Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Viljandi valla jäätmehoolduseeskiri

Viljandi valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Viljandi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.05.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 10.05.2024, 17

Viljandi valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 26.10.2023 nr 45
RT IV, 03.11.2023, 7
jõustumine 06.11.2023

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
02.05.2024RT IV, 10.05.2024, 1113.05.2024

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõigete 2 ja 4, § 67 lõike 6, § 70, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning keskkonnaministri 03.06.2022 määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 3 lõigete 1 ja 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala ja eesmärk

  (1) Viljandi valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Viljandi valla haldusterritooriumil (edaspidi ka Viljandi vald).

  (2) Eeskirja eesmärk on jäätmetekke vältimine ja vähendamine, jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmehoolduse tegevustest tulenevate keskkonnamõjude vähendamine.

  (3) Eeskirja täitmine on kohustuslik kõikidele Viljandi vallas elavatele ja viibivatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

  (4) Teavet Viljandi valla jäätmehoolduse kohta saab Viljandi valla veebilehelt www.viljandivald.ee.

§ 2.   Jäätmehoolduse arendaja ja korraldaja

  Jäätmehooldust arendab ja korraldab Viljandi vallas Viljandi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

§ 3.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel ning muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased;
  2) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
  3) paberi- ja kartongijäätmed on liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid;
  4) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses;
  5) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
  7) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;
  8) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;
  9) bioloogilised jäätmed on ühekordsed süstlad, operatsiooni käigus tekkinud jäätmed, tilkinfusioonisüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed;
  10) puidujäätmed on töötlemata või töödeldud puidust jäätmed. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muul viisil töödeldud puit;
  11) klaasijäätmed on erinevat liiki klaasist materjalid, mida tuleb koguda liigiti vastava liigi põhiselt;
  12) plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, kelgud, nõud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid;
  13) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed (kivi, isolatsioonimaterjalid, puit jms);
  14) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas rehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
  15) metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed;
  16) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;
  17) ohtlikud jäätmed on (värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, tulekustutid jmt);
  18) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult ja tehnoloogiliselt võimalik;
  19) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
  20) kogumismahuti on jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti;
  21) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeveoleping;
  22) kompostimine on biolagunevate jäätmete lagundamine aeroobses keskkonnas;
  23) komposter on biolagunevate jäätmete lagundamiseks kasutatav seade;
  24) korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
  25) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;
  26) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
  27) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid;
  28) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, vahendab, müüb edasi, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena;
  29) jäätmevedaja on riigihangete seaduses sätestatud korras kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse (edaspidi riigihanke) tulemusena valitud isik, kes osutab korraldatud jäätmeveo teenust;
  30) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud leping;
  31) taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad;
  32) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale teenuse osutamise eest makstav tasu;
  33) lisateenus on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale osutatav teenus, millega kaasneb jäätmevaldajale lisahüve ning selle tarbimine on vabatahtlik;
  34) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik või hoonestusõiguse omanik;
  35) detailplaneeringu koostamise kohustusega ala on alad, mis on näidatud eeskirja lisas 1, kus käesoleva eeskirja § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt on segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus üks kord 4 nädala jooksul;
  36) hajaasustusala on käesoleva eeskirja mõistes ala, mida ei ole määratletud detailplaneeringu koostamise kohustusega alana, kus käesoleva eeskirja § 20 lõike 1 punkti 3 kohaselt on segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus üks kord 12 nädala jooksul;
  37) kortermaja on alates kaheksa korteriga elamu.

  (2) Eeskirjas nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest definitsioonidest, vastava definitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk JÄÄTMEHOODUSE KORRALDAMINE 

§ 4.   Jäätmehoolduse üldnõuded

  (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumise ja äraveo kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.

  (3) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Jäätmete käitlemisel tuleb eelistada jäätmete korduskasutust, ringlussevõttu või muul viisil taaskasutada.

  (4) Jäätmeid tuleb tekkekohas koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Liigiti tuleb koguda vähemalt järgmised jäätmed:
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) plastid (20 01 39);
  3) metallid (20 01 40);
  4) klaas (20 01 02);
  5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
  8) paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09);
  9) puit (20 01 38);
  10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
  11) suurjäätmed (20 03 07);
  12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
  13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*);
  14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (20 01 tärniga * tähistatud) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

  (5) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, asutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta.

  (6) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.

  (7) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohti ja ilma keskkonnaloata on keelatud.

  (8) Jäätmete põletamine on lubatud ainult asjakohast luba omavas ettevõttes.

§ 5.   Jäätmevaldaja kohustused

  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
  2) koguma liigiti enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt;
  3) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle vastavalt eeskirjas kehtestatud nõuetele teenust osutavale jäätmevedajale;
  4) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada ohtlike jäätmete kogust ja ohtlikkust;
  5) tagama piisavas koguses eeskirja nõuete kohaste kogumimahutite olemasolu jäätmete liigiti kogumiseks,
  6) hoidma kogumismahuteid tervena ja puhtana ning tagama kogumismahuti ümbruses heakorra;
  7) tagama jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile ja avama lukustatud kogumismahuti või kogumismahuti hoiukoha, jäätmemaja või aiavärava tühjenduspäeval;
  8) rakendama meetmeid jäätmetest tekkivate häiringute vältimiseks ja vähendamiseks.

  (2) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sealhulgas korteriühistu, kinnisvarahaldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtte töötajaid eeskirja nõuetest.

§ 6.   Jäätmete kogumisele esitatavad nõuded

  (1) Jäätmete kogumise ja edasisse käitlusesse suunamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas.

  (2) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:
  1) Eeskirja §-s 4 lõikes 3 nimetatud liigiti kogutavad jäätmed;
  2) ohtlikke jäätmeid;
  3) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 30°C) tuhka;
  4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
  5) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;
  6) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  7) radioaktiivseid jäätmeid;
  8) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.

