Viimsi Kunstikooli põhimäärus
Vastu võetud 17.05.2016 nr 13
RT IV, 14.06.2016, 5
jõustumine 17.06.2016
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 30.04.2019 | RT IV, 10.05.2019, 13 | 13.05.2019 |
Määrus kehtestatakse huvikooli seaduse § 7 lõike 2, Viimsi Vallavolikogu 11.03.2008. a määruse nr 6 "Viimsi valla huvikoolide põhimääruste kinnitamise ja muutmise delegeerimine vallavalitsusele" § 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Viimsi Kunstikooli (edaspidi kool) põhimäärus (edaspidi põhimäärus) sätestab kooli ametliku täieliku nime ja asukoha, kooli liigi vastavalt huviharidusstandardile, kooli tegevuse eesmärgi ja ülesanded, kooli juhtimis ja õppekorralduse, töötajate ja õppurite õigused ja kohustused, kooli finantseerimise alused, alused kooli ümberkorraldamiseks ja lõpetamiseks ning põhimääruse muutmise korra.
§ 2. Kooli nimi
Kooli nimi on Viimsi Kunstikool.
§ 3. Kooli asukoht ja aadress
Kooli asukoht ja aadress on Madise tee 2, Miiduranna küla, Viimsi vald, Harju maakond, 74001.
§ 4. Kooli õiguslik seisund
(1) Kool on Viimsi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav munitsipaalhuvikool.
[RT IV, 10.05.2019, 13 - jõust. 13.05.2019]
(2) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi, sh Viimsi valla õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.
(3) Kool tegutseb haridus- ja teadusministeeriumi antud koolitusloa alusel, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis.
§ 5. Õppekeel, asjaajamine ja haldusmenetlus
(1) Õppetegevus ja asjaajamine toimub koolis eesti keeles.
(2) Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab kooli direktor oma käskkirjaga.
(3) Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades huvikooli seaduses ja selle alusel antud õigusaktides märgitud erisusi.
§ 6. Eelarve, pitsat ja sümboolika
(2) Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor oma käskkirjaga.
§ 7. Kooli teeninduspiirkond
(1) Kooli teeninduspiirkond on Viimsi vald.
(2) Kool võimaldab kunstihariduse omandamist eelkõige rahvastikuregistri andmetel Viimsi vallas elavatele lastele ja võimaluse korral täiskasvanutele.
2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED
§ 8. Tegevuse eesmärgid
Kooli tegevuse eesmärgid on
1) 5-19 aastastele lastele või noortele huvi- ja kunstiõpingute jätkamist võimaldava kunstialase alghariduse andmine.
2) Täiskasvanutele koolipoolsete võimaluste olemasolul vabaharidusliku kunstihariduse andmine.
§ 9. Kooli ülesanded
Kooli ülesanded on:
1) laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine ning Viimsi valla kultuurielu edendamine;
2) kunstialaseks kutseõppeks vajaliku ettevalmistuse andmine;
3) kunstialase koostöö arendamine Viimsi valla asutuste vahel;
4) koostöö teiste kunstialaste ühingute, liitude ja asutustega kooli huvides;
5) kooli töötajatele tööalaste koolituste korraldamine ja neile tingimuste loomine oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks;
6) täiskasvanute vabaharidusliku koolitusega tegelemisel õppijatele sobivas vormis õppe ning seminaride ja kursuste korraldamine;
7) näituste, seminaride, koolituste, kursuste ja konkursside korraldamine;
8) õppematerjalide kirjastamine ja õppevahendite valmistamine.
3. peatükk KOOLI STRUKTUUR
§ 10. Struktuur
(1) Kunstihariduse andmine toimub õppeastmete kaupa.
(2) Koolis on järgmised õppeastmed:
1) kunstigrupp: 5-7 aastastele, kursus kestusega 1-3 aastat;
2) eelkursus: 7-11 aastastele, kursus kestusega 1-4 aastat;
3) põhikursus: 11-18 aastastele, kursus kestusega 5 aastat;
4) lisaaste – stuudiokursus: põhiõppe õppekava lõpetanutele noortele ja täiskasvanutele vanusepiiranguta.
§ 11. Õppeastmete ülesanded
(1) Kunstigrupi ülesandeks on laste esteetiline kasvatamine kooliküpseks saamiseni.
