustike kohta kehtivad määruses tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja tarbija kohustused. Ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.
(6) Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb tähtajalise teenuse osutamise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada omal kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm koos veearvestiga.
§ 21. Nõuded tarbimiskoha veevärgile ja kanalisatsioonile
(1) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja kehtestatud nõuetega.
(2) Tarbimiskoha omanik ja tarbija on kohustatud:
1) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks nõutavat pädevust omavaid ettevõtjaid;
2) tagama tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse käesoleva määrusega ning teiste selle kohta käivate nõuetega;
3) kasutama tarbimiskoha veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste tarbijate veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste tarbijate teenuse osutamise lepingu järgsete nõuete täitmine;
4) lubama vee-ettevõtja volitatud esindajal kontrollida tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni rajamise ning kasutamise nõudeid ja tagama juurdepääsu tarbimiskohale.
(3) Vee-ettevõtja võib peatada vee andmise tarbimiskohale või tarbimiskoha kanaliseerimise vastavalt määruse § 2 lõike 6 punktile 5:
1) kui rikutakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1-3 sätestatud nõudeid;
2) kui tarbija ei ole taganud käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 kohast juurdepääsu.
(4) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on tarbijal lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma tarbimiskoha maakraan, kui on ilmnenud leke tarbimiskoha sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.
(5) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada tarbimiskoha veevärki või kanalisatsiooni teiste tarbimiskohtade veega varustamiseks või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle tarbija kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud otsene kahju.
(6) Vee-ettevõtjal on õigus tarbimiskoha veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur.
(7) Tarbija vastutab tarbimiskoha veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.
(8) Tarbija võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.
(9) Kanalisatsiooni ühendustorustik peab olema ventileeritud läbi tarbimiskoha kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. Vee-ettevõtja ei vastuta ebapiisavalt ventileeritud tarbimiskoha kanalisatsioonist tingitud lõhnahäiringute eest.
4. peatükk Vee, reovee ja sademevee mõõtmine ja arvestamine
§ 22. Joogivee mõõtmise kord
(1) Tarbimiskoha veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud tarbimiskoha veemõõdusõlmega.
(2) Tarbimiskoha piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Tarbija võib taotleda kahte või enamat liitumispunkti ja veemõõdusõlme, kui ta kannab liitumispunkti ehitusega seotud kulud.
(3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus kohe pärast sisendustoru suubumist tarbimiskohale.
(4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui:
1) tarbimiskoha hoones puudub selleks võimalus;
2) tarbimiskoht on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine.
(5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele.
(6) Tarbija peab tagama nõuetekohase veemõõdusõlme. Selle puudumisel on vee-ettevõtjal õigus teenuse osutamine peatada.
(7) Veearvesti paigaldab oma kulul vee-ettevõtja tähtajatult tarbija nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul pärast teenuse osutamise lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti taatlust. Teenuse osutamise lepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja vajadusel veearvesti.
(8) Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel tarbija vastutab nende nõuetekohase toimimise ja säilimise eest.
(9) Tarbija peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;
2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
5) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.
(10) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul. Tarbija hüvitab vee ettevõtjale tekitatud otsesed kahjud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud tarbijast, asendab vee ettevõtja arvesti tasuta.
(11) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 9 punktides 3-5 sätestatud nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus peatada vee andmine tarbimiskohale vastavalt määruse § 2 lõike 6 punktile 5.
(12) Tarbija võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega.
(13) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme.
§ 23. Veearvestus
(1) Ühisveevärgist tarbijale müüdava joogivee kogust mõõdetakse tarbimiskoha veevärgi veemõõdusõlmele vee-ettevõtja paigaldatud veearvestiga.
(2) Veearvesti rikke korral, mis ei ole põhjustatud tarbijast, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(3) Kui tarbija ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada määruse § 18 lõikes 2 sätestatut määruse § 18 lõike 3 kohaselt.
(4) Kui määruse § 22 lõike 12 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja tasaarvelduse eelneva ühe kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta, kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(5) Päästeameti poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeamet, esitades vee-ettevõtjale sellekohased andmed vastavalt valdkonna eest vastutava ministri määrusele.
