Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
Vastu võetud 25.02.2021 nr 94
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 ja 2, § 16 lõike 1 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 5 ja § 22 lõike 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse Toila vallas eelarvest ja riigieelarvest vallale sotsiaalhoolekande abi osutamise toetuseks eraldatud vahenditest makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise ja maksmise ning Toila vallas osutatavate või korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) taotlemise ja osutamise kord.
(2) Käesoleva määrusega sätestatakse:
1) sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus ja alused;
2) sotsiaalhoolekandelise abi liigid ja rahastamise põhimõtted;
3) Toila valla antavad või makstavad hüvitised, hüvitise õiguse tekkimise alused ja hüvitise andmise korraldus;
4) riigieelarvest finantseeritavad sotsiaaltoetused;
5) järelevalve sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise ning abi andmise üle.
2. peatükk Sotsiaalhoolekande abi korraldamine
§ 2. Toetusele ja teenusele õigust omavad isikud
(1) Toetust makstakse ja teenuseid osutatakse isikule, kelle rahvastikuregistri ja alalise elukoha andmed on Toila vald. Turvakoduteenust, varjupaigateenust osutatakse ning vältimatut sotsiaalabi antakse kõikidele teenust ja abi vajavatele isikutele.
(2) Käesoleva määruse mõistes loetakse vähekindlustatud isikuks perekonda või leibkonda, kelle sissetulek iga pereliikme kohta on väiksem kui kahe ja poole kordne kehtiv toimetulekupiiri määr.
§ 3. Sotsiaalhoolekande abi korraldamise pädevus kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel
(1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud ülesandeid täidab Toila Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus). Sotsiaaltöötajate õigused ja pädevus sätestatakse ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (ametijuhendid, vallavanema käskkirjad, asjaajamist reguleerivad korrad jms).
(2) Käesolevas määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise Toila Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus).
(3) Toila Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.
(4) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.
(5) Ametiasutus peab abivajajast teada saamisel selgitama välja sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja hüvitis andmata.
(6) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on ametiasutus kohustatud isiku abivajadust igakülgselt isiku tahtest ning elukorraldusest tulenevalt ning isiku nõusolekul koostöös isiku lähedaste (perekond, kooselus olevad isikud, ülenejad ning alanejad sugulased) ja seadusega sätestatud asjaomaste institutsioonidega (riigi-või kohaliku omavalitsuse asutus, juriidiline isik) hindama. Kompleksse hindamisega ning isiku abivajadusele terviklikust lähenemisest tulenevalt peab ametiasutus selgitama välja parima asjakohase abi (hüvitise andmine, nõustamine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine), toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikust korraldada iseseisvalt oma elu.
(7) Ametiasutus või sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ning hüvitiste andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks võib moodustada ametiasutuse juures tegutseva töörühma või komisjoni.
§ 4. Toila valla korraldatav sotsiaalhoolekande abi
(1) Toila vald korraldab sotsiaalhoolekande seadusega kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva abi andmist käesoleva määrusega sätestatud alustel ja korras.
(2) Toila valla sotsiaalhoolekandeabi liigid on:
1) isikule antav mitterahaline hüvitis ehk Toila valla osutatav või korraldatav sotsiaalteenus (vt peatükk 4);
2) isikule makstav rahaline hüvitis ehk Toila valla eelarvest isikule rahasummana makstav sotsiaaltoetus (vt peatükk 5).
§ 5. Sotsiaalhoolekande abi rahastamine
(1) Riigi korraldatavat sotsiaalhoolekande abi rahastatakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele määratud toetusfondi vahendite arvelt.
(2) Toila valla korraldatava sotsiaalhoolekande abi rahastamine toimub Toila valla eelarvest ja vallale sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest.
(3) Toila valla osutatavate sotsiaalteenuste eest on teenust vajavalt isikult õigus võtta tasu. Tasulised teenused sätestatakse käesoleva määrusega.
3. peatükk Sotsiaalhoolekande abi taotlemine ja abi andmine
§ 6. Hüvitise taotlemine
(1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada vormikohane taotlus, (v.a juhul, kui hüvitist saab seaduse või käesoleva määrusega sätestatud juhtudel taotleda taotlust esitamata), allkirjastatud paberkandjal või digitaalselt allkirjastatud avalduse elektrooniliselt (e-posti teel) või vabas vormis. Käesolevas määruses sätestatud juhtudel võib hüvitist taotleda hüvitist vajava isiku huvides ka eestkostja, hooldaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või muu õigustatud isik, kellel on andmed abivajava isiku kohta.
(2) Taotlus esitatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 24 lõigetes 3 ja 4 sätestatud põhimõtteid arvestades. Üldjuhul esitatakse taotlus hüvitise õiguse tekkimisel või võimalusel enne hüvitisele õiguse tekkimist. Taotluses märgitakse ära taotleja nimi, isikukood, elukoht, andmed perekonna koosseisu kohta, hüvitise taotlemise põhjus ja kuidas soovitakse otsust kätte saada (avalduses märgitud e-posti aadressil, hüvitise andja juures või posti teel lihtkirjana avalduses märgitud aadressil).
(3) Taotlusele lisatakse vajadusel, lähtudes teenuse või toetuse iseloomust, järgmised dokumendid:
1) isikut tõendava dokumendi koopia;
2) sünnitunnistuse koopia;
3) rehabilitatsiooniplaani koopia;
4) puude raskusastme otsuse koopia;
5) vajadusel esindamisõigust tõendava dokumendi koopia (nt eestkoste määramise kohtulahend);
6) pangakonto väljavõte;
7) ülalpidamiskohuslaste andmed.
(4) Kui taotletakse rahalist hüvitist (sotsiaaltoetust) märgitakse taotlusele ka:
1) toetuse maksmise viis;
2) rahamaksmisel ülekandega panga arvelduskontole arvelduskonto number ja vastava arvelduskonto omaniku nimi.
(5) Taotlusele lisatakse käesolevas määruses sätestatud juhtudel või ametiasutuse ametniku põhjendatud nõudmisel dokumendid ja tõendid, mis on vajalikud hüvitise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks.
(6) Kui seadusest või muust õigusaktist ei tulene teisiti, esitatakse taotluses ka informatsioon, millisel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud viisil soovib taotleja haldusakti või halduslepingu teatavakstegemist.
(7) Kui infosüsteemide kasutusvõimalusest või õigusaktide erinõuetest tulenevalt on hüvitise taotlemisele sätestatud erinõuded, tuleb taotluse koostamisel lähtuda ka erinõuetest.
(8) Taotlus esitatakse üldjuhul kirjalikult või elektrooniliselt. Kui isik objektiivsetel põhjustel ei ole võimeline ise taotlust kirjalikult või elektrooniliselt esitama, võib taotluse esitada ametiasutusele suuliselt, kes isiku avalduse protokollib. Käesolevas määruses sätestatud juhtudel võib taotluse esitada isiku eest ning tema nõusolekul ka ametiasutuse ametnik.
