Saaremaa valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
Vastu võetud 24.04.2025 nr 9
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 34 lg 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Eeskirja reguleerimisala ja mõisted
(1) Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Saaremaa vallas.
(2) Määruses kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseadustiku, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning nende rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava definitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.
(3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademeveesüsteemidega seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele Saaremaa vallas.
(4) Eeskiri ei laiene reovee kohtkäitlusele ja äraveole väljaspool ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga hõlmatud piirkondi, mida reguleerib reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas.
§ 2. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine
(1) Ühisveevärk Saaremaa vallas on ette nähtud olme ja tootmise vajadusteks ning joogi- ja tuletõrjevee saamiseks.
(2) Ühiskanalisatsioon Saaremaa vallas on ette nähtud reovee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Sademevee juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud.
(3) Sademeveekanalisatsioon Saaremaa vallas on ette nähtud sademevee ärajuhtimiseks.
(4) Reovee purgimine ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud.
(5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijal on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett ja sademeveekanalisatsiooni sademevett vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse tarbija ja vee-ettevõtja vahel.
(6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutab Saaremaa Vallavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja.
(7) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademeveesüsteemide toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning Saaremaa valla või tema õiguseellase ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
(8) Ühisveevärgist tarbijatele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.
§ 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise täpsustatud kord
(1) Vee-ettevõtja on kohustatud tagama Saaremaa Vallavolikogu kehtestatud tegevuspiirkondades ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga kaetud alal asuvale tarbijale joogivee ühisveevärgi kaudu kuni liitumispunktini ning vastu võtma reovett alates liitumispunktist.
(2) Kõigil juhtudel, kus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus ning eeskiri annavad vee-ettevõtjale õiguse tarbijale vee andmise või tarbimiskoha reovee ning sademevee kanaliseerimise peatamiseks, piiramiseks või katkestamiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest tarbijale põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine või reovee ning sademevee kanaliseerimine taastatakse pärast peatamise, piiramise või katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude hüvitamist, juhul kui peatamine, piiramine või katkestamine toimus tarbija süül.
(3) Tarbijale vee andmise või reovee ning sademevee kanaliseerimise peatamine võib toimuda pärast tarbija sellekohast kirjalikku teavitamist vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele. Erandjuhtudel, vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses või eeskirjas sätestatule on vee-ettevõtjal õigus tarbijatele vee andmine või reovee ning sademevee kanaliseerimine peatada ette teatamata.
(4) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud otsese kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel.
(5) Vee-ettevõtja ei vastuta tarbijale vee andmise või reovee või sademevee vastuvõtu peatamisest, piiramisest või katkemisest põhjustatud võimalike kahjude eest järgmistel juhtudel:
1) loodusõnnetuse korral;
2) energiavarustuse katkemisel;
3) veevärgi või kanalisatsiooni rajatise avarii korral;
4) vajaduse korral suurendada vee andmist tulekahju kohtadele;
5) tarbija enda tegevuse tõttu;
6) kui ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reoainesisaldus ületab piirväärtust ja selle kohta puudub tarbija eelnev kokkulepe vee-ettevõtjaga;
7) valingvihmadest, pikaajalistest vihmadest ja lumesulamisveest tingitud ühiskanalisatsiooni või sademeveesüsteemide ülekoormuse ja üleujutuste korral;
8) tarbija tarbimiskohal allpool ühiskanalisatsiooni paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade ühiskanalisatsiooni kaudu üleujutuse korral.
(6) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reovee ning sademevee ära juhtimise katkemisel korraldab tarbija veega varustamist või reovee ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt võimalustele lähtudes Saaremaa Vallavalitsuse antud korraldustest.
(7) Juhul, kui reovee vastuvõtu peatamine, piiramine või katkestamine oli põhjustatud valingvihmast, pikaajalisest vihmast või lumesulamisveest tingitud reoveekanalisatsiooni ülekoormusest või üleujutusest, hüvitab vee-ettevõtja tarbijale kanalisatsiooniteenuse kulu juhtumi kestvuse ulatuses.
(8) Isik, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise või seadme vigastamises, kannab vastutust eeskirja § 31 alusel tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest.
§ 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
Ühisveevärgiga ühendatud tuletõrje hüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrandist võib vett võtta kahjutule tõrjumiseks ja vajaduse korral teiste päästetööde tegemiseks. Tuletõrje hüdrandist võib vett võtta muul otstarbel vee-ettevõtja loal. Ühisveevärgiga ühendatud hüdrantide ja veemahutite kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt ebaseaduslikuks.
