HaridusKool

Teksti suurus:

Kastre valla koolidesse õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord ning väljaarvamise kord

Väljaandja:Kastre Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.08.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 10.08.2018, 2

Kastre valla koolidesse õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord ning väljaarvamise kord

Vastu võetud 19.06.2018 nr 43

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 2, § 22 lõike 1 punkti 37, § 35 lõike 2 haridus – ja teadusministri 19. augusti 2010. a. määruse nr 43 “Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord” § 2 lg 1, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 ja § 28 alusel

§ 1.  Üldsätted

 (1) Kastre valla koolidesse õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord ning väljaarvamise kord (edaspidi kord) reguleerib Kastre valla hallatavate põhikooli ja keskkooli (edaspidi kool või koolid) õpilase vastuvõtu ja sealt väljaarvamise üldisi aluseid.

 (2) Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra kooli kodulehel.

 (3) Kooli vastuvõtu tingimusi ja korda ei tohi muuta teadmiste ja oskuste hindamise korra ja vastuvõtu tingimuste osas 1. märtsist järgmise õppeaasta alguseni, välja arvatud juhul, kui muutmine on vajalik vastuvõtu tingimuste ja korra seadusega või selle alusel antud määrusega kooskõlla viimiseks.

 (4) Lapsevanemal või lapse seaduslikul esindajal (edaspidi lapsevanem) on õigus saada koolist informatsiooni vabade kohtade olemasolust.

§ 2.  Õpilase kooli vastuvõtmine

 (1) Koolide 1. klassidesse võetakse vastu lapsed, kes on koolikohustuslikud st nad on enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit saanud 7-aastaseks;

 (2) Lapsevanema taotlusel peab Kastre Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus) tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis koolikohustuslikust east nooremale lapsele, kui nõustamismeeskond, on hinnanud lapse koolivalmidust, sealhulgas sotsiaalset küpsust ja soovitanud kooli õppima asumist ning lapsevanem on kooli lapse õppima asumise soovist teavitanud enne käimasoleva aasta 1. maid. Kui lapsevanem teavitab vallavalitsust õppima asumise soovist pärast käimasoleva aasta 1. maid, võib elukohajärgne kool võtta selle lapse õpilaseks vastu vaba õppekoha olemasolul koolis.

 (3) Elukohajärgsesse kooli vastuvõtu taotlus esitatakse e-keskkonnas ARNO või elukohajärgses koolis.

 (4) Üldjuhul määratakse lapse elukohajärgseks kooliks lapse kodule kõige lähemal asuv kool. Pärast elukohajärgse kooli teada saamist on lapsevanemal võimalik esitada koolile e-keskkonnas ARNO vastuvõtutaotlus. Taotlused esimesse klassi astumiseks tuleb esitada 30. maiks.

 (5) Vabade kohtade olemasolul on õigus võtta kooli õppima lapsi väljastpoolt Kastre valda.

 (6) Lisaks e-keskkonnas ARNO või paberkandjal esitatavale vastuvõtutaotlusele esitab isik (edaspidi sisseastuja) või piiratud teovõimega sisseastuja puhul lapsevanem koolile hiljemalt 30. august alljärgnevad dokumendid:
 1) sisseastuja isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte;
 2) kui taotluse esitab lapsevanem, siis lapsevanema isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte;
 3) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilase tervisekaardist selle olemasolul;
 4) õpilase foto 3x4 cm;
 5) esimesse klassi sisseastumisel esitab lapsevanem lasteasutusest väljastatud koolivalmiduskaardi;
 6) gümnaasiumiastmele vastuvõtmisel sisseastuja põhihariduse omandamist tõendav dokument või dokumendi ametlikult kinnitatud ärakiri;
 7) ühest koolist teise üleminekul § 4 lõikes 6 nimetatud dokumendid.

 (7) Gümnaasiumi astmesse vastuvõtmise kriteeriumid:
 1) Gümnaasiumi astmesse võib vastuvõtmist taotleda iga põhiharidust omav isik;
 2) 10. klassi vastuvõtt toimub põhikooli lõputunnistuse, kirjaliku testi tulemuste ja vestluse alusel;
 3) testi toimumise ja vestluste ajad teatatakse kooli kodulehel hiljemalt 1. märtsiks;
 4) gümnaasiumi astmesse ei võeta õppima mitterahuldava käitumis- ja aastahindega õpilasi;
 5) õpilase põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne on vähemalt 3,5.

 (8) Õpilase kooli vastuvõtmise otsustab kooli direktor arvestades käesolevas korras sätestatut. Kooli vastuvõtt vormistatakse käskkirjaga.

 (9) Sisseastuja, kes on eelnevad õpingud läbinud välisriigis, lisab taotlusele §4 lõike 6 nimetatud dokumentide asemel välisriigi õppeasutuses omandatud haridust või läbitud õpet tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja. Välisriigis omandatud hariduse või läbitud õpingute taseme hindamisel lähtutakse 1997. aastal UNESCO Üldkonverentsil heaks kiidetud Rahvusvahelisest ühtsest hariduse liigitusest (International Standard Classification of Education – ISCED).

