Anija valla põhimäärus
Vastu võetud 22.02.2018 nr 16
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 9 ja 23 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Anija valla põhimäärusega (edaspidi põhimäärus) sätestatakse valla omavalitsusorganite valimise ja moodustamise ning töökord ja pädevus, valla esindamise kord, ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste moodustamise kord, valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted, valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise ning valla sümbolid ja nende kasutamise kord.
§ 2. Anija valla õiguslik staatus, territoorium ja keskus
(1) Anija vald kui omavalitsusüksus moodustatakse ning Anija valla territoorium ja asustusüksuste jaotus kehtestatakse seaduse alusel.
(2) Anija vald on avalik-õiguslik juriidiline isik valla staatuses.
(3) Anija vald on moodustunud Aegviidu valla ja Anija valla ühinemise teel ning on nende õigusjärglane.
(4) Anija valla omavalitsusorganite Anija Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Anija Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) juriidiliseks asukohaks ja Anija valla keskuseks on Anija valla asustusüksus Kehra linn.
2. peatükk Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende pädevus
§ 3. Volikogu esimehe valimise üldised nõuded
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Volikogu esimehe valimist volikogu uue koosseisu esimesel istungil korraldab valla valimiskomisjon. Sama kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muudel juhtudel korraldab volikogu esimehe valimist volikogu moodustatud häältelugemiskomisjon.
(3) Volikogu esimehe valimisel lähtutakse põhimääruse § 29 sätestatud isikuvalimiste nõuetest.
§ 4. Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine
(1) Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmise õigus on volikogu liikmetel.
(2) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek. Ülesseadmise kohta annab kandidaat oma nõusoleku.
(3) Kandidaatide nimed reastatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada.
(4) Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.
(5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, siis tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast ise pärast nimekirja sulgemist ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.
§ 5. Volikogu esimehe valimise läbiviimise kord
(1) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist ja kandidaatide tutvustamist ning küsimustele vastamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimisi korraldav komisjon valmistab ette hääletussedelid.
(2) Valimisi korraldav komisjon viib volikogu esimehe valimised läbi lähtudes põhimääruse § 31 sätestatud isikuvalimiste läbiviimise korrast.
§ 6. Volikogu esimehe valimise tulemuste väljaselgitamine
(1) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu või kelle poolt ta hääletas, loetakse kehtetuks.
(2) Hääletustulemused teeb teatavaks valimisi korraldava komisjoni esimees. Hääletustulemused fikseerib valimisi korraldav komisjon hääletustulemuste protokollis, millele kirjutavad alla kõik valimisi korraldava komisjoni liikmed. Hääletustulemuste protokoll koos hääletajate nimekirjaga säilitatakse volikogu istungi protokolli juures. Kasutatud hääletussedeleid säilitatakse 30 päeva peale hääletust ning siis hävitatakse.
(3) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(4) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, siis kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(5) Kui samal istungil volikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis kutsutakse volikogu istung uuesti kokku. Istung volikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates Sama kord kehtib volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui ka järgmistel istungitel ei osutunud volikogu esimees valituks.
(6) Pärast hääletustulemuste teatavakstegemist selgitab valimisi korraldav komisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimisi korraldavale komisjonile kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimisi korraldav komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimisi korraldava komisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.
(7) Kui volikogu esimehe valimised viib läbi valla valimiskomisjon, siis valimistulemused kinnitatakse valla valimiskomisjoni otsusega.
(8) Kui volikogu esimehe valimised viib läbi volikogu liikmetest moodustatud häältelugemiskomisjon, siis vormistatakse valimistulemused volikogu otsusega. Otsust eraldi hääletusele ei panda.
§ 7. Volikogu aseesimehe valimine
(1) Volikogul on üks aseesimees.
(2) Volikogu aseesimees valitakse pärast volikogu esimehe valimise lõppemist.
(3) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(4) Volikogu aseesimees valitakse volikogu esimehe valimisele sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(5) Volikogu aseesimehe valimisel juhatab volikogu istungit volikogu esimees.
(6) Volikogu aseesimehe valimisel lähtutakse põhimääruse § 29 sätestatud isikuvalimiste nõuetest.
§ 8. Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus
(1) Volikogu esimees:
1) juhib ja korraldab volikogu tööd ning annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
3) korraldab volikogu istungitele saabunud materjalide menetlemist, koostab esitatud eelnõude ja küsimuste alusel volikogu istungi päevakorra projekti;
4) eestseisuse olemasolul juhatab volikogu eestseisuse koosolekuid ja korraldab selle tööd;
5) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust ja kutsub vajadusel kokku komisjonide ühise koosoleku;
6) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist volikogu komisjonide ja vallavalitsuse kaudu;
7) esindab Anija valda ja volikogu vastavalt seadustele ning volikogu õigusaktidele;
8) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele;
9) korraldab ja kontrollib volikogu õigusaktide täitmist;
10) edastab pressile volikogu ametlikku informatsiooni;
11) informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest.
(2) Volikogu aseesimees:
1) abistab volikogu esimeest volikogu istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel;
2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.
§ 9. Volikogu esimehe asendamine
(1) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volikogu esimehe volitusel kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, samuti volikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue volikogu esimehe valimiseni või juhul, kui volikogu esimees ennast eelnõude arutelust, vastu võtmisest või muudest menetlustest toimingupiirangute tõttu taandab.
(2) Volikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik volikogu esimehe õigused ja kohustused.
(3) Kui volikogu aseesimehel ei ole võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, siis asendab volikogu esimeest vanim volikogu liige, volikogu istungil vanim kohalviibiv volikogu liige.
3. peatükk Volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused, kohustused ning töökord
§ 10. Volikogu komisjonide moodustamine
(1) Volikogu moodustab volikogu tegevuse kavandamiseks, töö ettevalmistamiseks, üksikprobleemide või kindlate valdkondadega süvendatult tegelemiseks ning muude ülesannete täitmiseks alatisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.
(2) Alatised komisjonid moodustatakse omavalitsuse tegevusvaldkondade kaupa volikogu tegevuse korraldamiseks antud valdkonnas, volikogule ja vallavalitsusele arvamuse esitamiseks ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja menetluses olevatele õigusaktidele hinnangu andmiseks. Volikogu peab alatise komisjonina moodustama revisjonikomisjoni.
(3) Ühekordsete kindlapiiriliste probleemide lahendamiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone. Ajutine komisjon töötab samade põhimõtete ja reeglite alusel kui alatine komisjon.
(4) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega, milles märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk või ülesanded, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Ajutise komisjoni moodustamise otsuses määratakse ka komisjoni koosseis ja tegutsemise tähtaeg.
(5) Volikogu määrab alatiste komisjonide hulgast juhtivkomisjoni, kes korraldab koostöös volikogu esimehega volikogu eelnõude menetlemist kuni volikogu istungini. Juhtivkomisjon otsustab õigusakti eelnõu volikogu istungi päevakorda võtmise või eelnõu algatajale tagasi saatmise.
§ 11. Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine ning ülesanded
(1) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu liikmel on üks hääl. Kui komisjoni esimehe või aseesimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, korraldatakse järgmisel volikogu istungil komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorraline valimine.
(2) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.
(3) Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine toimub isikuvalimiste korra kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(4) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat valituks komisjoni esimeheks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.
(5) Komisjoni esimees:
1) juhib komisjoni tööd;
2) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
3) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorrad;
4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul;
6) juhatab komisjoni koosolekut;
7) annab komisjoni tööst aru volikogule ning esindab komisjoni volikogu istungil;
8) allkirjastab komisjonile esitatud pöördumiste ja märgukirjade vastused.
(6) Komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratule komisjoni menetlusse teisi volikogus arutusele tulevaid eelnõusid.
(7) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või tema puudumisel vanim komisjoni liige.
§ 12. Volikogu komisjoni koosseis
(1) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.
(2) Komisjoni koosseisu võivad kuuluda liikmed, kes ei kuulu volikogusse.
(3) Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Volikogu opositsioonile tuleb soovi korral tagada proportsionaalne esindatus komisjoni koosseisus.
(4) Volikogu komisjoni koosseisu, v.a revisjonikomisjon, kinnitab komisjoni esimehe esildusel volikogu oma otsusega, mis võetakse vastu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel, v.a lõikes 5 sätestatud juhul.
(5) Kui volikogu liiget ei ole ühegi komisjoni liikmeks kinnitatud, siis on tal õigus otsustada, millise komisjoni koosseisu, v.a revisjonikomisjon, ta tahab kuuluda. Volikogu liige teeb sellisel juhul oma otsuse teatavaks volikogu istungil, esitades volikogu esimehele kirjaliku sooviavalduse. Sellisel juhul kinnitatakse volikogu liige komisjoni koosseisu volikogu otsusega volikogu liikme sooviavalduse alusel. Volikogu otsust hääletusele ei panda.
(6) Revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega.
§ 13. Volikogu komisjoni ja komisjoni liikme volituste kestus
(1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest. Komisjoni koosseisu muutmine toimub komisjoni esimehe esildusel või § 12 lõikes 5 sätestatud juhul volikogu liikme sooviavalduse alusel volikogu otsusega.
(2) Volikogu alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada.
(3) Volikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtaja, kuid mitte kauem kui komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volitused. Volikogu võib oma otsusega lõpetada ajutise komisjoni volitused ennetähtaegselt.
(4) Komisjoni liige võib igal ajal tagasi astuda, esitades avalduse komisjoni esimehele, kes informeerib esitatud avaldusest volikogu esimeest. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks ja tema volitused lõpevad avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest.
(5) Volikogu lõpetab oma otsusega komisjoni liikme volitused komisjoni esimehe esildise alusel, kui komisjoni liige ei ole mõjuva põhjuseta osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul või üle pooltel koosolekutel viimase 12 kuu jooksul. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse teatavakstegemisest.