  (3) Lõhnahäiringuid tekitavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada õhukindlasse kotti ja alles seejärel kogumismahutisse.

  (4) Jäätmete paigutamine väljapoole kogumismahutit ei ole lubatud, välja arvatud jäätmevaldaja poolt sellise jäätmeveo teenuse tellimisel (nt suurjäätmete vedu), mille tingimused võimaldavad jäätmeid ajutiselt paigutada väljapoole jäätmemahutit niimoodi, et ei tekitata keskkonnale kahju.

§ 7.   Kogumismahutile ja selle paigaldamisele esitatavad nõuded

  (1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmevedajale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.

  (2) Kogumismahuteid võib vajadusel lukustada.

  (3) Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

  (4) Kogumismahutina võib kasutada:
  1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel) 80- kuni 1100-liitriseid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
  2) muid (põhiliselt 1100, 1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
  3) kuni 150-liitriseid kogumiskotte;
  4) süvakogumismahuteid, mis vastavad asjakohastele standarditele ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
  5) pressmahuteid, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
  6) teisi mahuteid, mille kasutamine on jäätmevedajaga kokku lepitud.

  (5) Kogumiskoti kasutamisel peab olema välistatud keskkonnahäiringute tekkimine, kogumiskott peab vastama kogutava jäätmeliigi omadustele ja välitingimustes asuv kott peab olema kaitstud ilmastiku mõjude ning lindude ja loomade ligipääsu eest.

  (6) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi kogumismahuteid koos vastavate kleebistega. Soovitatavad värvilahendused on:
  1) hall ja must - segaolmejäätmed;
  2) kollane - plast-, metall- ja segapakend;
  3) roheline - klaaspakend;
  4) sinine - paber- ja kartong;
  5) punane - ohtlikud jäätmed;
  6) pruun - biolagunevad jäätmed.

  (7) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti piisava märgistuse (jäätmetekkekoha aadress, kogumismahutiga kogutava jäätmeliigi nimetus) eest.

  (8) Kogumismahuti tuleb paigutada jäätmevaldaja omandis või kasutuses olevale kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud ühismahuti kasutamise korral või kokkuleppel territooriumi omanikuga, kelle maale soovitakse kogumismahuti paigaldada.

  (9) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt kolme meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (10) Kogumismahuti ei tohi häirida liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.

  (11) Kogumismahuti paigutatakse veopäeval, suletuna jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele pinnale.

  (12) Juurdepääsutee kogumismahutini peab võimaldama jäätmeveoki pealesõitu. Võimalusel peab vältima või vähendama jäätmeveoki tagurdamise vajadust, mis võib tekitada jäätmeveoki ja/või muu ümbritseva vara kahjustamise riski.

  (13) Kuni 240-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada tasasele pinnale ja asukohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 30 meetrit.

  (14) 240- kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale tasasele pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.

  (15) Suurem kui 800-liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.

  (16) Kogumismahutid võib paigutada jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse. Sissepääs jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta.

  (17) Hoone siseruumidest tühjendatakse jäätmete kogumismahuteid ainult jäätmevedaja ja jäätmevaldaja eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel.

  (18) Avalikele aladele (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud sarnased asukohad) paigutab kogumismahutid vajadusel vastava maa-ala haldaja või maa omaniku või haldaja nõusolekul taaskasutusorganisatsioon.

  (19) Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude ning müügipaviljonide juures peavad nende lahtioleku ajal olema kogumismahutid vähemalt segaolmejäätmete kogumiseks.

  (20) Kogumismahuti kasutamise täpsustatud nõuded ja tingimused korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustega.

§ 8.   Jäätmejaam

  (1) Viljandi valla veebilehel välja toodud jäätmejaamades ja kogumispunktides saavad eraisikutena teatud jäätmeid tasuta üle anda rahvastikuregistri andmetel Viljandi valda registreeritud isikud.

  (2) Koostöös vallavalitsusega võib jäätmejaama ja kogumispunkti operaator kehtestada tasuta vastuvõetavatele jäätmete nimistu ja nende piirkogused elaniku kohta aastas.

  (3) Muude jäätmeliikide üleandmine jäätmejaamas ja kogumispunktis toimub jäätmejaama haldaja kehtestatud hinnakirja alusel.

3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

1. jagu ÜLDSÄTTED 

§ 9.   Korraldatud jäätmeveo üldnõuded

  (1) Viljandi valla haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe jäätmeveopiirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise tingimused, sealhulgas tulemuslikkus ja vajadusel käitluskohad, määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes või hangitakse eraldi käitluskoha hankega. Korraldatud jäätmeveo riigihanke viib läbi vallavalitsus või tema poolt volitatud isik.

§ 10.   Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

  (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele (sulgudes jäätmekood):
  1) segaolmejäätmed (20 03 01);
  2) paberi- ja kartongijäätmed (20 01 01);
  3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  5) suurjäätmed (20 03 07);
  6) segapakendijäätmed (15 01 06);
  7) klaaspakendid (15 01 07);
  8) tekstiilijäätmed (20 01 10, 20 01 11);
  9) ohtlikud jäätmed (20 01* jäätmed, v.a probleemtooted);
  10) probleemtooted (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36).

  (2) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata:
  1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides ning haljasaladel paiknevate või muud avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamise;
  2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
  3) kalmistul tekkivad jäätmed;
  4) jäätmejaama, jäätmepunkti jms jäätmete kogumise ja käitlemisega seotud üksuse haldamise ülesande.

§ 11.   Korraldatud jäätmeveo teenuse sisu

  Korraldatud jäätmeveo teenus koosneb kolmest põhiteenusest:
  1) jäätmeveopiirkonnas kõikide jäätmevaldajate hõlmamine korraldatud jäätmeveoga ja jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine;
  2) jäätmete kogumine ja vedu;
  3) kogutud jäätmete käitlemine või käitlusesse suunamine.