 (10) Õpilane, kes välisriigis viibimise tõttu, sealhulgas lapsevanemaga välislähetuses kaasas viibides või muul kooli poolt mõjuvaks loetud põhjusel ei saa täita gümnaasiumi vastuvõtu tingimusi kooli vastuvõtu tingimustes ja korras ettenähtud ajal või viisil, võib kokkuleppel kooliga täita vastuvõtutingimused üldisest korrast erineval ajal või viisil. Tingimuste täitmise aja ja viisi lepivad kokku kool ja õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul lapsevanem hiljemalt 30. juuniks.

§ 3.  Õpilase üleminek ühest koolist teise

 (1) Õpilase ühest koolist teise üleminekuks loetakse õpilase ühe kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist ning teise kooli samale haridustasemele vastuvõtmist. Õpilane jätkab uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud.

 (2) Klassi, kus õpilane õpinguid jätkab, määrab õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust, järgmistel juhtudel:
 1) välisriigi õppeasutusest tulnud isiku puhul, kui ta ei ole varem Eestis õppinud;
 2) isiku puhul, kellel puudub läbitud õpinguid tõendav dokument;
 3) isiku puhul, kes on eelnevalt õppinud lihtsustatud õppes ja soovib õpinguid jätkata põhikooli riikliku õppekava järgi;
 4) isiku puhul, kes eelnevalt õppis koolis, kus rakendati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nominaalsest õppeajast erinevat nominaalset õppeaega;
 5) kutseõppeasutuse pooleli jätnud isiku puhul, kes soovib jätkata keskhariduse omandamist gümnaasiumis.

 (3) Euroopa koolist tulnud õpilase puhul arvestatakse Euroopa koolide põhikirja konventsioonis sätestatut. Õpilane asub õppima selles klassis, mis vastab Euroopa kooli klassile, kus ta õpingud katkestas.

§ 4.  Õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamine

 (1) Õpilane arvatakse põhikoolist välja:
 1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse läbi e-keskonna ARNO või vajadusel paberkandjal kooli direktorile;
 2) kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja talle ei rakendata välisriigis õppimise ajal käesoleva paragrahvi lõiget 3;
 3) kui koolis ei viida õpinguid läbi klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama;
 4) kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
 5) kui õpilane põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
 6) kui õpilane on täitnud põhikooli lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus;
 7) õpilase surma korral.

 (2) Õpilane arvatakse gümnaasiumi astmest välja:
 1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse;
 2) kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja talle ei rakendata välisriigis õppimise ajal käesoleva paragrahvi lõiget 4;
 3) kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;
 4) kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja mitterahuldavad;
 5) kui õpilane on täitnud gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus;
 6) õpilase surma korral.

 (3) Põhiharidust omandavat õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui talle rakendatakse välisriigis õppimise ajal vanema taotlusel koduõpet.

 (4) Gümnaasiumi haridust omandavat õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui ta jätkab välisriigis õppimise ajal õppimist eksternina.

 (5) Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.

 (6) Enne kooli lõpetamist õpilase koolist väljaarvamisel väljastab kool õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemale vastava taotluse alusel:
 1) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;
 2) väljavõtte õpilase tervisekaardist selle olemasolul;
 3) direktori allkirja ja kooli pitsatiga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu jooksva õppeaasta kohta, kui õpilane arvatakse koolist välja pärast õppeperioodi lõppu;
 4) kooli direktori allkirja ja kooli pitsatiga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu ning hinnetelehe jooksva õppeperioodi või kursuse hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeperioodi kestel.

 (7) Õpilase koolist väljaarvamisel seoses kooli lõpetamisega väljastab kool õpilasele lõputunnistuse ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel väljavõtte õpilase tervisekaardist.

§ 5.  Õpilaste üle arvestuse pidamine kooli vastuvõtmisel ja koolist väljaarvamisel

 (1) Kooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS).

 (2) Koolikohustusliku õpilase kooli nimekirjast väljaarvamisel märgitakse ta EHIS-es koolist lahkunuks põhjusega «Teise kooli üleminek (ootel)». Kui viie tööpäeva jooksul alates EHIS-es õpilase koolist väljaarvamisest ei ole EHIS-es tehtud märget õpilase õppima asumise kohta, teavitatakse sellest EHISe kaudu õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Valla- või linnavalitsus rakendab abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks ja vajadusel koolikohustuse täitmise tagamiseks.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata õpilase teise riiki elama ja õppima asumisel. Sellisel juhul arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema vastava kirjaliku taotluse või välisriigi õppeasutuse, kuhu õpilane õppima asus, kirjaliku teatise alusel ning EHIS-esse tehakse märge «lahkus välismaale».

§ 6.  Rakendussätted

 (1) Määrust rakendatakse alates 01.09.2018.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Mati Möller
volikogu esimees