(6) Volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe volitused lõpevad automaatselt samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumise või lõppemisega. Volikogu liikmest komisjoni liige võib jätkata komisjoni liikmena (v.a revisjonikomisjon) peale tema volikogu liikme volituste peatamist või lõppemist, kui ta esitab komisjoni esimehele sellekohase avalduse komisjoni esimehe nõusolekul.
§ 14. Komisjoni pädevus
(1) Volikogu komisjon:
1) selgitab välja oma töövaldkonnas valla poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
2) vaatab läbi oma valdkonna volikogu õigusaktide eelnõud;
3) vaatab läbi dokumendid, mis on komisjonile suunanud menetlemiseks volikogu või volikogu esimees;
4) vaatab läbi vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid ning isikute avaldused.
(2) Komisjonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
2) algatada arutelusid;
3) teha ettepanekuid oma töövaldkonnas volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
4) välja töötada komisjoni tööplaan;
5) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
6) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
(3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja nõuandva iseloomuga.
(4) Komisjoni rahaliste vahendite kasutamine saab toimuda eelarves ettenähtud vahendite piires ja kooskõlastatult volikogu esimehega.
§ 15. Volikogu komisjoni töökord
(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Seisukohad võetakse vastu poolthäälte enamusega.
(2) Komisjonile suunatud küsimused ja õigusaktide eelnõud vaatab komisjon läbi ja annab nende kohta arvamuse viie nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
(3) Küsimuse või õigusakti eelnõu kohta esitavad komisjonid oma arvamused ja ettepanekud juhtivkomisjonile.
(4) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul tema asendaja.
(5) Komisjoni koosoleku kutse, mis sisaldab koosoleku toimumise aega ja kohta, päevakorra projekti ja materjale ning koosolekule kutsutavate isikute nimesid, edastab koosoleku kokkukutsuja vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist komisjoni liikmetele, kutsutavatele isikutele ja volikogu teenindavale kantseleile.
(6) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimused pakuvad laiemat avalikku huvi ning koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud.
(7) Komisjoni esimees võib otsustada korraldada komisjoni koosoleku e-koosolekuna. E-koosoleku korraldatava koosoleku kohana määratakse kasutatavad sõnumite edastamise viisid või mitmepoolse side tarkvara. Komisjoni esimees otsustab sidevahendi abil osalemise soovi avaldanud komisjoni liikme sidevahendi kaudu osalemise tavapärasel koosolekul.
(8) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige ning vallasekretär. Teistele isikutele sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja.
(9) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse:
1) koosoleku toimumise aeg, koht ja osavõtjate nimed;
2) märge selle kohta, kui koosolek toimus e-koosolekuna või komisjoni liige osales koosolekul sidevahendite abil;
3) kinnitatud päevakord;
4) päevakorras olnud küsimuste kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta;
5) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
6) eriarvamused;
7) komisjoni seisukohad päevakorras olnud küsimuste kohta.
(10) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(11) Komisjonid võivad läbi viia ühiseid koosolekuid. Sellisel juhul vormistatakse ühine protokoll, mille otsustav osa hääletatakse ja otsustatakse eraldi. Protokollile kirjutavad alla koosolekul osalenud komisjonide esimehed ja protokollija.
(12) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav neljandal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu valla veebilehel. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.
(13) Põhimäärusega reguleerimata töökorraldusliku küsimuse lahendab komisjoni esimees või lepivad komisjoni liikmed selle lahendamises kokku komisjoni koosolekul poolthäälte enamusega.
§ 16. Revisjonikomisjoni ülesannete täitmise kord
(1) Revisjonikomisjon viib kontrollimisi (revisjone) läbi volikogu ühekordsel ülesandel või revisjonikomisjoni enda algatusel revisjonikomisjoni tööplaani alusel, mille komisjon koostab eelarveaasta kohta hiljemalt veebruari lõpuks. Revisjonikomisjon teeb oma tööplaani teatavaks volikogule ning vallavalitsusele.
(2) Kontrolli läbiviimiseks valmistab revisjonikomisjon ette kirjaliku ühekordse kontrolliülesande, mis sisaldab asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse vähemalt viis tööpäeva enne revisjoni algust kontrollitava asutuse juhile ja volikogu esimehele.
(3) Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrolliülesandes pandud kontrollija ülesannete täitmiseks õigus:
1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nii suulisi kui ka kirjalikke seletusi;
2) pääseda koos asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste hoidlatesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
3) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja eksperte (selleks rahaliste vahendite kasutamine saab toimuda eelarves ettenähtud vahendite piires ja kooskõlastatult volikogu esimehega).
(4) Asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.
(5) Kui kontrollimine asutuses on takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele ja vallavanemale.
(6) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.
(7) Kontrollija võib kontrollimise käigustalle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollija ei tohi kolmandatele isikutele avaldada asutusesiseks kasutamiseks tunnistatud informatsiooni, millele tal kontrollimise käigus ligipääs tekkib. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.
(8) Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjoniaktiga, milles märgitakse asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Revisjoniaktis esitatakse kontrolli tulemus, mis muuhulgas sisaldab:
1) olukorra kirjeldust;
2) viiteid õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
3) õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
4) vallavara kasutamise õigsust;
5) eelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
6) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;
7) viidet õigusaktile, mida on rikutud;
8) järeldust, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu; varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad;
9) revisjonikomisjoni ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks või tegevuse parandamiseks.
(9) Revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
(10) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab valitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
(11) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel koos majandusaasta aruandega.
(12) Revisjonikomisjonil on õigus kontrollida volikogu liikmete, valitsuse liikmete, vallavanema ja volikogu määratud ametiisikute korruptsioonivastase seaduse alusel esitatavaid huvide deklaratsioone.
4. peatükk Volikogu eestseisuse moodustamine ning töökord
§ 17. Volikogu eestseisus
(1) Volikogu võib moodustada volikogu esimehe ettepanekul volikogu esimehele nõuandva tööorganina volikogu eestseisuse.
(2) Volikogu eestseisuse moodustamise otsuses määratakse kindlaks eestseisuse liikmete arv, eestseisuse isikulise koosseisu moodustamise põhimõtted ja eestseisuse töökord.
(3) Eestseisus täidab järgmiseid ülesandeid:
1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra kavandi;
2) hindab istungile arutamiseks esitatud eelnõude vastavust põhimääruses volikogu eelnõudele esitatud vormi- ja menetlusnõuetele;
3) teeb ettepanekuid eelnõu või küsimuse volikogu päevakorda võtmiseks või päevakorrast välja jätmiseks;
4) arutab volikogu esimehe ettepanekul muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.
(4) Eestseisuse ettepanekud ja otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.
5. peatükk Volikogu fraktsiooni moodustamine ja õigused
§ 18. Volikogu fraktsiooni moodustamine ja registreerimine
(1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt kolm volikogu liiget. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige.
(2) Fraktsioon moodustatakse volikogu volituste ajaks.
(3) Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja soovi korral aseesimehe, kes samal ajal ei või olla volikogu esimeheks ega aseesimeheks.
(4) Fraktsiooni moodustamise ja registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud.
(5) Informatsiooni fraktsiooni registreerimise avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungil. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli.
§ 19. Fraktsiooni koosseisu muutmine ja tegevuse lõppemine
(1) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel.
(2) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.
(3) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.
(4) Volikogu liikme volituste peatumisel või volituste ennetähtaegse lõppemise korral lõpeb ka volikogu liikme kuuluvus fraktsiooni.
(5) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli.
(6) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme.
(7) Fraktsiooni tegevuse lõppemisest teavitab volikogu esimees volikogu istungil ning vastav märge kantakse istungi protokolli.
§ 20. Fraktsiooni õigused
Fraktsioonil on õigus:
1) algatada oma liikmete kaudu volikogu õigusakte;
2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, nimetatavatele, kinnitatavatele ja määratavatele ametikohtadele;
4) võtta oma liikmete kaudu volikogu istungil sõna;
5) võtta volikogu istungi iga päevakorrapunkti arutelu käigus kuni 5-minutiline vaheaeg;
6) saada vallavalitsuselt fraktsiooni volituste ajaks enda kasutusse ruumi fraktsiooni töö korraldamiseks ja koosolekute läbiviimiseks.
6. peatükk Volikogu töökord
§ 21. Volikogu istungi kokkukutsumine
(1) Volikogu töö vormiks on istung, mille kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul tema asendaja. Kui volikogu esimees ei saa volikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest esimesel võimalusel teavitama volikogu aseesimeest. Kui ka volikogu aseesimees ei saa volikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest viivitamatult teavitama volikogu vanimat liiget.
(2) Istung kutsutakse kokku üldjuhul kord kuus Kehra linnas F.R. Kreutzwaldi tn 6 volikogu istungite saalis, kui volikogu esimees või tema asendaja ei ole istungi kutses nimetanud teist kohta.
(3) Kui volikogu esimees ei kutsu korralist istungit kokku, teavitab ta istungi ära jäämisest volikogu liikmeid ja vallavalitsust, vähemalt 4 päeva enne eeldatava istungi toimumist.
(4) Volikogu esimees või tema asendaja on kohustatud volikogu kokku kutsuma vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades lõikes 2 sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu ettepaneku esitamisest.
(5) Volikogu istungi kutse, kus tuleb ära näidata arutusele tulevad küsimused ehk istungi päevakorra projekt ning istungi toimumise aeg ja koht, tehakse volikogu liikmetele teatavaks elektronposti teel vähemalt neli kalendripäeva enne volikogu istungit ja avaldatakse valla veebilehel. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi päevakorra projekti kohaselt arutamisele tulevate küsimuste juurde kuuluvad materjalid.
