SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord - sisukord
Väljaandja:Vinni Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.04.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:10.11.2018
Avaldamismärge:RT IV, 10.04.2018, 10

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Vastu võetud 28.03.2018 nr 6

Määrus on antud sotsiaalhoolekande seaduse § 14, § 16 lõike 1, § 89, § 156 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja § 22 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega reguleeritakse Vinni vallas sotsiaalhoolekande seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmine ning isikutele sotsiaalkaitse tagamiseks hüvitiste andmine.

 (2) Määrusega sätestatakse:
 1) sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus ja alused;
 2) sotsiaalhoolekandelise abi liigid ja rahastamise põhimõtted;
 3) Vinni valla antavad või makstavad hüvitised, hüvitise õiguse tekkimise alused ja hüvitise andmise korraldus;
 4) Vinni valla osutatavad tasulised sotsiaalteenused ning tasu suuruse määramise kord;
 5) riigieelarvest finantseeritavad sotsiaaltoetused;
 6) igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulu katmise ulatus;
 7) järelevalve sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise ning abi andmise üle.

§ 2.  Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine

 (1) Määrust kohaldatakse eeskätt koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.

 (2) Sotsiaalhoolekandelist hüvitist saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning hüvitise õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.

 (3) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatu tähenduses.

 (4) Isik määruse mõistes on füüsiline isik (inimene).

2. peatükk Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus ja üldised põhimõtted 

§ 3.  Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

 (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Vinni valla ülesandeid täidab üldiselt Vinni Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus), kelle struktuuris on ette nähtud sotsiaaltöötajate ametikohad. Sotsiaaltöötajate õigused ja pädevus sätestatakse ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (ametijuhendid, vallavanema käskkirjad, asjaajamist reguleerivad korrad jms).

 (2) Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise Vinni Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus).

 (3) Vinni Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.

§ 4.  Sotsiaalkaitse korraldamise ja hüvitiste andmise põhimõtted

 (1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.

 (2) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

 (3) Ametiasutus peab abivajajast teada saamisel selgitama välja sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja hüvitis andmata.

 (4) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on ametiasutus kohustatud isiku abivajadust igakülgselt isiku tahtest ning elukorraldusest tulenevalt ning isiku nõusolekul koostöös isiku lähedaste (perekond, kooselus olevad isikud, ülenejad ning alanejad sugulased) ja seadusega sätestatud asjaomaste institutsioonidega (riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, juriidiline isik) hindama. Kompleksse hindamisega ning isiku abivajadusele terviklikust lähenemisest tulenevalt peab ametiasutus selgitama välja parima asjakohase abi (hüvitise andmine, nõustamine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine), toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.

 (5) Ametiasutus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ning hüvitiste andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada ametiasutuse juures tegutseva töörühma või komisjoni.

3. peatükk Sotsiaalhoolekandelise abi liigid ja rahastamine 

1. jagu Sotsiaalhoolekandelise abi jaotus ja pädevus abi andmisel 

§ 5.  Sotsiaalhoolekandelise abi liigid

 (1) Sotsiaalhoolekandeline abi jaguneb järgmiselt:
 1) riigi korraldatav abi;
 2) kohaliku omavalitsuse ehk Vinni valla korraldatav abi.

 (2) Sotsiaalhoolekandeline abi on:
 1) isikule antav mitterahaline hüvitis;
 2) isikule makstav rahaline hüvitis.

§ 6.  Vinni valla ülesanded riigi korraldatava abi andmisel

 (1) Vinni vald osaleb sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud ulatuses ning korras riigi korraldatava mitterahalise abi andmise menetluses.

 (2) Vinni vald määrab ja maksab sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras riigi korraldatava rahalise hüvitisena toimetulekutoetust, riigieelarvest makstavat sotsiaaltoetust.

 (3) Toimetulekutoetuse määramiseks sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad kehtestab määrusega vallavalitsus.

§ 7.  Vinni valla korraldatav sotsiaalhoolekandeline abi

 (1) Vinni vald korraldab sotsiaalhoolekande seadusega kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva abi andmist käesoleva määrusega sätestatud alustel ja korras.

 (2) Vinni valla sotsiaalhoolekandelise abi liigid on:
 1) isikule antav mitterahaline hüvitis ehk Vinni valla osutatavad või korraldatavad sotsiaalteenused;
 2) isikule makstav rahaline hüvitis ehk Vinni valla eelarvest isikule rahasummana makstav sotsiaaltoetus.

 (3) Vinni valla osutatavad sotsiaalteenused:
 1) koduteenus;
 2) väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus;
 3) tugiisikuteenus;
 4) täisealise isiku hooldus;
 5) iskliku abistaja teenus;
 6) varjupaigateenus;
 7) turvakoduteenus;
 8) juhuveona osutatav sotsiaaltransporditeenus;
 9) eluruumi tagamise teenus;
 10) võlanõustamisteenus;
 11) lapsehoiuteenus;
 12) asendushooldusteenus;
 13) järelhooldusteenus.

 (4) Rahalise hüvitisena maksab Vinni vald määruse 6. peatükis sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras eri liiki sotsiaaltoetusi.

2. jagu Sotsiaalhoolekandelise abi rahastamine 

§ 8.  Sotsiaalhoolekandelise abi rahastamise alused

 (1) Riigi korraldatavat sotsiaalhoolekandelist abi rahastatakse riigieelarvest ning sotsiaalhoolekande seadusega riigi korraldatava rahalise hüvitise maksmiseks vajalik raha kantakse riigi kehtestatud korras Vinni valla eelarvesse.

 (2) Vinni valla korraldatavate või osutatavate hüvitiste andmine tagatakse Vinni valla eelarvega.

 (3) Vinni valla korraldatavaid või osutatavaid hüvitisi ning sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisega seotud kulusid kaetakse võimalusel ka struktuurifondidest ja sihtfinantseeringutest saadud rahaga. Ametiasutusel on kohustus selgitada välja sotsiaalkaitse korraldatust toetavad meetmed ning struktuurifondide või sihtfinantseerimise tingimuste täitmise võimaluste esinemisel tuleb sotsiaalkaitse tagamiseks ning sotsiaalhoolekande korraldamiseks taotleda täiendavat rahastust või korraldada täiendava rahastamise taotlemine.

 (4) Vinni valla osutatavate sotsiaalteenuste eest on teenust vajavalt isikult õigus võtta tasu. Teenused, mille eest on õigus võtta tasu, sätestatakse käesolev määrusega.

 (5) Määruses sätestatud Vinni valla osutatavate tasuliste sotsiaalteenuste eest võetava tasu tingimused ja suuruse kehtestab vallavalitsus.

§ 9.  Sotsiaalhoolekandelise abi rahastamise planeerimine

 (1) Sotsiaalhoolekande seadusega Vinni vallale esitatud ning Vinni valla enda esitatud sotsiaalhoolekandealase statistika alusel planeerib ametiasutus iga järgmise aasta eelarve sotsiaaltoetusteks ning -teenusteks vajaliku raha ning esitab vastavad rahasummad hiljemalt iga aasta 1.septembriks finantsteenistusele.

 (2) Hiljemalt 1.septembriks peab vallavalitsus üle vaatama toimetulekutoetuse määramiseks kehtestatud eluasemekulu piirmäärad ning Vinni valla osutatavate tasuliste sotsiaalteenuste hinnad. Eelarve planeerimisel tuleb nimetatud määrasid või hindasid enne järgmise eelarve aasta algust muuta, arvestusega, et muudetud hinnad või määrad hakkavad kehtima uuest eelarveaastast.

4. peatükk Vinni valla sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine ning abi andmise korraldus 

§ 10.  Hüvitise taotlemine

 (1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus, v.a juhul, kui hüvitist saab seaduse või käesoleva määrusega sätestatud juhtudel taotleda taotlust esitamata.

 (2) Taotlus esitatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 24 lõigetes 3 ja 4 sätestatud põhimõtteid arvestades. Üldjuhul esitatakse taotlus hüvitise õiguse tekkimisel või võimalusel enne hüvitisele õiguse tekkimist.

 (3) Taotluses tuleb märkida:
 1) määrusega sätestatud sotsiaalteenuse või -toetuse liik ehk taotletav abi;
 2) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isiku sünniaeg või isikukood;
 3) taotleja valikul tema kontaktandmed (postiaadress, e-postiaadress, telefoninumber);
 4) hüvitise saamise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks olulised asjaolud, sh vajadusel andmed kolmandate isikute kohta;
 5) vajadusel määruses sätestatud täiendavad andmed;
 6) taotluse koostamise kuupäev ning taotleja allkiri.

