Linna ja valla valitsemineSümboolika ja tunnustamine

Teksti suurus:

“Vigalasse elama” toetusprogramm

Väljaandja:Vigala Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.09.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.05.2020
Avaldamismärge:RT IV, 10.09.2014, 10

“Vigalasse elama” toetusprogramm

Vastu võetud 28.08.2014 nr 10

Käesolev määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 punkt 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   “Vigalasse elama” toetusprogrammi eesmärk ja sihtpiirkond

  (1) “Vigalasse elama” toetusprogrammi eesmärgiks on soodustada aktiivsete ja lastega või ka lasteta noorte perede Vigala valda elama asumist või elamist, tagades head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele Vigala vallas.

  (2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse majapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede, elektriliitumiste ning autonoomsete elektrisüsteemide rajamise või renoveerimisega seotud tegevusi.

§ 2.   Mõisted

  (1) Toetus – Vigala valla (edaspidi vald) poolne rahaline panus investeeringutoetuseks (põhivara soetamiseks), mis on –50% projekti abikõlblikest kuludest.

  (2) Majapidamine – elamuna kasutatav hoone koos sinna juurde kuuluvate abihoonetega. Elamuna kasutatava hoone kasutusotstarve peab olema avalike registrite kohaselt elamu või peab sellele olema väljastatud ehitusluba elamu ehitamiseks.

  (3) Alaline elukoht – elukoht, kus isik veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast. Kodust eemal õppivate gümnaasiumi-, kutsekooli- ja üliõpilaste puhul loetakse alaliseks elukohaks nende leibkonna aadress.

  (4) Leibkond – ühises eluruumis elavad inimesed, kes jagavad toidu- ja raharessursse.

  (5) Joogivesi – olmeotstarveteks mõeldud vesi, mille kvaliteet vastab järgmistele nõuetele: isikliku veevärgi puhul, kust võetakse vett alla 10 m3 ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, v.a juhul kui joogiveega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest või avalik- õiguslikust tegevusest, sotsiaalministri 02.01.2003 määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi - ja kontrollinõuded“ § 6 lg 1 sätestatule;

  (6) Juurdepääsutee – majapidamist avaliku teega või avalikku kasutusse antud erateega ühendav kinnistusisene ja - väline eratee.

  (7) Autonoomne elektrisüsteem – süsteem elamu elektrienergiaga varustamiseks majapidamises, mis ei ole liitunud elektrivõrguga.

  (8) Kaasfinantseering – kaastaotleja panus projekti eelarvesse.

  (9) Kaetud tööde akt – dokument, mis vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 71 „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ § 7 lg 1 kohaselt koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks.

  (10) Teostusmõõdistamine – tegevus, mille eesmärk on majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.08.2007 määruse nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord“ § 2 lg 2 kohaselt ehitise või selle osa asendi ja tehniliste karakteristikute fikseerimine ning dokumenteerimine ning § 1 lg 1 p 2 kohaselt saadakse ehitusjärgsete teostusmõõdistamiste mõõtkavades 1:500–1:2000 tulemusena ehitisregistri kandeks vajalik asukohateave valminud ehitiste kohta.

  (11) Ehitamine – tegevus ehitusseaduse § 2 lg 6 tähenduses, mille järgi on ehitamine:
  1) ehitise püstitamine;
  2) ehitise laiendamine;
  3) ehitise rekonstrueerimine;
  4) ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik
  5) ehitise lammutamine.

§ 3.   Programmi rakendamine

  (1) Programmi rakendatakse aastatel 2014-2020

  (2) Programmi maht kinnitatakse igal aastal vallavolikogu otsusega.

  (3) Programmitaotlusi vaatab üle vallavalitsuse moodustatud hajaasustuse programmi komisjon.

  (4) Toetused eraldatakse vallavalitsuse poolt komisjoni ettepanekul.

  (5) Toetuse saajaga sõlmitakse toetusleping.