(6) Istungi kutse edastatakse volikogu liikmele tema poolt allkirjaga kinnitatud elektronposti aadressile. Kutse juurde kuuluvad materjalid tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks läbi vallavalitsuse dokumendihaldusprogrammi. Volikogu liikme kirjalikult esitatud soovil edastatakse talle kutse ja päevakorras nimetatud punktide juurde kuuluvad materjalid paberil või kasutades muid teabevahendeid.
(7) Kui istungile on otsustatud kutsuda kolmandaid isikuid, saadetakse neile elektronposti aadressile teade, näidates ära päevakorrapunkt, mille arutamise juurde teda kutsutakse ja vajadusel ka selle päevakorrapunktiga seotud materjalid.
(8) Volikogu liige, kes volikogu istungil osaleda ei saa, teatab pärast kutse saamist sellest volikogu esimehele ning volikogu teenindavale kantseleile.
§ 22. Volikogu istungi päevakorra koostamine ja kinnitamine
(1) Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra projekti istungieelse menetluse läbinud ning nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest, järelepärimistest ja volikogule infoks või arutamiseks esitatud muudest küsimustest ehk infopunktidest. Volikogu esimees määrab päevakorra projektiga päevakorras olevate küsimuste arutamise järjekorra.
(2) Päevakorra projektis peab olema iga päevakorrapunkti juures ära näidatud, kas tegemist on volikogu õigusakti, järelepärimise või infopunkti arutamisega.
(3) Õigusakti puhul märgitakse päevakorra projektis volikogu õigusakti eelnõu nimetus ning kas eelnõu on esitatud istungile vastuvõtmiseks või mitme lugemise korral mitmendaks lugemiseks. Sama küsimust käsitlevat kahte või või enamat eelnõu arutatakse ühe päevakorrapunkti alapunktidena.
(4) Järelepärimise või infopunkti puhul märgitakse päevakorda vastava punkti pealkirjaks järelepärimise või infopunkti lühikirjeldus.
(5) Päevakorra projektile lisatakse päevakorras arutamisele tulevate küsimuste materjalid, milleks on õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga, volikogule esitatud järelepärimised, märgukirjad, avaldused, memorandumid jms.
(6) Päevakorra projekti kiidab heaks juhtivkomisjon või eestseisus, kui see on moodustatud.
(7) Päevakorra projekt ja päevakorras olevad eelnõud peavad olema avalikustatud valla veebilehel vähemalt neli kalendripäeva enne istungit.
(8) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse volikogu istungi alguses volikogu poolthäälte enamusega vastavalt volikogu liikmetele edastatud päevakorra projektile.
(9) Päevakorra projektis märgitud küsimuse väljajätmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Päevakorra projektis märgitud küsimuse väljajätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse volikogu istungi protokolli.
(10) Ettepanekuid päevakorra projekti kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha volikogu ja vallavalitsuse liikmed.
(11) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta volikogu poolthäälte enamusega.
§ 23. Istungi läbiviimise üldine kord
(1) Istungile saabuvad volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks sellekohasel registreerimislehel, mida säilitatakse protokolli lisana. Istungile hilinemise või enne istungi lõppu lahkumise aeg fikseeritakse istungi protokollis.
(2) Volikogu istungi kutses märgitud kellaajal avab volikogu esimees või tema asendaja volikogu istungi, mille käigus vajadusel tutvustatakse kutsutud isikuid ja laekunud avaldusi, antakse volikogule üle avaldusi ja ettepanekuid ning vajadusel arutatakse muid korralduslike küsimusi.
(3) Peale istungi avamist toimub päevakorra projekti arutamine ja kinnitamine §-s 22 sätestatud korras.
(4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu istungi küsimuse arutelu on kinnine, kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Muul juhul võib volikogu kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu.
(5) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, volikogu poolt kehtestatud korras valitud asustusüksuste vanemad, samuti istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Istungist sõnaõigusega osavõtvatel isikutel on päevakorrapunkti arutamisel (läbirääkimistel) volikogu liikmetega võrdsed õigused.
(6) Avalikul volikogu istungil viibivatel külalistel ei ole sõnaõigust. Nende nimesid ei kanta istungi protokolli. Kui istungile saabunud külaline soovib sõna võtta, siis ta tutvustab end istungi juhatajale enne istungi algust või vaheajal ning teavitab sõna saamise soovist. Istungi juhataja võib anda loa sõnavõtuks, kui peab seda põhjendatuks.
(7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Volikogu liige on kohustatud enne sellise küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Selles punktis ta sõna ei võta ega osale hääletamises. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on ennast taandanud volikogu liikme(te) võrra väiksem.
(8) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja.
(9) Istungist tehakse heli- või videosalvestus, mida säilitatakse volikogu teenindavas kantseleis kuus kuud. Istungi heli- ja videosalvestisest ei väljastata koopiat. Videosalvestist on võimalik järelvaadata veebis. Helisalvestist säilitatakse dokumendihaldussüsteemis. Muid heli-, video- ja fotosalvestisi ja ülekandeid saab teha vaid volikogu nõusolekul.
(10) Töökorralduslikke küsimusi, mida käesolevas peatükis ei ole sätestatud, saab volikogu otsustada poolthäälte enamusega. Vastavad otsustused kantakse istungi protokolli. Volikogu protokolliline otsus väljendab volikogu seisukohta.
§ 24. Istungi läbiviimine e-istungina
(1) Kiireloomulise otsuse vastuvõtmiseks va kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud volikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamine, võib volikogu vallavalitsuse ettepanekul korraldada volikogu istungi e-istungina.
(2) Volikogu istungi e-istungina korraldamisel saadetakse volikogu liikmetele elektronpostiga § 21 lõike 5 kohaselt istungi kutse, päevakord, vastuvõetava õigusakti eelnõu koos vallavalitsuse ja volikogu juhtivkomisjoni seisukohtadega ning otsuse tegemiseks vajalike materjalide ja selgitustega.
(3) Koosoleku kutses määratakse koosoleku alguse ja lõpu aeg ning koosoleku kohana kasutatavad sõnumite edastamise viisid või mitmepoolse side tarkvara. Volikogu esimees määrab saadetud eelnõu osas hääletamise tähtaja, mis ei ole hilisem, kui koosoleku lõpu aeg.
(4) Volikogu liige edastab digitaalselt allkirjastatud seisukoha (poolt, vastu või erapooletu) vallakantseleile elektronpostiga ning kantselei säilitab kirja elektrooniliselt volikogu protokolli juures. Volikogu liige, kes määratud tähtajaks elektronpostiga digitaalselt allkirjastatud seisukohaga ei saada, loetakse istungil mitteosalenuks.
(5) Kui istungil osalevad kõik volikogu liikmed ja kõigil on kättesaadav mitmepoolne side kõigi teiste volikogu liikmetega, siis korraldatakse eelnõude hääletamine suuliselt.
(6) Volikogu liikmete seisukohtade põhjal koostatakse istungi protokoll, mis peab sisaldama selle toimumise ajavahemikku, päevakorda, osalejaid, hääletuse kokkuvõtet ja tulemust otsuse eelnõu osas.
§ 25. Päevakorrapunktide arutamise kord
(1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi. Päevakorrast kinnipidamise tagab istungi juhataja.
(2) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannete ja vajadusel kaasettekannetena ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi.
(3) Ettekanne (kaasettekanne) on päevakorrapunktiks oleva küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus. Ettekandeks antakse aega kuni 15, kaasettekandeks kuni 5 minutit.
(4) Pärast ettekannet ja kaasettekannet võivad volikogu liikmed esitada ettekandja(te)le küsimusi ettekande sh kaasettekande kohta. Küsimused peavad olema lühidalt ja täpselt formuleeritud. Istungi juhatajal on õigus kõrvaldada asjasse mittepuutuvad küsimused. Ettekande kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kaks küsimust. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida vallavalitsuse, volikogu või komisjoni liikmele.
(5) Ettekandele ja küsimuste esitamisele ning vastamisele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha, ettepanekute ja kommentaaride motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega kuni kolm minutit.
(6) Pärast sõnavõttu on õigusteha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on igal osalejal õigus kaheks märkuseks või repliigiks.
(7) Pärast küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale.
(8) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda istungil osalejatele lisaaega kuni kolm minutit. Loa esinemise edasiseks pikendamiseks annab istungi juhataja juhul, kui volikogu sellega nõustub.
(9) Küsimuse, sõnavõtu, märkuse või repliigi esitamise soovist antakse märku käe tõstmisega. Istungi juhataja annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras.
(10) Istungi juhataja kutsub teemast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi ja katkestab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat küsimust, ületab ettenähtud ajalimiiti või on tegemist ebasündsa keelekasutusega.
(11) Läbirääkimised lõpevad kas viimase soovija esinemisega või üle poolte kohalolevate volikogu liikmete nõudel.
(12) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse paranduste ning ettepanekute tegemiseks. Pärast küsimuse hääletamisele panemist selles päevakorrapunktis enam sõna ei anta.
(13) Kui volikogu otsustab päevakorrapunkti arutamise katkestada, siis peab kaasnema otsustus arutelu jätkamise aja ning vajadusel ka muudatusettepanekute esitamise tähtaja kohta.
(14) Iga päevakorrapunkti arutelu jooksul võib volikogu liige ja fraktsioon võtta nõupidamiseks ühe 5-minutilise vaheaja. Vaheaega ei saa võtta pärast päevakorrapunkti hääletamisele panemist.
§ 26. Volikogu õigusaktide menetlemine
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) volikogu liikmel;
2) volikogu komisjonil ja fraktsioonil;
3) vallavalitsusel;
4) vallavanemal;
5) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras.
(2) Enne eelnõu volikogule esitamist peab sellele olema lisatud vallavalitsuse seisukoht või arvamus eelnõu kohta, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavates küsimustes.
(3) Nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud volikogu õigusakti eelnõu esitatakse volikogu päevakorda võtmiseks volikogu esimehele.