(6) Tarbimiskoha sisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub tarbija veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb määruse § 21 lõikest 8 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.
§ 24. Reovee ja sademevee mõõtmise kord
(1) Reovee mõõdusõlmega varustatakse tarbimiskoht määruse § 25 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel.
(2) Reovee koguse arvestuseks võib kasutada Euroopa Liidus lubatavaid ja vastavalt sertifitseeritud arvesteid. Reovee mõõdusõlme paigutusel ja ehitusel tuleb järgida konkreetse arvesti paigaldusjuhiseid.
(3) Kui tarbija ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti, ehitab reovee mõõdusõlme koos arvestiga omal kulul välja tarbija.
(4) Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja plommib vee-ettevõtja ning selle kohta koostatakse akt.
(5) Tarbija peab reovee mõõdusõlme puhul järgima määruse § 22 lõikes 9 toodud nõudeid. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus peatada reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt määruse § 2 lõike 6 punktile 5.
(6) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide rikkumisest või kaotsiminekust tuleb tarbijal kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada määruse § 18 lõike 3 kohast hüvituse nõuet.
(7) Kui vee-ettevõtja kasutab määruse § 25 lõike 1 kohast õigust reovee mõõdusõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale.
(8) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõdusõlme plomme.
§ 25. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee arvestamise kord ja sademevee koguse arvestamise metoodika
(1) Kui vee-ettevõtja ja tarbija ei ole kokku leppinud või käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, arvestatakse ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kogust tarbitava joogivee koguse alusel.
(2) Erisused reo- ja sademevee arvestamisel:
1) kui tarbimiskohal kasutatakse ühisveevärgi vett ka kastmiseks ja vee-ettevõtjaga on sõlmitud kokkulepe kastmisvee eraldi arvestamise kohta, siis ei arvestata kastmisvee kogust ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee koguse hulka;
2) tarbimiskoha veetorustiku avarii korral, juhul kui avarii tagajärjel veevärgist välja voolanud joogivesi immutati pinnasesse, on tarbijal õigus taotleda 50% ulatuses avariist tingitud vee koguse maha arvamist kanalisatsiooniteenuse mahust;
3) reovee ja purgitava reovee mõõtmist või arvutamise metoodikaid kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib ning see võimaldab kõige efektiivsemalt hinnata ühiskanalisatsiooni juhitava või purgitava reovee kogust.
(3) Kui tarbija saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ära juhitud vee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise kulud kannab tarbija ja arvesti paigaldamise ning taatlemise kulud kannab vee-ettevõtja.
(4) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus määruse § 16 lõikes 2 sätestatud korras.
(5) Kui tarbija ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada määruse § 18 lõikes 2 sätestatud sanktsioone määruse § 18 lõike 3kohaselt.
(6) Ühekordsele reovee ning sademevee ärajuhtimisele ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) arvestatakse vee kogust vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
(7) Sademevee tasu rakendumisel toimub sademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee ja drenaaživee koguse arvestus järgmise valemi alusel. Teenuse maht leitakse arvestusliku sademevee ja drenaaživee kogusena tarbija territooriumilt kogu kinnisasja territooriumi piires, võttes äravooluteguriks kõvapindadelt (katused, asfalt, betoon ja tihedate vuukidega kivisillutis) 1 ja muudelt pindadelt (muru, kruus, killustik, aed, park, katteta maa, mets jms) 0,15: Vpinnas = (kkõvapinnad × Skõvapinnad + kmuud × Smuud) × h/12, kus Vpinnas –sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuse maht (m3/kuus); Skõvapinnad – kõvapindade pindala (m2); Smuud – muude pindade pindala (m2); kkõvapinnad – äravoolutegur kõvapindadelt (k = 1); kmuud – äravoolutegur muudelt pindadelt (k = 0,15); h – Eesti keskmine aastane sademete kogus Riigi Ilmateenistuse (Keskkonnaagentuur) andmetel (h = 0,662 m/a).