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 4.   Nõuded taotlejale

  (1) Programmi raames saavad taotlejaks olla füüsilised isikud, kes vastavad kõigile järgmistele nõuetele:
  1) taotleja alaline elukoht on Vigala vallas asuv majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse;
  2) taotleja on kolinud valda viimase kolme aasta jooksul;
  3) taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse;
  4) taotleja leibkonda kuulub vähemalt üks taotluse esitamise päeva seisuga kuni 18-aastane (k.a) isik (kes käib Vigala valla lasteaias või põhikoolis, kui kasutab lasteaiateenust või on põhikooliealine) või on tegemist lasteta noore perega (mõlemad abielus olevad pooled on kuni 30 aastased k.a. ), kelle alaline elukoht on majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse.

  (2) Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud.

§ 5.   Toetuse eraldamise üldpõhimõtted, toetuse suurus, oma- ja kaasfinantseering ning projekti kestus

  (1) Toetuse aluseks on põhjendatud ja projekti eesmärkide saavutamist tagav eelarve. Projekti eelarves sisalduvad tegevused peavad tagama taotleja majapidamises joogivee kättesaadavuse, elamu heitvee nõuete kohast kanaliseerimist tagava süsteemi, aastaringselt ligipääsetava juurdepääsutee, elektriliitumise või leibkonna vajadustele vastava autonoomse elektrisüsteemi olemasolu.

  (2) Projekti maksimaalne toetus ühe majapidamise kohta valdkonnas (veesüsteem; kanalisatsioonisüsteem; juurdepääsutee; elektrisüsteem) on 5000 eurot.

  (3) Taotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 50 % projekti abikõlblikest kuludest.

  (4) Projekti oma- ja kaasfinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja poolt tehtavad tõestatud rahalised abikõlblikud kulud.

  (5) Iga valdkonna jaoks on võimalik toetust taotleda programmist üks kord.

  (6) Programmist võib toetust anda tingimusel, et taotluse esitamise kuupäeval on eelmine projekti aruanne vallavalitsuse poolt kinnitatud.

  (7) Toetuse summat ei ole lubatud suurendada pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

  (8) Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest. Projektide elluviimise maksimaalne kestus on 15 kuud.

  (9) Toetus makstakse välja pärast projekti nõuetekohast lõplikku teostamist.

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Programmist toetatakse järgmisi valdkondi:
  1) veesüsteemid;
  2) kanalisatsioonisüsteemid;
  3) juurdepääsuteed;
  4) elektriliitumised ja autonoomsed elektrisüsteemid.

  (2) Toetatakse investeeringuid majapidamistesse, mille omanikuks või valdajaks on taotleja. Investeeringuid majapidamistesse, kus taotleja on majapidamise valdaja, toetatakse tingimusel, et valduse kasutamise aluseks on kirjalik leping, mis kehtib vähemalt 5 aastat taotlemise hetkest alates.

  (3) Korterelamute puhul toetatakse investeeringuid juhul, kui vähemalt 50% korterelamus elavatest leibkondadest vastavad paragrahv 4 lõige 1 punktidele 1-4 nimetatud nõuetele. Paragrahvis 5 lõige 2 nimetatud maksimaalse toetuse summa arvestamisel majapidamise kohta võetakse majapidamistena arvesse neid leibkondi, kes vastavad paragrahvis 4 lõige 1 nimetatud nõuetele. Taotlejal tuleb võimaldada pärast projekti lõppemist kõikidele korterelamu elanikele võrdne ligipääs rajatavale infrastruktuurile.

  (4) Veesüsteemide valdkonnas toetatakse järgmisi hooneteväliseid joogivee kättesaadavuse tagamiseks vajalikke tegevusi (edaspidi veesüsteem):
  1) kaevude (puur- ja salvkaevude) ehitamine ja puhastamine, kaevumajade ehitamine;
  2) olemasolevatest või uutest kaevudest veetorustiku ehitamine ja selle ühendamine hoonesisese veesüsteemiga;
  3) vee pumpamiseks ja puhastamiseks vajalike tehniliste seadmete ning tarvikute soetamine ning paigaldamine, sealhulgas selleks vajalike elektritööde teostamine;
  4) liitumine ühisveevärgiga;
  5) vanade puurkaevude tamponeerimine;
  6) rajatud hooneteväliste veesüsteemide teostusmõõdistamine;
  7) vee kvaliteedi analüüs;
  8) käesoleva lõike punktides 5 kuni 7 nimetatud tegevusi toetatakse vaid tingimusel, et need kaasnevad käesoleva lõike punktides1 kuni 4 nimetatud tegevustega.