(4) Volikogu esimees määrab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjoni või komisjonid, kes eelnõu kohta oma seisukoha annavad. Juhtivkomisjon annab seisukoha eelnõu kohta ning mitmel lugemisel menetletava eelnõu korral ka kõigi eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekute kohta.
(5) Eelnõu menetlev komisjon määrab eelnõu arutamiseks komisjoni koosoleku toimumise aja, mis ei tohi olla hiljem kui kolm nädalat peale eelnõu komisjonile esitamist. Arutamise juures peab viibima eelnõu algataja või algataja esindaja, kes esitleb eelnõud komisjonile.
(6) Erakorralisel istungil menetletava eelnõu puhul käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja 5 sätestatud korda ei järgita. Kiireloomuliste eelnõude puhul peab eelnõule seisukoha andma vallavalitsus ja volikogu juhtivkomisjon. Juhtivkomisjon võib menetleda eelnõud koosolekut kokku kutsumata, kogudes eelnõule komisjoniliikmete seisukohad elektronposti teel.
(7) Volikogu õigusakte menetletakse ühel või mitmel lugemisel. Lugemiste arvu ning lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega.
(8) Volikogu otsusel võib ühel istungil teha ühe eelnõu mitu lugemist. Sellisel juhul peab iga lugemise vahel olema vähemalt 15- minutiline vaheaeg ning eelnõu mitu lugemist peavad sisalduma päevakorras.
(9) Vähemalt kahel lugemisel, mis ei tohi toimuda samal istungil, tuleb menetleda järgmiste õigusaktide eelnõusid:
1) põhimäärus;
2) eelarve;
3) arengukava ja eelarvestrateegia.
(10) Ettepanekud eelnõu sõnastuse muutmiseks tuleb esitada üldjuhul kirjalikult, v.a ettepanekud vormi- või kirjavigade või ilmse ebatäpsuse parandamiseks või isikunime muutmiseks. Istungi ajal volikogu liikmete poolt esitatud muudatusettepanekuid sõnastuse muutmiseks võib istungi juhataja vastu võtta ka suuliselt.
(11) Õigus esitada eelnõu muudatusettepanekuid on:
1) volikogu liikmel;
2) volikogu komisjonil ja fraktsioonil;
3) vallavalitsusel;
4) eelnõu algatajal.
(12) Kui muudatusettepaneku teeb isik, kes ei ole eelnõu algataja, siis annab muudatusettepaneku kohta oma seisukoha eelnõu algataja.
(13) Muudatusettepanek ühel lugemisel arutatava õigusakti eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil ettepanekut ette lugedes ning saates elektrooniliselt ettepaneku kirjaliku teksti istungi juhatajale ja protokollijale. Ettepaneku tekst peab olema eelnevalt esitatud volikogu teenindavale kantseleile keelelise ning normitehnilise korrektsuse kontrollimiseks. Volikogul on õigus käesolevat lõiget eirates esitatud muudatusettepanekuid mitte arvestata ning hääletusele mitte panna.
(14) Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta võib teha muudatusettepanekuid, esitades need kirjalikult volikogu istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse volikogu teenindavale kantseleile, kes edastab need eelnõu algatajale ja juhtivkomisjonile seisukoha võtmiseks. Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta ei saa teha muudatusettepanekuid pärast eelnõu esitamist viimasele lugemisele selle vastuvõtmiseks.
(15) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad algataja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades eelnõule menetluse käigustehtud ja heakskiidetud muudatusettepanekuid.
(16) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.
§ 27. Hääletamise üldised nõuded
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui see tuleneb käesolevast põhimäärusest või vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
(2) Volikogu võtab õigusakte vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud juhtudel, mil seaduses on sätestatud otsustuse vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Hääletamisel loetakse:
1) poolthäälte enamuseks, kui otsuse poolt hääletab rohkem volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu;
2) koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.
(3) Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised.
(4) Avalikul hääletamisel võib volikogu liige taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine otsustatakse poolthäälte enamusega. Nimelise hääletamise tulemused fikseeritakse istungi protokollis.
(5) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed isiklikult või sidevahendi abil turvalist autentimist võimaldaval viisil. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.
(6) Hääletamine istungil toimub käe tõstmisega, turvalist autentimist võimaldaval viisil sidevahendite abil peetaval istungil või isikuvalimistel hääletussedelite täitmisega põhimääruses sätestatud korras. Hääletamisel käe tõstmise ja turvalist autentimist võimaldaval hääletamisel on tähendused järgmised:
1) poolt hääletamine on volikogu liikme tahteavaldus, mis väljendab tema jaatavat seisukohta hääletamisele pandud küsimuses;
2) vastu hääletamine on volikogu liikme tahteavaldus, mis väljendab tema eitavat seisukohta hääletamisele pandud küsimuses;
3) erapooletuks jäämine on volikogu liikme tahteavaldus, mis väljendab tema neutraalset seisukohta hääletamisele pandud küsimuses.
§ 28. Hääletamise läbiviimise kord
(1) Enne eelnõu või ettepaneku hääletamisele panemist istungi juhataja:
1) kordab hääletamisele pandavat ettepanekut;
2) küsib õigusakti algataja seisukohta eelnõule esitatud muudatusettepaneku kohta, kui seda seisukohta ei ole varem esitatud.
(2) Enne eelnõu lõpphääletusele panemist tehakse volikogu liikme või eelnõu algataja nõudmisel istungile kuni 5-minutiline vaheaeg.
(3) Hääletamisele pandud ettepanek peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut ning sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.
(4) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu alternatiivset eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja.
(5) Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse volikogu poolthäälte enamuse saanud ettepanek. Muudatusettepanekut ei hääletata, kui eelnõu algataja on selle heaks kiitnud, seda välistavat muudatusettepanekut ei ole esitatud ja ükski volikogu liige hääletamist ei nõua.
(6) Kui päevakorrapunkti kohta on mitu alternatiivset eelnõu või üksteist välistavat ja vastassuunalist muudatusettepanekut ning hääletamisjärjekorras eespool asuv eelnõu või ettepanek saab vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse, siis see eelnõu või ettepanek on vastu võetud ning ülejäänud eelnõusid või ettepanekuid hääletamisele ei panda.
(7) Pärast hääletamist teeb istungi juhataja teatavaks hääletamise tulemused ja fikseerib volikogu otsustused haamrilöögiga.
(8) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel vahetult pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.
(9) Kui eelnõu hääletusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt või ei saa eelnõu seaduses ettenähtud juhtudel volikogu koosseisu häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja 10-minutilise vaheaja. Peale vaheaega korratakse läbirääkimisi ja hääletamist. Kui eelnõu ei saa ka kordushääletusel vajalikku häälteenamust, siis on haldusakti puhul tegemist selle andmisest keeldumisega, määruse (sealhulgas eelarve, arengukava) puhul aga korratakse eelnõu arutelu ja hääletamist käesolevas lõikes sätestatud korras kas järgmisel või muul volikogu poolt määratud istungil. Kui ka siis ei saa määruse eelnõu vajalikku häälteenamust, on see tagasi lükatud. Määruse eelnõu tagasi lükkamine kantakse istungi protokolli.
(10) Volikogu haldusotsustus, sealhulgas varasema haldusakti muutmine või kehtetuks tunnistamine, samuti taotletud haldusakti andmisest keeldumine peab olema motiveeritud. Kui volikogule esitatud haldusakti eelnõu ei kogu hääletamisel vajalikku häälteenamust, tuleb volikogul põhjendada, miks eelnõu jäi vastu võtmata. Kui motiivid ei selgu sõnavõttudest, peab istungi juhataja pärast hääletustulemuse selgumist jätkama päevakorrapunkti arutamist, selgitamaks välja valdavad hääletamise kaalutlused ja vajadusel panema need täiendavale hääletusele. Kui seda ei tehta, siis koostab volikogu esimees põhjenduse tagantjärele, kuid enne haldusakti allkirjastamist, istungi või ettevalmistavate materjalide põhjal.
§ 29. Isikuvalimiste üldised nõuded
(1) Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine.
(2) Salajase hääletamise läbiviimiseks moodustab volikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Häältelugemiskomisjoni liikmed määratakse volikogu liikmete seast. Ettepanekuid komisjoni koosseisu kohta võib teha iga volikogu liige. Komisjoni koosseisu ei või kuuluda isikuvalimistel kandidaadiks üles seatud volikogu liige. Komisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.
(3) Isikuvalimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.
(4) Volikogu liikmele peab olema tagatud võimalus täita hääletussedel hääletuskabiinis või muus salajast hääletamist võimaldavas ruumis.
§ 30. Isikuvalimistel kandidaatide ülesseadmine
(1) Isikuvalimistel on õigus kandidaate üles seada volikogu liikmel ning fraktsioonil.
(2) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli. Kui ülesseatud kandidaat ei viibi kohal, siis tuleb esitada istungi juhatajale kandidaadi kirjalik nõusolek, mis säilitatakse protokolli juures.
(3) Kandidaatide nimed reastatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada.
(4) Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.
(5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast ise või tutvustab kandidaadi esitanud isik kandidaati pärast nimekirja sulgemist ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.
§ 31. Isikuvalimiste läbiviimise kord
(1) Pärast kandidaatide nimekirja kinnitamist ning häältelugemiskomisjoni moodustamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul komisjon valmistab ette hääletussedelid.
(2) Hääletussedelile kantakse vastavalt kandidaatide esitamise nimekirjale kandidaadi nimi ning selle järel kujundatakse üks tühi ruut mitme kandidaadi puhul või kaks tühja ruutu ühe kandidaadi puhul. Hääletussedeli siseküljele pannakse pitsati jäljend tagamaks hääletussedeli õigsus.
(3) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.
(4) Enne hääletussedelite väljajagamist kontrollib komisjon hääletuskasti, kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi ning pitseerib hääletuskasti.
(5) Komisjon väljastab hääletussedelid volikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige hääletajate nimekirja allkirja.