2. peatükk TEENUSE KASUTAMINE
§ 5. Teenusleping
(1) Ühisveevärgist vee võtmine ning reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub teenuslepingu alusel.
(2) Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul on tarbijaks korteriühistu. Korteriomanik võib olla tarbijaks juhul, kui tema korteriomandi veevärki ja kanalisatsiooni on võimalik ühendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja eeskirja nõuetele vastava individuaalse liitumispunkti kaudu.
(3) Kui mitme tarbimiskoha veega varustamine ühisveevärgist või reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele tarbimiskohale nende omanike kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe tarbijaga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui tarbimiskoha veevärki ja kanalisatsiooni.
§ 6. Teenuslepingu sõlmimine
(1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud eeskirja ja liitumise tingimused. Liitumistasu korral võib kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.
(2) Ajutise veetarbimise korral sõlmitakse tähtajaline teenusleping.
(3) Vee-ettevõtja võib kehtestada teenuse osutamise tüüptingimused, mis on teenuslepingu lahutamatuks osaks.
(4) Tarbija peab vee-ettevõtjat teavitama esimesel võimalusel kontaktandmete muutusest.
§ 7. Teenuslepingu täitmise peatamine, ülesütlemine ja uuesti sõlmimine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus ühepoolselt teenuslepingu täitmine peatada või üles öelda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel.
(2) Tarbijal on õigus teenusleping üles öelda, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada ning teenuse lõpetamine on kooskõlas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Tarbimiskoha omandiõiguse üleminekul on tarbija kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest viisteist (15) tööpäeva ette. Kui uus tarbija jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast tarbimiskoha omandamist esitama taotluse teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ebaseaduslikuks.
(3) Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(4) Tarbijal on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks kinnisasjale vee andmise või reovee ning sademevee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata.
(5) Pärast teenuslepingu lõpetamist on tarbijal õigus teenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui olemasolevaid liitumispunkte on võimalik nõuetekohaselt kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb tarbijalt eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud.
§ 8. Teenuslepingu tingimuste ühepoolne muutmine
Vee-ettevõtjal on õigus teenuslepingu tingimusi ühepoolselt muuta, kui kehtiva teenuslepingu alusel teenuse kasutamise jätkamine ohustab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste toimimist või tarbijatele pakutava teenuse kvaliteeti ja muudetud tingimused ei sea teenuse saajat senisest ebasoodsamatesse tingimustesse. See vee-ettevõtja õigus sätestatakse teenuslepingus. Teenuslepingu tingimuste ühepoolsest muutmisest ja muudetud tingimustest teavitab vee-ettevõtja tarbijat mõistliku aja võrra enne muudetud tingimuste rakendumist.
§ 9. Tähtajaline teenusleping
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutiseks tarbeks (sealhulgas ehituseks, kaubanduseks või kastmiseks) tema antavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel.
(2) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja oma kulul. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja taotleja kulul.
(3) Ajutiste torustike kohta kehtivad tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Liitumispunktideks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustike ühinemiskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp.
(4) Tähtajalise veekasutuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks peab taotleja oma kulul paigaldama ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastava veemõõdusõlme ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.
§ 10. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseaduslik kasutamine ja maksumuse arvutamine
(1) Ebaseaduslik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutus on reguleeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses.
(2) Ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu arvutamise ning maksumuse määramise kord on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
§ 11. Keelatud ühendused
(1) Tarbimiskoha veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki võrgu mistahes rõhu korral. Tarbimiskoha veetorustik peab olema kaitstud sinna kõrgetemperatuurilise vee või auru sattumise eest. Ühendusi, mis ülalnimetatut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks.
(2) Keelatud ühendusteks on ka:
1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse tarbimiskoha veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
2) tarbimiskoha veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
3) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademeveekanalisatsiooni;
4) ühendused, mis võimaldavad sademe- või drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist ühiskanalisatsiooni.
(3) Keelatud ühenduse tuvastamisel koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik sellekohase akti.
(4) Kui tarbija tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või tarbija muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajatist või on tekitatud kahju keskkonnale, siis on tarbija kohustatu kahju hüvitama eeskirja § 31 kohaselt.