  (5) Veesüsteemi rajamisel peab järgima ehitusseadust, veeseadust, Vigala valla ehitusmäärust ja head ehitustava ning keskkonnaministri 29.07.2010.a. määrust nr 37 „Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid“.

  (6) Puurkaevu puhul on nõutav kirjalik nõusolek või ehitusluba ning projekteerimise korral projekteerimistingimused.

  (7) Veetorustikku ei või rajada, pumpa paigaldada ega kaevumaja ehitada kaevu juurde, mille vee näitajate piirväärtused ületavad sotsiaalministri 02.01.2003 määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi - ja kontrollinõuded“ § 3 lõikes 3 nimetatud piirväärtusi, välja arvatud sama määruse § 3 lõikes 4 nimetatud juhtudel .

  (8) Kanalisatsioonisüsteemide valdkonnas toetatakse järgmisi hooneteväliseid elamu heitvee nõuetekohase kanaliseerimise tagamiseks vajalikke tegevusi (edaspidi kanalisatsioonisüsteem):
  1) kogumiskaevude ehitamine;
  2) omapuhastite, sh imbsüsteemid ja filtersüsteemid, ehitamine;
  3) muude heitveepuhastusseadmete ja - süsteemide ehitamine;
  4) liitumine ühiskanalisatsiooniga;
  5) kanalisatsioonitorustiku ehitamine ja selle ühendamine elamusisese kanalisatsioonisüsteemiga;
  6) vanade nõuetele mittevastavate hooneteväliste heitvee kanaliseerimissüsteemide ja - seadmete likvideerimine;
  7) rajatud hooneteväliste kanalisatsioonisüsteemide teostusmõõdistamine;
  8) käesoleva lõike punktides 5 kuni 7 nimetatud tegevusi toetatakse vaid tingimusel, et need kaasnevad käesoleva lõike punktides 1 kuni 4 nimetatud tegevustega.

  (9) Rajatav kanalisatsioonisüsteem peab järgima ehitusseadust, veeseadust, Vigala valla ehitusmäärust ja head ehitustava ning Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrust nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ ning Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrust nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“.

  (10) Juurdepääsuteede valdkonnas toetatakse järgmisi ohutu aastaringse liiklemise võimaldamiseks vajalikke kinnistusiseseid ja - väliseid tegevusi (edaspidi juurdepääsuteed):
  1) teepõhja ja - katte ehitamine;
  2) sildade ja truupide ehitamine;
  3) teeala kuivendamine.

  (11) Elektrisüsteemide valdkonnas, kui elamu ei ole liitunud elektrivõrguga, toetatakse esimeses järjekorras liitumist elektrivõrguga. Kui see pole mingil põhjusel võimalik või majanduslikult tasuv, toetatakse järgmisi autonoomse elektrisüsteemi rajamiseks või täiustamiseks vajalikke tegevusi (edaspidi autonoomne elektrisüsteem):
  1) päikesepaneelide paigaldamine
  2) energiasalvestusseadmete paigaldamine;
  3) autonoomse elektrisüsteemi ühendamine elamusisese elektrisüsteemiga.

  (12) Mitut kinnistut läbiva vee- või kanalisatsioonisüsteemi ehitamise puhul on nõutav kirjalik nõusolek või ehitusluba vastavalt tegevuste sisule ning projekteerimise korral projekteerimistingimused. Kui rajatav vee- , kanalisatsiooni - , autonoomne elektrisüsteem või juurdepääsutee läbib mitut kinnistut, siis on vajalik esitada notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks, mille kohaselt kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat ehitist.