(9) Ametiasutusel on kohustus abivajajaid taotluse esitamisel nii esitamise viisi kui ka taotluse koostamisel vajalike andmete esitamisel abistada ning nõustada.
§ 7. Taotluse menetlemise põhimõtted
(1) Taotluse ametiasutusele esitamisel kontrollib asutus selle nõuetele vastavust. Sealhulgas on ametiasutusel õigus ja kohustus:
1) määrata taotluse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kui taotlusega on esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, ning selgitada, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse jätta taotlus läbi vaatamata ning sellisel juhul isiku õigus hüvitise saamisele lõpeb;
2) vajadusel hankida lisainformatsiooni, sh teha päringuid andmete saamiseks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (edaspidi STAR) ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ning tulude varjamise või muude valeandmete esitamise korral antakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaega ning kui puudused jäävad tähtajaks kõrvaldamata võib jätta taotluse läbi vaatamata;
3) vajadusel viia läbi isiku toimetulekuvõime hindamine vastutava ametniku poolt.
(2) Taotlust menetletakse sisuliselt ehk selgitatakse välja isiku õigus hüvitisele ajast, mil taotlus on koostatud ja esitatud ametiasutusele nõuetekohaselt ning kõigi vajalike tõenditega.
(3) Hüvitise andmine otsustatakse kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest alates, kui muude õigusaktidega ei ole sätestatud teistsugust tähtaega.
(4) Taotluse menetlemisel tuleb lähtuda käesoleva määruse § 6 lõikest 7 ning sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sotsiaalkaitse menetlusele ning haldusmenetluse seadusega haldusmenetlusele kehtestatud nõuetest.
(5) Juhul, kui hüvitise määrab vastutav ametnik, teavitab ametiasutus hüvitise taotlejat hüvitise andmisest.
(6) Vallavalitsuse korraldus või haldusleping tuleb taotlejale teatavaks teha sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 27 sätestatud korras.
(7) Rahalise hüvitise maksmisel rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatut. Toetus kantakse toetuse saaja või tema poolt märgitud isiku arveldusarvele või teenust osutava asutuse arveldusarvele.
(8) Hüvitise andmisest keeldumise või osaliselt andmisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.
(9) Vallavalitsus võib erandkorras määrata abi käesolevas määruses ettenägemata juhtudel ja suuruses.
4. peatükk Sotsiaalteenused
1. jagu Üldsätted
§ 8. Toila valla korraldatavad sotsiaalteenused
(1) Toila vallas osutatakse ja korraldatakse järgmisi sotsiaalhoolekande seadusest tulevaid sotsiaalteenuseid:
1) koduteenus;
2) väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus;
3) tugiisikuteenus;
4) täisealise isiku hooldus;
5) isikliku abistaja teenus;
6) varjupaigateenus;
7) turvakoduteenus;
8) sotsiaaltransporditeenus;
9) eluruumi tagamise teenus;
10) võlanõustamisteenus;
11) lapse erivajadustest tulenevad teenused;
12) asendushooldusteenus;
13) järelhooldusteenus;
14) vältimatu sotsiaalabi;
15) toidupangateenus;
16) nõustamisteenused.
(2) Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused.
(3) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teenuste osutamise üle teostab vallavalitsus.
2. jagu Koduteenus
§ 9. Koduteenuse eesmärk ja sisu
(1) Koduteenus on ametiasutuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Teenus hõlmab koduabi ja isikuabi:
1) koduabi on abistamine igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja asjaajamisel, väljaarvatud füüsilist kontakti vajav abistamine;
2) isikuabi on abistamine toimingute sooritamisel, mis nõuavad isikuga füüsilist kontakti ning sisaldab abistamist eneseteenindusel, sealhulgas pesemisel või pesemisvõimaluse korraldamisel, riietumisel, ravimi varustamisel, liikumisel ja hügieenitoimingutes;
3) koduteenuste loetelu kehtestab vallavalitsus oma korraldusega.
(3) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut järgmistes toimingutes:
1) toiduainete ja majapidamistarvetega varustamine;
2) küttematerjali ja veega varustamine, vajadusel reovee käitlemine;
3) vajadusel abistamine enesehooldusel;
4) arstiabi korraldamine ja ravimitega varustamine;
5) abistamine asjaajamisel;
6) eluruumi koristamine.
(4) Koduteenuseid osutatakse vastavalt vajadusele, kui riikliku õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.
(5) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on koduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus koduteenuse osutamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.
§ 10. Õigus hüvitisele
Koduteenust on õigus saada sotsiaalhoolekande seaduse § 5 alusel sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (edaspidi sotsiaalhoolekandega hõlmatud isik), kes üldjuhul on võimeline harjumuspärases keskkonnas ise hakkama saama, kuid vajab iseseisvaks toimetulekuks teatud ulatuses kõrvalabi.
§ 11. Hüvitise taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine
(1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada käesoleva määruse §-s 6 sätestatud taotluse. Lisaks märgitakse taotluses käesoleva määruse § 9 lõikes 3 märgitud toimingud, milles soovitakse abi saada.
(2) Kui isikul on olemas perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, nende nimed ja kontaktandmed ning põhjused, miks ülalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised ise hüvitise taotlejale kodus hakkama saamiseks vajalikku tuge või abi andma.
Seadusjärgsete ülalpidajate olemasolul esitatakse hüvitise taotlemisel ametiasutusele avaldus, milles esitatakse vajadusel ülalpidaja kohta järgmised andmed:
1) sissetulekuid tõendavad dokumendid;
2) eluasemekulusid tõendavad dokumendid.
(3) Taotluse laekumisest 10 tööpäeva jooksul viib vastutav ametnik koduteenuse osutamise vajaduse selgitamiseks läbi kodukülastuse fikseerides hindamisinstrumendi alusel hüvitise taotleja toimetulekuvõime, koduteenuse vajaduse ja mahu ning koostab hoolduskava.
(4) Koduteenused määratakse vastutava ametniku ja teenuse saaja vahelise halduslepingu alusel, kus märgitakse osutatavate teenuste loetelu, maht ja tingimused ning poolt õigused ja kohustused:
1) leping sõlmitakse tähtajaliselt, kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks;
2) lepingut võib muuta, täiendada, pikendada või lõpetada poolte kokkuleppel igal ajal, kui selleks tekib põhjendatud vajadus. Täiendused ja muudatused fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana ja kinnitatakse poolte allkirjadega.
3) lepingu pooled teatavad soovist leping lõpetada teisele poole kirjalikult 5 (viis) tööpäeva ette;
4) lepingu juurde kuuluvad teenuse saaja taotlus ja hoolduskava, mis koos annavad täieliku informatsiooni teenuse saajale osutatavate teenuste loetelu, osutamise koha, osutamise aja ning koduteenuste mahu kohta ja teenuse hind.