§ 12.   Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õiguse ennetähtaegne äravõtmine

  (1) Vallavalitsusel või tema poolt volitatud isikul on õigus jäätmevedajalt võtta ära korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õigus, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu:
  1) jäätmevedajal puudub jäätmeseaduse § 987 lõike 2 punkti 6 kohane jäätmekäitleja registreering;
  2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
  3) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktide nõudeid;
  4) jäätmevedaja on rikkunud hankelepingu tingimusi;
  5) muudel põhjendatud asjaoludel tulenevalt korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustest.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemisel teavitab vallavalitsus või tema poolt volitatud isik sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mille jäätmevedaja esitab viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

  (3) Kui jäätmevedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus või tema poolt volitatud isik jäätmevedajalt korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õiguse ennetähtaegse äravõtmise.

2. jagu TEENUSTASU KUJUNDAMISE JA MUUTMISE KORD 

§ 13.   Teenustasu kujundamine

  (1) Teenustasu suurus määratakse kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja vallavalitsuse või tema poolt volitatud isiku edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduses sätestatud kulud.

  (2) Teenustasu peab sisaldama järgmiste jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu:
  1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine;
  2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete edastamine;
  3) kogumismahuti käsitranspordi eest 30 m ja 10 m kauguselt vastavalt § 7 lõigetes 13 ja 14 sätestatule;
  4) tagurdamine jäätmeveokiga kogumismahutini kuni 100 m;
  5) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale renditavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel;
  6) muudel hanke alusdokumentides määratud juhtudel.

  (3) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest vastavalt esitatud arvetele.

  (4) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit, kogumiskotti või suurjäätmeid välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile, kogumiskotile või suurjäätmetele, on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmevaldajalt tasu tühisõidu eest.

  (5) Tasu tühisõidu eest on jäätmevaldaja lepingujärgse suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise graafikujärgne teenustasu. Kogumiskoti osas, samuti aia- ja haljastujäätmete ja suurjäätmete osas on tasu suuruseks 140 liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgne tühjendamise teenustasu.

  (6) Kui liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutis või kogumiskotis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus küsida jäätmevaldajalt mittenõuetekohaste jäätmete tasu. Mittenõuetekohaste jäätmete tasu on võrdne sama suure segaolmejäätmete mahuti graafikuvälise tühjendamise teenustasuga. Kogumiskoti kasutamisel on mittenõuetekohaste jäätmete tasu võrdne 140 liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgne tühjendamise teenustasuga.

  (7) Korraldatud jäätmeveo hinnastamise muud tingimused määratakse vajadusel korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentides.

§ 14.   Teenustasu suuruse muutmise tingimused

  (1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes eeskirjas ja korraldatud jäätmeveo riigihankes sätestatud tingimustel.

  (2) Jäätmevedaja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu hankelepingu kestvuse perioodil.

  (3) Jäätmevedajal on õigus vallavalitsusega kokkuleppel erandkorras muuta teenustasu, kui:
  1) teenustasu muutmine on tingitud riigipoolsete maksude ja riiklike tasude tõttu, mis mõjutavad teenuse hinda ning mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise ajal ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses;
  2) muudel põhjendatud juhtudel, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise ajal ette näha.

  (4) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele, mis peab sisaldama järgmist informatsiooni:
  1) hindade muutmise põhjendust ja eelneva kuue kuu andmetele põhinevat teenustasude kalkulatsiooni;
  2) vallavalitsuse nõudmisel muid lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse menetlemiseks.

  (5) Teenustasu muutmise taotlus peab olema objektiivsetel alustel motiveeritud ja üheselt arusaadavalt sõnastatud.

  (6) Vallavalitsus teeb otsuse teenustasu muutmise taotluse kohta 60 päeva jooksul alates taotluse saamisest.

  (7) Teenustasu ei muudeta enne 24 kuu möödumist teenuse osutamise alustamisest ja mitte sagedamini kui üks kord aastas.

  (8) Vallavalitsusel on õigus iseseisvalt algatada teenustasu muutmine vastavalt vajadusele, kui see aitab kaasa korraldatud jäätmeveo eesmärkide saavutamisele.

  (9) Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama muutunud teenustasudest ette vähemalt 30 päeva.

  (10) Hankelepingu kehtivuse jooksul ei muudeta lisateenuste hinnakirja, v.a juhul, kui esineb käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 toodud asjaolu.

§ 15.   Lisateenused

  (1) Jäätmevedaja osutab jäätmevaldajale lisateenuseid kirjalikul kokkuleppel jäätmevaldajaga.

  (2) Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

  (3) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele õigusaktidega ja riigihanke tingimustega ettenähtud korras.

3. jagu KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA LIITUMINE 

§ 16.   Korraldatud jäätmeveoga liitumine

  (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel.

  (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest, kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte.

  (3) Ühismahuti kasutamisel loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks lisaks jäätmeveolepingu sõlminud jäätmevaldajale ka ühismahuti kasutamise nõusoleku andnud jäätmevaldajad.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.

§ 17.   Jäätmeveolepingu sõlmimine

  (1) Jäätmevedaja sõlmib jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks jäätmeveolepingu kõigi jäätmevaldajatega, kes seda soovivad.

  (2) Jäätmevaldajal on õigus volitada kinnisvarahaldusega või –hooldusega tegelevaid ettevõtteid sõlmima jäätmevaldaja nimel jäätmevedajaga jäätmeveolepingut.

  (3) Jäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses ja muudes õigusaktides sätestatud nõuetest.

  (4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik.