3. peatükk VEEGA VARUSTAMINE JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE
§ 12. Liitumispunkti projekteerimise ja ehitamise tehnilised nõuded
Liitumispunkti projekteerimise ja ehitamise täpsed tehnilised nõuded avaldab vee-ettevõtja oma veebilehel.
§ 13. Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase
(1) Ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus on kaks baari (2 bar). Kui tarbimiskohas vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine tarbijal lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja kulul.
(2) Tuletõrje veevõtukohast tulekahju kustutamise või veevõtukoha testimise korral ei pea vee-ettevõtja tagama etteantud miinimum veerõhku.
(3) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reovee- kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kaevu kaane kõrgus maapinnal +0,1 m. Allpool paisutustaset paiknevate reoveeneelude korral peab tarbija korraldama reovee ülepumpamise ja paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse oma seadmetega ja oma kulul.
§ 14. Nõuded tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku ja hoolduse kohta
(1) Vee tagasivoolu vältimiseks tarbimiskoha veevärgist ühisveevärki peab tarbimiskoha veemõõdusõlmele olema paigaldatud tagasilöögiklapp.
(2) Tarbimiskoha kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud tarbimiskoha kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru.
(4) Tarbija on kohustatud:
1) kasutama tarbimiskoha veevärki ja kanalisatsiooni selliselt ja hoidma need sellises korras, et need ei oleks ohuks tarbimiskohal viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuse osutamist teistele tarbijatele;
2) tagama sisendustoru kohal oleva maa-ala selle kontrollimiseks juurdepääsu ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teavitama sellest vee-ettevõtjat;
3) lubama vee-ettevõtjal paigaldada tarbimiskoha veevärgile veearvesteid ning neid kontrollida ja hooldada;
4) lubama vee-ettevõtjal võtta tarbimiskoha võrgust vee- ja reo- ning sademeveeproove ja Terviseametil veeproove;
5) võimaluse korral jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama vee-ettevõtjat nende vigastustest ja kaotsiminekust.
§ 15. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll
(1) Tarbija peab lubama vee-ettevõtja volitatud esindajal kontrollida tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni korrasolekut.
(2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse akt. Akti üks eksemplar antakse tarbijale. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning järelevalvemenetluse algatamiseks aluseks.
4. peatükk VÕETAVA JOOGIVEE MÕÕTMISE NING ÄRAJUHITAVA REO- JA SADEMEVEE ARVESTAMISE KORD
§ 16. Vee mõõtmise üldtingimused
(1) Tarbimiskoha veevärk peab olema varustatud nõuetekohase veemõõdusõlmega.
(2) Tarbimiskoha omanik rajab oma kuludega nõuetekohase veemõõdusõlme, arvestades veemõõdusõlme tüüptingimusi ja vee-ettevõtja antud liitumise tehnilisi tingimusi.
(3) Veemõõdusõlme ruum peab asuma võimalikult tänava jaotusvõrgu lähedal torusisenduse poolt esimese seina taga. Ruum peab võimaluse korral olema ventilatsiooniga ja kuiv. Veearvesti asukoht peab olema valgustatud ning küllaldaselt soojustatud , et vältida veearvesti külmumist. Veearvesti asukoha temperatuur peab olema püsivalt mitte vähem kui + 4ºC. Võimaluse korral tuleb näha ette põrandasse sulgemisvõimalusega trapp. Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike.
(4) Kui veearvesti paigaldamiseks ei ole hoones sobivat ruumi, siis tuleb tarbimiskoha omanikul rajada vee-ettevõtja juhiste järgi veekindel mõõdukaev, mis asub tarbimiskohal võimalikult tarbimiskoha piiri lähedal. Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui:
1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus;
2) tarbimiskoht on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
3) tarbimiskohal paiknevaid torustikke ja nende kulgemist enne veemõõdusõlme ei ole võimalik kontrollida;
4) sisendustoru tarbimiskohal osutub pikemaks kui 50 m.
(5) Vee-ettevõtja paigaldab oma kulul mõistliku aja jooksul pärast teenuslepingu sõlmimist veearvesti tarbija tarbimiskoha veemõõdusõlme, kui tarbija ja vee-ettevõtja ei lepi lepingus kokku teisiti.
(6) Vee-ettevõtja teeb edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja arvesti.