§ 12. Koduteenuse eest tasumine
(1) Ametiasutusel on olenevalt teenusemahust ja teenust saava isiku ning tema perekonna majanduslikust olukorrast õigus võtta teenuse eest tasu. Iga teenust vajava isiku puhul hinnatakse individuaalselt tema (vajadusel ka seadusjärgsete ülalpidajate) võimekust teenuse eest tasuda.
(2) Koduteenuse tasu maksmisest on vabastatud vähekindlustatud isik või perekond.
(3) Koduteenuse hinna kehtestab igaks eelarveaastaks vallavalitsus.
3. jagu Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus
§ 13. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu ning õigus hüvitisele
(1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning kes ise või kelle suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole võimelised üldhooldusteenuse eest oma varalisest seisundist tulenevalt täies osas tasuma.
(2) Õigust üldhooldusteenusele ei ole isikul, kes ise või kelle suhtes perekonnaseadusega ülalpidamist andma kohustatud isik või isikud on võimeline või võimelised üldhooldusteenust iseseisvalt tagama ning selle eest täies mahus tasuma.
(3) Üldhooldusteenuse sisu on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 20.
§ 14. Hüvitise taotlemine
(1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks käesoleva määruse §-s 6 märgitud andmetele:
1) isiku varaline seisukord ning võime ise üldhooldusteenuse hinna eest tasuda;
2) kui isikul on olemas perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, nende nimed ja kontaktandmed ning põhjused, miks ülalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised ise üldhooldusteenuse eest täies mahus tasumiseks ülalpidamist andma.
(2) Võimalusel lisatakse taotlusele kohtuotsus ülapidamist andma õigustatud isiku või isikute ülalpidamise kohustuse täitmisest vabastamise või täitmise ajalise piiramise või elatise suuruse vähendamise kohta.
§ 15. Hüvitise andmine
(1) Hüvitise andmiseks koostab ametiasutus koostöös teenust saava isiku, vajadusel tema lähedaste ning üldhooldusteenuse osutajaga sotsiaalhoolekande seaduse §-s 21 sätestatud nõuetele vastava hooldusplaani.
(2) Hooldusplaanist lähtuvalt antakse hüvitist hooldust saava isiku, kui isikul on, siis tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isiku või isikute, ametiasutuste ja üldhooldusteenuse osutajaga sõlmitud haldusakti või halduslepingu alusel. Halduslepingus sätestatakse muu hulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.
(3) Haldusaktis või halduslepingus määratletakse poolte rahalised kohustused üldhooldusteenuse eest tasumisel.
(4) Üldhooldusteenuse määramise otsustab vallavalitsus korraldusega.
(5) Vältimatu sotsiaalabi korras otsustab üldhooldusteenusele määramise vastutav ametnik, kes korraldab isikule teenuse osutamise. Sel juhul vormistatakse vallavalitsuse korraldus pärast isikule teenuse osutamise alustamist.
§ 16. Üldhooldusteenuse eest tasumine
(1) Üldhooldusteenuse eest tasub üldjuhul üldhooldusteenuse saaja.
(2) Kui üldhooldusteenuse saajal on perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, tasuvad üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse saaja koos ülalpidamist andma kohustatud isikutega.
(3) Kui üldhooldusteenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised üldhooldusteenuse eest täies mahus tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa Toila valla eelarvest. Sel juhul otsustab üldhooldusteenuse eest makstava summa suuruse vallavalitsus. Makstava summa otsustamisel lähtutakse põhimõttest, et üldhooldusteenuse saajal võib pärast üldhooldusteenuse eest tasumist isiklikuks kasutamiseks jääda kuni 15%, igakuisest sissetulekust.
(4) Toila valla eelarvest ei tasuta riigi rahastatava üldhooldusteenuse eest.
4. jagu Tugiisikuteenus
§ 17. Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu
(1) Tugiisikuteenus on isiku toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2) Last kasvatavale isikule (või isik, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt) tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna ning lapse arengu tagamine.
(3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine.
(4) Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu.
(5) Tugiisiku tegevused on:
1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, seahulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
4) koos teenusesaajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;
6) ametniku informeerimine peres toimuvatest muutustest;
7) teenusesaaja motiveerimine erinevate spetsialistide teenustele jõudmiseks;
8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.
(6) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud kohtades.
(7) Ametiasutus abistab teenust saama õigustatud isikut tugiisiku leidmisel. Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus. Eelistatakse isikut, kes on läbinud erialase tugiisiku koolituse.
(8) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on tugiisikuteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus tugiisikuteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.
§ 18. Õigus hüvitisele
(1) Tugiisikuteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (s.h alaealisel) või perel, kes vajab järgmist kõrvalabi:
1) abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
2) abi puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut;
3) abi iseseisvalt elama asumisel asenduskoduteenuse, hoolduspere teenuse või eestkoste lõppemisel;
4) abi psüühika-või käitumishäire tõttu.
(2) Kõrvalabi vajaduse määra ja sisu hindab ametiasutus iga isiku või perekonna puhul eraldi.
§ 19. Hüvitise taotlemine
(1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks käesoleva määruse §-s 6 märgitud andmetele:
1) kõrvalabi vajadus;
2) võimalusel isiku, kes vahetult osutaks tugiisiku teenust, andmed.
(2) Hüvitise määramist võib algatada abivajavast isikust teada saamisel ka ametiasutus.
§ 20. Hüvitise andmine ja kulude katmine
(1) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab ametiasutus isiku teenuse vajadust ning kõrvaabi vajaduse määra.
(2) Kõrvalabi määrast lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotlenud kõrvalabi määras isikule tagama. Vajadusel abistab ametnik abivajajat hooldusvajadusest ning kõrvalabi vajadusest lähtuvalt sobiva tugiisiku leidmisel.
(3) Tugiisiku teenus määratakse ametniku haldusaktiga, milles sätestatakse:
1) abi saaja;
2) tugiisikuteenuse osutaja;
3) kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse maht;
4) teenuse eest tasumise põhimõtted.
(4) Teenuse osutamise aluseks on teenuse saaja ja teenuse pakkuja vahel sõlmitud haldusleping.
(5) Tugiisikuteenus on selle saajale tasuta. Tugiisikuteenuse osutamise kulud kaetakse tugiisikuteenuse osutajale valla eelarvest selleks ettenähtud vahenditest vastavalt tugiisikuteenuse osutamise lepingus sätestatud tingimustele ja mahus.
5. jagu Täisealise isiku hooldus
§ 21. Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu
Täisealisele isikule seatakse hooldus, kui isik vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
§ 22. Õigus hüvitisele
(1) Hooldaja määramist on õigus taotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud täisealisel isikul, kes vajab teiste inimestega võrdseid võimalusi igapäevaseks toimetulekuks ning kellele ei ole määratud eestkostjat, kuid kes oma vaimsete või kehaliste erivajaduste tõttu vajab oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks teatud toiminguteks kõrvalaabi.
(2) Erandjuhtudel võib hooldaja määrata sügava puudega isikule, kellel on ülalpidamist andma kohustatud isikud või kes moodustavad ühise leibkonna.
