KOV määruste valdkondlik liigitus: Keskkond ja heakord → Jäätmekäitlus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tallinna jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 08.09.2011 nr 28
jõustumine 01.10.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 p-de 36⁵ ja 36⁶ alusel.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED 

1. jagu Üldsätted 

§ 1.   Jäätmehoolduseeskirja eesmärk

  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Tallinnas jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete kogust ning soodustada nende taaskasutamist.

  (2) Eeskirjaga määratakse kindlaks jäätmeseaduse § 71 lõikes 2 sätestatud jäätmehoolduse korraldamise nõuded; jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord ning järelevalve jäätmekäitluse üle Tallinna haldusterritooriumil.

  (3) Eeskirja on kohustatud järgima kõik juriidilised ja füüsilised isikud, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. Eeskirja kohaldatakse kooskõlas Tallinna linna heakorra eeskirjaga (edaspidi heakorra eeskiri) ja teiste õigusaktidega.
[RT IV, 10.06.2014, 16 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Jäätmehooldust Tallinnas korraldavad Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Transpordiamet (edaspidi transpordiamet), Tallinna Kommunaalamet (edaspidi kommunaalamet), Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (edaspidi munitsipaalpolitsei amet) ja linnaosade valitsused oma pädevuse kohaselt.

  (5) Teavet Tallinna haldusterritooriumil asuvate jäätmejaamade, kogumispunktide, pakendipunktide, korraldatud jäätmeveo ja jäätmekäitlejate ning lähimate nõuetekohaste käitluskohtade kohta saab Tallinna abitelefonilt 1345, Tallinna Keskkonnaametist, Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee ning jäätmekäitluskampaania Prügihunt veebilehelt www.tallinn.ee/prygihunt.

§ 2.   Tallinna Keskkonnaameti, munitsipaalpolitsei ameti, transpordiameti, kommunaalameti ja linnaosade valitsuste pädevus jäätmehoolduse korraldamisel

  (1) Tallinna Keskkonnaamet:
  1) korraldab jäätmehooldust ja selle arendamist;
  2) kontrollib jäätmete liigiti kogumist ja jäätmekäitlustoiminguid Tallinna haldusterritooriumil;
  3) nõustab jäätmevaldajaid ja jäätmevedajaid;
  4) kooskõlastab ehitusjäätmete käitlemise enne ehitamise alustamist, kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m³;
  5) kooskõlastab ehitise lammutamiseks vajaliku projekti;
  6) korraldab riigihangete seaduses sätestatud korras hanked jäätmevedajate ja jäätmekäitluskohtade leidmiseks ja sõlmib hankelepingu;
  7) informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga;
  8) teostab järelevalvet eeskirja täitmise üle;
  9) kooskõlastab enne pakendipunkti asukoha määramist teemaale asukoha teemaa valitsejaga;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (2) Munitsipaalpolitsei amet teostab eeskirja täitmise üle järelevalvet vastavalt oma põhimäärusele ja menetleb väärtegusid.

  (3) Transpordiamet kooskõlastab jäätmemahuti ajutise paigutamise tänavale (nt ehitus- ja remonttööde tegemisel, suurjäätmete kogumisel vms toimingul) ning annab jäätmevaldajale kooskõlastuse jäätmemahuti paigutamiseks linnamaale.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (4) Kommunaalamet korraldab ühissõidukipeatusesse vajalikul hulgal jäätmemahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse tühjendamise ja nende ümbruse korrasoleku.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (5) Linnaosa valitsus korraldab linnaosas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:
  1) nõustab linnaosa elanikke jäätmealastes küsimustes;
  2) teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveoga seotud küsimustes;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  3) levitab jäätmealast teavet;
  4) kontrollib jäätmete liigiti kogumist ja jäätmekäitlustoiminguid, sh turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses;
  5) menetleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlusi;
  6) teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajate üle;
  7) korraldab linna haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ja üleandmist jäätmevedajale või jäätmekäitlejale;
  8) korraldab üldkasutatavasse parki, haljasalale ja randa vajalikul hulgal jäätmemahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse tühjendamise ja nende ümbruse korrasoleku;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  9) esitab Tallinna Keskkonnaametile ettepanekud linnaosa haldusterritooriumile paigutatava tagatisrahata pakendi jäätmete pakendipunkti asukoha, kogumismahutite miinimumarvu ja -mahu ning tühjendamissageduse kohta;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  10) kooskõlastab probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  11) annab jäätmevaldajale kooskõlastuse jäätmemahuti paigutamiseks linnamaale.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

§ 3.   Mõisted

  (1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
  1) aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed;
  2) hankija on Tallinna Keskkonnaamet või linnavolikogu volitatud juriidiline isik, kes vastab jäätmeseaduse nõuetele;
  3) jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmatöötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
  4) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas Keskkonnaametis (edaspidi Keskkonnaamet);
  5) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
  6) jäätmevedaja on teenuste kontsessiooni või teenuste riigihanke korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele oma nimel või Tallinna linna eest Tallinna linnaga sõlmitud hankelepingu alusel korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja jäätmeveopiirkonnas;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  7) jäätmeveopiirkond (edaspidi piirkond) on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed kokku kogutakse;
  8) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud jäätmemahuti või mahutid, kuhu eraisikud saavad viia liigiti kogutud ohtlikke ja/või elektroonikajäätmeid. Liigiti kogutud jäätmete vastuvõtmist kogumispunktis korraldab kogumispunkti töötaja;
  9) pakendipunkt on pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite või pakendijäätmete mahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Tallinna haldusterritooriumil viibivatele isikutele. Pakendipunktis on vähemalt kolm eri liiki jäätmete kogumiseks mõeldud mahutit;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  10) prügi (segaolmejäätmed) on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
  11) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid, jõulukuused jms, mis on paigutatud mahuti kõrvale äravedamise eesmärgil. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid, suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  12) jäätmeveoleping on jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud kas jäätmevaldaja ja jäätmevedaja või jäätmevaldaja ja Tallinna linna vahel;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  13) jäätmekäitlusleping on jäätmete käitlemise leping, mis on sõlmitud kas jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel ning mis reguleerib jäätmete käitlemist piirkonnas, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, või selliste jäätmete käitlemist, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (2) Lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

2. jagu Jäätmekäitluse üldnõuded 

§ 4.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

  (2) Jäätmeid tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 "Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused" järgi vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) pakendid (15 01);
  3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga (*) tähistatud jäätmed);
  4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  5) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);
  7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38) ja plastid (20 01 39);
  8) suurjäätmed (20 03 07);
  9) metallid (20 01 40).

