Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Värska valla põhimäärus

Värska valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Värska Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.04.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:06.05.2017
Avaldamismärge:RT IV, 10.04.2013, 27

Värska valla põhimäärus

Vastu võetud 28.03.2013 nr 8

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõike 2 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse:
 1) Värska valla sümbolid ja nende kasutamine;
 2) Värska Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise kord, nende pädevus, õigused ja kohustused, volikogu komisjonide moodustamine, volikogu liikmete pädevus, õigused ja kohustused ning volikogu töökord;
 3) valitsuse moodustamise kord ja pädevus, Värska vallavanema valimise kord, tema pädevus, õigused ja kohustused ning asendamine;
 4) valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamine;
 5) valla õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine;
 6) Värska valla ametiasutuse moodustamine;
 7) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord.

§ 2.  Värska vald juriidilise isikuna

 (1) Värska vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega.

 (2) Värska vald teostab õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu.

 (3) Värska vallal avalik-õigusliku juriidilise isikuna on iseseisev eelarve.

 (4) Värska valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kehtestab volikogu vallavara valitsemise korraga.

§ 3.  Värska vald territoriaalse haldusüksusena

 (1) Värska vald teostab omavalitsuslikku haldamist Värska valla kui haldusüksuse territooriumil.

 (2) Värska valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega.

 (3) Värska valla kui haldusüksuse piir on märgitud riigi maakatastri kaardil.

 (4) Värska valla haldusüksuse piiri tähistamise korraldab Värska valla ametiasutus – Värska Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus).

§ 4.  Valla omavalitsusorganid

 (1) Valla esinduskogu on Värska Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud.

 (2) Värska Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on volikogu moodustatud täitevorgan.

§ 5.  Värska valla lipp ja vapp

 (1) Valla lipp on valgel linasel kangal mõõtmetega 105 x 165 cm, lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Lipu neljas nurgas on punased kolmnurgad mõõtmetega 38x35,5x55 cm. Lipu keskosas punase-rohelise-mustaga tikand mis kujundab seto naiste peakateotsa suurendatud mustrit. Punane – eluvärv, roheline on looduse värv ja must on mulla värv. Musta ääre kaugus lipu vasakust ja paremast servast – 50 cm ning alumisest ja ülemaisest servast - 22 cm.
 1) Valla lipu etalonkujutist säilitab vallavalitsus vallavalitsuse hoones.
 2) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

 (2) Valla vapil on rohelisel taustal (maa) kollane ring (päike). Maa ja päikese taustal Seto sõle (hõbe) lillemotiiv. Kõik ääristused ja lillemotiivi sisemine muster on must.

 (3) Valla vapi etalonkujutist säilitab vallavalitsus vallavalitsuse hoones.

§ 6.  Värska valla lipu ja vapi kasutamine

 (1) Valla lipu kasutamise kord
 1) Valla lippu kasutatakse valla, Põlva maakonna ja üleriigilistel tähtpäevadel.
 2) Valla lippu koos riigilipuga kasutades asetatakse riigilipp lippude poolt vaadates paremale.
 3) Vallaelanikel on õigus kasutada hoonetel valla lippu koos riigilipuga.

 (2) Valla vapi kasutamise kord
 1) Valla vappi kasutatakse värvilisena või must-valgena volikogu ja vallavalitsuse plankidel, trükistel (tänukirjad, sildid, kaardid, ümbrikud) ja vallavalitsuse loa alusel hoonete välisseintel, ruumide siseseintel, sõidukitel jms, vastuvõttude ja muude pidulike sündmuste puhul.
 2) Vappi kasutatakse vallavalitsuse pitseritel.
 3) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja äärel kasutaja nimi. Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 3,4 cm.

 (3) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub lipu ja/või vapi kasutamine vallavalitsuse loal.

§ 7.  Värska valla autasud

 (1) Värska vald avaldab tunnustust Värska aukodaniku nimetuse, Värska teenetemedali, aukirja, tänukirja ja Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia andmisega.

 (2) Värska aukodaniku nimetuse, Värska teenetemedali, aukirja, tänukirja ja Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia andmise täpsema korra kinnitab volikogu.

2. peatükk VOLIKOGU 

1. jagu Volikogu 

§ 8.  Volikogu ja volikogu liige

 (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

 (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest. Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Värska valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsuse, millega valitud volikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev.