§ 23. Hüvitise taotlemine
(1) Hoolduse seadmiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks käesoleva määruse §-s 6 märgitud andmetele:
1) toimingud, milleks hooldajat soovitakse;
2) hooldaja andmed.
(2) Kui hoolduse seadmist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib hooldajaks, siis annab antud isik taotlusele kirjaliku nõusoleku hooldajaks määramise kohta.
§ 24. Hüvitise andmine
(1) Hooldaja määramiseks hindab ametiasutus hooldatava hooldusvajadust. Hooldusvajaduse kordushindamine viiakse läbi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
(2) Hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne hooldaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustest tulenevalt võimeline hooldatavale vajalikku abi, juhendamist ja järelevalvet tagama ning vastava sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab ametiasutus hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt sobiva hooldaja leidmisel. Ametiasutuse poolt pakutava hooldaja määramiseks peab olema hooldatava kirjalik nõusolek.
(3) Hooldus seatakse, hooldaja ja hooldajatoetus määratakse vallavalitsuse korraldusega.
6. jagu Isikliku abistaja teenused
§ 25. Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu
(1) Isikliku abistaja teenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada erivajadustega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses erivajaduse tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik erivajaduse tõttu füüsilist kõrvalaabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni- majapidamistoimingutes, muude toimingutes). Isiklik abistaja aitab erivajadusega inimesel endal tegutseda st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.
(3) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Teenuse saaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuseosutajat juhendada. Isikliku abistaja teenust kasutav erivajadusega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.
(4) Kui isikliku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine, lähtub isikliku abistaja eestkostja antavatest tööjuhistest.
(5) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on isikliku abistaja teenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus isikliku abi teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.
§ 26. Õigus hüvitisele
Isikliku abistaja teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellele on tuvastatud erivajadus ning kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelutegevustes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus.
§ 27. Hüvitise taotlemine
(1) Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks käesoleva määruse §-s 6 märgitud andmetele:
1) põhjus, milleks isikliku abistajat soovitakse, ning puude raskusaste;
2) tegevused, milleks isikliku abistajat vajatakse;
3) võimalusel isiku, keda soovitakse isiklikuks abistajaks, andmed.
(2) Kui isikliku abistaja määramist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele isiku kirjalik nõusolek isiklikuks abistajaks määramise kohta.
§ 28. Hüvitise andmine
(1) Isikliku abistaja määramiseks hindab ametiasutus erivajadusega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenusesaajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.
(2) Erivajadusega isiku kõrvalabi vajadustest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne isiklik abistaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustelt võimeline erivajadusega isikule vajalikku kõrvalabi tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega isikliku abistaja teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab ametiasutus erivajadusega isiku kõrvalabi vajaduse määra ning sellest tulenevatest toimingutest lähtuvalt sobiva isikliku abistaja leidmisel. Ametiasutuse poolt pakutava isikliku abi määramiseks peab olema isikliku abistaja kirjalik nõusolek ning erivajadusega isiku, kelle vastav isik isiklikuks abistajaks määratakse, nõusolek.
(3) Isiklik abistaja määratakse vallavalitsuse korraldusega.
§ 29. Isikliku abistaja teenuse eest tasumine
(1) Isikliku abistaja teenuse hinna kehtestab vallavalitsus korraldusega.
(2) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse ja teenuse osutaja vahel sõlmitud haldusleping.
7. jagu Varjupaigateenus
§ 30. Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu
(1) Varjupaigateenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine.
(2) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on varjupaigateenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus varjupaigateenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.
§ 31. Õigus hüvitisele
(1) Varjupaigateenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Toila valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise hüvitise või meetmega alalist ööbimiskohta tagada.
(2) Ametiasutus on kohustatud korraldama varjupaigateenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema või kui varjupaigateenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.
§ 32. Hüvitise taotlemine
(1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid ametiasutus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.
(2) Avaldust esitamata juhtudel selgitab ametiasutus välja isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.
§ 33. Hüvitise andmine
(1) Varjupaigateenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud välja selgitama isiku või asutuse, kes on valmis Toila valla haldusterritooriumil asuvatele varjupaigateenust vajavatele isikutele vastavat teenust osutama.
(2) Varjupaigateenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ning varjupaigateenust osutava teenuse osutajaga haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.
(3) Kui varjupaigateenuse korraldamiseks sõlmitud halduslepinguga ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse hüvitise andmine varjupaigateenuse võimaldamisega ning isiku asutusse teenusele võtmisega. Vajadusel sõlmitakse teenuse osutamiseks täiendav haldusleping ametiasutuse, varjupaigateenuse osutaja ning teenuse saaja vahel.
§ 34. Varjupaigateenuse eest tasumine
(1) Võimalusel osaleb varjupaigateenust saama õigustatud isik varjupaigateenuse eest tasumisel vastavalt varjupaigateenuse osutaja kehtestatud hinnakirjale või kokkuleppele ning isiku majanduslikele võimalustele.
(2) Varjupaigateenuse hinna see osa, mille eest ei ole teenusesaaja oma varalisest seisundist lähtuvalt võimeline tasuma, tasutakse Toila valla eelarvest.
(3) Varjupaigateenuse osutamise eest tasub Toila vald Toila valla eelarvest, esitatud kulu dokumentide alusel.
8. jagu Turvakoduteenus
§ 35. Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu
(1) Turvakoduteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadustest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
(2) Turvakoduteenus tagatakse:
1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
(3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.
(4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on turvakoduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus turvakoduteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.
§ 36. Õigus hüvitisele
(1) Turvakoduteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes lähtuvalt ohust oma elule või tervisele või arengut piiravatest asjaoludest vajab väljaspool oma alalist elukohta ajutist turvalist keskkonda.
(2) Ametiasutus on kohustatud korraldama turvakoduteenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavalt isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema, või kui turvakoduteenust saama õigustatud isikust on ametiasutustele teada antud.
§ 37. Hüvitise taotlemine
(1) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kui ametiasutus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.
(2) Taotlust esitamata peab ametiasutus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks.
§ 38. Hüvitise andmine
Turvakoduteenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis turvakoduteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama.
§ 39. Turvakoduteenuse eest tasumine
(1) Turvakoduteenuse osutamise eest tasub Toila vald Toila valla eelarvest, esitatud kuludokumentide alusel.
(2) Turvakoduteenus lapsele on tasuta.
9. jagu Sotsiaaltransporditeenus
§ 40. Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu
(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kelle puue või muu liikumisraskus takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
(2) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on sotsiaaltransporditeenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus turvakoduteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.
§ 41. Hüvitise taotlemine ja hüvitise andmine
(1) Teenuse taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud korras arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2) Teenuse taotlemiseks esitab teenust vajav isik või tema hooldust tagav isik vastutavale ametnikule avalduse, milles märgitakse teenuse vajaduse aeg, marsruut ning põhjus.
(3) Teenuse vajadusest tuleb vastutavat ametniku teavitada üldjuhul vähemalt 5 (viis) tööpäeva enne teenuse kasutamist kirjaliku taotlusena või suuliselt.