§ 18.   Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

  (1) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada Viljandi Valla ametiasutusele (edaspidi ametiasutus) kirjalik taotlus (edaspidi taotlus) teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks, juhul kui:
  1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
  2) kinnistut ei kasutata kindlal perioodil.

  (2) Taotluses märgitakse:
  1) põhjendused, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist korraldatud jäätmeveost;
  2) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib vabastust korraldatud jäätmeveost;
  3) andmed jäätmevaldaja kohta.

  (3) Ametiasutuse vastav spetsialist (edaspidi keskkonnaspetsialist) kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab keskkonnaspetsialist taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib keskkonnaspetsialist jätta taotluse läbi vaatamata.

  (4) Taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise põhjuste tõesust ja vabastamise võimalikkust kontrollitakse kinnistu asukohas. Keskkonnaspetsialistil on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

  (5) Keskkonnaspetsialist teeb otsuse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Mõjuval põhjusel (lisateabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib keskkonnaspetsialist taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

  (6) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamata jätmise otsustab vallavalitsus korraldusega.

  (7) Keskkonnaspetsialistil on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmevaldaja põhjendatud taotluse alusel kuni kolmeks aastaks.

  (8) Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

  (9) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, ametiasutusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole eelneva aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

  (10) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama ametiasutust tema korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul vastavate asjaolude selgumisest.

  (11) Keskkonnaspetsialist tunnistab jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise otsuse kehtetuks, kui:
  1) otsuse aluseks olnud jäätmevaldaja taotlus sisaldas valeandmed;
  2) jäätmevaldaja esitab ametiasutusele asjakohase taotluse;
  3) vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud;
  4) muul põhjendatud juhul.

4. jagu KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMATUD JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDAMINE 

§ 19.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide liigiti kogumise ja üleandmise tingimused

  (1) Korraldatud jäätmeveo raames toimub jäätmete tekkekohal liigiti kogumine ja üleandmine käesoleva paragrahvi lõigetes 2-9 sätestatud viisil.

  (2) Segaolmejäätmete (20 03 01) kogumise ja üleandmise tingimused:
  1) kogumine ja üleandmine jäätmevedajale on kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik;
  2) jäätmeid kogutakse kogumismahutiga, sh kuni 150 liitriste kogumiskottidega.

  (3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete (20 01 08) liigiti kogumise ja üleandmise tingimused:
  1) Liigiti kogumine ja üleandmine on kohustuslik detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel asuvatel kortermajadel ning äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kes ei komposti jäätmeid nende tekkekohal;
[RT IV, 10.05.2024, 11 - jõust. 13.05.2024]
  2) Jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või biolagunevatesse kottidesse (kotid peavad vastama standardile EN 13432);
  3) Kohtkompostimine ei välista jäätmevaldaja võimalust kasutada jäätmete kogumismahutit ja anda jäätmeid üle jäätmevedajale;
  4) Jäätmevaldajad, kes ei anna korraldatud jäätmeveo raames biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid üle jäätmevedajale, loetakse biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete osas kohtkompostimise rakendajateks.

  (4) Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete (20 02 01) kogumise ja üleandmise tingimused:
  1) Jäätmeid võib üle anda jäätmevedajale, viia jäätmejaama või kohtkompostida;
  2) Korraldatud jäätmeveo raames antakse jäätmed üle kogumiskotiga.

  (5) Paberi- ja kartongijäätmete (20 01 01) liigiti kogumise ja üleandmise tingimused:
  1) liigiti kogumine ja jäätmevedajale üleandmine on kohustuslik detailplaneeringu koostamise kohustega aladel asuvatele kortermajadele ning äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata jäätmevaldajad ja hajaasustuses asuvad jäätmevaldajad võivad paberi- ja kartongijäätmeid anda üle korraldatud jäätmeveo raames, viia avalikesse kogumismahutitesse või jäätmejaama.

  (6) Suurjäätmed (20 03 07) tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustele või viia jäätmejaama.

  (7) Segapakendite (15 01 06) liigiti kogumise ja üleandmise tingimused:
  1) liigiti kogumine ja jäätmevedajale üleandmine on kohustuslik detailplaneeringu koostamise kohustega aladel asuvatele kortermajadele ning äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib segapakendeid;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata jäätmevaldajad ja hajaasustuses asuvad jäätmevaldajad võivad segapakendid anda üle korraldatud jäätmeveo raames, viia avalikesse kogumismahutitesse või jäätmejaama;
  3) lisaks kogumismahutile on lubatud jäätmete kogumiseks kasutada kogumiskotti vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele.

  (8) Klaaspakendite (15 01 07) liigiti kogumise ja üleandmise tingimused:
  1) liigiti kogumine ja jäätmevedajale üleandmine on kohustuslik detailplaneeringu koostamise kohustega aladel asuvatele kortermajadele ning äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib klaaspakendeid;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata jäätmevaldajad ja hajaasustuses asuvad jäätmevaldajad võivad klaaspakendid anda üle korraldatud jäätmeveo raames, viia avalikesse kogumismahutitesse või jäätmejaama.

  (9) Tekstiilijäätmeid (20 01 10; 20 01 11) on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale, viia jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

  (10) Ohtlikud jäätmed ( 20 01* jäätmed, v.a probleemtooted) on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele, viia jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

  (11) Probleemtooted on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele, viia jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

  (12) Jäätmevaldajal on õigus igal ajal liituda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide jäätmete kogumise ja üleandmise teenusega.

  (13) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise muud tingimused, sh kehtima hakkamine reguleeritakse korraldatud jäätmeveo hankelepingus.