§ 9.  Volikogu pädevus

 (1) Volikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine.

 (2) Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kuid ta võib nimetatud küsimuste otsustamise pädevuse volitada vallavalitsusele.

 (3) Volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel.

 (4) Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi. Rahvaküsitluste läbiviimise korra kehtestab volikogu.

2. jagu Volikogu esimees ja volikogu aseesimees 

§ 10.  Vallavolikogu esimees ja aseesimees

 (1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimees:
 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
 2) juhatab volikogu eestseisuse koosolekuid ja korraldab eestseisuse tööd;
 3) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusele, põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;
 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
 5) määrab õigusakti eelnõu menetlemiseks juhtiva komisjoni;
 6) informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest;
 7) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju nt. teenistuslähetusse saatmiseks;
 8) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (2) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

§ 11.  Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine

 (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale ettepanek koos ülesseatava kandidaadi nõusolekuga kandideerimiseks.

 (3) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

 (4) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end pärast nimekirja sulgemist ülesseadmise järjekorras ning volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.

 (5) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (6) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

 (7) Värska valla pitseriga varustatud hääletussedel väljastatakse volikogu liikmele allkirja vastu.

 (8) Hääletav volikogu liige märgib hääletussedeli vastavasse lahtrisse oma eelistuse ristiga.
Kehtetu on hääletussedel, millel kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist kahes või enamas lahtris.

 (9) Kui üles on seatud mitu kandidaati, on hääletussedelil lahter, kuhu hääletav volikogu liige kirjutab selle kandidaadi ülesseadmise järjekorranumbri, kelle poolt ta hääletab. Kehtetu on hääletussedel, millel vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi ülesseadmise järjekorranumbrit, number ei ole antud ühelegi kandidaadile, kirjutatud number ei ole loetav või on parandatud selliselt, et see pole üheselt mõistetav.

 (10) Volikogu esimehe valimise korraldamisel valimiskomisjoni poolt kinnitatakse valimistulemused valimiskomisjoni otsusega. Muudel juhtudel koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ning protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel.

 (11) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse valimiste lisavoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel.

 (12) Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli kogunud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad sama arvu hääli, otsustab edasipääseja loos.

 (13) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt enim häälisaanud kandidaadid.

 (14) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks.

 (15) Kui kandidaate oli ainult kaks ning volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti.

 (16) Kui kordushääletusel ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib üles seada ka valituks mitteosutunud isiku kandidatuuri.

 (17) Volikogu aseesimehe valimist korraldab volikogu moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon samas korras käesolevas paragrahvis sätestatud volikogu esimehe valimise korraga eraldi valimisprotseduuri käigus.

3. jagu Volikogu komisjonid 

§ 12.  Volikogu komisjon

 (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

 (2) Komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel.

 (3) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. Kui volikogu liige ei osutu alatiste komisjonide esimeeste ettepanekutel nimetatud ühessegi komisjoni, otsustab komisjoni liikme komisjoni kuulumise volikogu esimees, arvestades volikogu liikme soovi. Igal valimistulemuste alusel volikogu liikme mandaadi saanud erakonnal või valimisliidul on õigus esindatusele igas alatises komisjonis.

 (4) Komisjoni koosseisu kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel.

§ 13.  Komisjoni ja selle liikme volituste kestus

 (1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.

 (2) Volikogu alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada.

 (3) Volikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtaja või lõpetatakse volikogu otsusega.

 (4) Volikogu komisjoni liikme volitused võib volikogu oma otsusega lõpetada komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

§ 14.  Komisjoni esimees

 (1) Komisjoni esimees:
 1) juhib komisjoni tööd;
 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra kava;
 3) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
 4) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelul;
 5) juhatab komisjoni koosolekut.

 (2) Komisjoni esimeest asendab aseesimees, kui komisjoni esimees ei ole määranud teisiti.

§ 15.  Komisjoni esindamine ja aruandlus

 (1) Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees, aseesimees või komisjoni poolt volitatud muu isik.

 (2) Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule jooksvalt.

§ 16.  Komisjoni pädevus

 (1) Volikogu komisjon:
 1) selgitab välja oma töövaldkonnas valla poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
 2) vaatab läbi oma valdkonna volikogu õigusaktide eelnõud;
 3) vaatab läbi vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid ning isikute avaldused.