  (3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele.

  (4) Toitlustusettevõtetes tuleb lisaks lõikes 2 nimetatud jäätmeliikidele tekkekohas eraldi koguda toiduõli- ja rasva (20 01 25) eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt. Nõudmisel on toitlustusettevõte kohustatud Tallinna Keskkonnaametile esitama sellekohase aruandluse.

  (5) Jäätmeid vedav jäätmevedaja või -käitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

  (6) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb läheduse põhimõtet järgides viia Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse.

  (7) Kodumajapidamises tekkinud suurjäätmeid on elanikel võimalus üle anda jäätmejaamades, mis asuvad jäätmevaldajast maksimaalselt 15 km kaugusel.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (8) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse.

  (9) Jäätmete käitlemine, sh jäätmete põletamine, selleks mitteettenähtud kohas on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.

  (10) Jäätmekäitleja tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele, taaskasutamisele või kahjutustamisele.

§ 4¹.   Jäätmekava koostamine

  (1) Tallinna Keskkonnaameti nõudmisel on Tallinna haldusterritooriumil tegutsevad isikud (sh haiglad), asutused ja tootjate ühendused kohustatud koostama ja esitama jäätmehoolduse arendamist käsitleva jäätmekava, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.

  (2) Jäätmekava peab sisaldama:
  1) andmeid kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta ning hinnangut jäätmevoogude muutumisele tulevikus;
  2) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide kirjeldust ning ülevaadet suurematest kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatistest;
  3) ülevaadet vanaõli, ohtlike jäätmete ja muude selliste jäätmevoogude käitlemisest, mille kohta on Euroopa Liidus kehtestatud eraldi regulatsioon;
  4) hinnangut uute jäätmekogumissüsteemide rajamise, olemasolevate jäätmerajatiste sulgemise, uute jäätmerajatiste infrastruktuuri ja sellega seotud investeeringute vajaduse hinnangut;
  5) uute jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse korral andmeid tulevaste kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatiste asukoha ning nende võimsuse kohta;
  6) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või -poliitika ülevaadet nende jäätmete puhul, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid;
  7) jäätmekäitlusega seotud organisatsiooniliste aspektide ülevaadet, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldust;
  8) üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teadvustamis- ja teavitamiskampaaniate kasutamise ülevaadet;
  9) andmeid minevikus saastunud jäätmekõrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;
  10) jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

§ 5.   Jäätmevaldaja kohustused

  (1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik.

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale;
  2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
  3) piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud ja korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmevedajaga või -käitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama tema tekitatud või tema valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid kehtivate nõuete kohaselt;
  4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud Keskkonnaametis jäätmete vedamiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeseaduse kohaselt jäätmeluba või kompleksluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
  5) omama või üürima piisavas koguses eeskirja nõuete kohaseid ühismahuteid või segaolmejäätmete ja liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid (sh jäätmekotte). Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes või kõrvuti asetsevatel kinnistutel tekkivate jäätmete kogumiseks, olenemata kinnistute sihtotstarbest. Ühismahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühismahuti kasutamine tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  6) paigutama jäätmemahuti tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud ühismahuti;
  7) hoidma mahuti terve ja puhtana. Mahuti korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveolepinguga ei nähta ette teisiti;
  8) tagama jäätmemahuti kättesaadavuse tühjenduspäeval, sh lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (3) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult. Linnamaale jäätmemahuti paigutamine on lubatud üksnes linnaosa valitsuse loal ja tingimustel.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (4) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sh korteriühistu, kinnisvarahaldusega tegelev ettevõte) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

3. jagu Jäätmete sortimine ja kogumine 

§ 6.   Jäätmete kogumise üldnõuded

  (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

  (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, anda üle jäätmevedajale või -käitlejale.

  (3) Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid ja erandkorras segaolmejäätmeid pakendatult, kui mahuti on ületäitunud. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist. Suurjäätmeid võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui need veetakse ära seitsme kalendripäeva jooksul.

  (4) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

  (5) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna:
  1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja nõuete kohaselt;
  2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  3) vedelaid jäätmeid;
  4) ohtlikke jäätmeid;
  5) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;
  6) suurjäätmeid;
  7) probleemtooteid, sh romusõidukeid ja nende osi, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromusid ja nende osi, patareisid ja akusid;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  8) käimlajäätmeid;
  9) kogumiskaevude setteid;
  10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
  11) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  12) ehitusjäätmeid.

  (6) Segaolmejäätmete mahutisse tuleb jäätmed, sh kergesti riknevad, haisvad ja lendlevad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited), panna pakitult.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (7) Paberi-, papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumine peab olema Tallinna haldusterritooriumil korraldatud hiljemalt 1. jaanuariks 2015, kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

§ 7.   Paberi ja kartongi ning biolagunevate jäätmete kogumine

  (1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti. Lähtuvalt korterite arvust peavad kinnistul olema järgmised mahutid:
  1) paberi- ja kartongi mahuti, kui kinnistul on vähemalt viis korterit;
  2) biolagunevate jäätmete mahuti, kui kinnistul on vähemalt kümme korterit, välja arvatud korraldatud jäätmeveo vanalinna piirkonnas.

  (2) Üksikelamutes ja vähem kui viie korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia need jäätmejaama või anda üle jäätmevedajale või -käitlejale.