§ 7.   Abikõlblikud kulud

  (1) Programmi raames on abikõlblikud ainult need kulud, mida tehakse paragrahvis 6 toodud tegevuste elluviimisega, vajalikud paragrahv 5 lõikes 1 nimetatud tulemuse saavutamiseks, ja juhul, kui tööde teostajale on seatud erinõudeid, teostatud vastavat õigust omava ettevõtja poolt.

  (2) Veesüsteemide puhul on abikõlblikud:
  1) kaevude, kaevumajade ja hooneteväliste veetorustike ehitustöödega seonduvad kulud, sh nende ühendamise kulud hoonesisese veesüsteemiga;
  2) kaevude ja hooneteväliste veetorustike ehitamiseks vajalike materjalide ja tarvikute soetamise kulud;
  3) kaevude puhastamise ja süvendamisega seonduvad kulud;
  4) veepumpamise ja –puhastamise seadmete soetamise ning paigaldamise kulud;
  5) ühisveevärgiga liitumisega seonduvad kulud;
  6) kaevude tamponeerimise kulu;
  7) veetorustike teostusmõõdistamise kulud;
  8) vee kvaliteedi analüüside kulu;
  9) veesüsteemide rajamisega kaasnevate uuringute ja projekteerimise kulud, omanikujärelevalve kulu, veesüsteemide rajamisega kaasnevad lõivud, notaritasud vaid juhul, kui need on seotud sama projekti raames ellu viidatavate paragrahv 6 lõike 4 punktides 1 kuni 4 nimetatud tegevustega.

  (3) Kanalisatsioonisüsteemide puhul on abikõlblikud:
  1) kogumiskaevude, omapuhastite, muude heitveepuhastusseadmete ja –süsteemide ning kanalisatsioonitorustike ehitustöödega seonduvad kulud, sh nende ühendamise kulud hoonesisese kanalisatsioonisüsteemiga;
  2) kogumiskaevude, omapuhastite, muude heitveepuhastusseadmete ja –süsteemide ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks vajalikud materjalide ja tarvikute soetamise kulud;
  3) ühiskanalisatsiooniga liitumisega seonduvad kulud;
  4) vanade nõuetele mittevastavate hooneteväliste heitvee kanaliseerimissüsteemide ja - seadmete likvideerimiseks vajalikud kulud vaid juhul, kui sama projekti raames viiakse ellu paragrahv 6 lõike 8 punktis 1 kuni 4 nimetatud tegevusi;
  5) kanalisatsioonitorustike teostusmõõdistamise kulud;
  6) kanalisatsioonisüsteemide rajamisega kaasnevate uuringute ja projekteerimise kulud, omanikujärelevalve kulud, kanalisatsioonisüsteemide rajamisega kaasnevad lõivud, notaritasud vaid juhul, kui need on seotud sama projekti raames ellu viidavate paragrahv 6 lõike 8 punktides 1 kuni 5 nimetatud tegevustega.

  (4) Juurdepääsuteede puhul on abikõlblikud:
  1) teepõhja ja - katte, sildade ja truupi de ehitustöödega, teeala kuivendamisega seonduvad kulud;
  2) teepõhja ja - katte, sildade ja truupide ehitamiseks ning teeala kuivendamiseks vajalikud materjalide ja tarvikute soetamise kulud;
  3) juurdepääsuteede rajamisega kaasnevate uuringute, teostusjooniste ja projekteerimise kulud, omanikujärelevalve kulud, juurdepääsuteede ehitamisega kaasnevad lõivud, notaritasud vaid juhul, kui need on seotud sama projekti raames ellu viidavate paragrahv 6 lõike 10 punktides 1 kuni 3 nimetatud tegevustega.

  (5) Elektrisüsteemide puhul on abikõlblikud:
  1) Elektriliitumised olemasolevate elektrivõrkudega
  2) päikesepaneelide, energiasalvestusseadmete paigaldamis- ja ehitustöödega seonduvad kulud, sh nende ühendamise kulud hoonesisese elektrisüsteemiga;
  3) päikesepaneelide, energiasalvestusseadmete paigaldamiseks ja ehitamiseks vajalikud materjalide ja tarvikute soetamise kulud;
  4) autonoomse elektrisüsteemi rajamisega kaasnevad projekteerimise kulud, omanikujärelevalve kulud ja lõivud vaid juhul, kui need on seotud sama projekti raames ellu viidavate paragrahv 6 lõike 11 punktides 1 kuni 3 nimetatud tegevustega.