(4) Teenust taotlev isik teavitab vastutavat ametniku teenust vajava isiku erivajadusest, millega tuleb transportimisel arvestada.
(5) Sotsiaaltransporditeenuse määramiseks hindab vastav ametnik isiku abivajadust taotletava sotsiaaltransporditeenuse järele. Sotsiaaltransporditeenus määratakse vastutava ametniku haldusaktiga.
(6) Sotsiaaltransporditeenuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) teenuse taotleja ei vasta käesoleva määruse paragrahvis 40 lõige 1 sätestatud tingimustele;
2) taotleja ei võimalda teenuse vajadust kontrollida;
3) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga.
§ 42. Sotsiaaltransporditeenuse eest tasumine
(1) Sotsiaaltransporditeenus on tasuline. Sotsiaaltransporditeenuse eest tasub teenuse saaja omaosalustasu.
(2) Omaosalustasu sotsiaaltransporditeenuse hinna kehtestab vallavalitsus korraldusega.
(3) Omaosalustasu maksmisest on vabastatud vähekindlustatud isikud.
10. jagu Eluruumi tagamise teenus
§ 43. Eluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu
(1) Eluruumitagamise teenus on ametiasutuse korraldatav ja tagatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitult raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.
(2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka erivajadusega isikule ametiasutuse korraldatavat abi erivajadusega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (erivajadusega isiku koduse keskkonna) kohandamiseks nii, et erivajadusega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas ning selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla.
(3) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on sotsiaaleluruumi tagamise teenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus turvakoduteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.
§ 44. Hüvitise taotlemine ja hüvitise andmine
(1) Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks käesoleva määruse §- 6 märgitud andmetele:
1) põhjus, milleks isik eluruumi tagamise teenust vajab ja seda tõendavad dokumendid (nt kohtuotsuse koopia eluruumist väljatõstmise kohta, eluruumi elamiskõlbmatuks tunnistava dokumendi koopia, tõend taotleja tervisliku seisundi kohta, asenduskodust või erikoolist tagasipöördumist tõendava dokumendi koopia, kinnipidamisasutusest vabanemist tõendava dokumendi koopia vm);
2) asjaolu erivajaduse või terviseseisundi kohta, samuti erivajadusest või terviseseisundist tingitud vajadused eluruumile ning kõrvalabile;
3) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandeliste rahaliste hüvitiste ) kohta;
4) andmed isiku perekonnaliikmete kohta;
5) eluruumi kasutamise aeg, kui pikaks ajaks isik vajab eluruumi;
6) vajadusel taotlus lubada eraldatud eluruumi majutada teisi täisealisi isikuid.
(2) Kui eluruumi tagamise teenust vajavad isikud, kes ei ole abielus, kuid moodustavad kooselus ühise leibkonna, peavad isikud taotluse eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitama koos, märkides taotlusele käesoleva määruse § 44 lg 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed kummagi taotleja kohta.
(3) Eluruumi tagamise teenuse vajadust hindab ametiasutus. Ametiasutus selgitab välja võimalused eluruumi, mis sobib taotleja ja tema pere vajadustele, kasutusele andmiseks. Enne eluruumi kasutusele andmise otsustamist, peab taotleja olema eluruumiga tutvunud ning nõus pakutud eluruumi kasutusele võtma.
(4) Eluruum antakse isikule, tema perele või temaga koos elavatele isikutele kasutusele vallavalitsuse korraldusega.
(5) Eluruumi üürileping sõlmitakse tähtajaliselt kohustusega vabastada eluruum tähtaja saabumisel. Üürilepingu lõppemise tähtaja möödumisel võib isiku põhjendatud avalduse ja vallavalitsuse korralduse alusel sõlmida uue üürilepingu.
§ 45. Eluruumi kasutamise nõuded
(1) Eluruumi kasutama õigustatud isik on kohustatud:
1) kasutama eluruumi enda alalise elukohana;
2) kasutama elamu abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste
3) pidama elamu üldkasutatavates ruumides ning kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest;
4) hoidma elamu üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda;
5) hüvitama enda süü läbi eluruumi, elamu või nendes asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;
6) teatama eluruumi kasutamisega seotud süsteemide riketest viivitamatult ametiasutusele;
7) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks tema kasutusse antud eluruumi siseneda ametiasutuse esindajal;
8) andma eluruumi tagamise teenuse vajaduse lõppemisel eluruum üle ametiasutusele mitte halvemas seisukorras kui see oli eluruumi tema kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist);
9) vabastama eluruum, eluruumi tagamise teenuse õiguse lõppemisel või lõpetamisel.
(2) Eluruumi kasutama õigustatud isikul on kehtiva haldusakti ja üürilepingu alusel õigus ning kohustus esitada eluruumi aadressiandmed Eesti rahvastikuregistrisse elukoha andmetena.
(3) Eluruumi kasutama õigustatud isikul on keelatud:
1) majutada eluruumi isikuid, kellel ei ole eluruumi kasutamise õigust;
2) pidada eluruumis kodu- ning lemmikloomi või -linde;
3) anda eluruumi kasutamise õigust edasi kolmandatele isikutele;
4) teha eluruumis või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma ametiasutuse nõusolekuta.
§ 46. Eluruumi tagamise teenuse eest tasumine
(1) Eluruumi tagamise teenuse eest on ametiasutusel õigus võtta tasu.
(2) Eluruumi tagamise teenuse hinna eluruumide kaupa või igale eluruumile eraldi kehtestab vallavalitsus korraldusega.
(3) Määratud teenuse hinda käsitletakse eluruumi üürina.
(4) Eluruumi teenuse eest tasutakse ametiasutuse väljastatud arve alusel.
§ 47. Alused eluruumi tagamise teenuse lõpetamiseks
Ametiasutusel on õigus konkreetse eluruumi kasutamise õigus lõpetada (haldusakti muuta või haldusakt kehtetuks tunnistada), kui:
1) eluruumi kasutaja või temaga koos elav isik rikub korduvalt käesoleva määruse §-s 45 sätestatud nõudeid;
2) eluruumi kasutaja on rohkem kui kolm kuud jätnud eluruumiteenuse eest tasumata.
11. jagu Võlanõustamisteenus
§ 48. Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu
(1) Võlanõustamisteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2) Kui ametiasutuses on teenistuses sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav ametnik, osutab võlanõustamisteenust ametiasutus.
§ 49. Õigus hüvitisele ja hüvitise andmine ning kulude katmine
(1) Õigusteenusele on isikul, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Toila vald, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.
(2) Ametiasutusel on õigus halduslepinguga teenuse osutamine üle anda teenust pakkuvale isikule või asutusele.
(3) Teenust rahastatakse kuludokumentide alusel Toila valla eelarvest.
12. jagu Lapsehoiuteenus
§ 50. Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu
Lapsehoiuteenus (edaspidi teenus) on last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist toetav või lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust vähendav teenus, mis vastab sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele.