  (3) [Kehtetu - RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (4) Vähem kui 10 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul ja korraldatud jäätmeveo vanalinna piirkonnas ei pea olema biolagunevate jäätmete mahutit juhul, kui kinnistul on segaolmejäätmete mahuti ja seda tühjendatakse vähemalt üks kord nädalas. Üksikelamu kinnistul ei pea olema biolagunevate jäätmete mahutit juhul, kui biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kogutakse liigiti ning kompostitakse eeskirja § 14 kohaselt samal kinnistul.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (5) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb mahutisse paigutada paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatuna. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

  (6) Kinnistul, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega, tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti. Lähtuvalt tekkivate jäätmete kogusest peavad kinnistul olema järgmised mahutid:
  1) paberi- ja kartongimahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 20 kg;
  2) biolagunevate jäätmete mahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 20 kg või kui kinnistul tegutseb vähemalt 25 istekohaga toitlustusettevõte, sh restoran või muu samalaadne toiduteenust pakkuv ettevõte, või lasteaed, kool või haigla, milles on vähemalt 112 kohta.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (7) Ühismahuti tühjendamise sagedus ja mahuti suurus sõltub seda kasutavate korterite arvust ja kinnistutel nädalas tekkivast jäätmekogusest.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

§ 8.   Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine

  (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või uue toote ostmise korral turustaja müügikohta. Tootja on kohustatud tagama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete tasuta kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise. Enne probleemtoote suhtes kohalduvate tootja kohustuste tekkimist turule lastud probleemtoodetest tekkinud jäätmete (endisaegsed jäätmed) jäätmehoolduse tagamise ning selle finantseerimise kohustused lasuvad tootjatel, kes vastavate probleemtoodete jäätmeteks muutmise ajal turul tegutsevad, proportsionaalselt nende osaga seda tüüpi probleemtoodete turul.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (2) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.

  (3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

  (4) Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral turustaja müügikohta või rehviettevõtjale. Jäätmejaamas võetakse vanarehve vastu üksnes füüsilistelt isikutelt. Rehvi tootja jäätmeseaduse § 23 lõike 1⁵ mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tema esindaja määratud kogumiskohta või jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsiga vanametalli kogumiskohta.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (6) Lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

  (7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon linnaosa valitsusega.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tühjendama oma vahenditega tema hallatava avaliku kogumispunkti, tagades puhtuse ja tehnilise korrashoiu, vältima konteineri ületäitumist ning ületäitumisel koristama konteineri ümbruse.

  (9) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud probleemtoote kasutajale tegema turustajate kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada (asukohad ja kontaktandmed). Teave tagastamiskohtadest peab olema piisavalt suurel (vähemalt 210 × 297 mm) lehel hästi loetavas kirjas kõigile müügikoha külastajatele nähtaval kohal.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (10) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud korraldama üksi või koostöös teiste tootjatega vähemalt kord aastas teabekampaaniaid, sealhulgas üleriigilisi teabekampaaniaid, meediakanalite, üleriigilise levikuga ajalehtede, ajakirjade või muude üldsusele kättesaadavate võimaluste kaudu, et teavitada probleemtoote kasutajaid sellest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest. Tallinna haldusterritooriumil läbi viidav või tallinlastele suunatud teabekampaania korraldamine tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

§ 9.   Ohtlike jäätmete kogumine

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Ohtlikke jäätmeid võib koguda ja vedada isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeloa ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (3) Ohtlike jäätmete kogumise mahuti peab olema suletav ja valvatav.

  (4) Ohtlikud jäätmed, v.a olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras.

  (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

  (7) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid ning teravad ja torkivad jäätmed) tuleb viia kogumispunkti või jäätmejaama. Avalikud kogumispunktid on avalikes kohtades või bensiinitanklate juures paiknevad erimahutid või ohtlike jäätmete kogumisringide peatuskohad. Avalikes kogumispunktides ja jäätmejaamades võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Ravimeid võib üle anda ka turustaja müügikohta.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (8) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja peab oma ohtlikud jäätmed üle andma isikule, kellel on Keskkonnaameti väljastatud jäätmeluba ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks ning ohtlike jäätmete käitluslitsents.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

  (10) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

4. jagu Pakendite ja pakendijäätmete kogumine 

§ 10.   Pakendite ja pakendijäätmete kogumise nõuded

  (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti), viia pakendipunkti või jäätmejaama, anda üle pakendiettevõtjale või taaskasutusorganisatsioonile.

  (2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

  (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid.

  (4) Tagatisrahata pakendijäätmete pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarvu ja -mahu igas pakendipunktis ning nende minimaalse tühjendamissageduse määrab Tallinna Keskkonnaamet linnaosa valitsuse ettepanekul. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Mahutina tuleb kasutada kuni 5 m³ maapinnal asuvat mahutit või süvakogumismahutit. Pakendipunktis kogutakse eraldi mahutitesse vähemalt kolm pakendimaterjali liiki: paber- ja kartongpakend, klaaspakend ja segapakend. Mahutite eristamiseks kasutatakse värvusi: roheline - klaaspakend, sinine - paber- ja kartongpakend ning kollane - segapakend. Kasutajale nähtav mahutipind peab olema nõutavat värvi vähemalt 80% ulatuses.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

  (5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m².

  (6) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m², võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha naabruses, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult linnaosa valitsuse kirjalikul nõusolekul.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (7) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt suurte tähtedega eesti ja vene keeles kirjutatud, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

  (8) Pakendimahutitel on lubatud eksponeerida üksnes selle valdajaga ja jäätmete liigiti kogumisega seotud reklaami, v.a juhul, kui Tallinna Keskkonnaamet on andnud selleks loa.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (9) Pakendikotiteenuse kasutamisel tuleb klaas- ja segapakend eraldi koguda. Pakendikotiteenus, sh pakendikott, peab olema jäätmevaldajale tasuta.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

§ 11.   Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni kohustused

  (1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis.

  (2) Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

  (3) Kui müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnaosa valitsuse nõusolekul ja tingimustel.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (4) Pakendiettevõtja võib lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (5) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud sõlmima Tallinna Keskkonnaametiga kirjaliku kokkuleppe, milles määratakse eeskirja nõudeid arvestades kindlaks pakendipunktide asukohad ja mahutite paigutus Tallinna haldusterritooriumil, mahutite miinimumarv ja -maht igas pakendipunktis, tüüp, välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja korrashoid.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (6) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama vähemalt pakendiseaduse § 17¹ nõuetele vastava pakendipunktide tiheduse. Tallinna Keskkonnaamet võib kokkuleppel taaskasutusorganisatsiooniga suurendada või vähendada pakendipunktide tihedust pakendiseaduses sätestatud miinimumist. Pakendipunktide tihedust on lubatud vähendada üksnes tingimusel, et see asendatakse tekkekohal kogumisega. Tekkekohal kogumisena ei käsitleta pakendikotiteenust, mida pakutakse üksik- või paariselamuga kinnistutel.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (7) Pakendijäätmeid võib koguda tekkekohas. Sel juhul võib Tallinna Keskkonnaameti nõusolekul vähendada avalikkusele suunatud pakendipunktide tihedust ning mahutite arvu ja mahtu. Tekkekohas on lubatud kõik pakendimaterjali liigid koguda ühte mahutisse, kuid taaskasutusorganisatsioon peab tagama pakendite järelsortimise ja taaskasutusse suunamise.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (8) Pakendite ja pakendijäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

  (9) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

  (10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad mahutid puhtad ja terved, vältima nende ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus maha kukkunud pakendijäätmed. Kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maa omaniku ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti, vastutab koristamise eest kuni 3 m raadiuses pakendipunktist taaskasutusorganisatsioon. Pakendipunkt või -mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (11) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms.