(2) Eelkursuse ülesandeks on edasisteks õpinguteks kunstihuvi säilitamine ja arendamine.
(3) Põhikursuse ülesandeks on kunstiala põhitõdede omandamine. Põhikursuse lõpetaja omandab täieliku kunstialase alghariduse ja saab kunstikooli lõputunnistuse.
(4) Stuudiokursuse ülesandeks on kunstioskuste vormi säilitamine ja arendamine edasise kunstitegevuse või kesk- ja kõrgastme kunstihariduse omandamise huvides.
4. peatükk ÕPPEKORRALDUS
§ 12. Õppekorralduse alused
(1) Õpe koolis toimub õppuri alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja kõrgharidust või tööalast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.
(2) Kooli õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardi ja kooli õppekavad.
(3) Õpe koolis toimub õpperühmades ja individuaalselt.
(4) Õppe korraldamise aluseks on õppeaasta.
§ 13. Õppekava
(1) Lähtuvalt kunstiõpetuse eesmärgist koostab kool kunstihariduse andmiseks huvialade õppekavad.
(2) Õppekavaga sätestatakse:
1) õppe eesmärk ja kestus;
2) õppeainete loendid;
3) ainekavad.
(3) Õppekava on iga õppeperioodi õppetöö korraldamise aluseks.
§ 14. Õppekava kinnitamine
(1) Õppekava eelnõu kiidavad heaks kooli hoolekogu ja õppenõukogu.
(2) Õppekava kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga.
§ 15. Õppekava registreerimine ja muutmine
(1) Kooli huvialade õppekavad registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis.
(2) Ettepanekuid õppekavade muutmiseks, uute kehtestamiseks või olemasolevate kehtetuks tunnistamiseks võivad teha vallavalitsus või tema poolt selleks volitatud isik, kooli hoolekogu või õppenõukogu.
(3) Tehtud ettepanekud kinnitab kooli direktor, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu ja hoolekogu arvamuse.
(4) Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.
§ 16. Õppeaasta
(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.
(2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.
§ 17. Õppeperiood
(1) Õppeperiood on 35 õppenädalat.
[RT IV, 10.05.2019, 13 - jõust. 13.05.2019]
(2) Õppeperioodi arvestusühikud on õppeveerand ja õppetund.
(3) Õppeperiood jaguneb neljaks õppeveerandiks.
(4) Õppevaheajad koolis on vastavalt Haridus-ja teadusministri poolt kehtestatud aegadel või Viimsi vallavalitsuse vastava korraldusega kehtestatud aegadel.
[RT IV, 10.05.2019, 13 - jõust. 13.05.2019]
(5) Individuaal- või rühmatunnina toimuva õppetunni pikkus on 45 minutit. Kahe järjestikuse õppetunni vahel peab olema vähemalt 5-minutiline puhkepaus.
(6) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.
§ 18. Õppurite hindamine
Õppurite hindamise korra kehtestab õppenõukogu.
5. peatükk KOOLIELU KORRALDAMINE
§ 19. Direktor
(1) Kooli juhib direktor, kes tagab kooli tulemusliku toimimise ja töö, vastutab kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Direktor annab kooli ja enda tegevusest aru vallavalitsusele.
(3) Direktor:
1) teeb kooli kasuks vallavalitsuse nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalikud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
2) juhatab kooli õppenõukogu;
3) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
4) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud koolitöötajatega;
5) kinnitab kooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;
6) kinnitab kooli õppekavad, nende muudatused;
7) koostab kooli eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja vallavalitsusele kinnitamiseks;
8) esitab vähemalt üks kord aastas aruande kooli tegevusest hoolekogule ja vallavalitsusele;
9) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
10) lahendab muid huvikooli seadusega, kooli põhimäärusega ja töölepinguga tema pädevusse antud küsimusi.
(4) Kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor seaduses ja kooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ning võib anda suulisi ja kirjalikke korraldusi.
§ 20. Direktori ametisse kinnitamine
(1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss vallavalitsuse kehtestatud korra kohaselt.
(2) Direktori nimetab vallavanema ettepanekul ametisse vallavalitsus.
(3) Kooli direktoriga sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud isik.