(7) Rajatud veemõõdusõlme paigaldab vee-ettevõtja tasuta veearvesti. Kui veemõõdusõlm ei vasta tingimustele, annab vee-ettevõtja mõistliku tähtaja mõõdusõlme nõuetega vastavusse viimiseks. Vee-ettevõtja ja tarbija võivad kirjalikult kokku leppida ka teiste arvestite paigaldamise.
(8) Tarbija vastutab hoone veevärgi, sh veemõõdusõlme korrasoleku ning sinna paigaldatud plommide eest.
(9) Tarbimiskoha omanik, kes soovib kasutada tarbimiskohal isikliku kaevu vett, mida juhitakse ühiskanalisatsiooni, peab rajama oma kulul veetorule eeskirjas sätestatud tingimustele vastava veemõõdusõlme ning paigaldama veearvesti. Selline veemõõdusõlme plommib vee-ettevõtja. Kõik isikliku kaevu vee mõõtmiseks vee-ettevõtja tehtavad teenustööd, kaasa arvatud veearvesti taatlemine ja selle plommimine, on tarbijale tasulised. Isikliku kaevu veetorustiku ühendamine ühisveevärgist tuleva veetorustikuga ja veemõõdusõlmega on keelatud.
§ 17. Veemõõdusõlme projekteerimise ja ehitamise tüüptingimused
(1) Liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahel ei tohi ühendustorul olla ühtegi hargnemist ega lahtikeeratavat toruühendust. Erandiks võib olla tuletõrjeveevõrk, kuid sellel peab olema eraldi sulgarmatuur (plommimise võimalusega suletud asendis) ning nõutavat vooluhulka võimaldav veearvesti, mis paigaldatakse tarbija kulul lähtudes veearvesti tootja nõuetest. Tuletõrjevee veearvesti plommib vee-ettevõtja.
(2) Tarbimiskohal tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine tarbimiskohale ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.
(3) Veemõõdusõlme rajamisel tuleb arvestada veemõõtja tootja juhiseid ja nõudeid ning veemõõdusõlme tüüptingimusi.
(4) Veemõõdusõlm (ka tuletõrjeveearvesti korral) algab ja lõpeb sulgarmatuuriga.
(5) Pärast veearvestit peab olema paigaldatud tühjenduskraan. Vee-ettevõtjal on õigus kasutada tühjenduskraani veeproovide võtmiseks ja survekontrolliks.
(6) Veearvesti peab olema kinnitatud. Arvestikandur peab olema korrosioonikindlast materjalist. Kandur peab olema tugevasti kinnitatav. Veearvestid DN 50 ja suuremad kinnitatakse reguleeritavale toele. Keelatud on paigaldada veearvesti kandurit liitmikute külge. Kandurid võib paigaldada kas sulgarmatuuri külge või torustiku külge.
§ 18. Tarbija kohustused veearvesti toimimise tagamiseks
(1) Tarbija peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.
(2) Veearvesti riketest, vigastustest, sh plommi vigastusest, veearvesti külmumisest või ülekuumenemisest, peab tarbija esimesel võimalusel vee-ettevõtjale teatama.
(3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud, sh külmunud või ülekuumenenud, või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui tarbija on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud tarbijast, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.
(4) Tarbija võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab taatlemise või väljavahetamise kulud tarbija, vastasel juhul vee-ettevõtja.
§ 19. Veearvestus
(1) Tarbijale antava vee arvestus toimub tarbimiskoha veevärgile paigaldatud veearvesti näidu järgi.
(2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi muul põhjusel nõuetekohaselt ning tarbija ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul, kui tarbija tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks tarbija tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(3) Kui veearvesti erakorralisel taatlemisel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.
(4) Tarbimiskohasisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub tarbija veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, lähtub vee-ettevõtja § 10 nimetatud õigusaktis sätestatust.
§ 20. Veeseadmete plommimine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus tarbimiskoha veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) vee- ja reoveearvestit või liitmiku ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteemi;
2) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgurit ja hüdranti;
3) tarbimiskoha veevärgi sisend- ja kanalisatsiooni väljundtorustikku;
4) ühendusi tuletõrje veevajaduse rahuldamiseks, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.
(2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, milles märgitakse, et tarbija vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale plommi kaotsiminekust või rikkumisest.
(3) Tarbijal on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning tarbimiskoha võrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine ning teiste vee-ettevõtja paigaldatud plommide eemaldamine, lõhkumine ja rikkumine, välja arvatud lõikes 4 nimetatud juhtudel.