 (2) Komisjonil on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
 2) algatada arutelusid;
 3) teha ettepanekuid oma töövaldkonnas volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

 (3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga.

§ 17.  Volikogu komisjoni töökord

 (1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek.

 (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või volikogu esimees. Komisjoni koosoleku aja, koha, päevakorra ja koosolekule kutsutavate isikute nimekirja esitab koosoleku kokkukutsuja valla kantseleile, kes edastab vähemalt 4 tööpäeva enne koosoleku toimumist teate e-posti teel komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele.

 (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise või lubamise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

 (4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Koosoleku protokoll esitatakse valla kantseleile viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Koosoleku protokoll avalikustatakse Värska valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt seitsmendal tööpäeval koosoleku toimumisest arvates. Koosoleku protokollimist, protokolli registreerimist dokumendiregistris ning avalikustamist korraldab valla kantselei.

§ 18.  Revisjonikomisjon

 (1) Revisjonikomisjoni moodustab volikogu oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelisena. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Revisjonikomisjoni esimees ei või olla vallavalitsuse hallatava asutuse või valla osalusega äriühingu juht ega selle asutuse või äriühingu juhatuse liige.

 (2) Revisjonikomisjon teostab vallavalitsuse, valla ametiasutuste, nende hallatavate asutuste ja valla valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle kontrolli seaduses sätestatud ulatuses.

 (3) Kontrolli teostamise aluseks on volikogu otsusega kinnitatud tööplaan, v.a juhul, kui kontrolli teostatakse volikogu ülesandel.

 (4) Revisjonikomisjonil on õigus:
 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.

 (5) Plaanilise kontrollimise aeg teatatakse kontrollitavale vähemalt 10 päeva ette.
Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö)sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.

 (6) Revisjonikomisjon võib kontrolli teostamise tulemusena neile teatavaks saanud avalikustamisele mittekuuluvaid andmeid kasutada ainult revisjonikomisjoni ülesannete täitmise huvides.

 (7) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte.

4. jagu Volikogu eestseisus ja volikogu fraktsioon 

§ 19.  Volikogu eestseisus

 (1) Volikogu eestseisusesse (edaspidi eestseisus) kuuluvad volikogu esimees, aseesimees (aseesimehed), volikogu alatiste komisjonide esimehed, viimaste äraolekul aseesimehed, vallavanem ja vallasekretär.

 (2) Eestseisus on volikogu esimehele nõuandev tööorgan, mis:
 1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra kavandi;
 2) hindab istungile arutamiseks esitatud eelnõude vastavust põhimääruses volikogu eelnõudele esitatud vormi- ja menetlusnõuetele;
 3) teeb ettepanekuid eelnõu või küsimuse volikogu päevakorda võtmiseks või päevakorrast välja jätmiseks;
 4) arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.

 (3) Eestseisuse ettepanekud ja otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

 (4) Eestseisuse töö vorm on koosolek. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul volikogu korralisele istungile eelneva nädala kolmapäeval, kui volikogu esimees ei määra teisiti.

 (5) Eestseisuse koosoleku kutsub hiljemalt koosolekule eelneval tööpäeval kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe otsusel võib eestseisuse koosoleku korraldada elektrooniliselt, andes eestseisuse liikmetele võimaluse oma seisukohad edastada e-posti vahendusel.

 (6) Eestseisuse koosolek on volikogu liikmetele avalik. Teistel isikutel lubatakse eestseisuse koosolekust osa võtta ainult volikogu esimehe nõusolekul. Elektrooniliselt korraldataval koosolekul osalemise soovist teavitab volikogu liige volikogu esimeest hiljemalt eestseisuse koosolekule eelneval tööpäeval.

§ 20.  Volikogu fraktsioon

 (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. Fraktsioon moodustatakse volikogu volituste ajaks.

 (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras.

 (3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni.

 (4) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

 (5) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme.

5. jagu Volikogu töökord 

§ 21.  Volikogu istung

 (1) Volikogu töövorm on istung. Istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel juhatab istungit kohalolevatest liikmetest vanim volikogu liige.

 (2) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär või tema asendaja ning istungile kutsutud isikud.