§ 20.   Jäätmete kogumismahutite tühjendamissagedus

  (1) Segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on:
  1) Detailplaneeringu koostamise kohustega alal vähemalt üks kord 4 nädala jooksul;
  2) Kui biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kompostimine on tekkekohas tagatud või biojäätmed antakse üle jäätmevedajale, võib detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul;
[RT IV, 10.05.2024, 11 - jõust. 13.05.2024]
  3) hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

  (2) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord 2 nädala jooksul, vältides kogumismahutite ületäitumist ja lõhnahäiringuid. Perioodil 01.10 - 30.04 on lubatud rakendada tühjendussagedust üks kord 4 nädala jooksul.

  (3) Muude liigiti kogutavate jäätmete tühjendussagedus on:
[RT IV, 10.05.2024, 11 - jõust. 13.05.2024]
  1) Segapakendil detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel vähemalt üks kord 4 nädala jooksul ning hajaasustuses vähemalt üks kord 8 nädala jooksul;
  2) Paberil- ja kartongil detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel vähemalt üks kord 4 nädala jooksul ning hajaasustuses vähemalt üks kord 8 nädala jooksul;
  3) Klaaspakendil detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel vähemalt üks kord 4 nädala jooksul ning hajaasustuses vähemalt üks kord 8 nädala jooksul.

  (4) Vallavalitsusel on õigus ühtlustada tühjendussagedusi asustusüksuste lõikes kõikide jäätmeliikide osas.
[RT IV, 10.05.2024, 11 - jõust. 13.05.2024]

§ 21.   Ühismahuti kasutamine

  (1) Lähestikku asetsevate kinnistute või ühise õuealaga elamute jäätmevaldajatel on õigus esitada ametiasutusele taotlus ühismahuti kasutamiseks.

  (2) Jäätmevaldajad esitavad koos lõikes 1 nimetatud taotlusega vabas vormis allkirjastatud nõusoleku ühismahuti kasutamiseks.

  (3) Ühismahuti kasutamise õigus antakse tähtajatult.

  (4) Ühismahutina ei ole lubatud kasutada kogumiskotti. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi omanikuga, kelle maale soovitakse kogumismahuti paigaldada.

§ 22.   Jäätmevedaja kohustused

  Jäätmevedaja on kohustatud:
  1) vedama jäätmed käitluskohta või -kohtadesse;
  2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
  3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
  4) tagama kogumismahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
  5) korraldama jäätmevedu looduskeskkonda, elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil, arvestades, et kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades toimub tööpäevadel ajavahemikus kella 07.00 kuni 23.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kella 10.00 kuni 22.00;
  6) vedama jäätmeid kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda;
  7) teostama kogumismahutitesse paigutatud jäätmete nõuetekohasuse esmast kontrolli ja rikkumiste tuvastamisel edastama andmed keskkonnaspetsialistile;
  8) nõustama jäätmevaldajat sobiva suurusega kogumismahuti valikul ja tühjendamise sageduse määramisel;
  9) täitma muid ülesandeid, mis tulenevad jäätmevedajaga sõlmitud hankelepingust.

4. peatükk MUUDE JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE NÕUDED 

§ 23.   Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise nõuded

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

  (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

  (3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide ja teiste olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid jms) tuleb viia nõuetekohasesse kogumis- või käitluskohta, ohtlike jäätmete kogumispunkti või üle anda korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele.

  (4) Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma nende käitlemiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

§ 24.   Pakendid ja pakendijäätmete käitlemine

  (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised:
  1) klaas;
  2) plastik;
  3) paber ja kartong;
  4) metall;
  5) tekstiil;
  6) puit;
  7) muu materjal.

  (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja üle anda selleks ettenähtud kogumiskohta.

  (3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma.

  (4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdavale kauba pakendile.

  (5) Pakendimahutite asukohad, mahutite miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas asukohas ning nende minimaalne tühjendamissagedus lepitakse pakendiseaduse nõuete alusel kokku taaskasutusorganisatsiooni ja/või pakendiettevõtja ja vallavalitsuse või tema poolt volitatud isiku vahel sõlmitavas lepingus.

  (6) Pakendiettevõtja ja/või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud:
  1) vältima liigiti kogutud pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega;
  2) tagama pakendimahutite nõuetekohasuse ja tehnilise korrasoleku;
  3) tühjendama pakendimahuteid vastavalt vallavalitsuse tellimusele ja/või selliselt, et oleks välditud ületäitumine, lõhnahäiringute teke ja pakendimahuti ümbruse reostumine;
  4) koristama pakendimahuti ümbruse kogumismahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud jäätmetest. Koristamise tingimuste osas võib vallavalitsus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga eraldi kokku leppida;
  5) tagama pakendimahuti üheselt arusaadava märgistuse. Märgistus peab olema eesti keeles, selgesti loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutuste ja -tingimuste suhtes ning esitama asjakohast teavet, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ning mahutit teenindava isiku andmed;
  6) asendama koheselt kogumismahutid, mis on kasutamiskõlbmatud või ohtlikud või ei vasta eeskirja või paigaldamise lepingu tingimustele.

  (7) Segapakendi kogumismahuti on soovituslikult kollane või kollase tähisega, klaaspakendi kogumismahuti on soovituslikult roheline või rohelise tähisega ja paberpakendi kogumismahuti on soovituslikult sinine või sinise tähisega. Kogumismahutite märgistuste uuendamisel tuleb lähtuda Keskkonnaministeeriumi soovitatud siltidest.

  (8) Avalikes kogumispunktides peab olema võimalik ära anda kõiki pakendiliike. Kogumismahutite ava suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted (kui on) peavad olema mugavalt avatavad. Kogumismahutite tehniliste parameetrite, s.h avade osas võib ametiasutus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga eraldi kokku leppida. Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud vähemalt pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ning arvestatud jäätmevaldajate reaalsete vajadustega.