(4) Tarbija võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast vee-ettevõtjaga kooskõlastamist;
2) kahjutule tõrjumiseks.
(5) Plommi eemaldamisest lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul on tarbija kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.
(6) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab tarbija, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhtudel.
§ 21. Vee eritarvituste arvestus
(1) Vee, mida võetakse ühisveevärgiga seotud avalikust veevõtukohast kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks või õppusteks, kulu kajastatakse vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele ühisveevärgi teenuse hinnas.
(2) Ühekordset veetarbimist (läbipesuks, katsetusteks, õppusteks jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.
§ 22. Reo- ja sademevee mõõtmine
(1) Reo- ja sademevee mõõtmisel lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatust.
(2) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise aktiga kasutusse vee-ettevõtja.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus oma kulul kontrollida reoveearvesti täpsust.
(4) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses tarbimiskoha reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigus teha tarbimiskohalt ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Tarbijal on õigus jälgida sellise mõõtmise tegemist. Mõõtmisandmed on aluseks tarbimiskoha kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.
§ 23. Reovee ja sademevee arvestus
(1) Reovee kogus, mille tarbija juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui tarbija seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija.
(2) Kui tarbija saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija.
(3) Kui tarbija juhib osa ühisveevärgi veest mujale selliselt, et seda ei juhita tagasi ühiskanalisatsiooni ja ühiskanalisatsiooni juhitud reovett ei mõõdeta reoveearvestiga, võib vee-ettevõtja nõusolekul paigaldada ühiskanalisatsioonist möödajuhitava vee veetorustikule veearvesti, mille vee-ettevõtja arvestab maha lõikes 1 nimetatud kogusest, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks. Kõik täiendava veearvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija.
(4) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras. Kui reoveearvesti on reoveekoguse määramise aluseks, siis arvutatakse reoveearvesti rikke korral ärajuhitud reovee kogus keskmise arvestuse alusel.
(5) Ühekordseid reovee ärajuhtimisi ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetused jms) arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.
(6) Sademevee tasu rakendumisel toimub sademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee ja drenaaživee koguse arvestus järgmise valemi alusel. Teenuse maht leitakse arvestusliku sademevee ja drenaaživee kogusena tarbija territooriumilt kogu kinnisasja territooriumi piires, võttes äravooluteguriks kõvapindadelt (katused, asfalt, betoon ja tihedate vuukidega kivisillutis) 1 ja muudelt pindadelt (muru, kruus, killustik, aed, park, katteta maa, mets jms)
0,15:
Vpinnas = (kkõvapinnad × Skõvapinnad + kmuud × Smuud) × h/12, kus:
5. peatükk ÄRAJUHITAVA REO- JA SADEMEVEE NÕUDED
§ 24. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate piirväärtused
(1) Vee-ettevõtja on kohustatud tarbijalt vastu võtma reovett, mille reoainete sisaldus ei ületa lõikes 2 toodud piirväärtusi, ja reovett, milles sisalduvate reoainete piirväärtused ei ole eeskirjaga kehtestatud, arvestusega, et ühiskanalisatsioonist väljuv heitvesi vastaks veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjustaks ühiskanalisatsiooni toimimist.
(2) Reoainete lubatavad piirväärtused tarbijale reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks on jagatud reostusgruppidesse vastavalt saasteainete sisaldusele ning need on järgmised:
| Reostusnäitaja | Tähis | Ühik | I grupp | II grupp | III grupp | Piirväärtusi ületav reostus |
| Hõljuvaine | HA | mg/l | kuni 300 | 301-720 | 721-1000 | üle 1000 |
| BHT7 | BHT7 | mg/l | kuni 250 | 251-600 | 601-2000 | üle 2000 |
| Üldfosfor | Püld | mg/l | kuni 5 | 5,1-15 | 15,1-25 | üle 25 |
| Üldlämmastik | Nüld | mg/l | kuni 40 | 40,1-100 | 100,1-200 | üle 200 |
| pH | pH | pH-ühik | 6-9 | 6-9 | 6-9 | <6 või >9 |
| Rasvad | mg/l | kuni 30 | 31-100 | 101-200 | üle 200 | |
| Naftasaadused | NAFTA | mg/l | kuni 0,3 | 0,4-1 | 1,1-1,5 | üle 1,5 |
| KHT | KHT | mg/l | kuni 625 | 626-1500 | 1501-5000 | üle 5000 |
| Fenoolid | mg/l | kuni 0,05 | 0,06-0,08 | 0,09-0,12 | üle 0,12 |
(3) Olmereovesi kuulub I reostusgruppi.