 (4) Kui taotletakse rahalist hüvitist (sotsiaaltoetust) märgitakse taotlusele ka
 1) toetuse maksmise viis (sularahas või ülekandega panka);
 2) raha maksmisel ülekandega panga arvelduskontole vastava arvelduskonto omaniku nimi ning arvelduskonto number.

 (5) Taotlusele lisatakse määruses sätestatud juhtudel või ametiasutuse ametniku põhjendatud nõudmisel dokumendid ja tõendid, mis on vajalikud hüvitise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks.

 (6) Kui seadusest või muust õigusaktist ei tulene teisiti, esitatakse taotluses ka informatsioon, millisel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud viisil soovib taotleja haldusakti või halduslepingu teatavakstegemist.

 (7) Kui infosüsteemide kasutusvõimalustest või õigusaktide erinõuetest tulenevalt on hüvitise taotlemisele sätestatud erinõuded, tuleb taotluse koostamisel lähtuda ka erinõuetest.

 (8) Taotlus esitatakse üldjuhul kirjalikult või elektrooniliselt. Kui isik objektiivsetel põhjustel ei ole võimeline ise taotlust kirjalikult või elektrooniliselt esitama, võib taotluse esitada ametiasutuse sotsiaalteenistuse ametnikule suuliselt, kes isiku avalduse protokollib. Määruses sätestatud juhtudel võib taotluse esitada isiku eest ning tema nõusolekul ka ametiasutuse ametnik.

 (9) Kui hüvitise andmiseks tuleb või on võimalik esitada taotlus infosüsteemi kaudu, koostab ametiasutuse vastav ametnik infosüsteemi kaudu riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude või teiste andmeallikate andmete alusel isiku eest elektroonilise taotluse. Kui isikule endale on tagatud võimalus esitada infosüsteemi kaudu eeltäidetud taotlus, teeb hüvitise taotleja seda ise, kontrollides, kas eeltäidetud andmed on õiged ning peab vajadusel teavitama andmeandjat andmete ebaõigsusest või puudulikkusest.

 (10) Üldjuhul on taotluse esitamine vormivaba. Ametiasutusel on õigus isikute abistamiseks koostada kirjalikke või elektroonilisi taotluste näidiseid.

 (11) Ametiasutusel on kohustus abivajajaid taotluse esitamisel nii esitamise viisi valikul kui ka taotluse koostamisel vajalike andmete esitamisel abistada ning nõustada.

§ 11.  Taotluse menetlemise põhimõtted

 (1) Taotluse ametiasutusele esitamisel kontrollib ametiasutus selle nõuetele vastavust.

 (2) Puuduste esinemisel või ebapiisavate andmete korral annab ametiasutus taotlejale aja puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete esitamiseks. Võimalusel kogub ametiasutus andmeid andmekogude, millele on ametiasutusele tagatud juurdepääs, kaudu ise.

 (3) Taotlust menetletakse sisuliselt ehk selgitatakse välja isiku õigus hüvitisele ajast, mil taotlus on koostatud ja esitatud ametiasutusele nõuetekohaselt ning kõigi vajalike tõenditega.

 (4) Hüvitise andmine otsustatakse kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest alates, kui muude õigusaktidega ei ole sätestatud teistsugust tähtaega. Kui esinevad asjaolud, mis takistavad 10 tööpäeva jooksul abi andmise otsustamist, võib ametiasutus võimalusel hüvitise andmise otsustamist erandkorras veel kuni 10 tööpäeva võrra pikendada.

 (5) Taotluse menetlemisel tuleb lähtuda määruse § 4 lõikest 4 ning sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sotsiaalkaitse menetlusele ning haldusmenetluse seadusega haldusmenetlusele kehtestatud nõuetest.

§ 12.  Hüvitise andmise korraldus

 (1) Hüvitist antakse:
 1) ametiasutuse ametniku haldusakti alusel;
 2) ametiasutusega sõlmitud halduslepingu alusel;
 3) toiminguga, millega isik saab soodustuse või millega rahuldatakse isiku taotlus hüvitise saamiseks.

 (2) Üldjuhul otsustatakse hüvitise andmine haldusakti alusel. Haldusaktiga otsustatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 23 lõikes 2 märgitud asjaolud ning haldusaktis märgitakse vähemalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 26 lõigetes 1 ja 2 märgitu.

 (3) Hüvitise andmine otsustakse halduslepingu alusel juhul, kui hüvitise andmine või andmise tingimused otsustatakse ametiasutuse ja hüvitise saajaga või ametiasutuse, hüvitise saaja ning hüvitise vahetu andjaga (teenuseosutajaga) koosöös. Halduslepingu alusel antava hüvitise andmise menetlusele kehtivad haldusakti andmise menetluse nõuded ning halduslepingule haldusakti ning haldusmenetluse seadusega halduslepingule kehtestatud nõuded.

 (4) Hüvitist antakse toiminguga järgmiste mitterahaliste hüvitiste ehk sotsiaalteenuste taotlemisel:
 1) sotsiaaltransporditeenuse osutamine;
 2) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja valimine;
 3) varjupaigateenuse tagamine;
 4) turvakoduteenuse tagamine;
 5) võlanõustamisteenuse osutamine.

 (5) Rahalist hüvitist antakse toiminguga, st raha maksmisega, kui
 1) hüvitise suurus on igale taotlejale ühesugune kindlaks määratud rahasumma ja makstava hüvitise suurus ei olene otsustaja kaalutlusõigusest (nt sünnitoetus, matusetoetus, ranitsatoetus, jms);
 2) hüvitis määratakse taotleja soovitud summas või käesoleva määrusega sätestatud kõrgeimas määras.

 (6) Kui hüvitis antakse toiminguga, tuleb ametiasutusel hüvitise taotlejat taotleja määratud viisil (e-post, telefoni teel, kirjalikult või suuliselt ametiasutuses) hüvitise andmisest teavitada. Rahalise hüvitise maksmisel rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 põhimõtteid.

 (7) Haldusakt või haldusleping tuleb taotlejale teatavaks teha sotsiaalseadustiku üldosa seaduse

§ 13.  Hüvitise andmisest keeldumine, hüvitise andmise peatamine või lõpetamine

 (1) Hüvitise andmisest keeldumine vormistatakse haldusaktiga.

 (2) Hüvitise andmisest keeldutakse, kui isikul puudub õigus hüvitisele.

 (3) Hüvitise andmise peatamine või lõpetamine vormistatakse:
 1) haldusakti alusel antud hüvitise puhul haldusaktiga;
 2) halduslepingu alusel antud hüvitise puhul halduslepingu muutmise või lõpetamisega.

 (4) Hüvitise andmine peatatakse või lõpetatakse, kui
 1) hüvitise saaja taotleb hüvitise andmise peatamist või lõpetamist;
 2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 18 lõike 1 punktides 1-3 või § 19 lõike 1 punktides 2-4 või käesolevas määruses sätestatud asjaolu, mille alusel isiku hüvitise saamise õigus kas peatub või lõpeb.

5. peatükk Vinni valla sotsiaalteenused 

1. jagu Koduteenus 

§ 14.  Koduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Koduteenus on ametiasutuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

 (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut järgmistes toimingutes:
 1) toiduainete ja majapidamisetarvetega varustamine (üldjuhul lähimast müügikohast);
 2) küttematerjali ja veega varustamine, vajadusel reovee käitlemine;
 3) vajadusel abistamine enesehooldusel;
 4) arstiabi korraldamine ja ravimitega varustamine;
 5) abistamine asjaajamisel;
 6) eluruumi koristamine.

 (3) Koduteenuseid osutatakse vastavalt vajadusele, kui riikliku õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on koduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus koduteenuse osutamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 15.  Õigus hüvitisele

  Koduteenust on õigus saada sotsiaalhoolekande seaduse § 5 alusel sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (edaspidi sotsiaalhoolekandega hõlmatud isik), kes üldjuhul on võimeline harjumuspärases keskkonnas ise hakkama saama, kuid vajab iseseisvaks toimetulekuks teatud ulatuses kõrvalabi.

§ 16.  Hüvitise taotlemine

  Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel taotlus. Taotluses märgitakse lisaks
 1) määruse § 14 lõikes 2 märgitud toimingud, milles soovitakse abi saada;
 2) kui isikul on olemas perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, nende nimed ja kontaktandmed ning põhjused, miks ülalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised ise hüvitise taotlejale kodus hakkama saamiseks vajalikku tuge või abi andma.

§ 17.  Hüvitise andmine

 (1) Koduteenused määratakse ametniku haldusaktiga.

 (2) Haldusaktis ja halduslepingus määratakse muuhulgas
 1) koduteenusena tehtavad toimingud;
 2) toimingute tegemise aeg ja maht.

 (3) Kui koduteenuse osutamise eest võetakse teenuse saajalt tasu, märgitakse halduslepingus ka teenuse eest tasumise kord ja teenuse hind.