  (6) Abikõlblikud on ainult need kulud, mis on tehtud projekti perioodi jooksul.

§ 8.   Mitteabikõlblikud tegevused ja kulud

  (1) Investeeringud majapidamistesse, mis ei ole taotluse esitamise hetkest toetuslepingu sõlmimiseni taotleja ja tema leibkonna poolt alalise elukohana aastaringselt kasutuses, ei ole abikõlblikud.

  (2) Rajatav infrastruktuur ei või teenindada ebaseaduslikult ehitatud elamut.

  (3) Hoonesiseste töödega seotud kulud, välja arvatud paragrahv 7 lõike 2 punktis 4 ja paragrahv 7 lõike 5 punktis 1 nimetatud seadmete paigaldamise kulud.

  (4) Abikõlblikud ei ole projekti tegevustega seotud maa ostu ega kasutamisega seotud kulud.

§ 9.   Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded

  Taotlus tuleb esitada taotlusvormil ja see peab sisaldama järgmisi kohustuslikke lisadokumente:
  1) projekti eelarve;
  2) oma- ja kaasfinantseeringut tõendavad dokumendid (garantiikiri);
  3) ehitusluba või kirjalik nõusolek (juhul kui projekt seda eeldab, võib esitada ka pärast paragrahvi 10 lõige 12 nimetatud vallavalitsuse otsuse tegemist), projekteerimise korral projekteerimistingimused;
  4) paragrahvi 6 lõige 1 punktis 1 nimetatud veesüsteemide valdkonna korral vee analüüs (ulatuses, mida peab vajalikuks Terviseameti regionaalse talituse maakondlik spetsialist), mis tõendab vee kvaliteeti, juhul kui projekti eesmärk on hetkel kasutatavast veesüsteemist saadava vee kvaliteedi parandamine, veetorustiku rajamine olemasolevast kaevust või sinna pumba paigaldamine või olemasoleva kaevu asemele uue rajamine põhjusel, et olemasoleva kaevu vee kvaliteet ei vasta joogivee nõuetele;
  5) paragrahv 6 lõige 1 punktis 1 nimetatud veesüsteemide valdkonna korral, kui projekti elluviimist rahastavad lisaks taotluse esitajale ka kaastaotlejad, kaastaotleja(te)ga sõlmitud notariaalne tähtajatu veekasutuskord (võib esitada ka pärast paragrahvi 10 lõikes 12 nimetatud vallavalitsuse otsuse tegemist);
  6) tegevuste puhul, mille maksumus on väiksem kui 1000 eurot, tuleb esitada hinnapakkumus või põhjendatud juhul hinnakalkulatsioonid;
  7) tegevuste puhul , mille maksumus on 1000 eurot või rohkem , ning puurkaevu rajamise puhul tuleb esitada kaks võrreldavat hinnapakkumust. Juhul kui võrreldavate hinnapakkumuste esitamine ei ole võimalik, tuleb esitada sellekohased põhjendused;
  8) kui rajatav juurdepääsutee, vee- , kanalisatsiooni - või autonoomne elektrisüsteem läbib mitut kinnistut, siis on vajalik esitada notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks, mille kohaselt kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat vee- , kanalisatsiooni - või autonoomset elektrisüsteemi või juurdepääsutee kasutamist ning vastavate kinnistute omanike kirjalik nõusolek, kus omanik nõustub paragrahvi 12 lõike 1 punktis 3, lõike 10 punktis 1 ja lõikes 17 toodud kohustustega.
  9) korterelamute puhul paragrahvi 6 lõige 3 nimetatud teiste korteriomanike kirjalik nõusolek.