(4) Reostusgrupp määratakse kõrgeima saasteaine sisalduse järgi.
(5) Ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud piirväärtused.
(6) Ühiskanalisatsiooni juhitud reovesi ja sademeveekanalisatsiooni juhitud sademevesi peab vastama neile kehtestatud saastenäitajate piirväärtustele igal ajahetkel.
(7) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.
(8) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta mistahes kujul bio-, olme-, ehitus- või tootmisjäätmeid, sademevett, lund ja lokaalsetes puhastites purustatud jäätmeid (sh valamutele paigaldatud biojäätmete purustites purustatud jäätmeid).
(9) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:
1) põlemis- või plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid või ohtlikke gaase;
4) radioaktiivseid aineid;
5) inimesele või keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid;
8) naftasaadusi ja naftasaaduse jääke.
(10) Kui tarbija reovesi ei vasta eeskirjas või teenuslepingus toodud nõuetele, siis on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbijalt selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist eelpuhastis nõutava tasemeni puhastamist.
(11) Reo- või sademevee kanaliseerimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi. Reostuskoormuse kõikumisel on vee-ettevõtjal õigus tarbijalt nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.
(12) Tänavate puhastamisel tuleb rakendada kuivpuhastust, et vältida reostuse kandumist sademevee süsteemi (sh kraavid ja restkaevud) kaudu keskkonda.
(13) Kanaliseeritava sademevee saasteainete sisaldused peavad vastama sademevee suublasse juhtimise kohta kehtestatud saasteainesisalduse piirväärtustele.
(14) Avariijuhtudel, mis põhjustasid reovee või sademevee reoainete kontsentratsiooni tõusu, samuti ohtlike ainete sattumisel ühiskanalisatsiooni, on tarbija kohustatud viivitamata teavitama sellisest juhtumist vee-ettevõtjat.
§ 25. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ja sademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee nõuetele vastavuse hindamine
(1) Reostusgruppide määramiseks võtab vee-ettevõtja tarbija kanalisatsioonist reoveeproovi(d).
(2) Teenindus- ja tootmisotstarbelise reovee ärajuhtimiseks lepivad vee-ettevõtja ja tarbija kokku reostusgrupi määramiseks reoveest proovivõtu kohustuse teenuslepingu lisaga, kus on märgitud proovivõtukoht või -kohad ja proovivõtmise sagedus. Proovivõtmine peab olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus etteteatamata kontrollida tarbimiskohast ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ja sademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee reoainesisaldusi.
(4) Reostusgrupp määratakse üldjuhul kvartali esimesel kuul ja määratud grupp kehtib terve jooksva kvartali ulatuses.
(5) Prooviliigi määratakse vee-ettevõtja. Proovivõtusagedus on üldjuhul üks kord kvartalis, kui vee-ettevõtja ja tarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Vee-ettevõtjal on õigus võtta ühekordseid täiendavaid reoveeproove.
(6) Proove võtab vee-ettevõtja atesteeritud proovivõtja tarbija esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.
(7) Vee-ettevõtja ei pea teatama tarbijale reo- ja sademevee kontrollproovi võtmise aega, kui:
1) vee-ettevõtja tagab, et proovi võtab ja analüüsib erapooletu kolmas isik või proovivõtmise juurde on kutsutud erapooletu esindaja, kes kinnitab oma kohalolekut allkirjaga proovivõtuprotokollis;
2) proovi viivitamatu võtmine on vajalik võimaliku kahju ennetamiseks, vältimiseks või selle tekkepõhjuste väljaselgitamiseks.
(8) Sobiva proovivõtukoha puudumisel tuleb tarbijal see välja ehitada vee-ettevõtja ettekirjutuste kohaselt.
(9) Vee-ettevõtjal on õigus tutvuda tarbija tootmistehnoloogiaga, vee- ja kanalisatsioonisüsteemidega ning lokaalsete puhastitega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud tingimustel. Tarbija on kohustatud vee-ettevõtjale teatama kõigist tema heitveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ainetest, mille kohta on kehtestatud kanalisatsiooni juhtimise keeld.