§ 18.  Koduteenuse eest tasumine

 (1) Ametiasutusel on olenevalt teenuse mahust ja teenust saava isiku ning tema perekonna majanduslikust olukorrast õigus võtta teenuse eest tasu.

 (2) Koduteenuse tasu maksmisest on vabastatud madala sissetulekuga isik või perekond.

 (3) Koduteenuse hinna kehtestab igaks eelarveaastaks vallavalitsus.

2. jagu Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 19.  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning kes ise või kelle suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole võimelised üldhooldusteenuse eest oma varalisest seisukorrast tulenevalt täies osas tasuma.

 (2) Üldhooldusteenuse sisu on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 20.

§ 20.  Õigus hüvitisele

 (1) Üldhooldusteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes erivajaduse või sotsiaalse olukorra tõttu pole suuteline iseseisvalt kodustes tingimustes elama ja kelle toimetulekut pole võimalik tagada mõne muu Vinni valla või riigi osutatava sotsiaalhoolekandelise abi toel ning kes ise või kelle suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isik või isikud ei ole iseenda tavapärast ülalpidamist kahjustamata võimeline või võimelised üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse osutajale täies mahus tasuma.

 (2) Õigust hüvitisele ei ole isikul, kes ise või kelle suhtes perekonnaseadusega ülalpidamist andma kohustatud isik või isikud on võimeline või võimelised üldhooldusteenuse iseseisvalt tagama ning selle eest täies mahus tasuma.

§ 21.  Hüvitise taotlemine

 (1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 10 lõikes 3 märgitud andmetele:
 1) isiku varaline seisukord ning võime ise üldhooldusteenuse hinna eest tasuda;
 2) kui isikul on olemas perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, nende nimed ja kontaktandmed ning põhjused, miks ülalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised ise üldhooldusteenuse eest täies mahus tasumiseks ülalpidamist andma.

 (2) Võimalusel lisatakse taotlusele kohtuotsus ülalpidamist andma õigustatud isiku või isikute ülalpidamise kohustuse täitmisest vabastamise või täitmise ajalise piiramise või elatise suuruse vähendamise kohta.

§ 22.  Hüvitise andmine

 (1) Hüvitise andmiseks koostab ametiasutus koostöös teenust saava isiku, vajadusel tema lähedaste ning üldhooldusteenuse osutajaga sotsiaalhoolekande seaduse §-s 21 sätestatud nõuetele vastava hooldusplaani.

 (2) Hooldusplaanist lähtuvalt antakse hüvitist hooldust saava isiku, kui isikul on, siis tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isiku või isikute, ametiasutuse ja üldhooldusteenuse osutajaga sõlmitud haldusakti või halduslepingu alusel. Halduslepingus sätestatakse muu hulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.

 (3) Haldusaktis või halduslepingus määratakse ka poolte rahalised kohustused üldhooldusteenuse eest tasumisel.

§ 23.  Üldhooldusteenuse eest tasumine

 (1) Üldhooldusteenuse eest tasub üldjuhul üldhooldusteenuse saaja.

 (2) Kui üldhooldusteenuse saajal on perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, tasuvad üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse saaja koos ülalpidamist andma kohustatud isikutega.

 (3) Kui üldhooldusteenuse saaja või üldhooldusteenuse saaja ja tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised üldhooldusteenuse eest täies mahus tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa Vinni valla eelarvest. Sel juhul otsustab üldhooldusteenuse eest makstava summa suuruse vallavalitsus. Makstava summa otsustamisel lähtutakse põhimõttest, et üldhooldusteenuse saajal võib pärast üldhooldusteenuse eest tasumist isiklikuks kasutamiseks jääda kuni 10% igakuisest sissetulekust.

 (4) Vinni valla eelarvest ei tasuta riigi rahastatava üldhooldusteenuse eest.

3. jagu Tugiisikuteenus 

§ 24.  Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Tugiisikuteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Last kasvatavale isikule (v.a isik, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt) tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna ning lapse arengu tagamine.

 (2) Tugiisiku tegevused on:
 1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
 2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
 3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
 4) koos teenusesaajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
 5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;
 6) ametniku informeerimine peres toimuvatest muutustest;
 7) teenusesaaja motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenusele jõudmiseks;
 8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.

 (3) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

 (4) Ametiasutus abistab teenust saama õigustatud isikut tugiisiku leidmisel. Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus. Eelistatakse isikuid, kes on läbinud erialase tugiisiku koolituse.

 (5) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on tugiisikuteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus tugiisikuteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 25.  Õigus hüvitisele

 (1) Tugiisikuteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (s.h alaealisel) või perel, kes vajab järgmist kõrvalabi:
 1) abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
 2) abi puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut;
 3) abi sotsiaalseks toimetulekuks kinnipidamiskohast vabanemisel;
 4) abi iseseisvalt elama asumisel asenduskoduteenuse, perekonnas hooldamise teenuse või eestkoste lõppemisel;
 5) abi psüühika- või käitumishäire tõttu.

 (2) Kõrvalabi vajaduse määra ja sisu hindab ametiasutus iga isiku või perekonna puhul eraldi.

§ 26.  Hüvitise taotlemine

 (1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 10 lõikes 3 märgitud andmetele:
 1) kõrvalabi vajadus;
 2) võimalusel isiku, kes vahetult osutaks tugiisiku teenust, andmed.

 (2) Hüvitise määramist võib algatada abivajajast teada saamisel ka ametiasutus.

§ 27.  Hüvitise andmine

 (1) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab ametiasutus isiku teenuse vajadust ning kõrvalabi vajaduse määra.

 (2) Kõrvalabi määrast lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi määras isikule tagama. Vajadusel abistab ametnik abivajajat hooldusvajadusest ning kõrvalabi vajadusest lähtuvalt sobiva tugiisiku leidmisel.

 (3) Tugiisiku teenus määratakse ametniku haldusaktiga, milles sätestatakse:
 1) abi saaja;
 2) tugiisikuteenuse osutaja;
 3) kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse maht;
 4) teenuse eest tasumise põhimõtted.

 (4) Haldusakti alusel sõlmitakse teenuse osutajaga leping.

§ 28.  Tugiisikuteenuse eest tasumine

 (1) Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta.

 (2) Tugiisikuteenuse eest tasutakse Vinni valla eelarvest vastavalt tugiisikuteenuse osutajaga sõlmitud kokkuleppele või teenuseosutaja hinnakirjale.

4. jagu Täisealise isiku hooldus 

§ 29.  Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

  Täisealisele isikule seatakse hooldus, kui isik vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

§ 30.  Õigus hüvitisele

  Hooldaja määramist on õigus taotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud täisealisel isikul, kes vajab teiste inimestega võrdseid võimalusi igapäevaseks toimetulekuks ning kellele ei ole määratud eestkostjat, kuid kes oma vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks teatud toiminguteks kõrvalabi.

§ 31.  Hüvitise taotlemine

 (1) Hoolduse seadmiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 10 lõikes 3 märgitud andmetele:
 1) toimingud, milleks hooldajat soovitakse;
 2) hooldaja andmed.

 (2) Kui hoolduse seadmist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib hooldajaks, siis annab hooldaja taotlusele kirjaliku nõusoleku hooldajaks määramise kohta.

§ 32.  Hüvitise andmine

 (1) Hooldaja määramiseks hindab ametiasutus hooldatava hooldusvajadust. Hooldusvajaduse kordushindamine viiakse läbi üks kord kahe aasta jooksul.

 (2) Hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne hooldaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustest tulenevalt võimeline hooldatavale vajalikku abi, juhendamist ja järelevalvet tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab ametiasutus hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt sobiva hooldaja leidmisel. Ametiasutuse poolt pakutava hooldaja määramiseks peab olema hooldatava kirjalik nõusolek.

 (3) Hooldaja määratakse ametiasutuse haldusaktiga, milles lisaks muudele haldusaktile kehtestatud nõuetele sätestatakse hooldusülesanded ja hoolduse tähtaeg.

§ 33.  Hooldusteenuse eest tasumine

 (1) Hooldusteenuse eest hooldaja määramist taotlev isik tasu ei maksa, v.a juhul, kui hooldatav ja hooldaja omavahel ei ole väljaspool avaliku ülesande täitmist tasu maksmises kokku leppinud.

 (2) Hooldajal on määruse 6. peatüki 3. jao 1. jaotise alusel õigus hooldajatoetusele.

 (3) Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1¹ alusel maksatakse isiku, kes hooldab puudega isikut ning ei tööta ega saa riiklikku pensioni, eest Vinni valla eelarvest sotsiaalmaks.