§ 51. Õigus teenusele ja hüvitise andmine ning kulude katmine
(1) Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust on õigus saada erivajadusega lapse seaduslikul esindajal või hooldajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18 aastaseks, eeldusel, et lapse hooldeteenuse vajadus on lapse rehabilitatsiooniplaanis ja lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (va lapse perekonnas hooldamine) ja laps ei viibi samal ajal haridusasutuses (koolis, lasteaias).
(2) Lapsehoiuteenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada käesoleva määruse §-s 6 sätestatud alustel ja korras taotlus.
(3) Teenus määratakse vallavalitsuse korraldusega. Teenuse osutajaga sõlmitakse haldusleping.
13. jagu Asendushooldusteenus
§ 52. Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu
(1) Asendushooldusteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu.
(3) Asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes on lapse hooldamine sobivas peres, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.
(4) Asendushooldusteenuse osutamine perekodus on teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last.
(5) Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus on teenuse osutamine kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last.
§ 53. Õigus teenusele ja hüvitise andmine ning kulude katmine
(1) Asendushooldusteenus tagatakse sotsiaalhoolekande seaduses §-i 459 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud lastele, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Toila vald.
(2) Asendushooldusteenusele suunamist korraldab vastutav ametnik lapse heaolust lähtuvalt.
(3) Teenus määratakse ametniku (STAR) haldusaktiga.
(4) Teenuse osutajaga sõlmitakse haldusleping, mille lahutamatu lisa on teenusele suunatud lapse juhtumiplaan.
(5) Asendushooldusteenust rahastatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 4511 ja/või asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest ja/või lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.
14. jagu Järelhooldusteenus
§ 54. Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu
(1) Järelhooldusteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
(2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel kohaliku omavalitsuse üksus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.
§ 55. Õigus teenusele ja hüvitise andmine ning kulude katmine
(1) Järelhooldusteenus tagatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asendushooldusel viibivale täisealisele isikule.
(2) Järelhooldusteenusele suunamisel hindab vastutav ametnik isiku teenuse sisulist vajadust.
(3) Teenus määratakse vallavalitsuse korraldusega. Teenuse osutajaga sõlmitakse haldusleping.
(4) Järelhooldusteenust rahastatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 4517.
15. jagu Vältimatu sotsiaalabi
§ 56. Vältimatu sotsiaalabi
(1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.
(2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
16. jagu Toidupangateenus
§ 57. Toidupangateenus
Toidupangateenuse eesmärk on tagada isiku ja/või pere toiduainetega varustatus.
§ 58. Toidupangateenust saama õigustatud isik
Toidupangateenust on õigus saada isikul ja/või perel, kellele on määratud jooksval kuul riiklik toimetulekutoetus või erandkorras isikule ja/või perele, kes on toimetulekuraskustes.
§ 59. Toidupangateenusele määramine
Toidupangateenuse määramise otsustab vastutav ametnik.
17. jagu Nõustamisteenus
§ 60. Nõustamisteenuse eesmärk ja sisu
Nõustamisteenuse eesmärk on isikute vaheliste konfliktide lahendamisele kaasaaitamine nende elukorraldust puudutavates küsimustes, samuti lapse huvisid arvestavate kokkulepete sõlmimine lapsevanemate vahel.
§ 61. Nõustamisteenust saama õigustatud isik
Lapsevanemad, kes vajavad abi oma lapse elukorralduslikes küsimustes kokkuleppe saavutamiseks.
§ 62. Nõustamisteenuse määramine
(1) Nõustamisteenuse määramise otsustab vastutav ametnik.
(2) Nõustamisteenuse määramise otsuses märgitakse teenuse maht ning teenuse osutamise tähtaeg ja teenuse eest tasumise põhimõtted.
18. jagu Muud täiendavad sotsiaalteenused
§ 63. Muud täiendavad sotsiaalteenused
(1) Muudeks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on:
1) psühholoogi nõustamisteenus lastele;
2) logopeedi teenus;
3) omasteta surnud isiku matmise korraldamine.
(2) Täiendavate sotsiaalteenuste osutamine toimub rahaliste vahendite olemasolul.
(3) Teenuse taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
5. peatükk Sotsiaalhüvitised
1. jagu Üldsätted
§ 64. Hüvitiste liigid
(1) Valla eelarvest makstavad toetused jagunevad sissetulekust sõltuvateks ja mittesõltuvateks toetusteks.
(2) Valla eelarvest makstavad sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
1) sünnitoetus;
2) matusetoetus;
3) lasteaia kohatasu hüvitamine;
4) koolisõidutoetus.
(3) Erandina võib vallavalitsus eelarveliste vahendite piisavuse korral ja põhjendatud otsusega määrata muid käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata toetusi (toetus võib olla rahaline või mitte rahaline).
(4) Valla eelarvest makstavad sissetulekust sõltuvad hüvitised on:
1) toetus lasteaia kulude osaline hüvitamine:
2) tervisega seotud hüvitis;
3) lastega pere hüvitis;
4) eluruumiga seotud hüvitised;
5) toetus laste- ja spordilaagri kulutuste osaliseks hüvitamiseks;
6) vältimatu sotsiaalabi hüvitamine.
1. jaotis Sissetulekust mittesõltuvad hüvitised
§ 65. Sünnitoetus
(1) Sünnitoetus on Toila valla eelarvest lapse kasvatamisega kaasnevate osaliste kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus.
(2) Sünnitoetust makstakse pärast lapse sünni registreerimist, lapse sünni hetkel kehtinud suuruses.
(3) Sünnitoetuse määra kehtestab vallavalitsus.
§ 66. Õigus hüvitisele, hüvitise taotlemine ja hüvitise andmine
(1) Sünnitoetust makstakse 100% ulatuses lapse sünni puhul, kui mõlema lapsevanema (sh üksikvanem) ning sündinud lapse rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on lapse sünni hetkel Toila vald.
(2) Sünnitoetust makstakse 50% ulatuses, kui ühe lapsevanema ning sündinud lapse rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on lapse sünni hetkel Toila vald.
(3) Mitmikute sünni puhul makstakse sünnitoetust iga lapse kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 korda järgides.
(4) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse sünnitoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.
(5) Sünnitoetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada käesoleva määruse §-s 6 sätestatud alustel ja korras taotlus.
(6) Taotlus sünnitoetuse saamiseks tuleb esitada kahe kuu jooksul sünnitoetuse saamise õiguse tekkimisest arvates.
(7) Hüvitise maksmiseks kontrollib ametiasutus toetuse saamise õigust ning vormistab dokumendi toetuse maksmise ülekandmiseks.
§ 67. Matusetoetus
(1) Matusetoetus on riigieelarve toetusfondist ja Toila valla eelarvest matuse korraldamisega kaasnevate kulude katmiseks makstav ühekordne toetus.
(2) Matusetoetust makstakse ühe isiku matuse kohta ühele matusekorraldajale.
