Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Helme valla põhimääruse uus redaktsioon

Sisukord

Helme valla põhimääruse uus redaktsioon - sisukord
Väljaandja:Helme Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.06.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 10.05.2014, 16

Helme valla põhimääruse uus redaktsioon

Vastu võetud 30.05.2006 nr 7

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 pn 9 alusel

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Helme valla põhimäärus

  Helme valla põhimääruses sätestatakse
 1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus;
 3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
 4) valla ametiasutuste moodustamise kord;
 5) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord;
 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.

§ 2.  Helme valla kohalik omavalitsus

 (1) Helme valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla kui terviku arengu iseärasusi.

 (2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel.

 (3) Helme valla kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel.

§ 3.  Helme valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted

  Kohalik omavalitsus Helme vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel:
 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine;
 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;

 6) tegevuse avalikkus;
 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel;
 8) seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
 9) tingimuste võimaldamine vallaelanikele, ettevõtetele, äriühngutele ja ühiskondlikele organisatsioonidele iseseisvaks toimetulekuks.

§ 4.  Helme valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused

 (1) Helme vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.

 (2) Helme vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

§ 5.  Helme valla omavalitsusorganid

  Helme valla omavalitsusorganid on:
 1) Helme Vallavolikogu - omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel;
 2) Helme Vallavalitsus - vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan.

§ 6.  Helme valla kui omavalitsusüksuse ülesanded

 (1) Helme valla kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole antud kellegi teise täita, korraldada:
 1) sotsiaalabi ja -teenuseid;

 2) vanurite hoolekannet;
 3) elamu- ja kommunaalmajandust;
 4) heakorda;
 5) territoriaalplaneerimist;
 6) vallateede korrashoidu;
 7) noorsootööd;
 8) veevarustust ja kanalisatsiooni;
 9) vallasisest ühistransporti;
 10) jäätmekäitlust.

 (2) Helme valla ülesanne on samuti valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste ja põhikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, päevakeskuste, spordibaaside, hooldekodu, kalmistute ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine.

 (3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätesttaud ülesannetele otsustab ja korraldab Helme vald kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

 (5) Helme vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud organi ja vallavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 7.  Helme valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega

 (1) Helme valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul.

 (2) Helme valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.

 (3) Vallavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad seaduses sätestatud korras.

§ 8.  Helme valla suhted teiste kohalike omavalitsustega

  Helme valla omavalitsusorganitel on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

§ 9.  Helme valla sümbolid

 (1) Helme valla sümbolid on vapp ja lipp.

 (2) Helme valla vapiks on sinisel kilbil hõbedane veskikivi kujutis, mille ringikujulisest keskosast väljub kaheksa musta kaarjat vööti. Helme valla vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1.

 (3) Helme valla lipp on ristkülik, mis on püstjoonega jaotatud kaheks - valgeks ja siniseks väljaks. Lipu vardapoolse, valge välja laius on kolm ühikut; sinisel väljal, laiusega kuus ühikut, asub valge veskikivi kujutis, mille mustast ringikujulisest keskosast väljub kaheksa musta kaarjat vööti (veskikivi soont). Lipu normaalmõõtmed on 110 x 150 cm.

 (4) Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 6:9 (2:3). Helme valla lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2.

 (5) Kui Helme valla lipp on vähendatud mõõdus (laualipuna), peab selle kujutis alati täpselt vastama lõikes 3 toodud lipu värvusele ja skemaatilisele suhtele.

§ 10.  Helme valla sümbolite kasutamise kord

 (1) Helme valla vappi kasutatakse
 1) vallavolikogu ja vallavalitsuse dokumendiplankidel;
 2) valla autasudel, meenetel ja ametlikel trükistel;
 3) valla piiritähistel.

 (2) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi lõikes 1, võib Helme valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal.

 (3) Helme valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavalitsuse poolt.

 (4) Helme valla lipp heisatakse:
 1) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel;
 2) alaliselt volikogu ja valitsuse haldushoonel.

 (5) Helme valla lipp heisatakse selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

 (6) Kui Helme valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub Helme valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust.

 (7) Helme valla lipu valmistamine toimub üksnes Helme vallavalitsuse loal.

§ 11.  Asjaajamiskeel

  Asjaajamiskeel Helme valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel.

2. peatükk Helme valla piir ja haldusjaotus 

§ 12.  Helme valla piir

 (1) Helme valla piir määratakse seaduses sätestatud korras.