5. jagu Isikliku abistaja teenus 

§ 34.  Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Isikliku abistaja teenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

 (2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni-, majapidamistoimingutes, muudes toimingutes). Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.

 (3) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Teenusesaaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuseosutajat juhendada. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.

 (4) Kui isiklikku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine, lähtub isiklik abistaja eestkostja antavatest tööjuhistest.

 (5) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on isikliku abistaja teenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus isikliku abi teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 35.  Õigus hüvitisele

  Isikliku abistaja teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellele on määratud puue ning kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelutegevustes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus.

§ 36.  Hüvitise taotlemine

 (1) Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 10 lõikes 3 märgitud andmetele:
 1) põhjus, milleks isiklikku abistajat soovitakse, ning puude raskusaste;
 2) tegevused, milleks isiklikku abistajat vajatakse;
 3) võimalusel isiku, keda soovitakse isiklikuks abistajaks, andmed.

 (2) Kui isikliku abistaja määramist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele isikliku abistaja kirjalik nõusolek isiklikuks abistajaks määramise kohta.

§ 37.  Hüvitise andmine

 (1) Isikliku abistaja määramiseks hindab ametiasutus puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenusesaajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.

 (2) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne isiklik abistaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustelt võimeline puudega isikule vajalikku kõrvalabi tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega isikliku abistaja teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab ametiasutus puudega isiku kõrvalabi vajaduse määra ning sellest tulenevatest toimingutest lähtuvalt sobiva isikliku abistaja leidmisel. Ametiasutuse poolt pakutava isikliku abi määramiseks peab olema isikliku abistaja kirjalik nõusolek ning puudega isiku, kellel vastav isik isiklikuks abistajaks määratakse, nõusolek.

 (3) Isiklik abistaja määratakse ametniku haldusaktiga, milles lisaks muudele haldusaktile kehtestatud nõuetele sätestatakse ka kõrvalabi tegevuste loetelu, teenuse maht ning vajadusel teenuse osutamise tähtaeg.

 (4) Haldusakti alusel sõlmitakse teenuse osutajaga leping.

§ 38.  Isikliku abistaja teenuse eest tasumine

 (1) Isikliku abistaja teenus on puudega isikule tasuta.

 (2) Isiklikule abistajale teenuse osutamise eest makstava hinna kehtestab igaks eelarveaastaks vallavalitsus.

6. jagu Varjupaigateenus  

§ 39.  Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

 (1) Varjupaigateenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine.

 (2) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on varjupaigateenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus varjupaigateenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 40.  Õigus hüvitisele

 (1) Varjupaigateenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Vinni valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise hüvitise või meetmega alalist ööbimiskohta tagada.

 (2) Ametiasutus on kohustatud korraldama varjupaigateenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema või kui varjupaigateenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.

§ 41.  Hüvitise taotlemine

 (1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid ametiasutus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.

 (2) Taotlust esitamata peab ametiasutus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.

§ 42.  Hüvitise andmine

 (1) Varjupaigateenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis Vinni valla haldusterritooriumil asuvatele varjupaigateenust vajavatele isikutele vastavat teenust osutama.

 (2) Varjupaigateenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ning varjupaigateenust osutava isiku vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

 (3) Kui varjupaigateenuse korraldamiseks sõlmitud halduslepinguga ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse hüvitise andmine varjupaigateenuse võimaldamisega ning isiku asutusse teenusele võtmisega. Vajadusel sõlmitakse teenuse osutamiseks täiendav haldusleping ametiasutuse, varjupaigateenuse osutaja ning teenuse saaja vahel.

§ 43.  Varjupaigateenuse eest tasumine

 (1) Võimalusel osaleb varjupaigateenust saama õigustatud isik varjupaigateenuse eest tasumisel vastavalt varjupaigateenuse osutaja kehtestatud hinnakirjale või kokkuleppele ning isiku majanduslikele võimalustele.

 (2) Varjupaigateenuse hinna see osa, mille eest ei ole teenusesaaja oma varalisest seisukorrast lähtuvalt võimeline tasuma, tasutakse Vinni valla eelarvest.

 (3) Teenuse eest tasumise aluseks on teenuse osutamiseks sõlmitud leping.

7. jagu Turvakoduteenus 

§ 44.  Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Turvakoduteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

 (2) Turvakoduteenus tagatakse:
 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
 2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

 (3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

 (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on turvakoduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus turvakoduteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 45.  Õigus hüvitisele

 (1) Turvakoduteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes lähtuvalt ohust oma elule või tervisele või arengut piiravatest asjaoludest vajab väljaspool oma alalist elukohta ajutist turvalist keskkonda.

 (2) Ametiasutus on kohustatud korraldama turvakoduteenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema, või kui turvakoduteenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.

§ 46.  Hüvitise taotlemine

 (1) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid ametiasutus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.

 (2) Taotlust esitamata peab ametiasutus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks.

§ 47.  Hüvitise andmine

 (1) Turvakoduteenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis turvakoduteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama.

 (2) Turvakoduteenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ning turvakoduteenust osutava isiku vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

 (3) Kui turvakoduteenuse korraldamiseks sõlmitud halduslepinguga ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse hüvitise andmine turvakoduteenuse võimaldamisega ning isiku asutusse teenusele võtmisega. Vajadusel sõlmitakse teenuse osutamiseks täiendav haldusleping ametiasutuse, turvakoduteenuse osutaja ning teenuse saaja vahel.

§ 48.  Turvakoduteenuse eest tasumine

 (1) Turvakoduteenuse osutamise eest tasub Vinni vald Vinni valla eelarvest.

 (2) Teenuse eest tasumise aluseks on teenuse osutamiseks sõlmitud leping.

8. jagu Sotsiaaltransporditeenus 

§ 49.  Sotsiaaltransporditeenus

 (1) Sotsiaaltransporditeenus on ametiasutuse korraldatav ja ametiasutuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada isikutele, kes sotsiaalsete, majanduslike või tervislike probleemide tõttu vajavad avalike teenuste saamiseks või elukondlike vajaduste rahuldamiseks abi Vinni valla haldusterritooriumil või riigi territooriumil liikumiseks.

 (2) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse juhuveona tellimisel tellija määratud ajal ja liikumisteel.

 (3) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on sotsiaaltransporditeenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 50.  Õigus hüvitisele

  Sotsiaaltransporditeenust on õigus saada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, pensionäridel, eelkooliealisel lapsel koos saatjaga või isikul, kelle tervislik seisund takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, avalike teenuste kasutamiseks või tööle või õppeasutusse sõitmiseks.

§ 51.  Sotsiaaltransporditeenuse tagamine

 (1) Sotsiaaltransporditeenus tagatakse ametiasutuse korraldatud juhuveona.

 (2) Määruse § 50 märgitud isikutele osutab sotsiaaltransporditeenust ametiasutus juhuveona.

 (3) Sotsiaaltransporditeenust juhuveona osutatakse võimalusel ka juriidilistele isikutele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, kes tegelevad sotsiaalkaitse korraldamisega.

§ 52.  Juhuveona sotsiaaltransporditeenuse osutamine

 (1) Juhuveona sotsiaaltransporditeenuse saamiseks peab sotsiaaltransporti juhuveona saama õigustatud isik esitama ametiasutusele vähemalt üks tööpäev enne teenuse vajadust suulise taotluse (edaspidi nimetatud tellimus).

 (2) Taotluses tuleb esitada sotsiaaltransporditeenuse vajaduse aeg ja sihtkoht või marsruut.

 (3) Tellimus loetakse kokku lepituks, kui tellija ja ametiasutus on kinnitanud teenuse osutamise aja kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. Tellimused sisestab ametiasutus sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse ning peab nimetatud andmekogu alusel teenuse osutamise arvestust.

§ 53.  Sotsiaaltransporditeenuse rahastamine ja teenuse eest tasumine

  Juhuveona osutatud sotsiaaltransporditeenuse eest võetakse teenuse kasutajalt tasu. Teenuse hinna kehtestab vallavalitsus.

9. jagu Eluruumi tagamise teenus 

§ 54.  Eluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Eluruumi tagamise teenus on ametiasutuse korraldatav ja tagatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitult raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.

 (2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka puudega isikule ametiasutuse korraldatavat abi puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamiseks nii, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas ning selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla

 (3) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on eluruumi tagamise teenusele riikliku määrusega kehtestatud täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus eluruumi tagamise teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 55.  Sotsiaalkorter, sotsiaalelamu ning sotsiaalkorterite liigid

 (1) Eluruumi tagamise teenuse korraldab ametiasutus Vinni vallale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega.

 (2) Vallavolikogu määrab otsusega need eluruumid või elamud, mida kasutatakse eluruumi tagamise teenuse korraldamiseks. Sotsiaalteenusena kasutusele antavat eluruumi nimetatakse sotsiaalkorteriks. Elamut, mille kõik eluruumid on mõeldud kasutamiseks sotsiaalkorteritena, nimetatakse sotsiaalelamuks.