§ 26. Arvlemine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest
(1) Arvlemine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest, sh vee(reovee)arvesti näidu registreerimine ja nende teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuse osutamise lepingu alusel kooskõlas määrusega. Kasutatud vee ja/või ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. Kui tarbija ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti, on veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood kalendrikuu.
(2) Kui vee-ettevõtja ja tarbija ei ole kokku leppinud teisiti, väljastab vee-ettevõtja tarbijale arve hiljemalt tarbimisperioodile järgneva kuu 7. kuupäevaks. Tarbija tasub vee-ettevõtjale arvel märgitud tähtajaks.
(3) Vee-ettevõtja poolt viivise rakendamisel ei või olla see suurem kui 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Viivist ei arvestata, kui tarbija ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.
(4) Vee-ettevõtja võib teenuse osutamise lepingu täitmise peatada kui tarbijal on kasutatud teenuste eest vee-ettevõtjale tasumata vähemalt ühe kuu arve, edastades eelnevalt asjakohase teate kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(5) Kui füüsilisest isikust tarbija on jätnud vee-ettevõtjale ettenähtud tasu tasumata, võib vee-ettevõtja peatada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise 30 päeva möödumisel teate kättesaamisest alates. Enne teenuse osutamise lepingu täitmise peatamist edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil asjakohane teade kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
§ 27. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine
(1) Vee-ettevõtja sõlmib tarbijaga teenuse osutamise lepingu määramata tähtajaks, kui on täidetud määruse ning liitumislepingu tingimused.
(2) Teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks tuleb tarbijal esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus ning määrusest ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.
(3) Enne teenuse osutamise lepingu sõlmimist vaatab vee-ettevõtja esindaja üle paigaldatud torustikud ja seadmed. Nõuetele vastavuse korral vormistatakse kasutusele lubamise akt, mille alusel sõlmitakse tähtajatu teenuse osutamise leping.
(4) Ühekordse veekasutuse ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.
(5) Tarbija võib teenuse osutamise lepingu üles öelda, kui ta on sellest vee-ettevõtjale vähemalt 30 päeva ette teatanud ning tagab, et tema olemasolev joogiveevarustus ja reovee ära juhtimine ja puhastamine vastab õigusaktides sätestatud nõuetele.
(6) Tarbijal on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks tarbimiskohale vee andmise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise peatamist lepingulist suhet lõpetamata.
(7) Vee-ettevõtja võib teenuse osutamise lepingu üles öelda seaduses sätestatud tingimustel.
(8) Teenuse osutamise lepingu lõpetamisest teatatakse tarbijale kirjalikult. Teenuse osutamise lepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(9) Tarbimiskoha omanikul on kahe aasta jooksul pärast teenuse osutamise lepingu lõpetamist õigus teenuse osutamise lepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Kui veeteenuse taastamiseks on vee-ettevõtjal vaja teha kulutusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele, kuuluvad selleks vee-ettevõtja tehtud otsesed kulud tarbija poolt hüvitamisele. Kui käesoleva lõike kohaselt lepingut ei uuendata, on vee-ettevõtjal õigus lahutada tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja/või reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb tarbimiskoha omanikul sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.
5. peatükk Rakendussätted
§ 28. Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine
Kehtetuks tunnistatakse:
1) Sauga Vallavolikogu 19.08.2010 määrus nr 16 „Sauga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri”;
2) Are Vallavolikogu 30.01.2015 määrus nr 2 “Are valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri”;
3) Tori Vallavolikogu 15.04.2015 määrus nr 8 „Tori valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ja kasutamise eeskiri“;
4) Sauga Vallavolikogu 17.06.2010 määrus nr 15 „Sauga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“;
5) Are Vallavolikogu 30.01.2015 määrus nr 3 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“;
6) Sindi Linnavolikogu 08.06.2000 määrus nr 8 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri“.
§ 29. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
(2) Määruse § 25 lõike 2 punkt 1 kehtib kuni 31. detsember 2026.
Jana Malõh
volikogu esimees
Facebook
X.com