 (2) Helme valla piire ei tohi muuta ilma Helme Vallavolikogu arvamust ära kuulamata.

 (3) Helme valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse valda suubuvatel suurematel maanteedel.

§ 13.  Helme valla haldusjaotus

  Helme valla koosseisu kuuluvad järgmised asulad: Ala küla, Helme alevik, Holdre küla, Jõgeveste küla, Kalme küla, Karjatnurme küla, Kirikuküla küla, Koorküla küla, Kähu küla, Linna küla, Möldre küla, Patküla küla, Pilpa küla, Roobe küla, Taagepera küla.

3. peatükk Vallaelanik 

§ 14.  Helme valla elanik on isik, kelle elukoht rahvastikuregistris on registreeritud Helme vallas.

§ 15.  Helme valla elanikul on õigus saada valla poolt osutatavaid avalikke teenuseid ja toetusi vastavalt Eesti Vabariigis ja Helme vallas kehtivatele määradele ja korrale.

§ 16.  Helme valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele.

§ 17.  Muudel isikutel on Helme vallas viibides Helme valla elanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Helme valla õigusaktidega kehtestatud piirangud.

§ 18.  Helme valla elanike omaalgatusliku tegevuse teostamiseks võidakse aleviku ja küla koosolekul valida aleviku või külavanem. Külavanema statuudi võtab vastu volikogu.

§ 19.  Aleviku- või külavanem

 (1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem.

 (2) Valitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.

 (3) Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

 (4) Aleviku- või külavanema võib kutsuda nõuandva sõnaõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest.

 (5) Aleviku- või külavanemaga sõlmib lepingu ja lõpetab selle vallavanem.

 (6) Aleviku- või külavanema võib valida mitme küla peale.

 (7) Aleviku- või külavanema elukoht rahvastikuregistris peab olema ühes nendest küla(de)st, mida ta esindab.

§ 20.  Valla aukodanik

  Helme vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austuseavaldusena võib anda üksikisikule Helme valla aukodaniku nimetuse. Helme valla aukodaniku nimetuse annab Helme vallavolikogu vastavalt vallavolikogu poolt kehtestatud Helme valla aukodaniku statuudile.

4. peatükk Vallavolikogu 

§ 21.  Omavalitsusüksuse esinduskogu

 (1) Vallavolikogu on valla kui omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras.

 (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel.

 (3) Vallavolikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi.

§ 22.  Vallavolikogu moodustamine

 (1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane.

 (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

§ 23.  Vallavolikogu liige

 (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

 (2) Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seadustes sätestatud alustel ja korras.

 (3) Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. vallavolikogu liige juhindub seadustest, Helme valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

 (4) Vallavolikogu liige annab valijatele teavet oma tegevusest vallavolikogus ja vallavolikogu tegevusest tervikuna.

 (5) Vallavolikogu liikmel on õigus:
 1) teha arupärimisi vallavolikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikutele;
 2) saada Helme valla õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
 3) siseneda vallaasutustesse ja nende territooriumidele ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju, kui ta ei häiri sellega asutuse tööd.

 (6) Vallavolikogu liikmel on õigus saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

 (7) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras.

§ 24.  Vallavolikogu pädevus

 (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on määratud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega.

 (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

§ 25.  Vallavolikogu struktuur

  Vallavolikogu töötab täiskoguna, komisjonidena, eestseisusena ja fraktsioonidena.

§ 26.  Vallavolikogu esimees

 (1) Vallavolikogu esimees:
 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
 2) esindab omavalitsusüksust ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele;
 4) täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid.

 (2) Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda vallavolikogu aseesimees või vanim kohalolev volikogu liige.

 (3) Vallavolikogu esimehe ja tema asendaja ametikoht on vallavolikogu otsusel palgaline.

§ 27.  Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord

 (1) Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe.

 (2) Igal vallavolikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl.

 (3) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige.

 (4) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale.

 (5) Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel.

 (6) Volikogu esimehe valimisi korraldab volikogu poolt määratud komisjon.

 (7) Komisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

 (8) Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.

 (9) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine.

 (10) Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati.

 (11) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine.

 (12) Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.

 (13) Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine eradi.

§ 28.  Vallavolikogu komisjonid

 (1) Volikogu komisjonid moodustab vallavolikogu valla elu tähtsamate valdkondade arengu kavandamiseks ja probleemide lahendamiseks.