 (3) Sotsiaalkorterid liigitatakse järgmiselt:
 1) sotsiaalühiskorter;
 2) sotsiaalkorter;
04.10.2018 09:28
Veaparandus - Paragrahvis 55 lõikes 3 punktis 2 asendatud tekst "sotsiaalühiskorter" tekstiga "sotsiaalkorter" Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel ja arvestades Vinni valla 03.10.2018 taotlust nr 14-3/147
 3) sotsiaalkorter kõrvalabi tagamisega.

 (4) Sotsiaalühiskorter on eluaseme teenusena isiku kasutusse antav eluruum (eluruumi osa), mida kasutab üheaegselt mitu eluruumi tagamise teenust saama õigustatud isikut, kes ei moodusta ühte leibkonda. Sotsiaalühiskorteri kasutusele andmiseks peab olema kõikide ühte ja sama eluruumi üheaegselt kasutavate isikute nõusolek.

 (5) Sotsiaalkorter on eluaseme teenusena üksi elava isiku või isiku ja tema perekonna (perekonnaks loetakse perekonnaseadusest tulenevalt abikaasat ja perekonnas ühiselt kasvatatavaid alaealisi lapsi) või kahe isiku, kes on kooselus ning moodustavad ühise leibkonna, kasutusse antav eluruum.

 (6) Sotsiaalkorter kõrvalabi tagamisega on eluaseme teenusena isiku kasutusse antav eluruum, mis asub elamus, kus ametiasutuse poolt on tagatud igapäevane kõrvalabi eluaseme teenust kasutavate isikute elukondlike vajadustega seotud toimingute tagamiseks.

§ 56.  Õigus hüvitisele

 (1) Eluruumi tagamise teenust on õigus saada täisealisel sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes elukondlikest, sotsiaalmajanduslikest või tervislikest põhjustest tulenevalt ei ole võimeline endale ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või ei ole suuteline senises eluruumis enam oma elu ja tervist ohtu seadmata iseseisvalt hakkama saama.

 (2) Vaba sotsiaalkorteri olemasolul eelistatult eluruumi tagamise teenust õigustatud saama:
 1) eakas isik, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
 2) isik, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;
 3) puudega isik, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega;
 4) isik, kes ise või kelle pere kasutab regulaarselt sotsiaalhoolekandelisi hüvitisi ning kellel on raskusi laste kasvatamise ja lastele inimväärse kasvukeskkonna tagamisega;
 5) isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel põhjusel on kaotanud eluaseme;
 6) isik, kelle elukoht enne asenduskoduteenusele suunamist või kinnipidamisasutusse määramist Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Vinni vallas;
 7) isik, kellel ei ole Vinni vallas alalist elukohta, kuid tema kohta on sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste- või politseiasutus oma ülesannete täitmise käigus teatanud, et isik viibib püsivalt Vinni valla haldusterritooriumil;
 8) isik, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning sotsiaalkorteri eraldamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist.

 (3) Kõrvalabi tagamisega sotsiaalkorterit on eelkõige õigus saada:
 1) eakal isikul, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
 2) isikul, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;
 3) puudega isikul, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega.

§ 57.  Hüvitise taotlemine

 (1) Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 10 lõikes 3 märgitud andmetele:
 1) põhjus, milleks isik eluruumi tagamise teenust vajab;
 2) asjaolu puude ning selle raskusastme kohta, samuti puudest tingitud vajadused eluruumile ning kõrvalabile;
 3) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandeliste rahaliste hüvitiste) kohta;
 4) andmed isiku perekonnaliikmete kohta;
 5) sotsiaalkorteri kasutamise aeg- kui pikaks ajaks isik vajab sotsisaalkorterit;
 6) vajadusel taotlus lubada eraldatud sotsiaalkorterisse majutada teisi täisealisi isikuid.

 (2) Kui eluruumi tagamise teenust vajavad isikud, kes ei ole abielus, kuid moodustavad kooselus ühise leibkonna, peavad isikud taotluse eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitama koos, märkides taotlusele käesoleva § 57 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed kummagi taotleja kohta.

 (3) Kui isik või isikud on enne taotluse esitamist tutvunud sotsiaalkorteriga, milles elamisega ollakse nõus, märgitakse taotlusele ka eluruumi tagamise teenusena eeldatavalt kasutusele võetava sotsiaalkorteri aadress.

§ 58.  Hüvitise andmine

 (1) Eluruumi tagamise teenuse vajadust hindab ametiasutus. Ametiasutus selgitab välja võimalused sotsiaalkorteri, mis sobib taotleja ja tema pere vajadustele, kasutusele andmiseks. Enne sotsiaalkorteri kasutusele andmise otsustamist, peab taotleja olema sotsiaalkorteriga tutvunud ning nõus pakutud sotsiaalkorteri kasutusele võtma.

 (2) Käesoleva määruse § 55 lõigetes 5 ja 6 nimetatud eluruumidesse võib ametiasutuse nõusolekul majutada täisealisi isikuid, kes ei ole eluasemeteenust saama õigustatud isikuga abielus või kooselus, kuid kes eluaseme teenust saama õigustatud isiku või tema perekonnaga on elukondlikult seotud.

 (3) Sotsiaalkorter antakse isikule, tema perele või temaga koos elavatele isikutele kasutusele ametiasutuse ametniku haldusaktiga. Võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktist 4 lähtuvalt ei kohaldata sotsiaalkorteri kasutusõiguse tekkimisel sotsiaalkorteri kasutamiseks võlaõigusseadusega sätestatud elu- või äriruumi üürilepingu sätteid. Sotsiaaleluruumi kasutamiseks ei sõlmita eraldi kirjalikku üürilepingut, vaid üürnik peab eluruumi tagamise teenuse kasutamisel lähtuma haldusakti kõrvaltingimustest.

 (4) Sotsiaalkorter antakse kasutusele tähtajaliselt.

 (5) Haldusaktis märgitakse lisaks:
 1) sotsiaaleluruumi tagamise teenust saava isiku või isikute andmed;
 2) eluruumi tagamise teenusena kasutusele antud sotsiaalkorteri aadress;
 3) tähtpäev, millest alates, või periood, mille jooksul on isikul õigus sotsiaalkorterit kasutada;
 4) vajadusel sotsiaaleluruumi tagamise teenust saama õigustatud isikuga sama sotsiaalkorterit kasutama lubatud isikute andmed (nimetatud koos sotsiaalkorterit kasutama õigustatud isik);
 5) kõrvaltingimused eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks ning haldusakti hilisemaks muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks;
 6) sotsiaaleluruumi tagamise teenuse eest makstav tasu või tasu arvestamise põhimõtted ning tasu maksmise kord.

§ 59.  Sotsiaalkorteri või -eluruumi kasutamise nõuded

 (1) Sotsiaalkorterit kasutama õigustatud isik on kohustatud:
 1) kasutama sotsiaalkorterit enda alalise elukohana;
 2) kasutama sotsiaalelamu abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste sotsiaalelamu elanike ja naabrite huvidega;
 3) pidama sotsiaalkorteris, sotsiaalelamu üldkasutatavates ruumides ning kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest;
 4) hoidma sotsiaalelamu üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda;
 5) hüvitama enda süü läbi sotsiaalkorteri, sotsiaalelamu või nendes asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;
 6) teatama sotsiaalkorteris või sotsiaalelamu üldkasutatavates kohtades sotsiaalkorteri või elamu kasutamisega seotud süsteemide riketest viivitamatult ametiasutusele;
 7) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks tema kasutusse antud sotsiaalkorterisse siseneda ametiasutuse esindajal;
 8) andma eluruumi tagamise teenuse vajaduse lõppemisel sotsiaalkorteri üle ametiasutusele mitte halvemas seisukorras kui see oli sotsiaalkorteri tema kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist);
 9) vabastama sotsiaalkorteri eluruumi tagamise teenuse õiguse lõppemisel või lõpetamisel.

 (2) Sotsiaalkorterit kasutama õigustatud isikul on kehtiva haldusakti alusel õigus ning rahvastikuregistri seaduse § 391 alusel kohustus esitada sotsiaalkorteri aadressiandmed Eesti rahvastikuregistrisse elukoha andmetena.

 (3) Sotsiaalkorterit kasutama õigustatud isikul on keelatud:
 1) majutada sotsiaalkorterisse isikuid, kellel ei ole sotsiaalkorteri kasutamise õigust;
 2) pidada sotsiaalkorteris kodu- ning lemmikloomi või -linde;
 3) anda sotsiaalkorteri kasutamise õigust edasi kolmandatele isikutele;
 4) teha sotsiaalkorteri või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma ametiasutuse nõusolekuta.