§ 11¹.   Kogumisvõrgustik ja aruandlus

  (1) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada iga aasta 31. jaanuariks Tallinna Keskkonnaametile Tallinna haldusterritooriumil kavandatava pakendipunktide kogumisvõrgustiku kava, mis vastab pakendiseaduse § 17¹ lõike 1 nõuetele.

  (2) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus korraldada avalikkusele suunatud kogumispunktides kogutavate pakendite ja pakendijäätmete käitlemise teenuse ostmiseks avatud konkurss. Konkursi tingimused tuleb esitada enne selle väljakuulutamist Tallinna Keskkonnaametile teadmiseks ning avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja konkursi korraldaja veebilehel.

  (3) Kui taaskasutusorganisatsioon ei täida talle pakendiseaduse §-ga 17¹ pandud kohustust, on Tallinna Keskkonnaametil õigus täita kohustus taaskasutusorganisatsiooni kulul.

  (4) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada üks kord aastas, 15. jaanuariks, Tallinna Keskkonnaametile andmed avalikkusele suunatud kogumisvõrgustiku kaudu Tallinna haldusterritooriumilt kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
  1) korduskasutuspakendi mass;
  2) ringlusse võetud pakendi mass;
  3) energia tootmiseks kasutatud pakendi mass;
  4) käitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile üle antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa.

  (5) Kui taaskasutusorganisatsioon on kokkuleppel Tallinna Keskkonnaametiga korraldanud pakendite ja pakendijäätmete kogumise tekkekohal, peab ta tekkekohal kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta esitama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

5. jagu Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine 

§ 12.   Jäätmeveo nõuded

  (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

  (2) Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid. Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, aga vähemalt üks kord nädalas. Segaolmejäätmete ja biolagunevate jäätmete süvakogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Kinnistul, kus on kuni 12 korterit, võib Tallinna Keskkonnaameti nõusolekul segaolmejäätmete mahuti tühjendamise sagedus olla üks kord kahe nädala jooksul, kui jäätmemahuti suurus vastab tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele. Üksikelamu puhul tuleb kuni 150-liitrine ja maksimaalselt 10 kg kaaluv segaolmejäätmete kott lasta ära viia ning kuni 370-liitrine segaolmejäätmete mahuti tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Mahuti võib olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasutuses.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (3) Biolagunevate jäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul 10-19 korteriga elamus ja vähemalt üks kord nädalas 20 ja enama korteriga elamus.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (4) Pakendimahutit või paberi ja kartongi mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.

  (5) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama taaskasutamiseks hankija poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse. Juhul kui hankija ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba.

  (6) Elurajoonides, sh Tallinna vanalinnas, ei ole lubatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid ja pakendijäätmeid vedada öörahu ajal. Tallinna vanalinna jäätmeveopiirkonnas on lubatud jäätmevedu ajavahemikus 7.00-12.00. Muul ajal on jäätmevedu lubatud üksnes Tallinna Keskkonnaameti loal.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (7) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele, tuleb kohe ära vedada.

  (8) Tallinna haldusterritooriumil jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad peavad pidama Tallinna haldusterritooriumilt vastu võetud jäätmekoguste üle arvet ning esitama nõudmisel Tallinna Keskkonnaametile sellekohase aruande. Arvestust tuleb pidada jäätmete üleandjate kaupa.

  (9) Jäätmevedaja peab pidama arvestust piirkonnast kogutud ja jäätmekäitluskohta kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle antud jäätmekoguste kohta ning esitama nõudmisel Tallinna Keskkonnaametile sellekohase aruande.

§ 13.   Jäätmete kõrvaldamise nõuded

  (1) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases käitluskohas.

  (2) Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse võib Tallinnast viia kõrvaldamiseks igat liiki prügilakõlblikke tavajäätmeid ja asbestijäätmeid. Kopli tavajäätmete käitluskohas võib pärast töötlemist kõrvaldada ehitus- ja lammutustöödel tekkinud püsijäätmeid, asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale ning saastumata pinnast. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle õigusaktidega kehtestatud piirnormide.

  (3) Jäätmekäitluskohta käitav ettevõtja on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima rajatistel tolmu ja haisu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

  (4) Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat on keelatud.

6. jagu Biolagunevate jäätmete kompostimine 

§ 14.   Biolagunevate jäätmete kompostimise nõuded

  (1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks nõuetekohasele kompostimisväljakule või Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse või muusse sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida kohapeal eeskirja nõuete järgi.

  (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

  (3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

  (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.

  (5) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

  (6) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

  (7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

  (8) Linna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ei ole lubatud prügilasse ladestada. Need tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja kompostida nõuetele vastaval kompostimisväljakul või muus jäätmekäitluskohas, millel on sellekohane jäätmeluba.

7. jagu Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 

§ 15.   Jäätmemahuti tehnilised nõuded

  (1) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhtuse ja korrashoiu, seda vajaduse korral pesema või tellima pesuteenuse.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (2) Olmejäätmete mahutina võib kasutada:
  1) üksikelamus kuni 150-liitrist jäätmekotti (täidetult maksimaalselt 10 kg);
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  2) põhiliselt plastist 140-, 240-, 370-, 600-, 660-, 770- või 800-liitrist kaane ja käepidemetega jäätmemahutit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  3) 2,5 või 4,5 m³ suurust kaanega jäätmemahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  4) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
  5) presskonteinerit.

  (3) Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid:
  1) hall - segaolmejäätmed;
  2) pruun - biolagunevad jäätmed;
  3) [kehtetu - RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  4) punane - ohtlikud jäätmed.