3. peatükk Taotluste menetlemise, hindamise ja toetuste väljamaksmise tingimused 

§ 10.   Taotluse menetlemine ja hindamine

  (1) Taotlusi võetakse vastu jooksvalt. Jooksvaks aastaks vahendite lõppemisel otsustab volikogu, kas taotlust on võimalik rahastada reservist või taotlus tagastatakse.

  (2) Taotlus esitatakse allkirjastatuna paberil või digitaalselt.

  (3) Taotluste menetlemise tähtaeg on maksimaalselt 40 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates kuni paragrahv 10 lõikes 12 nimetatud otsuse langetamiseni.

  (4) Taotluse vastavuse kontrollimisel täidetakse vastav kontrollleht, võttes arvesse taotleja ja kaastaotleja vastavust nõuetele, taotluse vastavust nõuetele, projekti tegevuste ja kulude vastavust nõuetele ja seda, kas projektiga saavutatakse kavandatud tulemus.

  (5) Kui taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamatult taotlejat ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks on üldjuhul 10 tööpäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb nimetatud tähtaja võrra.

  (6) Taotluseid hinnatakse vastavalt käesolevale korrale.

  (7) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab vallavalitsuse poolt moodustatud komisjon.

  (8) Enne rahastamisettepanekute langetamist tutvub komisjon kohapeal taotluses kajastatud majapidamise taotlusega seotud valdkondade hetkeolukorra ja kitsaskohtadega, mida soovitakse projektiga lahendada.

  (9) Komisjon hindab tingimustele vastavaks tunnistatud taotlust, täites vastava hindamistabeli ning võttes arvesse järgmisi kriteeriume:
  1) investeeringu vajalikkus ning tegevuste ja kulude põhjendatus;
  2) kuni 18- aastaste (k.a) leibkonnaliikmete arv;
  3) investeeringu maksumus kasusaaja kohta;
  4) leibkonna jaoks laheneva kitsaskoha olulisus.

  (10) Taotlusi hinnatakse skaalal 0- 5.

  (11) paragrahv 10 lõikes 4 nimetatud vastavuse kontrolli tulemuste ja paragrahv 10 lõigetes 7 kuni 10 nimetatud hindamise alusel teeb komisjon vallavalitsusele ettepaneku projektide rahastamiseks või mitterahastamiseks. Komisjoni taotluse rahuldamise ettepanek peab sisaldama järgmist informatsiooni:
  1) toetuse saaja;
  2) toetuse suurus;
  3) toetuse oma- ja kaasfinantseering;

  (12) Vallavalitsus langetab komisjoni ettepanekul taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Erandkorras on vallavalitsusel õigus langetada tingimuslik otsus:
  1) kui juurdepääsutee või rajatav vee- kanalisatsiooni - või autonoomne elektrisüsteem läbib mitut kinnistut, siis tuleb tingimuseks seada, et paragrahv 11 lõikes 1 nimetatud toetuslepingu sõlmimiseks on vaja esitada notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks, mille kohaselt kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat vee- , kanalisatsiooni - või autonoomset elektrisüsteemi või juurdepääsutee kasutamist;
  2) kui esitatud taotlus ei sisalda paragrahv 9 lõike 1 punktis 3 nimetatud ehitusluba või kirjalikku nõusolekut, kuid vallavalitsusel on põhjendatud valmisolek nimetatud ehitusluba või kirjalik nõusolek väljastada;
  3) kui lisaks taotluse esitajale rahastavad projekti elluviimist ka kaastaotlejad, siis tuleb tingimuseks seada, et paragrahv 11 lõikes 1 nimetatud toetuslepingu sõlmimiseks on vaja esitada paragrahv 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud veesüsteemide valdkonna projektide puhul kaastaotleja(te)ga sõlmitud notariaalne tähtajatu veekasutuskord.

  (13) Projekte hinnatakse ja rahastatakse taotluses toodud eelarve alusel.