(3) Matusetoetust ei maksta:
1) isiku surnuks tunnistamise korral;
2) kui matuse korraldamise kõik kulud on hüvitatud seaduse või muu õigusakti alusel täies ulatuses riigieelarvest;
3) kui matuse korraldamise kõik kulud on kandnud ametiasutus.
(4) Matusetoetust makstakse lahkunu surmapäeval kehtinud suuruses.
(5) Matusetoetust makstakse vallavalitsuse poolt kinnitatud määras.
§ 68. Õigus hüvitisele, hüvitise taotlemine ja hüvitise andmine
(1) Matusetoetust makstakse matuse korraldajale isiku surma korral, kelle viimane elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Toila vald.
(2) Matusetoetuse saamise õigus on matuse korraldajal, vajadusel peab toetuse saaja isiklikult kokku leppima saadud matusetoetuse jaotamise teiste isikutega, kes tuhastamise ja/või matmise korraldamise kulutuste katmisel on osalenud.
(3) Matusetoetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada käesoleva määruse §-s 6 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka isiku, kelle matuse korraldamisega seotud kulu katmiseks toetust taotletakse, andmed.
(4) Taotlus matusetoetuse saamiseks tuleb esitada kahe kuu jooksul isiku, kelle matusekulude katmisel hüvitist saama õigustatud isik osales, surmapäevast arvates.
(5) Hüvitise maksmiseks kontrollib vastutav ametnik toetuse saamise õigust ning vormistab dokumendi toetuse maksmise ülekandmiseks.
§ 69. Lasteaia kohatasu hüvitise taotlemine
(1) Lasteaia kohtasu hüvitis on väljaspool Toila valla munitsipaal lasteaeda käivate laste osalustasu hüvitamine lapsevanemale.
(2) Hüvitise taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus käesoleva määruse §-s 6 märgitud andmed.
(3) Lasteaia kohatasu hüvitatakse teise või enama lapse eest 100% ulatuses lapsevanemale kui peres on kaks ja enam last, kes käivad lasteaias ja nii vanema kui ka laste elukoht on rahvastikuregistri andmetel Toila vald lapsevanema poolt esitatud avalduse alusel.
(4) Lasteaia kohatasu hüvitamiseks on õigus esitada taotlus korraga kuni kahe viimase kuu tasutud kohatasu eest.
(5) Hüvitise maksmiseks kontrollib vastutav ametnik toetuse saamise õigust ning vormistab dokumendi toetuse maksmise ülekandmiseks.
§ 70. Koolisõidutoetuse hüvitise taotlemine ja menetlemine
(1) Hüvitise taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus käesoleva määruse §-s 6 märgitud andmed.
(2) Hüvitis koolisõiduga seotud kulutuste hüvitamiseks:
1) koolisõiduga seotud kulutused hüvitatakse Ida-Virumaal üldhariduskoolides alg-, põhi- või keskharidust omandavatele õpilastele õppetöö perioodil täies ulatuses. Taotluses märgitakse taotleja nimi, kontaktandmed, õppeasutus, õpilase nimi, klass ning süstematiseeritud sõidupiletid;
2) hüvitatakse kahel viimasel kuul kooli ja sealt tagasi alalisse elukohta sõitmiseks kasutatud sõidupiletid, arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas;
3) hüvitise maksmiseks kontrollib ametiasutus toetuse saamise õigust ning vormistab dokumendi toetuse maksmise ülekandmiseks.
2. jaotis Sissetulekust sõltuvad hüvitised
§ 71. Sissetulekust sõltuvad hüvitised, hüvitise taotlemine, taotluse menetlemine ja kulude katmine
(1) Lastega perede hüvitised:
1) toetus lasteaia kulude (kohamaks, osalustasu, toidupäev) osaline hüvitamine;
2) toetus kooliaasta alustamisega seotud kulutuste (koolitarbed, spordiriided ja-jalanõud jm) osaliseks hüvitamiseks õpilastele kuni 19. eluaastani (k.a.). Toetuse avaldusi võetakse vastu kuni 31. oktoobrini;
3) toetus laste- ja spordilaagri kulutuste osaliseks hüvitamiseks.
(2) Tervisega seotud hüvitised:
1) toetus retseptiravimite maksumuse osaliseks hüvitamiseks;
2) toetus ravi-, sotsiaal- või tervishoiuteenuste (voodipäeva maksumus, hambaravi, sõidukulud) osaliseks hüvitamiseks;
3) toetus prillide ja/või invaabivahendite ostmise või laenutamise osaliseks hüvitamiseks.
(3) Eluruumiga seotud hüvitised:
1) toetus küttematerjali ostmise osaliseks hüvitamiseks era- ja/või kortermajades;
2) toetus gaasiballooni ostmise osaliseks hüvitamiseks era- ja/või kortermajades.
(4) Hüvitis vältimatuks sotsiaalabiks:
1) toetus erakorraliste kahjude ja kulude osaliseks hüvitamiseks (vargus politsei või tulekahju päästeteenistuse tõendi esitamisel või muu ettenägematu juhtum).
(5) Muu ühekordne sotsiaaltoetus hädavajalike kulutuste osaliseks hüvitamiseks (isikut tõendavate dokumentide vormistamine jm).
(6) Hüvitise taotleja esitab ametiasutusele taotluse, milles põhjendab hüvitise saamise vajadust. Hüvitise taotlus esitatakse käesoleva määruse §-s 6 sätestatule märgitakse taotleja nimi, kontaktandmed, leibkonna koosseis ja sissetulekud, arvelduskonto number. Taotlusele lisatakse kuludokumendid.
(7) Vastutaval ametnikul on õigus nõuda taotlejalt leibkonna sissetulekuid tõendavaid dokumente ning muid andmeid ja dokumente, millest informeeritakse taotlejat avalduse vastuvõtmisel või kümne tööpäeva jooksul pärast avalduse vastuvõtmist.
(8) Hüvitist on õigus taotleda kahe kuu jooksul peale sündmust, millega seoses hüvitist taotletakse.
(9) Toetuse määramise aluseks on leibkonna sissetulek. Sissetuleku hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud vallaeelarve vahenditest makstavad ühekordsed sotsiaaltoetused.
(10) Toetus määratakse reeglina isikutele, kelle leibkonna sissetulek iga pereliikme kohta on väiksem kui kahe ja poole kordne kehtiv toimetulekupiiri määr.
(11) Vältimatu sotsiaalabi hüvitise määramise otsustab vallavalitsus korraldusega. Erandkorras võib vältimatu sotsiaalabi hüvitise määrata vastutav ametnik. Sel juhul vormistatakse vallavalitsuse korraldus esimesel võimalusel pärast isikule hüvitise määramist
(12) Vallavalitsusel on erandkorras põhjendatud otsusega õigus määrata ka suurema sissetulekuga peredele hüvitist.