(10) Kui tarbijal on mitu eraldatud veevarustussüsteemi eraldi veearvestite ja heitvee väljalaskudega, siis määratakse igale väljalasule proovivõtukoht ja reostusgrupid eraldi.
(11) Kui tarbijal on mitu heitvee väljalasku, kuid ühine veevarustussüsteem ühise veemõõtjaga, määratakse reostusgrupp maksimaalse reostusega heitvee väljalasu järgi.
(12) Heitvee reostusgrupp määratakse üksiku, kõrgeima reostusnäitaja järgi.
(13) Vee-ettevõtjal on õigus võtta täiendavaid reoveeproove. Juhul, kui täiendavate proovide ükski saastenäitaja ei ületa § 24 lõikes 2 sätestatud piirväärtusi, kasutatakse nende proovide analüüside tulemusi proovivõtuperioodi aritmeetilise keskmise arvestamisel.
(14) Kui ühiskanalisatsiooni juhitud reovesi on püsivalt nõuetele mittevastav on vee-ettevõtjal õigus võtta tarbijalt piirväärtusi ületava reostuse tasu § 26 lõike 2 alusel ning lõpetada ühiskanalisatsiooni teenuse osutamine sellele tarbijale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 41 kohaselt.
(15) Ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi loetakse ajutiselt või püsivalt nõuetele mittevastavaks vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatule.
(16) Vee-ettevõtjal on õigus lisaks piirväärtusi ületava reostuse tasule nõuda kahjustuste ja ülemäärase saaste likvideerimiseks tehtud kulutuste hüvitamist juhul, kui piirväärtust ületava reovee või sademevee või kontsentreeritud saaste ühiskanalisatsiooni juhtimisega kahjustati ühiskanalisatsiooni rajatisi või saastati ülemääraselt looduskeskkonda.
6. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI TEENUSE EEST TASUMISE KORD NING PIIRVÄÄRTUSI ÜLETAVA REOSTUSE EEST VÕETAVA TASU ARVUTAMISE KORD
§ 26. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumise kord
(1) Vee-ettevõtja võib tarbijalt võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasusid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud korras.
(2) Veevarustuse ja reo- ja sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste tasud kehtestatakse vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele. Tarbija tasub veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest vee-ettevõtjale vee-ettevõtja kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule.
(3) Arvestusperiood on üks kalendrikuu.
(4) Kasutatud vee ja ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.
(5) Kui tarbija kasutab lisaks vee-ettevõtja paigaldatud kaugloetavale veearvestile veel alamarvesteid või isiklikust kaevust võetava vee mõõtmiseks arvesteid, siis on ta kohustatud paigaldama vee-ettevõtja kaugloetava süsteemiga ühilduva kaugloetava arvesti. Kuni lisaarvesti taatlustähtaja saabumiseni võib olemasolevatel süsteemidel kasutada mehaanilisi arvesteid. Mehaanilise lisaarvesti näidu teatab tarbija vee-ettevõtjale hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 3. kuupäevaks. Reoveearvesti näidu teatab tarbija vee-ettevõtjale hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 3. kuupäevaks.
(6) Vee-ettevõtja esitab tarbijale igakuiselt arve kasutatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest.
(7) Tarbija on kohustatud teenuste eest vee-ettevõtjale tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Arve loetakse kätte saaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud tarbija posti- või e-posti aadressile või e-arvena panka ja postitamisest on möödunud viis päeva. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole arvel näidatud, on tarbija kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud. Nimetatud tähtaegade ületamise korral tasub tarbija vee-ettevõtjale viivist.
(8) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,03% füüsilisel isikul ja 0,15% juriidilisel isikul tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui tarbija ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.
(9) Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev.
(10) Pretensioon arve õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 tööpäeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse tarbijat kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse tarbijale või arvestatakse tarbija soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.