(6) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt“ või „vastu“.
(7) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli hääletuskasti.
(8) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, siis on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada komisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.
(9) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle komisjoni ettepanekul lõppenuks kuulutanud.
§ 32. Isikuvalimiste tulemuste väljaselgitamine
(1) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu või kelle poolt ta hääletas, loetakse kehtetuks.
(2) Hääletustulemused teeb teatavaks komisjoni esimees. Hääletustulemused fikseerib komisjon hääletustulemuste protokollis, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Hääletustulemuste protokoll koos hääletajate nimekirjaga säilitatakse volikogu istungi protokolli juures. Kasutatud hääletussedeleid säilitatakse 30 päeva peale hääletust ning siis hävitatakse.
(3) Kui valituks osutumiseks ei ole vaja koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivate volikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli.
(4) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust või hääled jagunevad võrdselt, siis kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse täiendav valimisvoor, kus võib kandideerida ka esimeses voorus valituks mitteosutunud isik.
(5) Kui samal istungil korraldatud täiendava valimisvooru käigus ei saa ükski kandidaat vajalikku häälteenamust, siis korratakse isikuvalimisi järgmisel istungil.
(6) Kui täiendava valimisvooru käigus jagunevad kandidaatide vahel hääled võrdselt, siis heidetakse võrdselt hääli kogunud kandidaatide vahel liisku.
(7) Liisuheitmine toimub volikogu liikmete ees. Liisuheitmiseks kasutatakse ümbrikke ja sedeleid. Häältelugemiskomisjon määrab komisjoni liikmete seast liisutõmbaja, kes lahkub sedelitega ümbrike ettevalmistamise ja segamise ajaks saalist. Liisutõmbajaks ei või olla komisjoni esimees. Liisuheitmiseks kantakse kandidaatide nimed sedelitele. Sedelid asetatakse eraldi ümbrikutesse, millel ei tohi olla märkeid ning mida ei ole võimalik väliselt eristada. Sedelitega ümbrikud segatakse. Ümbrikud pannakse hääletamiskasti. Liisutõmbaja kutsutakse tagasi saali ning ta võtab hääletamiskastist ümbriku, avab selle ja loeb ette kandidaadi nime. Liisuheitmise võidab kandidaat, kelle nimega sedeli võtab liisutõmbaja kastist esimesena. Häältelugemiskomisjon kannab liisuheitmise tulemuse hääletamistulemuste protokolli.
(8) Pärast hääletustulemuste teatavakstegemist selgitab komisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamine ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimisi korraldavale komisjonile kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Komisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.
(9) Volikogu kinnitab isikuvalimise tulemused hääletamistulemuste alusel otsusega. Otsust eraldi hääletusele ei panda.
§ 33. Umbusalduse avaldamine
(1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.
(2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse avaldamise algatamine vormistatakse kirjalikult. Dokumendile kirjutavad alla kõik algatajad.
(3) Umbusalduse avaldamise algatajad esitavad algatamisdokumendid koos volikogu õigusakti eelnõuga volikogu istungil istungi juhatajale. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.
(4) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.
(5) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega.
(6) Isikul, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või vallavalitsuse esindajal, kui umbusalduse avaldamine on algatatud vallavalitsuse suhtes, on õigus sõna võtta vastuväidete esitamiseks. Volikogu liige võib esitada nii ettekandjale kui sõnavõtjale kuni kaks küsimust.
(7) Ettekandjal ja sõnavõtjal on õigus lõppsõnale.
(8) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(9) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe, aseesimehe või volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim kohalolev liige.
(10) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või palgalise vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu ning vallavalitsuse liikmete volituste lõppemisele.
(11) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni.
§ 34. Arupärimine
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavanemale või vallavalitsuse liikmele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta.
(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu teenindavale kantseleile või antakse üle avalikult volikogu istungi alguses istungi juhatajale.
(3) Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning arupärija soovil ka suuliselt järgmisel volikogu istungil.
§ 35. Vaba sõnavõtt
(1) Volikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide, samuti vallavanema avalduste ärakuulamine toimub igal volikogu istungil peale päevakorraliste punktide arutamise ja otsustamise lõpetamist.
(2) Avalduste esitamiseks vaba sõnavõtu ajal antakse aega kuni viis minutit. Läbirääkimisi ei avata.
(3) Kui avalduse esitaja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja avalduse esitaja kõne.
§ 36. Volikogu istungi protokoll
(1) Volikogu istungi käik protokollitakse.
(2) Istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(3) Protokolli märgitakse:
1) istungi toimumise aeg ja koht;
2) istungist osavõtjate nimed;
3) kinnitatud päevakord;
4) arutlusel olnud küsimused ja tehtud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta;
5) vastuvõetud otsused ja hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
6) volikogu liikmete, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;
7) märked volikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta;
8) märked volikogu liikme enesetaandamise kohta;
9) märked kandidaatide ülesseadmise ning nende nõusolekute kohta;
10) muud olulised märkused istungil toimunud sündmuste kohta.
(4) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
(5) Protokoll peab olema vormistatud ja volikogu liikmetele ametiasutuse dokumendihaldusprogrammi kaudu kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast istungit.
(6) Kahe tööpäeva jooksul pärast istungi protokolli kättesaadavaks tegemist on volikogu liikmel õigus nõuda paranduste ja täienduste tegemist protokolli, samuti lisada protokollile eriarvamusi. Paranduste ja täienduste tegemise nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Pärast parandus- ja täiendusettepanekute ning eriarvamuste esitamise tähtaja möödumist kirjutab volikogu esimees protokollile alla.
(7) Protokoll tehakse kättesaadavaks volikogu teenindavas kantseleis ja dokumendihaldusprogrammi kaudu valla veebilehel seitsmendal tööpäeval pärast istungit. Igaühele kättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või määratud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
7. peatükk Vallavanema valimise kord, vallavanema õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord
§ 37. Vallavanema valimine
(1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Vallavanem valitakse käesolevas põhimääruses isiku valimisele sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(3) Kui volikogu otsustab korraldada vallavanema leidmiseks avaliku konkursi, kehtestab volikogu oma otsusega konkursi tingimused ja korra. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatu kehtib ka avaliku konkursi tulemusel leitud vallavanema kandidaadi valimisel.
§ 38. Vallavanema pädevus
(1) Vallavanem on vallavalitsuse kui kollegiaalse haldusorgani juht, kes:
1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed;
2) kinnitab vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;
3) teeb volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
4) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale;
5) juhib vallavalitsuse istungeid;
6) annab vallavalitsuse töö korraldamiseks käskkirju;
7) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning korraldab nende täitmist.
(2) Vallavanem on vallavalitsuse kui ametiasutuse juht, kes:
1) juhib ja korraldab ametiasutuse tööd;
2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega;
3) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks;
4) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.
(3) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud või volikogu poolt pandud ülesandeid.
§ 39. Vallavanema asendamine
(1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat käskkirjaga määratud abivallavanem või üks valitsuse liikmetest. Dokumentidele alla kirjutades lisab vallavanemat asendav isik oma ametinimele täiendi „vallavanema ülesannetes“. Vallavanema volituste ennetähtaegse lõppemise korral uue vallavanema valimiseni või volikogu poolt asendaja määramiseni täidab vallavanema ülesandeid abivallavanem või vallavalitsuse vanim liige.
(2) Vallavanem nimetab oma käskkirjaga abivallavanema, kes teda asendab üksikjuhtumil (puhkus, lähetus). Samuti võib vallavanem mitme abivallavanema puhul käskkirjaga määrata ettenägematuteks juhtumiteks asendamise järjekorra, millises abivallavanemad vallavanemat asendama asuvad.
(3) Kui ka asendajateks nimetatud abivallavanem(ad) on ära või muul põhjusel ei saa vallavanemat asendada või asendajat ei ole nimetatud, siis asendab vallavanemat vanim vallavalitsuse liige.
(4) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud teda vallavalitsuse või volikogu poolt asendama määratud isik. Kui vallavanem taandab ennast vallavalitsuse kollegiaalse otsustuse vastuvõtmisel, siis asendab teda vastava otsustuse allkirjastamisel vallavanema taandamise ajal vallavalitsuse istungit juhtinud isik.
§ 40. Vallavanema vabastamine või tagasiastumine
(1) Vallavanema vabastamisel ametist tema kirjaliku avalduse alusel (tagasiastumine) või seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistusse teisele ametikohale muus ametiasutuses või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema kohusetäitjaks kuni uue vallavanema valimiseni.
(2) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema tagasiastumise korral;
2) temale või vallavalitsusele vallavolikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle on määratud karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
5) tema surma korral.
(3) Umbusalduse avaldamise korral vabastatakse vallavanem ametist volikogu otsusega.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab vallavolikogu vallavanema ametist volikogu otsusega kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast ametikohale mittesobivuse tõttu.
(5) Vallavanema tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe vallavolikogu esimeest või tema asendajat. Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel, kuid mitte hiljemalt kui kahe nädala jooksul, üle andma asjaajamise ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.
(6) Vallavanema surma korral loetakse vallavanema teenistussuhe lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast ning volikogu määrab vallavanema asendaja või valib uue vallavanema.
8. peatükk Vallavalitsuse moodustamine ja pädevus, vallavalitsuse töökord
§ 41. Vallavalitsuse moodustamise kord
(1) Vallavalitsus on valla kollegiaalne täitevorgan, mille moodustab volikogu ja mida juhib vallavanem. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.
(2) Vallavalitsuse moodustamiseks kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri.
(3) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu, mis ei või olla vähem kui kolm liiget, ja struktuuri kinnitamist esitab vallavanem volikogule kirjalikult vallavalitsuse isikulise koosseisu ametisse kinnitamiseks.
(4) Vallavanemal on kohustus esitada vallavalitsuse koosseis volikogule kinnitamiseks hiljemalt kaks nädalat enne nelja kuu möödumist uue volikogu koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast või eelneva vallavanema vabastamisest.