§ 60.  Eluruumi tagamise teenuse eest tasumine

 (1) Eluruumi tagamise teenuse eest on ametiasutusel õigus võtta tasu.

 (2) Eluruumi tagamise teenuse hinna sotsiaalelamute kaupa või igale sotsiaalkorterile eraldi kehtestab vallavalitsus. Eluruumi tagamise teenuse hind võib olla kehtestatud kindla tasuna või tasu arvestusliku alusena.

 (3) Määratud teenuse hinda käsitletakse eluruumi üürina või eluasemekuluna.

 (4) Sotsiaaleluruumi teenuse eest tasutakse ametiasutuse väljastatud arve alusel.

§ 61.  Alused eluruumi tagamise teenuse lõpetamiseks

  Ametiasutusel on õigus konkreetse sotsiaalkorteri kasutamise õigus lõpetada (haldusakti muuta või haldusakt kehtetuks tunnistada), kui
 1) sotsiaalkorteri kasutaja või temaga koos elav isik rikub korduvalt määruse §-s 59 sätestatud nõudeid;
 2) sotsiaalkorteri kasutaja on rohkem kui kolm kuud jätnud sotsiaalteenuse eest tasumata.

10. jagu Võlanõustamisteenus 

§ 62.  Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Võlanõustamisteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

 (2) Kui ametiasutuses on teenistuses sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav ametnik, osutab võlanõustamisteenust ametiasutus.

§ 63.  Õigus hüvitisele

  Õigus hüvitisele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

§ 64.  Hüvitise andmine

  Võlanõustamisteenust antakse ametiasutuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutava isiku poolt või § 62 lõikes 2 nimetatud ametniku poolt ning võlanõustamisteenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

11. jagu Lapsehoiuteenus 

§ 65.  Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

  Lapsehoiuteenus on lapse hooldusõigust omava isiku, eestkostja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.

§ 66.  Õigus hüvitisele

  Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust on õigus saada raske ja sügava puudega lapse seaduslikul esindajal või hooldajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18 aastaseks, eeldusel, et lapse hooldeteenuse vajadus on lapse rehabilitatsiooniplaanis ja lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (va lapse perekonnas hooldamine) ja laps ei viibi samal ajal haridusasutuses (koolis, lasteaias).

§ 67.  Hüvitise taotlemine

  Lapsehoiuteenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus.

§ 68.  Hüvitise andmine

 (1) Lapsehoiuteenus on teenuse saajale tasuta.

 (2) Lapsehoiuteenuse eest tasutakse Vinni valla eelarvest vastavalt lapsehoiuteenuse osutajaga sõlmitud kokkuleppele või teenuseosutaja hinnakirjale.

12. jagu Asendushooldusteenus 

§ 69.  Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Asendushooldusteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

 (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

 (3) Asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes on lapse hooldamine sobivas peres, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.

 (4) Asendushooldusteenuse osutamine perekodus on teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last.

 (5) Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus on teenuse osutamine kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last.

§ 70.  Õigus hüvitisele

  Asendushooldusteenus tagatakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, lapse vanem on surnud, lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja, vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud ja laps on vanemast eraldatud.

§ 71.  Hüvitiste andmine

 (1) Asendushooldusteenus tasutakse Vinni valla eelarvest, kui vallavalitsus täidab asendushooldusel oleva lapse eestkostja ülesandeid või eestkostja puudumisel on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohaks Vinni vald.

 (2) Asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

13. jagu Järelhooldusteenus 

§ 72.  Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Järelhooldusteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

 (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel kohaliku omavalitsuse üksus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 73.  Õigus hüvitisele

  Järelhooldusteenus tagatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asendushooldusel viibivale täisealisele isikule.

§ 74.  Hüvitise andmine

 (1) Järelhooldusteenus tasutakse Vinni valla eelarvest, kui vallavalitsus täidab asendushooldusel oleva lapse eestkostja ülesandeid või eestkostja puudumisel on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohaks Vinni vald.

 (2) Järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.

6. peatükk Vinni valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused 

1. jagu Abivajadusest sõltumatud mitteperioodilised toetused 

1. jaotis Sünnitoetus 

§ 75.  Sünnitoetus

 (1) Sünnitoetus on Vinni valla eelarvest lapse kasvatamisega kaasnevate osaliste kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus.

 (2) Sünnitoetust makstakse pärast lapse sünni registreerimist, vallavolikogu poolt kinnitatud määras.

§ 76.  Õigus hüvitisele

 (1) Sünnitoetust on õigus saada lapsevanemal, kelle enda ja vastsündinu elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Vinni vald.

 (2) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse sünnitoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

§ 77.  Hüvitise taotlemine

 (1) Sünnitoetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus.

 (2) Määruse § 66 sätestatud juhul võib ettepaneku sünnitoetuse maksmiseks lapse tegelikule hooldajale teha ametiasutuse sotsiaaltööspetsialist või lasteheaoluspetsialist.

 (3) Taotlus sünnitoetuse saamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul sünnitoetuse saamise õiguse tekkimisest arvates.

§ 78.  Hüvitise andmine

 (1) Hüvitise maksmiseks kontrollib ametiasutus toetuse saamise õigust ning vormistab dokumendi toetuse maksmise ülekandmiseks.

 (2) Hüvitise maksmiseks ei anta haldusakti ega vormistata halduslepingut, vaid hüvitist antakse toiminguga, st raha ülekandmisega taotluses märgitud arvelduskontole või raha sularahas taotlejale üleandmisega.

2. jaotis Ranitsatoetus 

§ 79.  Ranitsatoetus

 (1) Ranitsatoetus on Vinni valla eelarvest lapse põhihariduse omandamise alustamisel kaasnevate kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus.

 (2) Ranitsatoetust makstakse vallavolikogu poolt kinnitatud määras.

§ 80.  Õigus hüvitisele

 (1) Ranitsatoetust makstakse:
 1) Vinni valla kooli esimesse klassi õppima asuvatele õpilasele;
 2) Vinni valla lapsele, kes asub õppima Eestis erivajadustega laste või muukeelse kooli esimesse klassi.

 (2) Kui vanem ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse ranitsatoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

§ 81.  Hüvitise taotlemine

 (1) Valla munitsipaalkooli õppima asuva lapse vanemale makstakse ranitsatoetust kooli poolt koostatud nimekirja alusel.

 (2) Erivajadustega laste või muukeelse kooli esimesesse klassi asuvale õpilasele ranitsatoetuse maksmiseks esitatakse ametiasutusele määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse lisaks lapse andmed ja kooli nimetus ning esitatakse koolitõend.

 (3) Määruse § 80 lõikes 1 sätestatud juhul võib ettepaneku ranitsatoetuse maksmiseks lapse eestkostjale teha ametiasutuse ametnik.

 (4) Taotlus ranitsatoetuse maksmiseks tuleb esitada õppeaasta algusest kolme kuu jooksul.

§ 82.  Hüvitise andmine

 (1) Ranitsatoetust makstakse määruse §-s 68 sätestatud korras.

 (2) Ranitsatoetus makstakse välja hiljemalt 20.septembriks.

3. jaotis Eakate sünnipäevatoetus 

§ 83.  Eakate sünnipäevatoetus

 (1) Eakate sünnipäevatoetus on Vinni valla eelarvest eakatele sünnipäeva puhul makstav mitteperioodiline toetus.

 (2) Toetust makstakse vallavolikogu poolt kinnitatud määras.

§ 84.  Õigus hüvitisele

 (1) Sünnipäevatoetust makstakse Eesti rahvastikuregistri andmetel Vinni vallas elavale 75-aastasele, 80-aastasele, 85-aastasele, 90-aastasele ja üle 90-aastasele eakale igal aastal tema sünnipäeva puhul.

 (2) Toetust ei maksta hooldekodus elavale eakale juhul, kui vallavalitsus osaliselt finantseerib hoolekandeteenust.

§ 85.  Hüvitise andmine

  Sünnipäevatoetust makstakse määruse §-s 78 sätestatud korras.

4. jaotis Matusetoetus 

§ 86.  Matusetoetus

 (1) Matusetoetus on riigieelarve toetusfondist ja Vinni valla eelarvest matuse korraldamisega kaasnevate kulude katmiseks makstav ühekordne toetus.

 (2) Matusetoetust makstakse ühe isiku matuse kohta ühele füüsilisest isikust matusekorraldajale.

 (3) Matusetoetust ei maksta:
 1) isiku surnuks tunnistamise korral;
 2) kui matuse korraldamise kõik kulud on hüvitatud seaduse või muu õigusakti alusel täies ulatuses riigieelarvest.