§ 21. Direktori asendamine
Direktorit asendab direktori puhkusel või töölähetuses olemise ajal, haigestumise või töölt vabastamise korral kõigi õiguste ja kohustustega õppealajuhataja või tema puudumisel/äraolekul isik, kellele on töölepingu või asutuse juhi käskkirjaga tehtud ülesandeks direktori asendamine. Kui direktori ametikoht on täitmata, nimetab direktori kohusetäitja vallavalitsus.
§ 22. Kooli õppenõukogu
(1) Kooli õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.
(2) Õppenõukogu tööd juhib direktor.
§ 23. Õppenõukogu pädevus ja ülesanded
(1) Kooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.
§ 24. Õppenõukogu töökord
(1) Õppenõukogu töövorm on koosolek.
(2) Õppenõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord õppeveerandis.
(3) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest.
(4) Päevakorras märgitud otsuseid võtab õppenõukogu vastu hääletamise teel.
(5) Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab enamus koosolekul viibivatest liikmetest
(6) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.
§ 25. Kooli hoolekogu
Kooli hoolekogu on kooli juures tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja vallavalitsusele kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.
§ 26. Hoolekogu moodustamine ja esimehe valimine
(1) Hoolekogul on viis kuni üheksa liiget.
(2) Hoolekogusse kuuluvad
1) Viimsi vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) esindaja;
2) vallavalitsuse esindaja;
3) vastavalt õppenõukogu otsusele vähemalt kaks õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate esindajat (v.a kooli direktor);
4) lapsevanemate üldkoosoleku otsusel vähemalt kolm lapsevanemate esindajat;
5) üks õppurite esindaja või õpilasomavalitsuse olemasolul selle esindaja;
6) kooli toetavate organisatsioonide esindajad.
(3) Hoolekogu koosseisu kinnitab kooli direktori ettepanekul vallavalitsus.
(4) Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu kinnitamist kutsub hiljemalt I õppeveerandi lõpus kokku direktor.
(5) Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees.
(6) Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul kooli direktor.
(7) Hoolekogu esimees valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega.
(8) Esimehe kanditaadi võib üles seada iga hoolekogu liige. Esimehe kandidaadiks seadmiseks peab kandidaat andma suulise nõusoleku.
(9) Hoolekogu koosseis kinnitatakse üheks aastaks.
[RT IV, 10.05.2019, 13 - jõust. 13.05.2019]
(10) Hoolekogu volitused kehtivad hoolekogu koosseisu kinnitamise päevast kuni uue hoolekogu koosseisu kinnitamiseni.
[RT IV, 10.05.2019, 13 - jõust. 13.05.2019]
§ 27. Hoolekogu ülesanded
Hoolekogu:
1) teeb vajadusel vallavalitsusele ettepaneku järelevalve teostamiseks kooli tegevuse üle;
2) kuulab ära kooli direktori aruande kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annab omapoolseid soovitusi;
3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti, teeb ettepanekuid eelarveprojekti muutmiseks või täiendamiseks;
4) teeb ettepanekuid kooli õppekava või õppekorralduse muutmiseks;
5) teeb ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks;
6) teeb ettepanekuid kooli tasuliste teenuste ja huvihariduse andmisel lapsevanemate poolt kaetava osalustasu kehtestamise ja selle suuruse kohta;
7) teeb ettepanekuid kooli sisulise tegevuse arendamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks;
8) teeb üksikküsimustes otsuseid ja täidab muid seadustest, õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
[RT IV, 10.05.2019, 13 - jõust. 13.05.2019]
§ 28. Hoolekogu töökord
(1) Hoolekogu töövorm on koosolek.
(2) Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.
(3) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.
(4) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas.
(5) [Kehtetu - RT IV, 10.05.2019, 13 - jõust. 13.05.2019]
(6) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist.
[RT IV, 10.05.2019, 13 - jõust. 13.05.2019]
(7) Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord.
[RT IV, 10.05.2019, 13 - jõust. 13.05.2019]
(8) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest.
[RT IV, 10.05.2019, 13 - jõust. 13.05.2019]
(9) Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek 7 tööpäeva jooksul uuesti kokku.
[RT IV, 10.05.2019, 13 - jõust. 13.05.2019]
(10) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel.
[RT IV, 10.05.2019, 13 - jõust. 13.05.2019]
(11) Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab enamus koosolekul viibivatest liikmetest.
[RT IV, 10.05.2019, 13 - jõust. 13.05.2019]
(12) Hoolekogu koosolekud protokollitakse:
1) protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku algul protokollija;
2) protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele;
3) protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.