 (3) Volikogu istungid on avalikud. Mõjuvatel põhjustel võib volikogu kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab volikogu poolthäälte enamusega.

 (4) Juhul, kui volikogu ei otsusta teisiti, võib volikogu istung ühel tööpäeval kesta kuni kuus tundi. Volikogu istungi käigustehakse vähemalt iga 1,5-tunnise töö järel vaheaeg kuni 15 minutit. Vajadusel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest.

 (5) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja helisalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule (v.a § 30).

§ 22.  Istungi kokkukutsumine ja päevakord

 (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel volikogu vanim liige. Kui volikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel volikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil hiljemalt eestseisuse koosoleku toimumise ajaks või esimesel võimalusel pärast asjaolude ilmnemist teavitama volikogu aseesimeest. Kui ka volikogu aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel volikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama volikogu vanimat liiget vähemalt seitse päeva enne volikogu istungi toimumist.

 (2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus kuu viimasel neljapäeval Värska Kultuurikeskuses, kui volikogu esimees või tema asendaja ei ole istungi kutses nimetanud teist korralise istungi kuupäeva, kellaaega või kohta. Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja. Juuli- ja augustikuus korralist volikogu istungit ei toimu.

 (3) Volikogu kokkukutsumisest teatatakse volikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne volikogu istungi toimumist.

 (4) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, istungi toimumise aeg ja koht. Kutse edastatakse volikogu liikmetele e-posti teel ning avaldatakse valla veebilehel. E-posti teel edastatavale kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud ning nende seletuskirjad ja muud materjalid või lisatakse link valla veebilehele, millel nimetatud materjalid asuvad.

 (5) Volikogu liikme soovil edastatakse talle kutse ja päevakorras nimetatud punktide juurde kuuluvad dokumendid paberkandjal.

 (6) Kutse loetakse kättesaaduks vallakantselei arvutis fikseeritud kutse saatmise ajal.

 (7) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallakantseleisse.

 (8) Kui istungile on otsustatud kutsuda ka teisi isikuid, saadetakse neile elektroonilise posti aadressile teade, näidates ära päevakorra punkti, mille arutamise juurde teda kutsutakse ja vajadusel ka selle päevakorra punktiga seotud lisamaterjalid.

 (9) Kõigil istungile kutsutud isikutel on õigus vallakantseleis tööpäeviti tutvuda volikogu istungi materjalidega.

§ 23.  Volikogu istungi töökord

 (1) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks sellekohasel registreerimislehel. Istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel tehakse vastav märge protokolli.

 (2) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega vastavalt volikogu liikmetele edastatud päevakorra eelnõule.

 (3) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Päevakorras eelnõus märgitud küsimuse välja jätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse volikogu istungi protokolli.

 (4) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha volikogu liikmed ja vallavalitsuse liikmed.

 (5) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta volikogu poolthäälte enamusega.

§ 24.  Arutelu

 (1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi.

 (2) Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja.

 (3) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannete ja kaasettekannetena ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi.

 (4) Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt kümne minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestus on viis minutit. Pärast ettekannet esitatakse küsimused ettekande kohta. Küsimused peavad olema täpselt formuleeritud. Ettekande kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kaks küsimust.

 (5) Ettekandele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega mitte üle kolme minuti.

 (6) Pärast sõnavõttu on õigusteha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on igal osalejal õigus kaheks märkuseks või repliigiks.

 (7) Pärast küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale.

 (8) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda esinejaile lisaaega kuni kolm minutit. Loa esinemise edasiseks pikendamiseks annab istungi juhataja juhul, kui selle poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu.

 (9) Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega.

 (10) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või mittesündsa keelekasutuse korral või juhul, kui esineja ületab ettenähtud ajalimiidi.

 (11) Läbirääkimised lõpevad kas viimase soovija esinemisega või üle poolte kohalolevate volikogu liikmete nõudel.

 (12) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse paranduste ning ettepaneku tegemiseks.

 (13) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.

§ 25.  Hääletamine volikogus

 (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

 (2) Volikogu võtab õigusakte vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 märgitud juhtudel, milleks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamust. Hääletamisel loetakse poolthäälte enamuseks, kui otsuse poolt hääletab rohkem volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.

 (3) Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 1/3 istungil osalevate volikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine.

 (4) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

 (5) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.