 (4) Matusetoetust makstakse vallavolikogu poolt kinnitatud määras.

§ 87.  Õigus hüvitisele

 (1) Matusetoetust makstakse matuse korraldajale isiku surma korral, kelle viimane elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Vinni vald.

 (2) Kui matusekorraldajaid on mitu, peavad matusega seotud kulusid teinud isikud kokku leppima, kes kulu teinud isikutest taotleb matusetoetust.

§ 88.  Hüvitise taotlemine

 (1) Matusetoetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka isiku, kelle matuse korraldamisega seotud kulu katmiseks toetust taotletakse, andmed.

 (2) Taotlus matusetoetuse saamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul isiku, kelle matusekulude katmisel hüvitist saama õigustatud isik osales, surmapäevast arvates.

§ 89.  Hüvitise andmine

  Matusetoetust makstakse määruse §-s 78 sätestatud korras.

2. jagu Abivajadusest sõltuvad mitteperioodilised toetused 

§ 90.  Abivajaduse hindamise alus

 (1) Abivajaduse hindamisel selgitatakse välja isiku võimalused ning valmisolek iseseisvalt ning kõrvalise abita ehk sotsiaalhoolekandelise hüvitiseta toime tulla.

 (2) Rahalist hüvitist makstakse isikule, kes on toimetulekuraskustes.

 (3) Määruse mõistes loetakse isik toimetulekuraskustesse sattunuks, kui tema perekonna sissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla volikogu poolt kehtestatud madala sissetuleku piiri või kui isik on sattunud abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või planeerimatu väljamineku tõttu või isikul puudub oskus oma rahaasju iseseisvalt juhtida ning vajab tuge igapäevaelu korraldamisel.

§ 91.  Õigus abivajadusest sõltuvale rahalisele hüvitisele

  Määruses sätestatud abivajadusest sõltuvat rahalist hüvitist on õigus saada madala sissetulekuga perel, kelle sissetulek on ühe pereliikme kohta alla volikogu poolt kehtestatud madala sissetuleku piiri.

1. jaotis Tervisega seotud kulude hüvitamise toetus  

§ 92.  Tervisega seotud kulude hüvitamise toetus

 (1) Tervisega seotud kulude hüvitamise toetus on Vinni valla eelarvest maksatav mitteperioodiline toetus.

 (2) Toetust makstakse:
 1) laste prillide ning täiskasvanutel prilliklaaside soetamise kulu hüvitamiseks;
 2) proteeside (v.a hambaproteesid), tugiaparaatide ja muude erivajadusest tulenevate abivahendite soetamise või rentimise kulu hüvitamiseks;
 3) retseptiravimite ostmise kulu hüvitamiseks;
 4) haigla väljastatud omaosalusarve tasumisega seotud kulu hüvitamiseks;
 5) perearstide poolt määratud konsultatsioonid või uuringud.

§ 93.  Õigus hüvitisele

  Tervisega seotud kulude hüvitamise toetust on õigus taotleda madala sissetulekuga isikul või perel, kelle sissetulek on ühe pereliikme kohta alla volikogu poolt kehtestatud madala sissetuleku piiri.

§ 94.  Hüvitise taotlemine

  Hüvitise saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, millele lisatakse ravi- või abivahendi kulu tõendav dokument.

§ 95.  Hüvitise andmine

 (1) Hüvitis antakse ametniku haldusaktiga.

 (2) Hüvitist makstakse määruse §-s 78 sätestatud korras.

2. jaotis Toetus riiklike dokumentide vormistamiseks 

§ 96.  Toetus riiklike dokumentide vormistamiseks

  Riiklike dokumentide (isikutunnistus, elamisluba jt), mille olemasolu on seadusega kohustuslik, vormistamise toetus, on Vinni valla eelarvest makstav mitteperioodiline toetus.

§ 97.  Õigus hüvitisele

 (1) Riiklike dokumentide (isikutunnistus, elamisluba jt) vormistamise toetust on õigus taotleda madala sissetulekuga isikul või perel, kelle sissetulek on ühe pereliikme kohta alla volikogu poolt kehtestatud madala sissetuleku piiri.

 (2) Toetust makstakse 100% dokumendi saamiseks vajalikust kulust

§ 98.  Hüvitise taotlemine

  Hüvitise saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, millele lisatakse olemasolul kulu tõendav dokument.

§ 99.  Hüvitise andmine

 (1) Hüvitis antakse ametniku haldusaktiga.

 (2) Toetust makstakse määruse §-s 78 sätestatud korras.

3. jaotis Toetus haridusasutuses laste toitlustamiseks ja lasteaia õppekulu hüvitamiseks 

§ 100.  Toetus haridusasutuses laste toitlustamiseks ja lasteaia õppekulu hüvitamiseks

 (1) Haridusasutuses laste toitlustamiseks ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõike 3 alusel kehtestatud tasu lasteaia õppekulu katmise toetus on Vinni valla eelarvest madala sissetulekuga perele, kes kasvatab üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppivat või lasteaias käivat last, makstav mitteperioodiline toetus.

 (2) Lasteaia lapsevanema osalustasu (edaspidi osalustasu) toetust on õigus taotleda kahe ja enama lapsega perel, kui lapsed käivad Vinni valla lasteaias. Osalustasu toetust hakatakse katma taotletava kuule järgmisest kuust, esimesel poolaastal kuni 30.juunini ning teisel poolaastal kuni 31.detsembrini. Vallavalitsusel on õigus katta lasteaia toiduraha ja osalustasu võlgnevused, kui perel on selleks mõjuv põhjus.

 (3) Toetust makstakse 100% teenust osutavast määratud hinnast.

§ 101.  Hüvitise taotlemine ja andmine

 (1) Hüvitise saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka lapse või üldhariduskoolis õppiva isiku nimi ning vastava õppeasutuse nimetus.

 (2) Hüvitis antakse ametniku haldusaktiga.

 (3) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka haridusasutuse pidajale või haridusasutuses vastava teenuse osutajale (toitlustajale).

4. jaotis Toetus ühiselamu üüri katmiseks 

§ 102.  Toetus ühiselamu üüri katmiseks

  Toetus ühiselamu üüri kulude hüvitamiseks on Vinni valla eelarvest makstav toetus.

§ 103.  Õigus hüvitisele

 (1) Toetust ühiselamu üüri kulude hüvitamiseks on õigus taotleda madala sissetulekuga isikul või perel, kelle sissetulek on ühe pereliikme kohta alla volikogu poolt kehtestatud madala sissetuleku piiri.

 (2) Toetust makstakse 100% ühiselamu üüri hinnast.

§ 104.  Hüvitise taotlemine

  Hüvitise saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, millele lisatakse kulu tõendav dokument.

§ 105.  Hüvitise andmine

 (1) Hüvitis antakse ametniku haldusaktiga.

 (2) Toetust makstakse määruse §-s 78 sätestatud korras.

5. jaotis Toetus sõidukulude katmiseks 

§ 106.  Sõidutoetus

  Sõidutoetus on Vinni valla eelarvest makstav toetus.

§ 107.  Õigus hüvitisele

  Sõidutoetust on õigus taotleda madala sissetulekuga isikul või perel, kelle sissetulek on ühe pereliikme kohta alla volikogu poolt kehtestatud madala sissetuleku piiri.
 1) arsti vastuvõtule sõiduks registreeritud vastuvõtuaja esitamisel;
 2) kooli ja koju sõiduks bussipiletite esitamisel, kui õpilasele või üliõpilasele ei laiene riiklik sõidukompensatsiooni.

§ 108.  Hüvitise taotlemine

  Hüvitise saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, millele lisatakse kulu tõendav dokument.

§ 109.  Hüvitise andmine

 (1) Toetus antakse ametniku haldusaktiga.

 (2) Toetust makstakse määruse §-s 78 sätestatud korras.

6. jaotis Ühekordne toetus raske majandusliku olukorra puhul 

§ 110.  Ühekordne toetus raske majandusliku olukorra puhul

  Ühekordne toetus raske majandusliku olukorra puhul on Vinni valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule makstav mitteperioodiline toetus isiku ajutise raske majandusliku olukorra leevendamiseks, toimetuleku soodustamiseks ning hädavajalike sotsiaalsete ning majanduslike vajadustega seotud kulude katmiseks.

§ 111.  Õigus hüvitisele

 (1) Ühekordset toetust on õigus taotleda:
 1) asenduskodust tagasipöördunud isikule iseseisva elu alustamiseks vajalike vahendite soetamiseks;
 2) kinnipidamisasutusest tagasipöördunud isikule hädavajalike olmevajaduste rahuldamiseks;
 3) isikule, kes ise või kelle perekond on sattunud toimetulekuraskustesse elatusvahendite kaotuse või planeerimatu väljamineku tõttu (lähedase surm, haigus vms).