  (4) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

  (5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

  (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus, sh süvakogumismahutitel.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (7) [Kehtetu - RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

§ 16.   Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele

  (1) Kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis jääb veoki lähimast võimalikust peatumiskohast kuni 10 m kaugusele. Pikema vahemaa korral tasub jäätmevaldaja jäätmemahuti teisaldamise teenustasu. Jäätmemahuti teisaldustee peab olema piisava kandevõimega, et tagada ratastel jäätmemahuti teisaldamine veokini.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (2) Suurem kui 800-liitrine jäätmemahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde jäätmemahuti tühjendusküljelt.

  (3) Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast. Süvakogumismahuti tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs vähemalt 3 m kauguselt. Jäätmeveoki peatumiskoha ja süvakogumismahuti vahelisel alal ei tohi olla liiklusvahendeid või muid takistusi.

  (4) Väljas paiknev jäätmekott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest.

  (5) Mahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada mahuti tühjendamise ajaks sissepääs.

  (6) Juurdesõidutee mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. See peab võimaldama mahutit hõlpsalt käsitsi teisaldada. Juurdesõidutee peab olema vähemalt 3,5 m lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m, v.a vanalinna piirkonnas, kus vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 2,9 m. Teisaldus- ja juurdesõidutee peab olema puhastatud lumest ja jääst ning tee kalle ei tohi ületada 10%.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (6¹) Mahutit on keldri- või soklikorrusele lubatud paigutada ainult Tallinna Keskkonnaameti loal.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (7) Mahuti paiknemiskoha ning teisaldus- ja juurdesõidutee korrashoiu eest kinnistul või krundil vastutab jäätmevaldaja. Kui mahuti paikneb linnaosa valitsuse loal linnamaal, lepitakse mahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu kohustuse ulatus kokku loa andmisel. Kinnistu või krundi piirini juurdesõiduteena kasutatava tee korrashoiul lähtutakse heakorra eeskirjast.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (8) Mahuti peab paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (8¹) Mahuti peab hoone välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast olema vähemalt 2 m kaugusel, v.a vanalinna piirkonnas, juhul kui tuleohutusnõuetele vastavus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (9) Enam kui 100 liitri jäätmete ladustamist mahutis või muul viisil loetakse põlevmaterjalist jäätmete ladustamiseks ja nende ladustamise koha valikul ehitise välisseinast või krundi välispiirist tuleb lähtuda siseministri 2. septembri 2010 määrusest nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded".

§ 17.   Jäätmeveoki tehnilised nõuded

  (1) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.

  (2) Vanalinnas jäätmete, v.a ehitusjäätmete, vedamiseks kasutatava jäätmeveoki registrimass ei tohi ületada 12 tonni.

  (3) Jäätmeveok peab vastama vähemalt EURO III nõuetele, kui hankedokumentides ei nähta ette kõrgemat nõuet.

  (4) [Kehtetu - RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

§ 18.   Jäätmekäitluskoha tehnilised nõuded

  (1) Jäätmete käitlemiseks tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat.

  (2) Jäätmekäitluskoha tehnilisi nõudeid täpsustatakse hankedokumentides.

8. jagu Jäätmekäitlus Aegna saarel 

§ 19.   Jäätmekäitlus Aegna saarel

  (1) Aegna saar (edaspidi saar) hajaasustusalana ei kuulu korraldatud jäätmeveo piirkonda. Olmejäätmete käitlust saarel korraldab jäätmejaama operaator.

  (2) Saarel asuvad jäätmevaldajad ja muud saarel viibivad isikud on kohustatud täitma eeskirja nõudeid. Jäätmevaldaja vastutab tema kinnistul tekkivate jäätmete nõuetekohase kogumise ja käitlemise korraldamise eest.

  (3) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkivaid jäätmeid koguma liigiti eeskirja § 4 lõike 2 ja § 6 lõike 4 kohaselt. Liigiti kogutud jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, ja segaolmejäätmed peab jäätmevaldaja viima jäätmejaama või tagama nende jäätmete üleandmise jäätmejaama operaatorile vastavalt jäätmejaama operaatori ja jäätmevaldaja vahel sõlmitud jäätmekäitluslepingu tingimustele või korraldama nende jäätmete käitlemise eeskirja nõuete kohaselt. Jäätmevaldaja, kes ei korralda oma jäätmete käitlemist ise, on kohustatud sõlmima jäätmekäitluslepingu jäätmejaama operaatoriga.

  (4) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul viibivaid isikuid teavitama saarel kehtivatest jäätmekäitlus- ja heakorranõuetest ning tagama oma kinnistul vajalike mahutite ja kogumiskohtade olemasolu.

  (5) Saarel tekkivad jäätmed tuleb liigiti koguda mahutitesse. Mahutite korrashoiu ja tühjendamise eest vastutab jäätmevaldaja.

  (6) Biolagunevad jäätmed tuleb kohapeal kompostida eeskirja nõuete kohaselt.

  (7) Küttekoldes või lahtisel tuleasemel tohib põletada üksnes immutamata puitu ja kiletamata paberit ja kartongi.

  (8) [Kehtetu - RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

9. jagu Jäätmekäitlus Tallinna kalmistutel 

§ 20.   Jäätmekäitluse korraldaja

  Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja. Kalmistu haldaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikus kasutuses olevad jäätmemahutid (edaspidi avalikult kasutatavad mahutid).
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

§ 21.   Jäätmete liigiti kogumine

  Kalmistul tuleb avalikult kasutatavatesse mahutitesse eraldi koguda biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning prügi. Kalmistul tekkivaid suurjäätmeid (nt istepingid, hauarandid) on kalmistu külastajatel lubatud paigutada mahutite kõrvale. Kalmistul teenust osutavatel ettevõtetel on keelatud paigutada jäätmeid ja prügi avalikult kasutatavatesse mahutitesse või nende kõrvale, sh suurjäätmeid. Teenust osutavatel ettevõtetel on kohustus jäätmed ja prügi ära vedada ja anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 22.   Nõuded mahutitele

  (1) Avalikult kasutatavatel mahutitel peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetavalt suurte tähtedega eesti ja vene keeles kirjutatud, missugust liiki jäätmeid sinna tohib paigutada ja kalmistu haldaja või mahutit teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

  (2) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse mahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

1. jagu Korraldatud jäätmeveo üldnõuded 

§ 23.   Korraldatud jäätmeveo ulatus

  (1) Tallinna haldusterritoorium, v.a Aegna saar, kuulub tiheasustusalana tervikuna piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik. Piirkondades, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, on jäätmevaldaja kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmed, paber ja kartong, biolagunevad jäätmed ja ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmed. Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.