  (9) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada üks kord aastas, iga aasta 15. veebruariks, ametiasutusele andmed vallas eelmisel aastal kogutud ja käideldud pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
  1) kogutud pakendi kogus;
  2) kogutud pakendi koguse jaotus kogumisviisi ja- koha alusel;
  3) ringlusse suunatud pakendite kogus;
  4) energeetilisse taaskasutusse suunatud pakendite kogus.

§ 25.   Paberi- ja kartongijäätmete käitlemine

  (1) Eraldi kogutud paber ja kartong peab üleandmisel või vastavasse kogumismahutisse panemisel olema kuiv ja puhas ning ei tohi sisaldada muid jäätmeliike. Jäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames, viia jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

  (2) Paberi- ja kartongijäätmeid on lubatud põletada koguses, mis on vajalik tule süütamiseks.

§ 26.   Suurjäätmete käitlemine

  (1) Suurjäätmeid kogutakse ja ladustatakse oma kinnistu piirides ja nende ladustamine ei tohi tekitada keskkonna- ega muid häiringuid.

  (2) Suurjäätmed saab üle anda jäätmevedajale, viia jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 27.   Probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemine

  (1) Probleemtooted on:
  1) patareid ja akud;
  2) mootorsõidukid ja nende osad;
  3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
  4) rehvid;
  5) põllumajandusplast.

  (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed võib jäätmetena üle anda uue toote ostmisel selle müüjale, viia jäätmejaama või elektroonikajäätmete kogumispunkti või üle anda korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele.

  (3) Patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või viiakse nõuetekohasesse kogumiskohta. Patareisid ja akusid tuleb käidelda ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.

  (4) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

  (5) Rehvid tuleb üle anda uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse või nõuetekohasesse kogumiskohta.

  (6) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

  (7) Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise.

§ 28.   Vanametalli ja metallijäätmete käitlemine

  (1) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ja nende ladustamine ei tohi tekitada keskkonna- ega muid häiringuid.

  (2) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale vanametalli kokkuostjale, jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta, arvestades jäätmeseaduses kehtestatud piiranguid elektrijuhtmete ja kaabli, liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning mootorsõidukite või nende oluliste osade metallijäätmete kokkuostule.

§ 29.   Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine

  (1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale või anda üle nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või kompostida vastavalt eeskirja nõuetele tekkekoha kinnistul.

  (2) Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib rakendada kohtkompostimist. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, köögi- ja sööklajäätmeid nõuetekohase kinnise kompostriga või hajaasustuses aunas.

  (3) Kui biolagunevaid jäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida:
  1) peab kinnistul olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav kogumismahuti ning sellega kogutavad jäätmed tuleb anda üle korraldatud jäätmeveo raames sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, lõhnahäiringute teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust;
  2) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb üle anda jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveo raames.

  (4) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut ega tekitaks muid häiringuid. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks. Kompostrid ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt kahe meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ega tohi asuda puurkaevu ja -augu sanitaarkaitsealal ja/või hooldusalal.

  (5) Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult kinnistu omaniku loal ega tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid.

  (6) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab kinnistu omanik omal kulul likvideerima viivitamatult.

  (7) Piirkonna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (taimed, rohi, lehed, jms) tuleb eelistatult kohapeal multšida või koguda teistest jäätmetest eraldi ja suunata kompostimisse vastavat keskkonnakaitseluba omavasse käitluskohta või viia jäätmejaama.

  (8) Detailplaneeringu koostamise kohustega aladel on aia- ja haljastujäätmete põletamine keelatud.

  (9) Reoveesetted tuleb käitlemiseks üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ja nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta.

§ 30.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine

  (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.

  (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja.

  (3) Jäätmevaldaja on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel kohustatud:
  1) koguma jäätmeid liigiti ja tagama tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete õige kogumise, mis vastab käesoleva eeskirja §-s 31 sätestatud nõuetele;
  2) välja töötama asutusesisesed juhised vähemalt erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks, juhindudes Terviseameti juhendmaterjalist „Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus“;
  3) tagama, et tema töötajad oleks teavitatud käesolevast eeskirjast ja asutusesisestest juhistest;
  4) andma jäätmed üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

  (4) Jäätmevaldajal tuleb tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel koguda liigiti järgmisi jäätmeid:
  1) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
  2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed, sealhulgas patoloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed, teravad-torkivad jäätmed, mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
  3) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, ravimijäätmed, elavhõbeda jäätmed ja kemikaalide jäätmed.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud jäätmed tuleb sorteerida ja pakendada tekkekohas (kaasa arvatud elu- või asukohas toimunud visiidil tekkivad jäätmed) vastavalt konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele. Jäätmete pakendid peavad olema selgesti eristatavad, vastama konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele ning märgistatud pakkimiskuupäeva ja vajadusel jäätmeliigi nimetusega. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja vastavasse ruumi. Roiskumisohuga jäätmed, mida ei ole võimalik sama ööpäeva jooksul jäätmekäitlejale üle anda, tuleb hoida sügavkülmutatult.

  (6) Hävitamisele minevad eriliigilisi isikuandmeid sisaldavad dokumendid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult lukustatud kogumiskastis, purustada või anda hävitamiseks üle vastavat luba omavale ettevõtjale.

  (7) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

  (8) Ohtlikud kemikaalid tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga, märgistusega “Kemikaalide jäätmed” või võimalusel üle anda originaalpakendis. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.

§ 31.   Tehnilised nõuded tervishoiu-ja veterinaarteenust osutava asutuse jäätmete kogumiskohale

  (1) Tervishoiuasutuse, kes osutab tervishoiuteenust inimesele, jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki;
  2) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad;
  3) jäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist;
  4) jäätmete kogumiskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi;
  5) jäätmete kogumiskoht peab olema ventileeritav;
  6) jäätmete kogumiskoht peab olema lukustatav.