 (2) Erandjuhul võib käesolevas paragrahvis nimetatud toetust maksta toimetulekuraskustes isikule eluaseme teenuste eest maksmiseks või eluruumi hädavajaliku sanitaarse olukorra parandamiseks.

 (3) Toetuse suurus sõltub isiku toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.

§ 112.  Hüvitise taotlemine

  Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus.

§ 113.  Hüvitise andmine

 (1) Hüvitise andmise otsustab vallavalitsus.

 (2) Toetust makstakse määruse §-s 78 sätestatud korras.

7. jaotis Erakorraline toetus  

§ 114.  Erakorraline toetus

  Erakorraline toetus on Vinni valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule makstav mitteperioodiline toetus isiku ajutise raske majandusliku olukorra leevendamiseks, toimetuleku soodustamiseks ning hädavajalike sotsiaalsete ning majanduslike vajadustega seotud kulude katmiseks.

§ 115.  Õigus hüvitisele

 (1) Erakorralist toetust makstakse isikule, kes ise või kelle perekond on sattunud toimetulekuraskustesse elatusvahendite kaotuse või planeerimatu väljamineku tõttu (tulekahju, loodusõnnetus vms).

 (2) Toetuse suurus sõltub isiku või perekonna toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.

§ 116.  Hüvitise taotlemine

  Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus.

§ 117.  Hüvitise andmine

 (1) Hüvitise andmise otsustab vallavalitsus.

 (2) Toetust makstakse määruse §-s 78 sätestatud korras.

3. jagu Erivajadusest tulenevad toetused 

1. jaotis Hooldajatoetus 

§ 118.  Hooldajatoetus

 (1) Hooldajatoetus on Vinni valla eelarvest keskmise, raske või sügava puudega isiku hooldamise toetamiseks makstav perioodiline toetus.

 (2) Hooldajatoetust makstakse vallavolikogu poolt kinnitatud määras.

§ 119.  Õigus hüvitisele

 (1) Hooldajatoetust on õigus saada sotsiaalhoolekande seaduse § 26 ning käesoleva määruse 5. peatüki 4. jaos sätestatud korras keskmise, raske või sügava puudega täisealise isiku hooldajaks määratud isikul.

 (2) Hooldajatoetust on õigus saada keskmise, raske või sügava puudega 3-18-aastast last kasvataval ja hooldaval vanemal, vanavanemal, eestkostjal (v.a juriidilisel isikul) või perekonnas hooldamise lepingu alusel perekonnas hooldamisele suunatud last kasvataval ja hooldaval isikul, kes puudega lapse hooldamise tõttu ei saa töötada ning kellele ei maksta töötutoetust või riiklikku pensioni.

 (3) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajatoetuse taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast.

 (4) Hooldajatoetust on õigus saada aja jooksul, millal hooldataval on olemas kehtiv arstliku ekspertiisi otsus puudeastme määramise kohta ning toetuse summa määratakse kehtiva ekspertiisiotsusega määratud puudeastmest lähtuvalt.

 (5) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise päevast.

 (6) Hooldajatoetust makstakse iga kuu viimasel tööpäeval.

§ 120.  Hüvitise taotlemine

  Hüvitise saamiseks tuleb esitada §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus.

§ 121.  Hüvitise andmine

  Hüvitist makstakse määruse §-s 78 sätestatud korras.

2. jaotis Vältimatu sotsiaalabi toetus 

§ 122.  Vältimatu sotsiaalabi toetus

 (1) Vältimatu sotsiaalabi toetus on Vinni valla eelarvest elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule toidu, riietuse ja hädavajalike ravimite ning ajutise majutamise kulude katmiseks makstav toetus.

 (2) Vältimatut sotsiaalabi toetust makstakse isikule, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

 (3) Vältimatu sotsiaalabi toetust makstakse tegelike kulude ulatuses, mis on vaja teha, et isik ei ole enam sotsiaalselt abitus olukorras.

§ 123.  Hüvitise taotlemine ja andmine

 (1) Hüvitise saamiseks võib sotsiaalses abitus olukorras isik ise või isikust teada saamisel ametiasutuse sotsiaaltöötaja esitada määruse § 10 lõikes 3 sätestatud taotluse. Taotluse esitamiseks hinnatakse koostöös abitus olukorras isikuga sotsiaalsest abitust olukorrast väljumiseks vajalike kulude liigid ja eeldatav suurus ning vastavad asjaolud märgitakse avaldusse.

 (2) Hüvitist antakse ametiasutuse ametniku haldusakti alusel.

 (3) Hüvitist makstakse olenevalt isiku abivajadusest ning sotsiaalselt abitust olukorrast väljumiseks vajalikku ajaperioodi hinnates kas ühekordse maksena või perioodiliste maksetena.

7. peatükk Rahastamine riigieelarvest 

§ 124.  Riigieelarvest finantseeritavad sotsiaaltoetused

 (1) Sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikes 3 sätestatud riigieelarvest määratud toetust kohaliku omavalitsuse üksusele võib vallavalitsus kasutada abi vajavate isikute iseseisva toimetuleku pikemaajalist paranemist soodustavate sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks ning uute sotsiaalteenuste käivitamiseks ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kulude osaliseks katmiseks.

 (2) Riigieelarves määratud toetust kohaliku omavalitsuse üksustele võib vallavalitsus kasutada raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks, raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust.

 (3) Riigieelarves määratud toetust kohaliku omavalitsuse üksustele võib vallavalitsus kasutada asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.

8. peatükk Igapäevaelu toetamise teenuse osutamisel Vinni valla eelarvest teenusega seotud kulu katmine 

§ 125.  Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulude katmine

  (1) Riigi- või mõne teise kohaliku omavalitsuse asutusena või juriidilise isikuna tegutseva igapäevaelu toetamise teenuse osutaja, kes osutab nimetatud teenust Vinni valla elanikele, kasutuses või omandis olevate ruumide kulu kaetakse Vinni valla eelarvest järgmiselt:
 1) osaletakse nende ruumide kulu katmisel, mida kasutatakse teenusesaajale otseselt teenuse osutamiseks;
 2) punktis 1 nimetatud ruumide kulu kaetakse Vinni valla eelarvest põhimõttel, et ruumide majanduskulu jagatakse teenust saavate isikute arvuga ning Vinni vald tasub majanduskulu ühe isiku kohta vastavalt Vinni vallas elavate teenust saavate isikute arvule.

9. peatükk Järelevalve  

§ 126.  Kohaliku omavalitsuse järelevalve

 (1) Ametiasutuse ja ametiasutuse ametiisikute poolt määrusega sätestatud nõuete täitmist, haldusaktide õiguspärasust ning tegevuse otstarbekust kontrollib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel teenistusliku järelevalve korras vallavalitsus.

 (2) Ametiasutuse ja vallavalitsuse poolt määruses sätestatud nõuete täimist ning määruse alusel vallaeelarve kasutamist kontrollib vallavolikogu revisjonikomisjon.

§ 127.  Riiklik ja haldusjärelevalve

  Haldusjärelevalvet sotsiaalhoolekande seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.

10. peatükk Rakendussätted 

§ 128.  Kehtetuks tunnistatud õigusaktide alusel antud sotsiaalhoolekandeliste hüviste kehtivus

  Enne käesoleva määruse kehtima hakkamist kehtinud Vinni Vallavolikogu, Laekvere Vallavolikogu ja Rägavere Vallavolikogu määruste alusel antud haldusaktid ja lepingud sotsiaalhoolekandeliste hüvitiste andmiseks jäävad kehtima kuni haldusaktis või lepingus märgitud tähtaja lõpptähtpäeva või hüvitise saamise õiguse lõpetamist tingiva juriidilise asjaolu saabumiseni või kuni haldusakti kehtetuks tunnistamise või lepingu lõpetamiseni.

§ 129.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse:
 1) Vinni Vallavolikogu 25.02.2016 määrus nr 7 „Toetuste määramise ja maksmise kord“ (RT IV, 03.03.2016,66);
 2) Vinni Vallavolikogu 25.02.2016 määrus nr 2 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“ (RT IV, 03.03.2016,17);
 3) Vinni Vallavolikogu 25.02.2016 määrus nr 6 „Puudega lapse vanemale või võõrasvanemale hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“ (RT IV 03.03.2016,22);
 4) Rägavere Vallavolikogu 08.10.2014 määrus nr 13 „Rägavere valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“ (RT IV, 28.10.2014, 28);
 5) Laekvere Vallavolikogu 31.05.2016 määrus nr 7 „Sotsiaaltoetuste määramise kord Laekvere vallas“ (RT IV, 08.07.2016, 14).

Meelis Maine
Esimees