 (2) Komisjonid võivad olla alalised või ajutised.

 (3) Komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhimäärus kinnitatakse volikogu otsusega.

 (4) Vallavolikogu komisjonide ülesanne on omavalitsuse poolt lahendamist vajavate vallaelu probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, arvamuse avaldamine vallavolikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõude kohta ning vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine.

 (5) Komisjonil on õigus algatada vallavalitsuse õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid vallaeelarve projekti kohta.

 (6) Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel.

 (7) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem.

 (8) Komisjoni esimehel on õigus taotleda komisjoni läbivaatamiseks vallavolikogu menetluses olevaid eelnõusid, kui need kuuluvad komisjoni kompententsi ning ei ole komisjonile suunatud.

 (9) Kui komisjoni esimees taotleb eelnõu oma komisjoni menetlusse vallavolikogu istungil, otsustab selle vajalikkuse vallavolikogu, v. a erakorralisena esitatud eelnõud, mida komisjoni esimees võib võtta oma komisjoni menetlusse ilma vallavolikogu otsustuseta.

 (10) Komisjoni töövorm on koosolek.

 (11) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni vanim liige.

 (12) Komisjoni koosolekut protokollib üks komisjoni liikmetest.

 (13) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees.

 (14) Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poolte kohalolevatest liikmetest.

 (15) Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

 (16) Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

 (17) Protokollidega on võimalik tutvuda vallavalitsuses.

 (18) Vallavalitsusel ja komisjoni liikmetel on õigus saada protokolli koopia.

 (19) Isikud, kellesse puutuvaid küsimusi koosolekul käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist.

 (20) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.

 (21) Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru vallavolikogu ees tehtud tööst.

 (22) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavolikogule ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees.

 (23) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest.

 (24) Komisjoni liikme tagasikutsumise võib algatada vallavolikogu komisjon, samuti vähemalt kolm vallavolikogu liiget.

 (25) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi.

§ 29.  Vallavolikogu revisjonikomisjon

 (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

 (2) Revisjonikomisjon esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast.

 (3) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 28 sätestatud alustel ja korras.

 (4) Revisjonikomisjon kontrollib Helme valla õigusaktidega sätestatud korras:
 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele;
 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;
 3) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust;
 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
 5) vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

 (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ja esitab selle 10 päeva jooksul revisjonikmisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

 (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

 (7) Revsijonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.

 (8) Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel ja olulisematel juhtudel ning esitab volikogule kinnitamiseks vara üleandmise-vastuvõtmise akti pärast selle allakirjutamist vara üleandja ja vastuvõtja poolt.

§ 30.  Vallavolikogu eestseisus

 (1) Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad vallavolikogu esimees, vallavolikogu aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed.

 (2) Eestseisus teeb ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja vallavolikogu töökorralduse kohta.

 (3) Eestseisuse koosolekust võtab osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige.

 (4) Eestseisuse otsused vallavolikogu istungi päevakorra projekti koostamisel on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

 (5) Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad vallavolikogu liikmetele.

 (6) Eestseisuse koosoleku protokollid esitatakse vallavalitsusele eestseisuse koosolekule järgenva kolme tööpäeva jooksul.

§ 31.  Vallavolikogu kokkukutsumine

 (1) Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt vallavolikogu kinnitatud reglemendile.

 (2) Volikogu istung toimub vähemalt üks kord kuus.

 (3) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja. Nende puudumisel volikogu vanim liige volikogu poolt kehtestatud korras.

 (4) Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees.

 (5) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavalitsuse, volikogu komisjoni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.

 (6) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

§ 32.  Küsimuste arutelu volikogus

 (1) Vallavolikogu tööd korraldab, istungi päevakorra koostab ja istungeid juhatab vallavolikogu esimees või tema asendaja.

 (2) Vallavolikogu istungi päevakord kinnitatakse vallavolikogu istungi alguses poolthäälteenamusega.

 (3) Vallavolikogu esimees korraldab volikogu istungil arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist.

 (4) Vallavolikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi.

 (5) Vallavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi.

 (6) Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

 (7) Vallavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

 (8) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul. kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

 (9) Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a. isikuvalimised. Umbusalduse avaldamine on avalik.

 (10) Vallavolikogu otsustused fikseerib istungi juhataja.

 (11) Valla kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse.

 (12) Istungi protokollid peavad olema valmis ja välja pandud tutvumiseks hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi lõppu.