(5) Vallavalitsuse liikme kandidaadiks võib esitada ja liikmeks võib kinnitada isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse nõuetele. Vallavalitsuse liikmeks kandideerimise kohta annab isik kirjaliku nõusoleku koos kinnitusega seaduse nõuetele vastavuse kohta, mille vallavanem esitab volikogule koos ettepanekuga vallavalitsuse isikulise koosseisu kinnitamiseks.
(6) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast enne hääletamist, volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.
(7) Vallavalitsuse koosseisu või üksiku vallavalitsuse liikme ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
(8) Vallavolikogu otsusel võib vallavalitsuse liikme ametikoht olla palgaline. Vallavalitsuse palgalise liikme ametisse nimetamise ning talle töötasu ning muude hüvede määramise kohta tehakse lisaks vallavalitsuse isikulise koosseisu kinnitamisele eraldi volikogu otsus. Vallavalitsuse palgalise liikme õigussuhteid reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.
(9) Kui vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
§ 42. Vallavalitsuse ja vallavalitsuse liikme volituste tähtaeg
(1) Vallavalitsus saab oma volitused valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Kui vallavanem esitab isikulise koosseisu kinnitamiseks vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, siis saab vallavalitsus oma volitused, kui on ametisse kinnitatud üle poole vallavalitsuse liikmete arvust.
(2) Vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni volikogu poolt. Vallavanema volituste lõppemine (tagasiastumine, umbusaldus vms) ei too automaatselt kaasa vallavalitsuse volituste lõppemist, vaid valitsust täidab oma ülesandeid kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni volikogu poolt. Pärast igakordset vallavanema valimist tuleb uuesti kinnitada ka vallavalitsuse koosseis.
(3) Valitsuse liikmed kinnitatakse ametisse vallavanema volituste ajaks. Valitsuse liikme volitused lõppevad enne tähtaega:
1) vallavanema avalduse alusel volikogu otsusega;
2) temale või valitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle on määratud karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
5) tema tagasiastumise korral;
6) tema surma korral.
(4) Vallavanema taotlusel või umbusalduse avaldamise korral vabastatakse valitsuse liige ametist volikogu otsusega.
(5) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu valitsuse liikme ametist volikogu otsusega kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast ametikohale mittesobivuse tõttu.
(6) Vallavalitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel, kuid mitte hiljemalt kui kahe nädala jooksul, üle andma asjaajamise ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.
(7) Vallavalitsuse liikme surma korral loetakse vallavalitsuse liikme volitused lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast ning volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.
§ 43. Vallavanema ja palgalise valitsuse liikme puhkusele lubamine
(1) Vallavanema puhkus vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga.
(2) Palgalise vallavalitsuse liikme puhkus vormistatakse vallavanema käskkirjaga.
§ 44. Vallavanema ja vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse saatmine
(1) Teenistuslähetus (edaspidi lähetus) on vallavalitsuse liikme või vallavanema saatmine kindlaksmääratud ajavahemikuks täitma teenistusülesannet või osalema koolitusel väljaspool alalise teenistuskoha asukohta. Vallavanem saadetakse lähetusse volikogu esimehe korraldusel ja vallavalitsuse liige vallavanema korraldusel.
(2) Vallavanema lähetus vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga ning vallavalitsuse liikme lähetus vallavanema käskkirjaga. Käskkirjas märgitakse lähetatava nimi, ametikoht, lähetuse aeg, sihtkoht ja lähetuse eesmärk.
(3) Lähetust välisriiki loetakse välislähetuseks.
(4) Välislähetuse käskkirjas märgitakse lähetuse sihtkoht, organisatsioon, kuhu lähetatav suunatakse, lähetuse kestus, eesmärk ning lähetuskulude hüvitamise ja päevaraha määr.
§ 45. Vallavalitsuse pädevus
(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.
(2) Vallavalitsuse liikmed koordineerivad vallavanema antud volituse piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisala tööd ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid. Vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse määrab vajadusel kindlaks vallavanem käskkirjaga.
§ 46. Vallavalitsuse töökord
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung.
(2) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. Vallavanem või tema asendaja võib vajadusel kutsuda istungile ka teisi isikuid (menetlusosalised, eelnõude ettekandjad, puudutatud isikud vms).
(3) Vallavalitsuse istung toimub vastavalt vajadusele, kuid reeglina üks kord nädalas. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, määrates ära istungi aja ja koha.
(4) Vallavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on:
1) vallavalitsuse liikmel;
2) vallasekretäril;
3) valla ametiasutuse teenistujal;
4) valla ametiasutuse hallatava asutuse juhil;
5) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras.
(5) Õigusteha vallavalitsusele ettepanek küsimuse päevakorda võtmiseks on:
1) vallavalitsuse liikmel;
2) vallasekretäril;
3) vallavalitsuse teenistujal ametijuhendi järgse teenistusülesande täitmiseks;
4) valla ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juhil vastava asutuse tegevust puudutavas küsimuses.
(6) Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda tuleb edastada päevakorra koostajale nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud vallavalitsuse õigusakti eelnõu või õigusakti vastuvõtmist mitte-eeldava küsimuse korral ülevaatlik kokkuvõte küsimuse kohta või muu dokument, mille kohta vallavalitsuse seisukohta küsitakse.
(7) Vallavalitsuse istungi kutse koos päevakorra projekti ja arutusele tulevate materjalidega edastatakse vallavalitsuse liikmetele ja kutsutud isikutele hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumist.
(8) Kutse, päevakorra projekt ja materjalid edastatakse vallavalitsuse liikmetele elektrooniliselt vallavalitsuse poolt tööalaseks kasutuseks määratud elektronposti aadressile, läbi dokumendihaldusprogrammi või muul turvalisel viisil.
(9) Vallavalitsuse istungi materjalide asutusesisese koostamise ning menetlemise täpsed tingimused ja korra kehtestab vallavanem Anija Vallavalitsuse asjaajamisekorras.
(10) Vallavalitsuse istungi päevakorra projekti koostamise, istungi kutse saatmise ja istungi protokollimise korraldab vallakantselei.
(11) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest informeerima vallasekretäri või teda asendavat isikut hiljemalt istungile eelneval päeval.
(12) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole volikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse arvulisest koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kui valitsuse liige on esitanud oma seisukoha eelnõu suhtes enne istungi algust vallavanemale ja vallasekretärile elektrooniliste kanalite kaudu (e-post, dokumendihaldussüsteem), loetakse ta istungist osavõtnuks ja esitatud seisukohad säilitatakse protokolli lisana.
(13) Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul tema asendaja, kes avab ja lõpetab istungi, määrab ettekannete ja sõnavõttude pikkuse, tagab päevakorrast kinnipidamise, viib vajadusel läbi hääletamise ja fikseerib valitsuse otsustused.
(14) Istungi alguses arutatakse istungi juhataja ettepanekul läbi istungi päevakorra projekt ja kinnitatakse istungi päevakord. Varasemalt edastatud istungi päevakorra projekti võib täiendada vallavalitsuse liikmete nõusolekul.
(15) Päevakorrapunkte esitatakse ettekannete või informatsioonina ning arutatakse läbirääkimiste käigus.
(16) Hääletatakse juhul, kui vallavanem seda vajalikuks peab või vähemalt üks valitsuse liige seda nõuab. Hääletamisõigust edasi volitada ei saa. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata „poolt“ või „vastu“. Hääletamine on avalik. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.
(17) Töökorra küsimusi, mida käesolevas paragrahvis ei ole reguleeritud, otsustab vallavalitsus jooksvalt ja need kantakse istungi protokolli.
§ 47. Vallavalitsuse istungi protokoll
(1) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse.
(2) Istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(3) Protokolli kantakse:
1) istungi toimumise aeg ja koht;
2) istungist osavõtjate nimed;
3) kinnitatud päevakord;
4) arutlusel olnud küsimused ja tehtud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta;
5) vastuvõetud otsused ja hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
6) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;
7) märked vallavalitsuse liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta;
8) märked vallavalitsuse liikme enesetaandamise kohta;
9) muud olulised märkused istungil toimunud sündmuste kohta.
(4) Protokoll vormistatakse viie tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.
(5) Vallavalitsuse istungi protokolli ei tehta üldkättesaadavaks, kui see sisaldab andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
(6) Istungi protokoll on kättesaadav ametiasutuse teenistujatele dokumendihaldusprogrammi kaudu. Igaühele on vallavalitsuse istungi protokoll kättesaadav läbi teabenõude esitamise ja osas, mis ei sisalda piiratud juurdepääsuga teavet.
§ 48. Vallavalitsuse komisjonid
(1) Vallavalitsus võib oma ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone.
(2) Komisjoni moodustab ning selle koosseisu kinnitab vallavalitsus korraldusega.
(3) Komisjoni moodustamise korralduses sätestatakse komisjoni moodustamise eesmärk või ülesanded, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Ajutise komisjoni moodustamise korralduses määratakse ka komisjoni tegutsemise tähtaeg.
(4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.
(5) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.
(6) Komisjoni protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(7) Komisjoni otsustused on vallavalitsusele soovitusliku iseloomuga.
(8) Komisjoni tegevuse lõpetamise otsustab vallavalitsus.
§ 49. Asustusüksuse vanem ja asustusüksuse vanemate kogu
(1) Anija valla asustusüksuste elanikel on õigus valida ennast suhetes valla organite ja asutustega esindama linna kui asustusüksuse linnapea, alevi- või külavanemana (edaspidi asustusüksuse vanem).
(2) Asustusüksuse vanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, nimetatute õigused ja kohustused ning volituste kestuse perioodi kehtestab volikogu eraldi statuudiga.
(3) Volikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras moodustatakse vallavalitsuse nõuandva organina asustusüksuse vanemate kogu.