 (6) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõud, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid.

 (7) Kui eelnõu hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, siis korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei muuda hääletamise tulemust, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel volikogu istungil.

 (8) Kui muudatusettepaneku hääletamise tulemused jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, siis korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei muuda hääletamise tulemust, siis on muudatusettepanek tagasi lükatud.

 (9) Kui päevakorrapunkti kohta on mitu üksteist välistavat ja vastassuunalist muudatusettepanekut ning hääletamisjärjekorras eespool asuv ettepanek saab poolthäälte enamuse, siis see ettepanek on vastu võetud ning ülejäänud ettepanekuid hääletamisele ei panda.

 (10) Hääletamisel käitumise tähendused on järgmised:
 1) Poolt hääletamine on volikogu liikme tahteavaldus, mis väljendab tema jaatavat seisukohta hääletatava õigusakti või mistahes hääletamisele pandud küsimuse osas käe tõstmisega;
 2) Vastu hääletamine on volikogu liikme tahteavaldus, mis väljendab tema eitavat seisukohta hääletatava õigusakti või mistahes hääletamisele pandud küsimuse osas käe tõstmisega;
 3) Erapooletuks jäämine on volikogu liikme tahteavaldus, mis väljendab tema neutraalset seisukohta hääletatava õigusakti või mistahes hääletamisele pandud küsimuse osas käe tõstmisega.

§ 26.  Isikuvalimised

 (1) Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine.

 (2) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik volikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda volikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis.

 (3) Isikuvalimised, kus nõutakse volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse üldjuhul volikogu esimehe valimisega sätestatud korras. Erisuseks on, et kui kandidaatide nimekirjas oli ainult üks isik ja see ei saavutanud vajalikku häälteenamust, seatakse üles uus kandidaat ning viiakse läbi uus hääletamine. Esimese hääletamise läbinud kandidaati enam uuesti esitada ei saa.

 (4) Kui valituks osutumiseks ei ole vaja koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivate volikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli.

 (5) Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada „poolt“, „vastu“ ja „erapooletu“. Kui kandidaate on rohkem kui üks, on igal volikogu liikmel üks poolthääl ning ta annab oma hääle kandidaadile, kelle kandidatuuri ta toetab. Hääletamise täpsem kord (voorude arv) lepitakse kokku enne hääletamist ning see märgitakse volikogu protokolli.

 (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. Volikogu liikmel peab olema tagatud võimalus täita hääletussedel hääletuskabiinis või muus salajast hääletamist võimaldavas ruumis.

 (7) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed ning see lisatakse volikogu istungi protokollile.

 (8) Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.

§ 27.  Arupärimine

 (1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavanemale või vallavalitsuse liikmele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta.

 (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungi alguses või lõpus istungi juhatajale.

 (3) Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning arupärija soovil ka suuliselt järgmisel volikogu istungil.

§ 28.  Vaba sõnavõtt

 (1) Volikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide, samuti vallavanema avalduste ärakuulamine toimub igal volikogu istungil peale päevakorraliste punktide arutamise ja otsustamise lõpetamist.

 (2) Avalduste esitamiseks vaba sõnavõtu ajal antakse aega kuni viis minutit. Läbirääkimisi ei avata.

 (3) Kui avalduse esitaja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja avalduse esitaja kõne.

§ 29.  Volikogu liikme enesetaandamine

 (1) Volikogu liige ei osale küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab teda ennast või tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on aktsionärid või osanikud või juhtkonna liikmed.

 (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka teine volikogu liige, kui ta on teadlik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja kui volikogu liige, kes peaks enesetaanduse tegema, on jätnud enesetaanduse tegemata.

 (3) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorra punkti arutelu algust. Selles punktis ta sõna ei võta ega osale hääletamises. Enesetaandamise korral lahkub enesetaanduse teinud volikogu liige volikogu istungite saalist.

 (4) Volikogu liikme enesetaandamine fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

§ 30.  Volikogu istungi protokoll

 (1) Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu istungi protokollijal on õigus vajadusel teha protokolli koostamise abivahendina kasutamiseks istungist video- ja helisalvestisi sellest volikogu eelnevalt teavitamata.