§ 24.   Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

  (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:
  1) prügi (segaolmejäätmed) - 20 03 01;
  2) paber ja kartong - 20 01 01;
  3) biolagunevad jäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse) - 20 01 08 ja 20 02 01 (edaspidi biolagunevad jäätmed) sh jaekaubanduses, toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  4) suurjäätmed - 20 03 07;

  (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
  1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
  2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 4¹ alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

§ 25.   Jäätmeveo piirkonnad

  Tallinna haldusterritoorium on jaotatud kolmeteistkümneks jäätmeveopiirkonnaks, mis on kantud Tallinna halduskaardile vastavalt eeskirja lisale 1. Piirkondade piiride kirjeldused on esitatud eeskirja lisas 2.

§ 26.   Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või -kohtade valik

  (1) Hankija korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks jäätmeseaduse ja riigihangete seaduse alusel teenuste kontsessiooni ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis korraldab hankija jäätmevedaja leidmiseks riigihangete seaduse alusel riigihanke ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Hankija avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas ning saada jäätmevaldajatelt hankelepingus kokku lepitud tasu. Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada Tallinna linna eest jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas ning saada Tallinna linnalt hankelepingus kokku lepitud tasu. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (3) Jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks (jäätmeseaduse § 66 lõige 1) võib hankija korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.

  (4) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke hankedokumendid esitatakse enne hanke väljakuulutamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile, kes vajaduse korral teeb kahe nädala jooksul ettepanekuid hankedokumentide täiendamiseks.

  (5) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke hankedokumentides peavad sisalduma jäätmeseaduse § 67 lõikes 3 sätestatud andmed.

  (6) Korraldatud jäätmeveo teenuse hanke ja jäätmekäitluskoha või -kohtade hanke läbiviimiseks moodustatakse hankija otsusega komisjon, kuhu kuuluvad vähemalt kaks Tallinna Keskkonnaameti esindajat, üks Tallinna Linnavolikogu keskkonnakomisjoni liige ning üks esindaja piirkonna järgsest linnaosa valitsusest.

2. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine 

§ 27.   Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

  (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

  (2) Asjaolu, kas Tallinna Keskkonnaamet on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.

§ 28.   Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

  (1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud jäätmeveolepingut või kui nad ei ole kokku leppinud teisiti, lähtutakse jäätmemahutite arvu ja tühjendamissageduse määramisel eeskirja lisast 3.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (2) Juhul kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmeveoleping, peab jäätmevedaja tagama lepingu sõlmimise. Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat.

  (3) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

  (4) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi Tallinna linna suhtes.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

§ 29.   Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

  (1) Jäätmevaldaja võib taotleda teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Jäätmevaldaja esitab korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks vormikohase taotluse (eeskirja lisa 4) kinnistu asukohajärgsele linnaosa valitsusele.

  (2) Taotluses märgitakse:
  1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);
  2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest (suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib vabastada 1. novembrist kuni 30. aprillini);
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  3) andmed jäätmevaldaja kohta.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, kinnistu asukohajärgsele linnaosa valitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

  (4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnaosa valitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Linnaosa valitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

§ 30.   Taotluse menetlemine

  (1) Linnaosa valitsus kontrollib taotluse vastavust eeskirja § 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab linnaosa valitsus taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib linnaosa vanem jätta taotluse läbi vaatamata.

  (2) Eeskirja § 29 lõikes 1 nimetatud taotluse menetlustähtaeg alates avalduse laekumisest linnaosa valitsusse on kolmkümmend päeva. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlustähtaega pikendada kahekümne kalendripäeva võrra

  (3) Taotluse vaatab läbi linnaosa vanema korraldusega moodustatud komisjon (edaspidi komisjon), mille koosseisu kuulub vähemalt kaks linnaosa valitsuse esindajat ja üks Tallinna Keskkonnaameti esindaja. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. Komisjon teeb linnaosa vanemale ettepaneku taotlus rahuldada või rahuldamata jätta ja esitab ettepaneku tähtaja kohta, millal jäätmevaldaja on erandkorras vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

  (4) Komisjon kontrollib eelnevalt kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist.

  (5) Jäätmevaldaja erandkorras vabastamise korraldatud jäätmeveoga liitumisest (edaspidi vabastamine) otsustab linnaosa vanem korraldusega, kus näidatakse vabastamise põhjus ja kestus. Korralduses viidatakse eeskirja § 29 lõigetes 3 ja 4 esitatud kohustustele.

  (6) Linnaosa valitsus teeb jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise või tema taotluse rahuldamata jätmise korralduse teatavaks Tallinna Keskkonnaametile ja taotlejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates korralduse andmisest.

  (7) Vabastatud jäätmevaldajat ei loeta väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi olevaks.

§ 31.   Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõppemine

  (1) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, kui
  1) linnaosa vanema korralduses märgitud tähtaeg on möödunud;
  2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks eeskirja § 29 lõikes 3 nimetatud kirjalikku kinnitust.

  (2) Enne kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, on vabastatud jäätmevaldajal õigus linnaosa valitsusele esitada uus taotlus. Taotluse menetlemisel juhindutakse eeskirja §-dest 29 ja 30.

§ 32.   Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõpetamine enne tähtaega

  Linnaosa vanemal on õigus korraldusega lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
  1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
  2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse linnaosa valitsusele;
  3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine 

§ 33.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumine

  (1) Jäätmevaldajad sorteerivad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete hulgast välja liigiti kogutavad jäätmed ja koguvad need vastavalt eeskirja §-de 6 ja 7 nõuetele.

  (2) Eeskirja § 24 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud olmejäätmeid kogutakse liigiti eraldi jäätmemahutitesse eeskirja nõuete kohaselt. Eeskirja § 24 lõikes 1 nimetatud jäätmed tuleb veoks jäätmekäitluskohta üle anda konkreetses piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale.

  (3) Hankedokumentides sätestatakse miinimum- või erinõuded konkreetses piirkonnas kasutatavate jäätmemahutite suuruse ja jäätmekäitluseks vajaliku parima tehnika, sh jäätmeveokite kohta.

  (4) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile oma kinnistul või krundil, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 50% mahuti tühjendamise teenustasust. Kirjaliku jäätmeveolepingu puudumisel arvestatakse tühisõidu eest tasu 50% 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjendamise teenustasust. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.