(11) Vee-ettevõtja võib teenuslepingu täitmise peatada, kui tarbijal on kasutatud teenuste eest vee-ettevõtjale tasumata vähemalt ühe kuu arve. Teenuslepingu täitmise peatamisest teavitab vee-ettevõtja tarbijat eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(12) Kui füüsilisest isikust tarbija on jätnud vee-ettevõtjale ettenähtud tasu tasumata, võib vee-ettevõtja peatada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise 30 päeva möödumisel teate kättesaamisest alates. Enne teenuslepingu täitmise peatamist saadetakse tarbijale tarbimiskoha aadressile või lepingus nimetatud aadressile asjakohane teade kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
§ 27. Piirväärtusi ületava reovee eest võetava tasu arvestamise kord
Vee-ettevõtja võib kehtestada piirväärtusi ületava reostuse tasu, millega tagatakse ühiskanalisatsioonist väljuva heitvee vastavus veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni rajatiste tõrgeteta toimimine. Piirväärtusi ületava reostuse tasu rakendatakse § 24 lõikes 2 sätestatud reostusnäitaja sisalduse piirväärtuse ületamisel järgmiselt:
1) piirväärtusi ületava reostuse eest võetava tasu määr vastab kuni kahekordsele III grupi tasule;
2) piirväärtusi ületava reostuse tasu rakendatakse alates piirväärtuse ületamise tuvastamise kalendrikuu esimesest kuupäevast kuni järgmise proovivõtu kuu esimese kuupäevani.
7. peatükk TEENUSE OSUTAMISE PEATAMINE NING TEENUSE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS
§ 28. Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise peatamine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus teenuse osutamine peatada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel.
(2) Vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse tarbija kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist.
(3) Vee-ettevõtja ei vastuta tarbija tarbimiskohale vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest tarbijale või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.
(4) Kui joogivett ei jätku joogi- ja toiduvalmistamise vajaduse rahuldamiseks, on Saaremaa Vallavalitsusel õigus piirata joogivee tootmiseks kasutatava vee kasutamist muul otstarbel seni, kuni veevaru on taastunud vajaliku tasemeni.
§ 29. Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral
(1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab tarbijate veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja, vastavalt võimalustele lähtudes Saaremaa Vallavalitsuse antud korraldustest.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada tarbijale vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub plaaniliste remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 12 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 12 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse tarbijate esmasteks vajadusteks.
(3) Vee-ettevõtja on kohustatud sisestama oma koduleheküljel olevasse operatiivinformatsiooni andmebaasi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt 5 kalendripäeva enne tööde algust ja avariiliste remonttööde ajal vahetult pärast seda, kui vee-ettevõtja on avariiteate registreerinud. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse mõjutatud tarbijaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 5 kalendripäeva enne tööde algust.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasest teavitamise kohustusest kinni ei peeta, vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde tõttu tarbijale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul tarbijatelt reo- või sademevee vastuvõtmise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.
8. peatükk VASTUTUS JA JÄRELEVALVE
§ 30. Järelevalve
Riikliku järelevalvet pädevus eeskirjas sätestatud nõuete täitmise üle on sätestatud ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni seaduses. Saaremaa vallas täidab ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse järelevalve ülesandeid Saaremaa valla ametiasutus Saaremaa Vallavalitsus.
§ 31. Vastutus eeskirja rikkumise eest
(1) Järelevalve tegijal on õigus eeskirja rikkumiste avastamisel teha rikkujale ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks asendustäitmise ja sunniraha seaduse alusel.
(2) Rikkumiste mittekõrvaldamisel määratud tähtajaks on vee-ettevõtjal õigus tõkestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutamine ja järelevalve tegijal õigus rakendada sunniraha ning vajaduse korral asendustäitmist rajatise nõuetele vastavusse viimiseks. Sunniraha rakendamisel on piirmääraks ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud sunniraha ülemmäär.
(3) Vastutus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ebaseadusliku liitumise ja selle ebaseadusliku kasutamise, eest on sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses.
9. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 32. Määruste kehtetuks tunnistamine
Määrusega tunnistatakse kehtetuks:
1) Kuressaare Linnavolikogu 28. septembri 2006. a määrus nr 26 „Kuressaare linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri”;
2) Kihelkonna Vallavolikogu 26. veebruari 2009. a määrus nr 2 „Kihelkonna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;
3) Leisi Vallavolikogu 15. detsembri 2008. a määrus nr 20 „Leisi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;
4) Mustjala Vallavolikogu 27. veebruari 2009. a määrus nr 4 „ Mustjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kehtestamine“;
5) Pihtla Vallavolikogu 26. märtsi 2009. a määrus nr 4 „Pihtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;
6) Pöide Vallavolikogu 26. märtsi 2009. a määrus nr 5 „ Pöide valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;
7) Salme Vallavolikogu 16. veebruari 2009. a määrus nr 2 „Salme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;
8) Valjala Vallavolikogu 26. märtsi 2009. a määrus nr 4 „Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“.
Jaanus Tamkivi
volikogu esimees
Facebook
X.com