 (2) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

 (3) Protokolli märgitakse:
 1) istungi toimumise aeg ja koht;
 2) istungist osavõtjate nimed;
 3) kinnitatud päevakord;
 4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;
 5) vastuvõetud otsused;
 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
 7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;
 8) märked volikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.

 (4) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

 (5) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav viiendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs internetis Värska valla veebilehelt. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

 (6) Volikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile.

3. peatükk VALLAVANEM JA VALLAVALITSUS 

1. jagu Vallavanem 

§ 31.  Vallavanem

 (1) Vallavanem on kohaliku omavalitsuse juht, kelle valib ametisse volikogu ning kes:
 1) esindab oma tegevusega Värska valda ja juhib Värska valda kui omavalitsusüksust;
 2) juhib vallavalitsuse tegevust;
 3) on ametiasutuse juht.

 (2) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.

§ 32.  Vallavanema valimine

 (1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras või kuulutatakse vallavanema valimiseks välja avalik konkurss. Avaliku konkursi korraldamisel kehtestab volikogu vallavanema valimiseks eraldi korra.

 (3) Vallavanema kandidaadi seab volikogu istungil üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.

 (4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab rohkem istungil viibivaid volikogu liikmeid kui vastu.

 (5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja esitab oma programmi kuni viie minuti jooksul ning igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile küsimusi.

 (6) Pärast nimekirja sulgemist moodustab volikogu salajase hääletamise korraldamiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni.

 (7) Häältelugemiskomisjon nimetab enda hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjoni koosseis märgitakse volikogu istungi protokollis.

 (8) Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist katkestab istungi juhataja istungi ning häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.

 (9) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, valmistatakse hääletussedelid ette nii, et volikogu liige saab hääletada kandidaadi poolt või vastu või olla erapooletu.

 (10) Pärast hääletussedelite ettevalmistamist jätkab istungi juhataja istungit ning kuulutab välja hääletamise.

 (11) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

 (12) Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid volikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.

 (13) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (14) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt ”, „vastu” või „erapooletu”.

 (15) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.

 (16) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.

 (17) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.

 (18) Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja.

 (19) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab häältelugemiskomisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse komisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.

 (20) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse – kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.

 (21) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.

 (22) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

 (23) Kui samal istungil vallavanema valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, valitakse vallavanem järgmisel istungil

 (24) Vallavanema ametist vabastamisel umbusaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.

§ 33.  Vallavanema ametisse vormistamine

 (1) Vallavanema ametisse valimine vormistatakse volikogu otsusega.

 (2) Volikogu määrab otsusega vallavanema ametipalga ning lisatasud vastavalt volikogu kehtestatud palgajuhendile.

§ 34.  Vallavanema volitused

 (1) Ametisse valimisest saab vallavanem volituse moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest.

 (2) Vallavanema volitused kestavad kuni uue vallavanema ametisse kinnitamiseni, vallavanema tagasiastumiseni või vallavanemale umbusalduse avaldamiseni.

§ 35.  Vallavanema pädevus

 (1) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning põhimääruse alusel.

 (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:
 1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed;
 2) teeb volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
 3) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale;
 4) juhib vallavalitsuse istungeid;
 5) annab vallavalitsuse töö korraldamiseks käskkirju;
 6) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.

 (3) Vallavanem on valla ametiasutuse juht, kes:
 1) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust;
 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega;
 3) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks;
 4) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.

 (4) Vallavanem esindab Värska valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Vallavanem annab käskkirju ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks.

 (5) Vallavanem esindab Värska valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid.

 (6) Vallavanem juhib eriolukordade korral moodustatud erikomisjoni tööd.

 (7) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid.

 (8) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda Värska valla osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut.

§ 36.  Vallavanema asendamine

  Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavanema poolt määratud vallavalitsuse liige.
Vallavanema asendamine vormistatakse käskkirjaga.

2. jagu Vallavalitsus 

§ 37.  Vallavalitsuse moodustamine

 (1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse volikogu.

 (2) Vallavalitsuse struktuuri ja koosseisu kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu.

 (3) Vallavanemal on ametisse valimisest kahe kuu jooksul kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis kinnitamiseks volikogule.

 (4) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamisest.

§ 38.  Vallavalitsuse pädevus

 (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

 (2) Vallavalitsus:
 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest;
 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada;
 4) esitab volikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.