  (5) Kui biolagunevate jäätmete mahutis või paberi- ja kartongimahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu või jätta mahuti tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 50% selle jäätmeliigi mahuti tühjendamise teenustasust. Käesolevas lõikes nimetatud tasu tühisõidu eest on jäätmevedajal õigus rakendada üksnes siis, kui ta jätab mahuti tühjendamata ning on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tingimuse. Jäätmevedaja on kohustatud tõendama jäätmemahutisse kogutud jäätmete mittevastavust mahuti otstarbele.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (6) Kui jäätmevaldaja on tellinud suurjäätmete veo ja ei ole paigutanud suurjäätmeid mahuti kõrvale äravedamiseks või ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu suurjäätmetele, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 50% suurjäätmete 1m³ teenustasust.

  (7) Lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud jäätmemahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo kolme päeva jooksul alates takistuse esinemisest. Juhul kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval, on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama asjaoludest, mis põhjustasid jäätmemahuti tühjendamata jätmise, algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Juhul kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tasu tühisõidu eest.

  (8) Kui jäätmevedaja ei pääse jäätmemahutit tühjendama põhjusel, et linnale kuuluva juurdepääsutee seisukord ei vasta heakorra eeskirjale või tee või tänav on ajutiselt suletud, peab jäätmevedaja teavitama sellest linnaosa valitsust või Tallinna linna abitelefonil 1345. Sellise takistuse esinemisel ei ole jäätmevedajal ega Tallinna linnal õigust rakendada jäätmevaldajale tasu tühisõidu eest või muid lisatasusid. Jäätmevedu peab toimuma esimesel võimalusel pärast takistuse äralangemist ja kokkuleppel jäätmevaldajaga.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (9) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4 kuni 7 esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi Tallinna linna suhtes.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

§ 34.   Jäätmemahuti tühjendamine

  (1) Jäätmemahuti tühjendamise sagedus on kindlaks määratud eeskirja § 12 lõigetes 2 ja 3 ning eeskirja lisas 3. Suurjäätmete äraveo nõuded on sätestatud eeskirja § 6 lõikes 3.

  (2) Kui eeskirja § 12 lõigetes 2 ja 3 ning lisas 3 kindlaksmääratud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb suurendada mahuti tühjendamise sagedust või tellida mahuti tühjendamine kohe, et vältida ümbruskonna reostamise ohtu.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid ei ole lubatud vedada eeskirja § 12 lõikes 6 sätestatud ajal. Jäätmevedaja peab võimaldama kinnistult, millel on ärihoone, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu tööpäevadel. Kokkuleppel jäätmevaldajaga võib vedu toimuda nädalavahetusel.

  (4) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma mahuti ümbruse puhtana ning tellima mahuti tühjendamise sagedusega, et oleks välditud mahuti ületäitumine ja selle ümbruse reostumine. Juhul kui mahuti ületäitumine ja selle ümbruse reostumine on põhjustatud jäätmevedaja tegevusest või tegevusetusest (nt ärajäänud graafikujärgsest veost), kohustub jäätmevedaja järgmise tühjendamise käigus koristama mahuti ümbruse sinna maha kukkunud jäätmetest.

  (5) Jäätmevedaja on kohustatud tühjendama mahuti ja ära vedama mahuti ümbrusesse paigutatud suurjäätmed hiljemalt kolme ööpäeva jooksul alates jäätmevaldaja esitatud tellimusest. Jäätmevaldaja peab tellima suurjäätmete äraveo eeskirja § 6 lõikes 3 kindlaks määratud tähtaja jooksul.

  (6) Jäätmevedaja on kohustatud mahuti tühjendamisel vältima jäätmete mahakukkumist ja koristama mahuti tühjendamise ajal maha kukkunud jäätmed.

  (7) Üksikelamu mahuti tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata või asetada jäätmeveo päeval väljapoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et jäätmemahuti ei takista liiklust ega jalakäijaid.

  (8) Jäätmevedaja on kohustatud tühjendama mahuti, millele on tagatud ligipääs, vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatule.

  (9) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi Tallinna linna suhtes.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

4. jagu Jäätmeveo teenustasu 

§ 35.   Jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.

  (2) Korraldatud jäätmeveo toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine, jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (3) [Kehtetu-RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (4) Jäätmevedaja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud (nt kütuse hinna muutus), mis mõjutavad märkimisväärselt jäätmete veo- ja/või käitluskulusid.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (5) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse Tallinna Keskkonnaametile. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Tallinna Keskkonnaametil on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui vedaja selgitused ei ole piisavad või ta ei esita lisadokumente nõutud tähtajaks, lõpetatakse taotluse menetlus Tallinna Keskkonnaameti juhataja käskkirjaga.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (6) Tallinna Keskkonnaamet küsib Tallinna Ettevõtlusametilt seisukohta teenustasude muutmise taotlusele, kellel on aega seisukoha andmiseks kümme kalendripäeva alates taotluse ja selle lisade kättesaamisest. Vedaja esitatud jäätmeveo teenustasu muutmise taotluse menetlemise tähtaeg alates viimase nõuetekohase dokumendi esitamisest on maksimaalselt kuuskümmend kalendripäeva. Teenustasude muutmise taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine vormistatakse Tallinna Keskkonnaameti juhataja käskkirjaga.

  (7) Kehtestatud muudetud teenustasu rakendub mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui Tallinna Keskkonnaamet on avalikustanud uue teenustasu ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

§ 35¹.   Jäätmevaldaja poolt Tallinna linnale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

  Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, määratakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu Tallinna Linnavalitsuse kehtestatud korras. Jäätmeveo teenustasu peab sellisel juhul katma lisaks käesoleva eeskirja § 35 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kuludele jäätmevaldajate registri pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise kulud. Muudetud teenustasu rakendub käesoleva eeskirja § 35 lõikes 7 kindlaks määratud korras.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

§ 35².   Tallinna linna poolt teenuse osutajale makstava teenustasu suuruse muutmise kord

  Jäätmevedaja ja jäätmekäitleja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud (nt kütuse hinna muutus), mis mõjutavad märkimisväärselt jäätmete veo- ja käitluskulusid ning teenustasude muutmise lubatavus on sätestatud hankedokumentides. Sellisel juhul kohalduvad teenustasu muutmise taotlusele eeskirja § 35 punktid 5 ja 6.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

§ 36.   Lisateenused

  (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (3) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi Tallinna linna suhtes.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

5. jagu Jäätmeveo õiguse äravõtmine 

§ 37.   Jäätmeveo hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine

  (1) Tallinna Keskkonnaametil on õigus öelda hankeleping enne tähtaja lõppu üles ja sellega jäätmevedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
  1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud Tallinna Keskkonnaameti juhataja käskkiri, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  2) jäätmevedaja ei ole alustanud piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
  3) jäätmevedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antavate või müüdavate jäätmemahutite tasuta laialipaigutamist hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust;
  4) jäätmevedaja on korduvalt jätnud jäätmemahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole vabandatav;
  5) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või linna ja jäätmevedaja vahelist hankelepingut.