 (13) Vallavolikogu istungite kokkukutsumine, projektide ettevalmistamine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste ja otsuste vastuvõtmine, nende vormistamine ja avalikustamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning vallavolikogu reglemendis sätestatud korras.

§ 33.  Vallavolikogu õigusaktide algatamine

 (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) vallavolikogu liikmel;
 2) vallavolikogu komisjonil;
 3) vallavalitsusel;
 4) vallavanemal;
 5) vallaelanikel seaduses sätestatud korras;
 6) vallavolikogu fraktsioonil.

 (2) Vallavolikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

§ 34.  Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks

  Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks.

§ 35.  Vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed

 (1) Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:
 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks;
 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;
 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamist arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat, või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;
 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid.

 (2) Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras.

§ 36.  Volikogu fraktsioon

 (1) Volikogu liikmed võivad moodustada volikogu fraktsioone.

 (2) Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse tema registreerimise momenti volikogus.

 (3) Registreerimise aluseks on vähemalt kahe volikogu liikme allkirjaga varustatud kirjalik avaldus.

 (4) Fraktsioon valib oma liikmete seast fraktsiooni esimehe ja aseesimehe.

 (5) Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel.

 (6) Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte fraktsiooni.

 (7) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest valla kantselei.

 (8) Fraktsiooni õigused kehtestatakse volikogu töökorras.

5. peatükk Vallavalitsus 

§ 37.  Vallavalitsus-omavalitsuse täitevorgan

 (1) Vallavalitsus on valla kollegiaalne täitevorgan, kes viib oma praktilise tegevusega ellu õigusaktides Helme vallale kui omavalitsusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist.

 (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

 (3) Vallavalitsus juhib valla asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises.

 (4) Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone anda lepingu alusel üle teistele isikutele, jäädes ise samal ajal nimetatud kohustuste täitmise kontrollijaks.

§ 38.  Vallavanema valimise kord

 (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandied.

 (2) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl.

 (3) Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige.

 (4) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek vallavolikogu esimehele.

 (5) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale.

 (6) Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel.

 (7) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.

 (8) Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

 (9) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.

 (10) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

 (11) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega.

§ 39.  Vallavanem

 (1) Vallavanem:
 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
 2) esindab Helme valda ja vallavalitsust vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras, välja arvatud paragrahvi 26 lõike 1 alapunktis 2 toodud juhul. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires.
 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
 5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla ametasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad;
 6) esitab vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks või vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks;
 7) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi;
 8) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

 (2) Vallavanema asendamise korra määrab volikogu.

§ 40.  Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine

 (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus.

 (2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.

 (3) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta.

 (4) Pärast vallavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist vallavolikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul vallavolikogule ametisse nimetamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid.

 (5) Kõik vallavalitsuse liikmete kandidaadid hääletatakse läbi eraldi protseduurina.

 (6) Vallavalitsuse liikmed nimetab ametisse vallavanema esildisel vallavolikogu oma volituste ajaks.

 (7) Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu.

 (8) Kui vallavalitsuse liikmete koosseis väheneb alla poole vallavolikogu poolt ametisse kinnitatud vallavalitsuse algkoosseisust, ei ole vallavalitsus kuni vajaliku arvu uute vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamist otsustusvõimeline.

§ 41.  Vallavalitsuse volituste tähtaeg

 (1) Vallavalitsus saab oma volitused päevast, mil vallavalitsuse liikmetest on ametisse nimetatud pärast vallavaneva valimist veel vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust.

 (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil.

 (3) Vallavalitsuse volitused lõpevad ka juhul, kui vallavolikogu avaldab vallavalitsuse liikmetele umbusaldust.

 (4) Pärast lahkumispalve esitamist, samuti umbusalduse avaldamisel vähemalt pooltele vallavalitsuse liikmetest täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras.

 (5) Kui osade vallavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu vallavalitsuse koosseis osutub väiksemaks kui vallavanem ja vähemalt pool algkoosseisust, ei ole vallavalitsus kuni vajaliku arvu uute vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline.

 (6) Vallavalitsus astub tagasi:
 1) vallavolikogu uue koosseisu kokkukutsumisel;
 2) vallavalitsuse tagasiastumise, talle umbusalduse avaldamise või tema surma korral;
 3) kui vallavolikogu avaldab vallavalitsusele umbusaldust.