§ 39.  Vallavalitsuse istung

 (1) Vallavalitsuse töö vorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üks kord nädalas, kui Vallavalitsus ei otsusta teisiti.

 (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja vallavanema ülesannetes. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

 (3) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri või vallasekretäri asendavat isikut.

 (4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi ning kinnitatakse istungi päevakord.

 (5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsustused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.

 (6) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis.

§ 40.  Vallavalitsuse komisjon

 (1) Vallavalitsus võib moodustada vallavalitsuse pädevuses olevate küsimuste lahendamise ettevalmistamiseks komisjone. Komisjoni töövormiks on koosolek.

 (2) Komisjoni moodustamise korralduses peab olema komisjoni nimi, komisjoni koosseis ja ülesanded.

 (3) Komisjoni esimehe määrab vallavalitsus. Komisjoni esimees korraldab komisjoni tööd ja koosolekute ettevalmistamist. Komisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni aseesimehe, kes täidab esimehe ülesandeid tema äraolekul.

 (4) Komisjoni koosolek on kinnine. Komisjon otsustab küsimusi poolthäälte enamusega.

 (5) Komisjoni koosolek protokollitakse. Koosoleku protokoll on igaühele kättesaadav Värska valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal valla kantseleis hiljemalt viiendal tööpäeval arvates koosoleku toimumisest.

4. peatükk VALLA ÕIGUSAKTID 

§ 41.  Õigusaktide liigid

  Oma pädevuse alusel ja volituste piires
 1) annab volikogu üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid;
 2) annab vallavalitsus üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi.

§ 42.  Õigusaktide algatamine

  Õigusaktide algatamise õigus on
 1) volikogu komisjonil ja fraktsioonil;
 2) volikogu liikmel;
 3) vallavalitsusel;
 4) vallavanemal;
 5) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
 6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras.

§ 43.  Õigusaktide eelnõude koostamine

 (1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, koostamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.

 (2) Volikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks volikogu komisjonile või vallavalitsusele.

 (3) Volikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse normitehnilisi ning haldusmenetluse seaduses määrusele sätestatud nõudeid.

 (4) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusemenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

 (5) Õigusaktide eelnõud esitatakse enne volikogule või vallavalitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile.

 (6) Enne eelnõu volikogule esitamist peab selle olema lisatud vallavalitsuse seisukoht või arvamus eelnõu kohta, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavates küsimustes.

 (7) Nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud volikogu õigusakti eelnõu esitatakse volikogu päevakorda võtmiseks volikogu eestseisusele.

§ 44.  Õigusaktide eelnõude kättesaadavaks tegemine ja muutmine

 (1) Volikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema volikogu liikmetele koos päevakorraga kättesaadavaks tehtud. Õigusaktide eelnõud tehakse kättesaadavaks avalikustades need valla veebilehel või edastatakse volikogu liikmele posti või elektronpostiga.

 (2) Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema elektrooniliselt kättesaadavad vähemalt üks päev enne vallavalitsuse istungi toimumist.

§ 45.  Menetluskord

 (1) Õigusakti eelnõu esitamisel komisjonidele määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.

 (2) Volikogu õigusakte menetletakse ühel või mitmel lugemisel. Lugemiste arvu ning lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

 (3) Vähemalt kahel lugemisel, mis ei tohi toimuda samal istungil, tuleb menetleda järgmiste õigusaktide eelnõusid:
 1) põhimäärus;
 2) eelarve;
 3) arengukava

 (4) Ühel lugemisel arutatava õigusakti eelnõu kohta võib volikogu istungil teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale. Ettepaneku tekst peab olema eelnevalt esitatud vallakantseleisse keelelise ning normitehnilise korrektsuse kontrollimiseks.

 (5) Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta võib teha muudatusettepanekuid esitades need kirjalikult istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes edastab need eelnõu algatajale ja vastutavale komisjonile. Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta ei saa teha muudatusettepanekuid pärast eelnõu esitamist viimasele lugemisele selle vastuvõtmiseks.

 (6) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad algataja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

 (7) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

§ 46.  Õigusaktide vastuvõtmine ja muutmine

 (1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud.

 (2) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist haamrilöögiga kinnitanud. Pärast istungi juhataja haamrilööki nimetatud küsimuses enam arutelu ei toimu.