  (2) Veterinaarasutuse, kes osutab tervishoiuteenust loomale, jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks, ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.

  (3) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed". Jäätmekott suletakse 3/4 täitumisel ning selle kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

  (4) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada kollasesse raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Jäätmekott suletakse 3/4 täitumisel ning selle kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ja pakkimiskuupäev.

  (5) Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse pruuni läbipaistmatusse lekkekindlasse jäätmekotti või erimärgistusega ravimite kogumise kanistrisse. Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Jäätmekott suletakse 3/4 täitumisel ning selle kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ja pakkimiskuupäev.

  (6) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast nimetatud toimingut käideldakse neid jäätmeid ohtlike jäätmetena. Teised jäätmed käideldakse pärast autoklaavimist olmejäätmetena.

  (7) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia pakendatult iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning topelt pakendada kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakend suletakse 3/4 täitumisel ning selle kaal ei tohi ületada 15 kg.

§ 32.   Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja.

  (2) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti. Liigiti tuleb koguda vähemalt:
  1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa (ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne);
  2) puit;
  3) pakend;
  4) metallid;
  5) püsijäätmed (tellised, plaat, keraamika, kivid, krohv, betoon, kips, pinnas jne);
  6) plastid;
  7) muud segajäätmed.

  (3) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) valmistama ehitusplatsil ette tasase kandva kattega aluspinna kogumismahutite paigutamiseks;
  2) tagama, et ehitusplatsil oleksid kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
  3) koguma suured ehitus- ja lammutusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumismahutisse, ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale;
  4) paigutama taaskasutatavad ehitus- ja lammutusjäätmed kogumismahutisse või ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks;
  5) taaskasutama puhtad puidujäätmed või andma need üle puiduhakke valmistamiseks;
  6) vältima tolmu ja ehitus- ja lammutusjäätmete levikut ehitamise käigus, jäätmete paigutamisel kogumismahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
  7) teavitama oma töötajaid käesoleva eeskirja nõuetest, kui jäätmevaldajaks on juriidiline isik.

  (4) Kui ehitus- ja lammutusjäätmeid ei ole võimalik kohapeal taaskasutada või ehitusplatsil puudub võimalus nende liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib ehitus- ja lammutusjäätmed sortimiseks üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

  (5) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.

  (6) Ehitus- ja lammutusjäätmete laadimine ega vedamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ja nende tekke maandamiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid.

  (7) Kui ehitamise käigustekib ehitus- ja lammutusjäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad).

  (8) Ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele tuleb ametiasutuse nõudmisel lisada jäätmeõiend ehitus- ja lammutusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid.

  (9) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, kuhu on lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad). Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada jäätmeõiend jäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid. Jäätmeõiend tuleb esitada ametiasutusele 14 päeva jooksul arvates tööde lõpetamisest.

  (10) Vallavalitsus kehtestab vajadusel täiendavad tingimused ehitus-lammutusjäätmete käitlemise korraldamise reguleerimiseks.

§ 33.   Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad keskkonnaministri määrusega kehtestatud jäätmenimistus loetletud jäätmed.

  (2) Ohtlikud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda liigiti ja paigutada vastavasse kogumismahutisse, välja arvatud saastunud pinnas, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. Vedelad ohtlikud jäätmed peavad olema suletud pakendis ja tähistatud vastava jäätmeliigi nimetusega.

  (3) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega panna neid teiste tahkete jäätmete hulka.

  (4) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete mahutid peavad olema lukustatavad.

  (5) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

  (6) Ohtlikud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

§ 34.   Plastijäätmete käitlemine

  Plastijäätmed on tekkekohas eraldi liigiti kogutavad jäätmed, mis tuleb üle anda jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 35.   Klaasijäätmete käitlemine

  Klaasijäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda ning anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Aknaklaas, autoklaas, klaasnõud jms klaasimaterjalid, mis ei ole pakendiklaas, ei tohi panna pakendiklaasi kogumise mahutisse.

§ 36.   Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed

  Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle jäätmejaama või nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 37.   Puidujäätmete käitlemine

  (1) Puidujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda need üle nõuetekohasesse kogumiskohta.

  (2) Keemiliselt töötlemata puidujäätmeid võib kasutada küttematerjalina.

§ 38.   Tekstiilijäätmete käitlemine

  (1) Tekstiilijäätmed on olmejäätmetest eraldi kogutavad jäätmed.

  (2) Tekstiilijäätmed, mida ei ole võimalik üle anda taaskasutuskeskustele, tuleb anda üle korraldatud jäätmeveo raames või viia nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 39.   Loomsete jäätmete käitlemine

  (1) Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete jäätmete kogumise ja üleandmise vastavale keskkonnakaitseluba omavale isikule.

  (2) Eranditena on lubatud lemmikloomade ja hobuslaste matmine. Hobuslaste matmine peab toimuma kooskõlastatult Põllumajandus- ja Toiduametiga, kes väljastab sellekohase otsuse.

  (3) Lõikes 2 nimetatud erandi rakendamise tingimused on:
  1) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (nt marutaud, koerte katk vm);
  2) lemmikloom maetakse kohta, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne (sh registreeritud lemmikloomade kalmistul);
  3) lemmikloom on maetud selliselt, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs;
  4) matmispaik ei tohi asuda kaitsmata põhjaveega alal, karstialal, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja veekaitsevööndis;
  5) transport matmispaika peab toimuma nii, et on välistatud oht keskkonnale;
  6) detailplaneeringu koostamise kohustega alal tohib lemmiklooma matta vaid oma kinnistule.

§ 40.   Jäätmete käitlemine avalikel üritustel

  (1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja, täites jäätmevaldaja kohustusi.

  (2) Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult.