§ 42.  Uute vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine

  Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik vallavanema esildisel vallavolikogu poolt paragrahvis 40 sätestatud korras.

§ 43.  Vallavalitsuse pädevus

  Vallavalitsus:
 1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest;
 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
 4) esindab vallavolikogu poolt sätestatud korras valda kui avalik-õiguslikku isikut kohtus, kui käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti;
 5) võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist;
 6) kehtestab oma korraldusega vallaasutuse poolt osutatavate teenuste hinnad;
 7) organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist vastavalt volikogu poolt kinnitatud korrale, vaatab läbi valla eelarve projekti ja teised volikogu otsuste ja määruste projektid, korraldab eelarve, volikogu määruste ja otsuste täitmist;
 8) ei või vastu võtta määrusi ja korraldusi, mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole volikogu volitust;
 9) moodustab oma ülesannete täitmiseks vallakantselei, mille tegevust juhib vallasekretär;
 10) korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja vallakantselei töökorra.

§ 44.  Vallavalitsuse töökord

 (1) Vallavalitsuse töövorm on istung.

 (2) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid.

 (3) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja.

 (4) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja.

 (5) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl.

 (6) Valitsuse istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate eriarvamused.

 (7) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse õigusaktiga.

 (8) Vallavalitsuse ja tema haldusaparaadi tegevus toimub vallavalitsuse kinnitatud reglemendi alusel.

§ 45.  Vallasekretär

 (1) Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kes vastab seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuetele.

 (2) Vallasekretär:
 1) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta;
 2) juhib vallakantselei tegevust;
 3) korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
 4) esindab vallavalitsust kohtus ilma erivolituseta;
 5) hoiab valla vapipitsatit;
 6) täidab talle seaduse või vallavalitsuse tööjaotuse alusel pandud ülesandeid;
 7) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
 8) taotleb valla ebaseaduslike õigusaktide tühistamist;
 9) hoiab majanduslike huvide deklaratsioone;
 10) viseerib talle esitatud õigusaktide eelnõud ja esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta;
 11) teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras;
 12) vastutab volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantslerile õigeaegse saatmise eest;
 13) vastutab elektroonilise Riigi Teataja väljaandes KO avaldamisele kuuluvate õigusaktide õigeaegse saatmise eest;
 14) informeerib vallavalitsust ja -volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning muudatuste tegemise kohta vallavalitsuse ja -volikogu töö efektiivsemaks korraldamiseks.

 (3) Vallasekretäri asendamist korraldab vallavanem.

§ 46.  Vallakantselei

 (1) Vallakantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, kelle põhiülesanne on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine.

 (2) Vallakantselei juht on vallasekretär.

 (3) Vallakantselei ülesanded on:
 1) koguda volikogu ja valitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse;
 2) tagada volikogu ja vallavalitsuse istungite protokolliline teenindamine;
 3) vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega ja esitada need allkirjastamiseks;
 4) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine, saata õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad;
 5) tagada protokollide, väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale;
 6) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade ja andmete säilimise tagamine;
 7) volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine;
 8) tõendite ja õiendite väljastamine;
 9) valla dokumendiregistri pidamine;
 10) valla kantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine;
 11) notariaaltoimingute tegemine seaduses sätestatud korras ja pädevuse piires;
 12) kaadritöö;
 13) vallavanema või tema asendaja seaduslike korralduste täitmine.

6. peatükk Valla asutused ja valla avalik teenistus 

§ 47.  Valla asutused

 (1) Valla asutused on:
 1) valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu;
 2) haridus-, spordi-, tervishoiu-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest.

 (2) Valla ametiasutus on Helme Vallavalitsus (ametiasutusena).

 (3) Valla asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras.

 (4) Valla asutus ei ole iseseisev juriidiline isik.

 (5) Valla asutusel on iseseisev eelarve. Asutusel võib olla oma arveldusarve, pitsat ja sümboolika.

§ 48.  Valla haldusaparaat

  Valla haldusaparaadi moodustab valitsus vastavalt volikogu kinnitatud ametiasutuste struktuurile ja teenistujate koosseisule.

7. peatükk Valla eelarve. Kohalikud maksud ja koormised 

§ 49.  Vallaeelarve sisu

 (1) Helme vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest.

 (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 50.  Helme valla eelarve tulud ja kulud

 (1) Helme valla eelarve tulud on:
 1) maksud;
 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud;
 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük;
 4) tulud varadelt;
 5) toetused, sealhulgas välisabi;
 6) muud tulud, sealhulgas trahvid.