 (3) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

 (4) Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.

 (5) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (volikogu esimees või tema asendaja). Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates.

 (6) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.

§ 47.  Õigusaktide edastamine ja avalikustamine

 (1) Volikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest.

 (2) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas avaldamisega ja need jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

 (3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad vallakantseleis, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud valla ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse sisemiseks kasutamiseks.

 (4) Õigusaktid, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut, on avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistris. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud Värska valla veebilehelt.

 (5) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallakantselei.

§ 48.  Õigusaktide järelevalve

 (1) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja volikogu revisjonikomisjon.

 (2) Kontrolli volikogu õigusaktide täitmise üle teostavad volikogu esimees ja revisjonikomisjon.

 (3) Volikogu ja vallavalitsuse üksikaktide seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Põlva maavanem.

 (4) Volikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.

5. peatükk VALLA ESINDAMINE 

§ 49.  Valla esindusfunktsiooni täitmine

 (1) Oma pädevuse piires esindavad valda volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või volitatud esindajad.

 (2) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele.

 (3) Volikogu esimees või vallavanem esindavad valda võrdselt:
 1) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga;
 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega;
 3) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega;
 4) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal;

 (4) Avalikel üritustel esindavad valda volikogu esimees, vallavanem, volikogu ja vallavalitsuse liikmed arvestades ürituse iseloomu ning teiste osalejate esindatust.

§ 50.  Valla välissuhete korraldamise alused

 (1) Vallal on õigus iseseisvalt astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada valla omavalitsusorganite kaudu nimetatud organisatsioonide ja sõprusomavalitsustega vastastikku koostööd.

 (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. Volikogu annab valla omavalitsusorganitele või nende poolt volitatud esindustele või isikutele volituse välislepingute sõlmimiseks, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest.

 (3) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu.

 (4) Vallavalitsus:
 1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist;
 2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;
 3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks;
 4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;
 5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.

6. peatükk VALLA ASUTUSED 

§ 51.  Värska valla asutused

 (1) Värska valla asutused on valla ametiasutus koos struktuuriüksustega ja ametiasutuse hallatavad asutused.

 (2) Värska valla asutused registreeritakse Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

 (3) Ametiasutus on valla asutus, mida finantseeritakse Värska valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

 (4) Ametiasutus esindab oma tegevuses Värska valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.

 (5) Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja volikogu.

 (6) Ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu. Ametiasutuse struktuuri ja selle muutmise eelnõu esitab volikogule vallavanem.

§ 52.  Ametiasutuse hallatav asutus

 (1) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud (edaspidi hallatav asutus).

 (2) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu vallavalitsuse ettepanekul.

 (3) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavanem oma käskkirjaga.

 (4) Hallatav asutus tegutseb Värska valla nimel vastava asutuse põhimääruse alusel.

 (5) Hallatava asutuse põhimääruse kehtestab volikogu. Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitsus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht või vallavalitsus. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne volikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus.

7. peatükk ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS 

§ 53.  Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldpõhimõtted

 (1) Värska valla arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine.

 (2) Arengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel vallale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga.

 (3) Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks. Arengukava muutmisel lähtutakse selle koostamise põhimõtetest.

 (4) Valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostatakse eelarvestrateegia, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostatakse arengukava osana neljaks eelseisvaks eelarveaastaks.

 (5) Eelarvestrateegia koostamisel ja muutmisel lähtutakse arengukava koostamise ja muutmise nõuetest, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

§ 54.  Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted

 (1) Valla eelarve koostatakse arvestades valla arengukava ja eelarvestrateegiat ning see koosneb valla ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu.

 (2) Eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise alused kehtestab volikogu määrusega.

 (3) Ettenägematute väljaminekute tegemiseks planeeritakse eelarves reservfond. Reservfondi moodustamise ja kasutamise korra kehtestab volikogu.

 (4) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada optimaalne omavalitsus ja finantsdistsipliinist kinnipidamine.

8. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED 

§ 55.  Põhimääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  Põhimääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine on volikogu ainupädevuses ning otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 56.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine ja muutmine

  Tunnistada kehtetuks Värska Vallavolikogu 20.12.2007 määruse nr 1-3/24.

§ 57.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avalikustamist.

Vello Saar
Vallavolikogu esimees