(4) Asustusüksuse vanemate kogu töövormiks on koosolek. Asustusüksuse vanemate kogu töötab vallavalitsuse komisjonile sätestatud korras.
9. peatükk Valla sümbolid ja nende kasutamise kord
§ 50. Valla sümbolid
(1) Valla sümbolid on vapp ja lipp. Valla vapi ja lipu kirjeldused ning kujutised kehtestab volikogu määrusega.
(2) Valla sümbolitena võib kasutusele võtta ka valla logo ja tunnuslause.
(3) Valla sümboli kirjelduse ja kujutise kinnitab volikogu.
(4) Valla asutuste poolt kasutatavad sümbolid, nende kujunduse ja kasutamise korra kinnitab vallavalitsus.
(5) Valla sümbolite kasutamine käesolevas peatükis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal.
(6) Valla sümbolite kasutamine ärilistel eesmärkidel kolmandate isikute poolt on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel vallavalitsus.
§ 51. Valla lipu heiskamise ja kasutamise õigus
(1) Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu, järgides käesolevas paragrahvis sätestatut ja head tava.
(2) Anija valla lipp heisatakse alaliselt Anija valla ametiasutuste hoonetel või lipumastidel.
(3) Valla lippu võib kasutada või heisata:
1) alaliselt valla ametiasutuste hallatavate asutuste hoonetel ja vallale kuuluvatel hoonetel;
2) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Anija vald;
3) Anija valla avalikel üritustel, valla asutuste üritustel ja muudel üritustel, kus on esindatud Anija vald;
4) Anija valla territooriumil asuvatel elu-, äri- või büroohoonetel teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;
5) muudel juhtudel vallavalitsuse loal.
(4) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Anija valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:
1) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;
2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;
3) koos maakonnalipuga maakonnalipust vasakule;
4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule tähestikulises järjekorras.
(5) Masti heisatud lipul peab jääma lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.
(6) Lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 10 cm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti.
(7) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.
§ 52. Valla vapi kasutamine
(1) Valla vapi kujutist kasutatakse:
1) volikogu, valitsuse ja valla asutuste pitsatil;
2) volikogu, valitsuse ja valla ametiasutuste dokumendiplankidel;
3) valla asutuste kodulehtedel.
(2) Valla vapi kujutist võib kasutada:
1) valla ametiasutuste hallatavate asutuste dokumendiplankidel või sümboolikas;
2) valla asutust ja valla piiri tähistavatel siltidel;
3) valla tunnustusavaldustel ja meenetel, ametlikel trükistel ja suveniiridel;
4) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;
5) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks valla poolt vastava ürituse, isiku või projekti toetamist.
(3) Valla vapi värvideta (mustvalgel) kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele.
§ 53. Valla tunnuslause ja logo kasutamine
(1) Anija valla tunnuslause ja logo on Anija valla omand, mida võib kasutada Anija valda tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, valla esitlustel, messidel, rekvisiitidel, trükistel, plakatitel, meedias jmt kohtades. Anija valla tunnuslause ja logo kehtestab volikogu.
(2) Vallavalitsusel on õigus kehtestada valla logo ja tunnuslause kasutamise täpsem kord.
(3) Tunnuslause ja logo kasutamise loa kolmandatele isikutele annab vallavalitsus.
(4) Valla ametiasutustele ja ametiasutuse hallatavatele asutustele on tunnuslause ja logo kasutamine tasuta.
§ 54. Valla tunnustusavaldused
Valla tunnustusavaldused ning nende andmise tingimused ja kord sätestatakse volikogu poolt eraldi määrusega.
§ 55. Valla asustusüksuste sümbolid
Anija valla asustusüksustel (linnal, alevil ja küladel) võivad olla kasutusel vastava asustusüksuse sümbolitena vapp ja lipp, mille kasutusse võtmine kooskõlastatakse vallavalitsusega.
10. peatükk Valla ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste moodustamise, nende põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamise ning muutmise kord
§ 56. Anija valla asutused
(1) Anija valla asutused on valla ametiasutused ja ametiasutuse hallatavad asutused.
(2) Anija valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris ning igal asutusel on selle registri registrikood.
(3) Anija valla asutuse ülesanded, õigused ja kohustused, sümbolite kehtestamise ja kasutamise kord, asutuse juhtimise ning töökorralduslikud põhimõtted jms sätestatakse asutuse põhimääruses.
(4) Anija valla asutusi finantseeritakse Anija valla eelarvest ning igal asutusel on Anija valla eelarves alaeelarvena asutuse eelarve.
(5) Anija valla asutuste tegevust suunab ja koordineerib vallavalitsus, kellel on õigus kehtestada valla asutustele kohustuslikuks täitmiseks õigusakte asutuste üleste küsimuste reguleerimiseks, näiteks asjaajamiskord, raamatupidamise sise-eeskiri, hankekord jms.
(6) Anija valla asutuse ja selle juhi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslikku järelevalvet) vallavalitsus.
§ 57. Ametiasutus
(1) Ametiasutus on valla asutus, mille peamine ülesanne on õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud avaliku võimu ülesannete teostamine.
(2) Ametiasutuse moodustamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu. Ametiasutuse moodustamiseks vajalike õigusaktide eelnõud algatatakse, menetletakse ning vormistatakse käesoleva põhimäärusega õigusaktide menetlemisele sätestatud üldises korras.
(3) Anija vallal on vähemalt üks ametiasutus – Anija Vallavalitsus, mida juhib vallavanem.
(4) Ametiasutus täidab ametiasutuse põhimäärusega ning muude õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.
(5) Ametiasutuse põhimääruse ja struktuuri kinnitab ning neid muudab volikogu.
(6) Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kinnitab ning seda muudab volikogu poolt kinnitatud palgafondi piires vallavalitsus.
§ 58. Ametiasutuse hallatav asutus
(1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on ametiasutuse pädevusse kuuluvate avalike ülesannete täitmiseks või teenuste osutamiseks moodustatud iseseisev asutus, mis ei ole juriidiline isik. Hallatav asutus ei teosta avalikku võimu.
(2) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu.
(3) Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise volikogu. Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne volikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus.
(4) Hallatavat asutust juhib juhataja või direktor, kes esindab hallatavat asutust ning hallatava asutuse kaudu õigusaktide ja asutuse põhimäärusega sätestatud pädevuse piires Anija valda. Hallatava asutuse juhi õigused ja kohustused asutuse esindamisel sätestatakse hallatava asutuse põhimääruses.
(5) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul.
(6) Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib, seda muudab ja töölepingu lõpetamise vormistab vallavanem.
(7) Hallatava asutuse töötajate koosseisu ja palgajuhendi kinnitab vastava asutuse juhi ettepanekul vallavalitsus. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda õigusaktidega sätestatud miinimumkoosseisudest. Kui õigusaktidest tulenevalt kinnitab asutuse töötajate koosseisu asutuse juht käskkirjaga, siis tuleb käskkirja eelnõu enne selle kinnitamist kooskõlastada vallavalitsusega. Vallavalitsuse seisukoht asutuse koosseisu kohta vormistatakse vallavalitsuse istungi protokollis.
(8) Hallatava asutuse põhimääruses sätestatakse hallatava asutuse arengukava koostamise kohustus, tingimused ja kord. Kui hallatava asutuse arengukava koostamine on reguleeritud seadusega, siis peab põhimääruses arengukava kohta sätestatu olema kooskõlas seadusega. Hallatava asustuse arengukava peab olema kooskõlas Anija valla arengukavadega. Hallatava asutuse arengukava kinnitab vallavalitsus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
(9) Arengukava olemasolul annab hallatava asutuse juht vallavalitsusele aru arengukava täitmise kohta majandusaasta aruande koostamise käigus.
11. peatükk Valla esindamise kord
§ 58. Valla esindamine avalik-õiguslikes suhetes
(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad valda volikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, valla asutused ning teised isikud ja organid õigusaktide alusel.
(2) Volikogu või volikogu määratud või nimetatud esindaja esindab valda avalik-õiguslikes suhetes õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel. Volikogu esimees esindab volikogu ilma erivolituseta, volikogu liige või muu isik esindab volikogu volikogu otsuse alusel.
(3) Vallavalitsus või vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja esindab valda avalik-õiguslikes suhetes õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel ja täitevvõimu teostamisel. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik. Vallavanem esindab vallavalitsust ilma erivolituseta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavanema volituse alusel.
(4) Vallavalitsus esindab valda avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole õigusaktidega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
(5) Valla asutus esindab valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.
(6) Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel valda esindada füüsiline või juriidiline isik. Vastav esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab vallavolikogu . Halduslepingu sõlmimisel esindab valda vallavanem või tema volitatud isik.
§ 59. Valla esindamine eraõiguslikes suhetes
(1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab valda kõigi toimingute ja tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem.
(2) Valla asutuse juht esindab valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud õigusaktides sätestatud asutuse ülesannete täitmiseks õigusaktides sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel.
(3) Valla asutuse juht esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana tema juhitava asutuse töötajate suhtes.
(4) Vallavanem esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega.
§ 60. Valla esindamine kohtus
(1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta vallavanem . Teised isikud esindavad valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.
(2) Üldjuhul volitatakse valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada lepinguline esindaja.
(3) Kui kohtuasja algatajaks on vald, otsustab kohtuasja algatamise vallasekretäri ettepanekul vallavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab vallavalitsus ära vallasekretäri arvamuse.
§ 61. Valla esindusfunktsiooni täitmine
(1) Volikogu esindab valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
(2) Volikogu esimees, tema nimetatud või volikogu nimetatud isik esindab valda suhetes Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.
(3) Vallavalitsus esindab valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.
(4) Vallavanem esindab valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega.
(5) Avalikel üritustel esindavad valda volikogu esimees, vallavanem, volikogu ja vallavalitsuse liikmed, arvestades ürituse iseloomu ning teiste osalejate esindatust.