 (2) Helme valla eelarve kulud on:
 1) personalikulud;
 2) majandamiskulud;
 3) subsiidiumid ettevõtlusele;
 4) sotsiaaltoetused;
 5) eraldised mitteresidentidele;
 6) eraldised muule valitsussektorile;
 7) muud eraldised;
 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine;
 9) intressid ja kohustistasud;
 10) muud kulud.

 (3) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks enampakkumisel või valla võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks.

§ 51.  Helme valla eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine

 (1) Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine.

 (2) Helme valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla asutused ja vallavolikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks vallavalitsusele oma ettepanekud.

 (3) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, Helme valla arengukava, vallavolikogu otsustusi arvestades vallavalitsus ja esitab selle vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonile hiljemalt 15. novembriks.

 (4) Eelarve- ja majanduskomisjon esitab eelarve projekti vallavolikogule hiljemalt 1. detsembriks. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu seda tähtaega pikendada.

 (5) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab vallavolikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega.

 (6) Valla eelarve võib vastu võtta pärast esimest lugemist.

 (7) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

 (8) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest.

 (9) Kui vallavolikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu.

§ 52.  Eelarve muutmine ja lisaeelarve

 (1) Vallavolikogu poolt vastu võetud eelarve muutmise võivad algatada vallavalitsus, vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon või vähemalt neli vallavolikogu liiget.

 (2) Eelave muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavolikogu vastavate komisjonide ja vallavalitsuse arvamus.

 (3) Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu.

 (4) Lisaeelarve projekti lisatakse:
 1) põhjendused täiendavate kulude ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal;
 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.

§ 53.  Eelarve täitmine

 (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja vallavolikogu poolt sätestatud korras.

 (2) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva aasta 20. maiks vallavolikogule.

 (3) Majandusaasta aruandesse kuuluvad:
 1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega;
 2) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamisseadusele;
 3) reservfondi kasutamise aruanne;
 4) audiitori järeldusotsus, kui auditeerimine on raamatupidamise seaduse alusel kohustuslik;
 5) muud volikogu poolt ettenähtud andmed.

 (4) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni arvamuse.

 (5) Volikogule esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 3 puntis 2 nimetatud tegevusaruandele ülevaade valla enamusosalusega äriühingute ning valla poolt asutatud sihtasutuste ja nittetulunudsühingute majandustegevusest.

 (6) Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla kodulehel internetis.

§ 54.  Kohalikud maksud

  Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks.

§ 55.  Koormised

  Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks.

8. peatükk Vallavara 

§ 56.   Vallavara mõiste

 (1) Vallavara on Helme vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

 (2) Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatisest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast.

 (3) Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kinnitatud vallavara eeskirja alusel.

 (4) Vallavara kohta peetakse ühtset vallavara registrit.

§ 57.  Vallavara omandamine

  Vallavara täieneb seaduste ja tehingute alusel.

§ 58.  Vallavara valitsemine

 (1) Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste Helme valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist.

 (2) Vallavara valitsejad on valla ametiasutused.

 (3) Vallavara valitsema volitatud asutused on valla asutused, kellele Helme valla õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusse andnud.

 (4) Vallavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades vallavaraga mis tahes tehinguid, peavad vallavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis vald võib nendest tehingutest saada.

 (5) Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt sätestatud korras.

§ 59.  Vallavara kasutamine

 (1) Vallavara kasutatakse:
 1) avalikuks otstarbeks;
 2) valla valitsemiseks;
 3) tulu saamiseks.

 (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud valla omandis olevat eraasja.

 (3) Valla valitsemiseks kasutatakse valla omandis olevat eraasja, mis on vajalik vallavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

 (4) Vallavara kasutab kas vallavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

 (5) Kui vallavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

§ 60.  Vallavara võõrandamine

 (1) Vallavara võib võõrandada, kui
 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks;
 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks;
 3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
 4) võõrandamine on ette nähtud seadusega või vallavolikogu õigusaktidega.

 (2) Valla omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega vallavara hulka. Nimetatud varad kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul.

§ 61.  Vallavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine

  Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

§ 62.  Vallavara kasutamine majandustegevuses

  Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on:
 1) teenuste osutamine valla asutuste kaudu;
 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes;
 3) tehingud vallavaraga;
 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks;
 5) osalemine fondides ja sihtkapitalides;
 6) muu Helme valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus.