§ 72. Hüvitise määramisest keeldumine
(1) Sotsiaalhüvitise määramise keeldumise aluseks on:
1) hüvitise taotleja on hüvitise saamiseks esitanud teadlikult valeandmeid;
2) hüvitise taotleja jätab esitamata hüvitise määramiseks vajalikke andmeid või dokumente;
3) hüvitise taotlemine ja määramine ei ole kooskõlas kehtiva korraga;
4) hüvitist on eelarveaastal eraldatud piirmäära ulatuses;
5) hüvitise taotleja ei võimalda hüvitise määramise vajadust kontrollida;
6) hüvitise vajaduse katavad riiklikud või valla eelarvest makstavad toetused ja teenused.
(2) Hüvitise andmisest keeldumise otsustab vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul, arvates hüvitise taotlemiseks viimase vajaliku dokumendi saamise päevast.
(3) Hüvitise mittemääramise korral teatatakse sellest hüvitise taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates, tuues välja keeldumise põhjuse.
6. peatükk Riigieelarvest sihtotstarbelised eraldatud toetused
1. jagu Riigieelarvest kaetavate toetuste maksmine
§ 73. Toimetulekutoetus
(1) Riigieelarvest valla eelarvesse laekunud toimetulekutoetuse vahenditest määrab ja maksab vallavalitsus toimetulekutoetust.
(2) Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
(3) Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad eluasemekulude piirmäärad kehtestab vallavalitsus.
2. jagu Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine
§ 74. Toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks eraldatud vahendite kasutamine
Toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks eraldatud vahendeid kasutab vallavalitsus alljärgnevalt:
1) sotsiaaltöötajate koolituskuludeks;
2) sotsiaaltöötajatele vajalike töövahendite ja inventari soetamiseks;
3) sotsiaaltöötajate täiendavate teenistusülesannete täitmise hüvitamiseks.
§ 75. Erivajadusega lastele abi osutamise toetuse kasutamine
(1) Riigieelarvest Toila vallale määratud erivajadusega (k.a. raske ja sügava puudega) lastele abi osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus erivajadusega laste ja nende peredega seotud toetavate teenuste osutamiseks.
(2) Toetavad teenused on:
1) lapsehoiuteenus;
2) sotsiaaltransporditeenus;
3) tugiisikuteenus;
4) muud teenused, mis aitavad parandada erivajadusega lapse arengut ja tema pere toimetulekut ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi.
(3) 18-aastaseks saanud erivajadusega isiku puhul võib vallavalitsus riigieelarvest Toila vallale määratud erivajadustega lastele abi osutamise toetust kasutada kuni selle kalendriaasta lõpuni.
§ 76. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse kasutamine
Riigieelarvest Toila vallale määratud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.
§ 77. Matuse korraldamise kulude katmise toetuse kasutamine
Riigieelarvest Toila vallale määratud matuse korraldamise kulude katmise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus:
1) matusetoetuse maksmiseks käesolevas määruses sätestatud korras;
2) Toila valla poolt matuse korraldamise kulude katmiseks.
§ 78. Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine arvestus
(1) Vallavalitsus peab eraldi arvestust riigieelarvest Toila valla eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise kohta.
(2) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid kantakse samaks otstarbeks üle järgmise aasta eelarvesse.
7. peatükk Järelevalve ja vaidemenetlus
§ 79. Järelevalve
(1) Ametiasutuse ja ametiasutuse ametiisikute poolt määrusega sätestatud nõuete täitmist, haldusaktide õiguspärasust ning tegevuse otstarbekust kontrollib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel teenistusliku järelevalve korras vallavalitsus.
(2) Ametiasutuse ja vallavalitsuse poolt käesolevas määruses sätestatud nõuete täimist ning käesoleva määruse alusel vallaeelarve kasutamist kontrollib vallavolikogu revisjonikomisjon.
(3) Haldusjärelevalvet sotsiaalhoolekande seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.
§ 80. Toetuse tagasinõudmine ja vaidemenetlus
(1) Vallavalitsus nõuab isikult sotsiaaltoetusena makstud või sotsiaalteenusena hüvitatud kulutuse tagasi, kui toetuse või teenuse saaja varjas andmeid teadvalt või esitas valeandmeid. Kui isik keeldub alusetult saadud toetust tagasi maksmast, võib vallavalitsus teha hüvitise saajale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib vallavalitsus anda selle sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(2) Käesoleva määruse alusel tehtud otsuse või toimingu peale saab esitada vaide otsuse või toimingu sooritanud haldusorganile, kui seadus ei sätesta teisiti.
(3) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
8. peatükk Rakendussätted
§ 81. Kehtetuks tunnistatud õigusaktide alusel antud sotsiaalhoolekandeliste hüviste kehtivus
Enne käesoleva määruse kehtima hakkamist kehtinud Toila Vallavolikogu määruste alusel antud haldusaktid ja lepingud sotsiaalhoolekandeliste hüvitiste andmiseks jäävad kehtima kuni haldusaktis või lepingus märgitud tähtaja lõpptähtpäevani, hüvitise saamise õiguse lõpetamist tingiva juriidilise asjaolu saabumiseni, haldusakti kehtetuks tunnistamiseni või halduslepingu lõpetamiseni.
§ 82. Määruste kehtetuks tunnistamine
(1) Toila Vallavolikogu 21.03.2018 määrus nr 11 „Üldhooldusteenusele suunamise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.
(2) Toila Vallavolikogu 21.03.2018 määrus nr 12 „Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse maksmise kord” tunnistatakse kehtetuks.
(3) Toila Vallavolikogu 27.06.2018 määrus nr 17 „Riigieelarvest raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamiseks eraldatud toetuse kasutamise kord” tunnistatakse kehtetuks.
(4) Toila Vallavolikogu 27.06.2018 määrus nr 18 „Riigieelarvest rahastatava puudega lapse hooldajatoetuse vahendite kasutamise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.
(5) Toila Vallavolikogu 28.11.2018 määrus nr 43 ”Tugiisikuteenuse osutamise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.
(6) Toila Vallavolikogu 28.11.2018 määrus nr 44 „Isikliku abistaja teenuse osutamise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.
(7) Toila Vallavolikogu 28.11.2018 määrus nr 45 ”Riigi poolt rahastatava puudega lapse lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.
(8) Toila Vallavolikogu 28.11.2018 määrus nr 46 „Asendushooldusteenuse ning järelhooldusteenuse osutamise kord” tunnistatakse kehtetuks.
(9) Toila Vallavolikogu 28.11.2018 määrus nr 47 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord” tunnistatakse kehtetuks.
(10) Toila Vallavolikogu 28.11.2018 määrus nr 48 „Võlanõustamisteenuse osutamise kord” tunnistatakse kehtetuks.
(11) Toila Vallavolikogu 28.11.2018 määrus nr 49 „Varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse korraldamine” tunnistatakse kehtetuks.
(12) Toila Vallavolikogu 27.11.2019 määrus nr 70 „Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord” tunnistatakse kehtetuks.
(13) Toila Vallavolikogu 21.03.2018 määrus nr 13 „Koduteenuse osutamise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.
§ 83. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 01. aprillil 2021. a.
Roland Peets
volikogu esimees
Facebook
Twitter