§ 62. Valla välissuhete korraldamise alused
(1) Vallal on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi omavalitsusüksustega väljaspool Eesti Vabariiki.
(2) Vallal on õigus iseseisvalt astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nimetatud organisatsioonide ja sõprusomavalitsustega vastastikku koostööd.
(3) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu.
(4) Volikogul, vallavalitsusel ja valla ametiasutusel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ja osaleda rahvusvahelistes arenguprogrammides või projektides ning sõlmida selleks vajalikke lepinguid.
(5) Kui välilepingu sõlmimisega kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest, siis annab valla omavalitsusorganitele või nende poolt volitatud esindustele või isikutele loa välislepingu sõlmimiseks volikogu.
(6) Valla ametiasutuste hallatavatel asutustel on õigus sõlmida sõprus- ja koostöölepinguid valla ametlike sõprusomavalitsuste hallatavate asutustega.
12. peatükk Valla arengukava ja eelarvestrateegia
§ 63. Valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise üldised põhimõtted
(1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostatakse, menetletakse, võetakse vastu ning muudetakse koos ühtse menetluse raames, et tagada arengukava ja eelarvestrateegia kooskõla.
(2) Arengukava ja eelarvestrateegia koostatakse põhimõttel, et need hõlmavad iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vald on võtnud kohustusi pikemaks kui neljaks eelseisvaks eelarveaastaks, peab arengukavas ja eelarvestrateegias olema kavandatud valdkondlikud tegevused vastavate kohustuste ulatuses.
(3) Arengukava peab sisaldama vähemalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses märgitut ning arvestama valla kehtivat üldplaneeringut.
(4) Eelarvestrateegia peab sisaldama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatut ning olema kooskõlas arengukava ja vallale võetud kohustustega.
(5) Arengukava koostamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et arengukava peab tagama valla majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ning looduskeskkonna tasakaalustatud pikaajalise arengu.
(6) Arengukava ja eelarvestrateegia tuleb vähemalt kord aastas üle vaadata ning hetkeolukorra analüüsist tulenevalt vajadusel muuta.
(7) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise menetlusse tuleb kaasata valla asutused, vallavolikogu alalised komisjonid ja teised huvitatud isikud. Vajadusel moodustatakse valdkondlikke töögruppe, korraldatakse komisjonide ühisseminare ja korraldatakse avalikke arutelusid.
(8) Arengukava ja eelarvestrateegia ning selle muutmise kinnitab määrusega volikogu. Arengukava ja eelarvestrateegia ning selle muutmine peab olema kinnitatud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.
(9) Kehtiva arengukava täpsustamiseks või seaduses sätestatud kohustuse täitmiseks võib koostada valdkondliku või valla territooriumi osa arengukava. Nimetatud arengukavade menetlemise kohta kohaldatakse valla arengukava menetlemise kohta kehtivaid sätteid.
§ 64. Valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise kord
(1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamist ning vajadusel muutmist korraldab vallavalitsus, kes esitab arengukava ja eelarvestrateegia või vajadusel selle muutmise eelnõu volikogule menetlemiseks hiljemalt augustikuu volikogu istungi päevakorda.
(2) Valla ametiasutuse hallatavad asutused ning sõltuvad üksused esitavad vallavalitsuse poolt kehtestatud vormil hiljemalt 30. maiks vallavalitsusele ettepanekud ja vajaliku informatsiooni arengukava ja eelarvestrateegia koostamiseks või muutmiseks.
(3) Vallavalitsus kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvatele üksustele korra eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni esitamiseks.
§ 65. Valla arengukava ja eelarvestrateegia täitmise kontroll
(1) Arengukava täitmise eest vastutab vallavalitsus.
(2) Igal aastal koostab vallavalitsus aruande arengukava täitmise kohta eelmisel kalendriaastal ning esitab selle koos majandusaasta aruandega hiljemalt juuniks volikogule. Aruandes tuleb anda hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele, analüüsida eesmärkide saavutamise tõhusust ja selleks kasutatud abinõude otstarbekohasust. Vajadusel esitatakse koos aruandega volikogule eelnõu arengukava ja eelarvestrateegia muutmiseks.
13. peatükk Valla eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted
§ 66. Eelarve koostamise ja muutmise üldised põhimõtted
(1) Valla eelarve koostatakse igaks kalendriaastaks eelarvestrateegia alusel arengukavas sätestatud eesmärkide täitmiseks.
(2) Arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi, koostatakse vallaeelarve muutmiseks vajadusel lisaeelarve.
(3) Eelarve ja lisaeelarve koostamise üldised põhimõtted on:
1) eelarve hõlmab kindla perioodi, s.o eelarveaasta tulusid ja kulusid;
2) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud;
3) eelarve tulu ja kulu peab olema tasakaalus;
4) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad;
5) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate valla eelarvepoliitikast.
(4) Eelarve ja lisaeelarve koostamise korraldab vallavalitsus volikogu kehtestatud korras.
(5) Eelarve liigendamine, koostamine, menetlemine, vastuvõtmine, avalikustamine ja täitmine ning eelarve aruandluse täpsem kord sätestatakse eraldi volikogu määrusega.
§ 67. Finantsjuhtimise üldised põhimõtted
(1) Finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et vallaeelarvet kasutatakse seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt valla arengu tagamiseks.
(2) Finantsjuhtimise aluseks on:
1) eelarvestrateegia;
2) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud vallaeelarve ja lisaeelarve;
3) vallaeelarve täitmine kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktidega;
4) läbipaistev ja aus aruandlus.
(3) Täiendavad nõuded valla finantsjuhtimisele sätestatakse eraldi volikogu määrusega.
14. peatükk Valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord
§ 68. Õigusakti eelnõu koostamine
(1) Õigusakti eelnõu koostamise korraldab selle algataja.
(2) Õigusaktide eelnõud esitatakse enne volikogule või vallavalitsusele üleandmist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks kantseleile.
(3) Volikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks volikogu komisjonile või vallavalitsusele.
(4) Volikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist ning haldusmenetluse seaduses määrusele sätestatud nõudeid. Määruse eelnõule tuleb lisada eelnõu seletuskiri.
(5) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusemenetluse seaduses sätestatud nõuetele.
(6) Valla õigusaktide vorminõuded kehtestab vallavanem asutuse dokumendihaldust reguleerivas korras.
§ 69. Õigusakti eelnõu kättesaadavaks tegemine
(1) Volikogu päevakorras olevad õigusaktide eelnõud tehakse üldiselt kättesaadavaks avalikustades need valla veebilehel hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit, mille päevakorda need esitatakse.
(2) Vallavalitsuse määruste eelnõud tehakse üldiselt kättesaadavaks avalikustades need valla veebilehel hiljemalt kaks tööpäeva enne vallavalitsuse istungit, millele need vastuvõtmiseks esitatakse.
(3) Üldiselt kättesaadavaks ei tehta õigusaktide eelnõusid, mis sisaldavad asutusesiseseks kasutamiseks määratud teavet.
§ 70. Õigusaktide vastuvõtmine ja muutmine
(1) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud õigusakti vastuvõtmise pädevust omavas organis nõutud häälteenamuse.
(2) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu.
(3) Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.
(4) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates.
(5) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendajad. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.
§ 71. Õigusaktide jõustumine ja avalikustamine
(1) Volikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest.
(2) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas avaldamisega ja need jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva
(3) Õigusaktid tehakse üldiselt kättesaadavaks ametiasutuse dokumendiregistris. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud Anija valla veebilehelt. Õigusaktid on kõigile kättesaadavad ka vallavalitsuse kantseleis.
(4) Üldiselt kättesaadavaks ei tehta õigusakte, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
(5) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise korraldab kantselei.
15. peatükk Siseauditeerimise üldine töökorraldus
§ 72. Siseaudiitori kutsetegevuse tagamine
(1) Siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmise tagamiseks loob volikogu vastava ametikoha Anija Vallavalitsuse struktuuris või otsustab siseaudiitori teenuse sisseostmise pädevalt audiitorbüroolt, kes täidab Anija valla siseaudiitori ülesandeid.
(2) Siseaudiitori valimise korraldab vallavalitsus, teenuselepingu sõlmimise või siseaudiitori ametisse nimetamise kiidab heaks volikogu.
§ 73. Siseaudiitori kutsetegevuse korraldus
(1) Siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisel ja kutsetegevuse alusena rakendatakse audiitortegevuse seaduses sätestatut ning Rahvusvahelise Siseaudiitorite Instituudi (IIA) rahvusvahelisi siseauditeerimise kutsetegevuse standardeid.
(2) Siseaudiitori poolt auditeeritavad teemad ning auditite arvu eelarveaastas ehk siseaudiitori tegevusplaani kinnitab siseaudiitori ja vallavalitsuse ettepanekul volikogu, kuulates ära revisjonikomisjoni seisukoha.
(3) Siseaudiitor koostab auditi läbiviimise tulemusel auditiaruande ning esitab selle vallavalitsusele ja revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab auditiaruande koos oma seisukohaga volikogule. Auditiaruannete arutelu toimub volikogus.
(4) Auditiaruannete arutamise sageduse volikogus (iga auditi järgselt, perioodiliselt või kord aastas) määrab revisjonikomisjon kokkuleppel siseaudiitoriga.
(5) Siseaudiitor teostab auditi soovituste täitmise seiret ning edastab seire tulemused vallavalitsusele ja revisjonikomisjonile.
16. peatükk Põhimääruse rakendamine
§ 74. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine ja muutmine
Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 06.10.2017 määrus nr 113 „Anija valla põhimäärus“ ja Aegviidu Vallavolikogu 21.08.2013 määrus nr 7 „Aegviidu valla põhimääruse kehtestamine“.
§ 75. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Jaan Oruaas
Vallavolikogu esimees
Facebook
Twitter