9. peatükk Helme valla arengu kavandamine 

§ 63.  Helme valla arengukava mõiste

  Helme valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumisi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

§ 64.  Vallaplaneerimine

 (1) Vallaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaalmajandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks.

 (2) Kohalike olude arvestamiseks, üldise ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab vallavolikogu Helme valla ehitusmääruse.

 (3) Helme valla ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, Helme Vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla asutuste ning teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.

§ 65.  Helme valla üldplaneering

 (1) Helme valla üldplaneering on seadusele ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu valla territooriumi kohta.

 (2) Helme valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu.

§ 66.  Detailplaneering

 (1) Detailplaneering on seadusele ja Helme valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse Helme valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

 (2) Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab vallavolikogu.

§ 67.  Valla ehitustegevus

 (1) Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelvalve oma haldusterritooriumil.

 (2) Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja Helme valla õigusaktidega korras.

§ 68.  Kultuurimälestiste kaitse

 (1) Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on tagada valla omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine.

 (2) Helme vald kui kohalik omavalitsusüksus korraldab valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset Helme valla õigusaktidega sätestatud korras.

§ 69.  Keskkonnakaitse

 (1) Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

 (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja Helme valla õigusaktidega sätestatud korras.

 (3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja Helme valla õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse valla ehitusmääruses, valla üld- ja detailplaneeringutes ja muudes Helme valla õigusaktides.

10. peatükk Helme valla õigusaktid 

§ 70.  Helme valla omavalitsusorganite õigusaktide liigid

 (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi.

 (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi.

 (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Helme valla haldusterritooriumil seadusega ja Helme valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti Helme vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Helme valla haldusterritooriumi.

 (4) Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktide algatamise, nende vormistamise, avalikustamise ja jõustumise ja täitmisele pööramise kord sätestatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse reglemendis.

 (5) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub seadustes ning vallavolikogu ja vallavalitsuse reglemendis ettenähtud korras. seadusega ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse aktide muutmiseks või tühistamiseks on vallavolikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid.

 (6) Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

§ 71.  Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

 (1) Vallavolikogu määrused avalikustatakse üldjuhul enne nende jõustumist käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

 (2) Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

 (3) Vallavolikogu määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut tutvumiseks vallamaja teadete tahvlil.

 (4) Vallavolikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid saadetakse avaldamiseks Riigikantseleile ja ajalehele "Helme-Tõrva Elu".

 (5) Vallavolikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

 (6) Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja.

 (7) Vallavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

 (8) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla asutuste siseseks kasutamiseks.

 (9) Vallavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjale ja asjaosalistele korraldab valla kantselei.

§ 72.  Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

 (1) Vallavalitsuse määrused avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

 (2) Vallavalitsuse määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut tutvumiseks vallamaja teadetetahvlil.

 (3) Vallavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused saadetakse avaldamiseks ajalehele "Helme-Tõrva Elu".

 (4) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest.

 (5) Vallavalitsuse määrustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud.

 (6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

 (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla asutustes kasutamiseks,

 (8) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avaldamist ja nende saatmist täitjale ja asjaosalistele korraldab vallakantselei.

§ 73.  Helme valla õigusaktide täitmise kontroll

  Helme valla õigusaktide täitmist kontrollivad vallavolikogu ja vallavalitsus.

11. peatükk Vallaelanike osalemine kohaliku omavalitsuse teostamisel 

§ 74.  Õigusaktide algatamise õigus

 (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

 (2) Lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

 (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses.

§ 75.  Muudatuste taotlemine Helme valla õigusaktides

 (1) Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktides muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi.

 (2) Kui vallavolikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse.

12. peatükk Valla välissuhted 

§ 76.  Valla välissuhete korraldamise alused

 (1) Vallavolikogul, vallavalitsusel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid.

 (2) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.

13. peatükk Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 

§ 77.  Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

 (1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi vallavolikogu.

 (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a. juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

 (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päeval.

14. peatükk Rakendussätted 

§ 78.  Tunnistada kehtetuks Helme Vallavolikogu 17.03.2004.a määruse nr 6 "Helme valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine" pn 1.

§ 79.  Määrus jõustub 15. juunil 2006.aastal.

Toivo Põldma
Volikogu esimees

Lisa Helme valla vapp

Lisa Helme valla lipp