  (2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab Tallinna Keskkonnaamet sellest jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama viivitamatult alates sellekohase nõude saamisest.

3. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 38.   Ehitusjäätmed

  (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine).
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (2) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m³, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (3) Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed:
  1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi;
  2) pinnasetööde mahtude bilanss;
  3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
  3¹) ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja asukohad;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]
  4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

  (3¹) Ehitise kasutusloa taotlemisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see Tallinna Keskkonnaametis. Jäätmeõiend tuleb lisada kasutusloa taotlemise dokumentide juurde.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (4) Ehitise lammutamiseks vajalik projekt peab olema kooskõlastatud Tallinna Keskkonnaametiga. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see Tallinna Keskkonnaametis.

  (4¹) Jäätmeõiendi vormi kinnitab Tallinna Keskkonnaamet.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (5) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis.

  (6) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.

  (7) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 39.   Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

  (1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik.

  (2) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

  (3) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks jäätmekäitluslepinguga.

  (4) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
  1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
  2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;
  3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
  4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
  5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;
  6) kooskõlastama transpordiametiga jäätmemahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel;
  7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
  8) teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest.

§ 40.   Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
  1) puit;
  2) kiletamata paber ja kartong;
  3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
  4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
  5) raudbetoon- ja betoondetailid;
  6) tõrva mittesisaldav asfalt;
  7) kile.

  (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

  (3) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või lõike 7 kohaselt. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

  (4) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

  (5) Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sh territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või heakorraplaani alusel, mis on kooskõlastatud linnaosa valitsusega ja Tallinna Keskkonnaametiga. Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult Tallinna Keskkonnaametiga.

  (6) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevise kasutamiseks väljaspool kinnisasja tuleb Keskkonnaametile esitatavale taotlusele lisada väljavõte Tallinna Keskkonnaametiga kooskõlastatud projektist või olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud ning kasutamise asukohajärgse linnaosa valitsuse ja Tallinna Keskkonnaametiga kooskõlastatud heakorraplaanist. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

  (7) Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduskasutada. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. Käesolevas lõikes nimetatud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale isikule või jäätmeseaduse § 74 lõike 1 punkti 1 alusel registreeritud isikule, kui isik teostab jäätmete taaskasutamist vastavalt keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrusele nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded".

  (8) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning seda kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaselt.

§ 41.   Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruse nr 103 "Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord" alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
  2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud töödeldud materjalid jne;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
  4) saastunud pinnas.

  (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle õigusaktidega kehtestatud piirnormide.

  (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.

  (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

  (5) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrust nr 22 "Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded" ja tööandjal peab olema Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni luba.

  (6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

  (7) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud sellekohane jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

  (8) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omav ettevõtja vastava projekti ning Tallinna Keskkonnaameti kooskõlastuse alusel.

  (9) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

  (10) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

4. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 42.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

  (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.

  (2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

§ 43.   Olmejäätmete käitlemise nõuded

  (1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on tervishoiuasutuses tekkinud sellised jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sh koristusjäätmed.

  (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigutab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

  (3) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajaduse korral pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse.

§ 44.   Bioloogilised jäätmed

  (1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused.

  (2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Bioloogilised jäätmed". Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt "Bioloogilised jäätmed". Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

  (3) Pakitud jäätmed viiakse tekkekohast iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 45.   Teravad ja torkivad jäätmed

  (1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

  (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

  (3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt "Teravad ja torkivad jäätmed".

  (4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

  (5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 46.   Nakkusohtlikud jäätmed

  (1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

  (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

  (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

  (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

  (5) Eriolukorras, nt epideemiapiirkondades, tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusi.

§ 47.   Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed

  (1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed.

  (2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.

§ 48.   Radioaktiivsed jäätmed

  (1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).

  (2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering "Radioaktiivsed jäätmed". Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.

  (3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.

  (4) Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügilasse. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni.

  (5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

§ 49.   Ravimijäätmed

  (1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.

  (2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse plastkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga "Ravimijäätmed".

  (3) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse markeeringuga "Tsütostaatravimijäätmed".

  (4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

§ 50.   Elavhõbedajäätmed

  (1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.

  (2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

  (3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

  (4) Pakend tähistatakse markeeringuga "Elavhõbedajäätmed". Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.

  (5) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 51.   Kemikaalide jäätmed

  (1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

  (2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud, purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

  (3) Pakendile tuleb lisada markeering "Kemikaalide jäätmed" ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

  (4) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

  (5) Kemikaalide jäätmed tuleb anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

  (6) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.

§ 52.   Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale

  (1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
  1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
  2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid;
  3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
  4) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk;
  5) kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema seinaga ühel tasapinnal;
  6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurireþiimi (jahe või külm);
  7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
  8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmeðahti;
  9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

  (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse esitatud nõuetele.

5. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 53.   Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

  (5) Tallinna Keskkonnaametil on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Tallinna haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

  (6) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 54.   Järelevalve teostajad

  Järelevalvet käesolevast eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostavad Tallinna Keskkonnaamet, munitsipaalpolitsei amet ja linnaosade valitsused käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

§ 55.   Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

  Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120-126¹¹ ja pakendiseaduse § 29-31 alusel.

§ 56.   Väärtegude menetlejad

  Paragrahvis 55 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikud.

7. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 57.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 58.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. oktoobril 2011.

Lisa 1 Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart

Lisa 2 Korraldatud jäätmeveo piirkondade kirjeldused

Lisa 3  Olmejäätmete mahutite miinimumarv ja minimaalse tühjendamissageduse tabel
[RT IV, 15.03.2013, 2 - jõust. 18.03.2013]

Lisa 4 Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotluse vorm