[RT IV, 10.05.2019, 13 - jõust. 13.05.2019]
(13) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa kooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel.
[RT IV, 10.05.2019, 13 - jõust. 13.05.2019]
(14) Hoolekogu esimees esitab hoolekogu õppeaasta jooksul tehtud töö aruande iga õppeaasta esimesel üldkoosolekul ja haridusasutuse pidajale teadmiseks.
[RT IV, 10.05.2019, 13 - jõust. 13.05.2019]
6. peatükk KOOLI TÖÖTAJAD JA ÕPPURID
§ 29. Kooli töötajad
(1) Kooli töötajad on õppe- ja kasvatustööga seotud töötajad (pedagoogid) ja teised töötajad.
(2) Pedagoogidena käsitatakse õpetajaid, õppealajuhatajat ja direktorit.
(3) Konkursi pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab kooli direktor.
(4) Töölepingud kooli töötajatega sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab kooli direktor vastavuses töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.
(5) Kooli töötajate ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, töökorraldusreeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.
§ 30. Õppurite õigused ja kohustused
(1) Õppuril on õigus:
1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal kooli õppekavade, põhimääruse ning kodukorraga;
2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust ning soovi ja võimaluse korral õppida lisaaineid;
3) osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses;
4) kasutada muid seadusega ja õigusaktidega kehtestatud õigusi.
(2) Õppur on kohustatud:
1) järgima kooli kodukorda;
2) hoidma kooli valduses ja kasutuses olevat vara.
7. peatükk KOOLI VARA, FINANTSEERIMINE, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE
§ 31. Kooli vara
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Viimsi vallalt või teistelt isikutelt ja asutustelt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara.
(2) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kehtestatud korra kohaselt.
§ 32. Kooli finantseerimine
(1) Kooli finantseeritakse Viimsi valla eelarvest ja muudest vahenditest.
(2) Muud vahendid moodustuvad eraldistest riigieelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest, lapsevanemate poolt kaetavast osast, kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest ning muudest vahenditest.
(3) Kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad (õppetasud) kehtestab hoolekogu ettepanekul vallavolikogu.
(4) Kooli finantstegevust juhib koostöös hoolekoguga kooli direktor. Kooli raamatupidamist peab vallavalitsus.
(5) Kooli eelarve kava kiidavad heaks kooli hoolekogu, vallavalitsus ning eelarve kinnitab vallavolikogu.
§ 33. Aruandlus
Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
§ 34. Järelevalve
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab haridus- ja teadusministeerium või haridus- ja teadusministri volitusel Harju maavanem.
(2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.
(3) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalveorgani määratud tähtpäevaks.
8. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 35. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu ja korraldab vallavalitsus.
(2) Kooli ümberkorraldamine põhimääruse tähenduses seisneb kooli ühinemises või jagunemises.
(3) Kool ühineb või jaguneb järgmiselt:
1) kool ühineb teise huvikooliga, kusjuures ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus huvikool;
2) kool liidetakse teise huvikooliga ja liidetav asutus lõpetab tegevuse;
3) kool jaotatakse vähemalt kaheks huvikooliks ja jagunev kool lõpetab tegevuse.
(4) Kooli tegevus lõpetatakse
1) kui riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta asutus õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
2) kui kooli ei ole võimalik või otstarbekas finantseerida;
3) kui kooli järele puudub vajadus;
4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.
(5) Kooli ümberkorraldamine ja tema tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.
(6) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest teatakse kirjalikult lapsevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele ning haridus- ja teadusministeeriumile vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise ja ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise tähtaega.
(7) Kooli ümberkorraldamisel või tegevuse lõpetamisel tehakse Eesti Hariduse Infosüsteemis vastavad muudatused kahe kuu jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
9. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 36. Põhimääruse muutmine
(1) Kooli põhimääruse muudab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.
(2) Põhimääruse muutmisettepanekud peab enne vallavalitsusele esitamist heaks kiitma kooli hoolekogu.
§ 37. Põhimääruses määratlemata küsimused
Kõik käesolevas põhimääruses määratlemata küsimused lahendab kooli direktor koos hoolekogu ja vallavalitsusega.
§ 38. Rakendussätted
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.
Facebook
Twitter