  (3) Avalikul üritusel:
  1) peab olema piisavas koguses ja mahuga kogumismahuteid, mis võimaldavad korraldada jäätmete liigiti kogumist. Korraldada tuleb vähemalt pakendite, segaolmejäätmete ja juhul kui üritusel toimub toitlustamine, siis ka köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine;
  2) peavad kogumismahutid olema tähistatud vastavalt kogutavale jäätmeliigile;
  3) võib kogumismahutina kasutada kogumiskotte;
  4) peab võimalusel vältima ühekordsete nõude ja topside kasutamist;
  5) rakendatakse sobivaid meetmeid jäätmete kogumise reeglite kohta informatsiooni esitamiseks.

  (4) Avaliku ürituse toimumise koht ja selle ümbrus tuleb heakorrastada 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või avaliku ürituse loas määratud tähtajaks.

§ 41.   Jäätmete käitlemine avalikel puhkealadel ja veekogude ääres

  Avalikel puhkealadel ja veekogude aktiivselt kasutatavatel kaldaaladel vastutab jäätmekäitluse eest maa-ala omanik, täites jäätmevaldaja kohustusi, tagades vajalike kogumismahutite olemasolu ja nende teenindamise ning jäätmetest tulenevate häiringute tekke ja leviku vältimise.

§ 42.   Jäätmete käitlemine kalmistutel

  (1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja.

  (2) Kalmistu haldaja paigutab territooriumile piisava arvu kogumismahuteid, et tagada jäätmete liigiti kogumine ning vältida kogumismahutite ületäitumist.

  (3) Liigiti tuleb koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed ning segaolmejäätmed.

  (4) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud ladustada jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

5. peatükk JÄÄTMETE TAASKASUTAMISE EESMÄRGID JA JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMINE 

§ 43.   Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa

  (1) Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga. Suunata kogutud jäätmed materjalina ringlusesse 2025. aastaks vähemalt 55% ulatuses ja 2030. aastaks vähemalt 60% ulatuses vallas tekkivate olmejäätmete kogumahust. Eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada jäätmete liigiti kogumist ja luua mugavad kogumislahendused. Tuleb tagada sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenuste osas ja korraldada vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalve teostamisega.

  (2) Pakendijäätmete osas on eesmärgiks tagada ringlussevõtt aastaks 2025 vähemalt 65% ja aastaks 2030 vähemalt 70% läbi avalike pakendimahutite võrgustiku vastavuse tagamise jäätmevaldajate vajadustele ning rakendades kohtkogumist. Eesmärgi saavutamiseks peavad tootjavastutuse organisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma koos ametiasutusega elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest.

  (3) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks aastaks 2027 on tagada biolagunevate jäätmete osakaal olmejäätmete koostises alla 13 massiprotsendi ja biolagunevate jäätmete osakaal ladestatavates olmejäätmete kogumassist 20 massiprotsenti. Selleks tuleb edendada tekkekohal kompostimist ja mahutiga kogumist ning on vajalik tõsta jäätmevaldajate teadlikkust liigiti kogumise nõuete osas. Lisaks tuleb teostada järelevalvet biolagunevate jäätmete käitlemistingimuste täitmise üle.

  (4) Tekstiilijäätmete osas on eesmärgiks rakendada nende tekkekohal liigiti kogumist ja soodustada üleandmist jäätmejaama või muudesse nõuetekohasesse kogumiskohtadesse.

  (5) Suurjäätmete, rehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on teostada jäätmete kogumisringe ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.

  (6) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks on vaja tõsta jäätmevaldajate teadlikkust ja suurendada järelevalvetegevusi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemistingimuste täitmise üle.

  (7) Probleemtoodete liigiti kogumise edendamise eesmärgiks on tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas ja parandada koostööd laiendatud tootjavastuse teostajatega.

  (8) Kõikide muude jäätmeliikide liigiti kogumise edendamisel on eesmärgiks tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete liigiti kogumise vajaduse ja võimaluste osas ning nende nõuetekohase käitlemise osas ning teostada järelevalvet jäätmete käitlemistingimuste täitmise üle.

  (9) Jäätmete liigiti kogumise arendamiseks vajaminevaid tegevusi planeerib ja korraldab ametiasutus.

  (10) Valla jäätmehoolduse arendamise detailsemad eesmärgid on esitatud valla jäätmekavas.

6. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 44.   Jäätmekäitluskoht

  (1) Jäätmekäitluskoht (nt kompostimisväljak, jäätmejaam, jäätmepunkt, pinnasetäitekoht jms) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.

  (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -mahutit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 45.   Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sh keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele vastavat keskkonnakaitseluba omavatele isikutele.

  (3) Tegevuse lõppemise või tegevuse käigus tekkinud keskkonnareostuse likvideerib jäätmetekitaja või kinnistu omanik.

  (4) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 46.   Riikliku järelevalve teostamine

  (1) Riiklikku järelevalvet jäätmeseadusest ja käesolevast eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostavad vallavalitsuse poolt volitatud ametnikud.

  (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele eeskirja nõuete täitmise kohta.

§ 47.   Keskkonnasaastatuse likvideerimine

  (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaaste likvideerib jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul.

  (2) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses.

  (3) Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

  (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul ametiasutus asendustäitmise ja sunniraha seaduse alusel.

§ 48.   Vastutus

  (1) Eeskirja nõuete rikkumise eest kohaldatakse karistust jäätmeseaduse § 1207 alusel.

  (2) Jäätmeseaduse § 1207 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on vallavalitsus.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 49.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 50.   Määruse rakendamine

  (1) Enne määruse jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingud ja nende alusel antud korraldatud jäätmeveo tingimused kehtivad vastavate kontsessioonilepingute lõppemiseni.

  (2) Vajadusel kinnitab vallavalitsus eeskirjas nimetatud jäätmevaldajate poolt esitatavate taotluste, kinnituste ja õiendite vormid.

§ 51.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Lisa 1 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json