§ 11.   Toetuse väljamaksmise tingimused

  (1) Toetuse kasutamist reguleerib vallavalitsuse ja toetuse saaja vaheline toetusleping, mis sõlmitakse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates paragrahv 10 lõikes 12 nimetatud otsuse langetamisest arvates. Toetuslepingus tuuakse ära vähemalt järgmine informatsioon: paragrahv 10 lõige 11 punktides 1 kuni 3 nimetatud informatsioon vastavalt taotluse rahuldamise ettepanekule, projekti elluviimise kavandatud lõpptähtaeg projekti aruande vorm, valla poolse toetuse tagasinõudmise kord, viivise määr toetuse tähtajaks tagastamata jätmise korral.

  (2) paragrahv 10 lõikes 12 nimetatud tingimusliku otsuse puhul ei sõlmita toetuslepingut enne, kui otsuses toodud tingimused on täidetud, kuid mitte hiljem kui 4 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates.

  (3) Toetus makstakse välja hiljemalt 30 päeva jooksul tööde vastuvõtmise järel. Tööde vastuvõtuakti allkirjastavad Taotleja, töö teostaja ja vallavalitsuse esindaja.

  (4) Projekti aruanne (aruande vorm lisatakse toetuslepingule) peab olema esitatud vallavalitsusse hiljemalt 1 kuu jooksul pärast vallavalitsuse poolt toetuse välja maksmist.

  (5) Vallavalitsus võib sõlmida kolmepoolse lepingu, milles poolteks on toetuse saaja, vallavalitsus ja tööde teostaja, ning sätestab lepingus, et projekti raames tehtavad maksed tasub vallavalitsus otse töö teostajale.

  (6) Toetuse kasutamise aruande kiidab heaks või lükkab tagasi vallavalitsus 20 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Toetuse saajat teavitatakse aruande heakskiitmisest või tagasilükkamisest 5 tööpäeva jooksul pärast aruande heakskiitmist või tagasilükkamist.

§ 12.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) Tagama toetuslepingus ettenähtud oma- ja kaasfinantseeringu.
  2) Kasutama toetust vastavalt toetuslepingule. Kasutama tööde teostamisel vaid vastavat õigust omavat ettevõtet juhul, kui tööde teostajale on seatud erinõudeid.
  3) Kaetud tööde akti koostamisel informeerima vallavalitsust 3 tööpäeva ette, et järelevalveks määratud isik saaks kontrollida vee- , kanalisatsiooni - või autonoomse elektrisüsteemi või juurdepääsutee nõuetekohast rajamist.
  4) Võtma rajatud vee- , kanalisatsiooni - või autonoomse elektrisüsteemi või juurdepääsutee kasutusele ning teostama selleks vajalikud lisatööd (sh sisetööd) hiljemalt 2 aasta jooksul alates rahastamisotsusest. Juhul, kui toetust on saadud majapidamisele, millele on taotlemise hetkel väljastatud ehitusluba elamu ehitamiseks, peab elamule hiljemalt 2 aasta jooksul alates projekti lõpptähtajast olema väljastatud kasutusluba.
  5) Tagastama vallavalitsuse nõudmisel vallavalitsuse poolt seatud tähtajaks, mis ei ole hilisem kui 1 aasta tagasinõudeotsuse tegemisest, osaliselt või täielikult toetuse vallavalitsusele, kui:
a) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
b) toetuse saaja on rikkunud toetuslepingu tingimusi;
c) ilmnevad asjaolud, mille tõttu projekti läbiviimine osutub võimatuks;
d) projekti teostamise ajal on toetuse saaja esitanud valeandmeid või varjanud andmeid;
e) projekti tulemusena loodud vee- , kanalisatsiooni - või autonoomne elektrisüsteem või juurdepääsutee ei ole toetuse saaja majapidamises kasutusele võetud hiljemalt 2 aasta jooksul rahastamisotsuse tegemisest või toetuse saaja ei ole projekti lõpptähtajast alates 2 aasta jooksul saanud elamule kasutusluba;
f) toetuse saaja lapsed asuvad 3 aasta jooksul rahastamisotsuse tegemisest väljaspool Vigala valda asuvasse lasteaeda või omandama põhiharidust väljaspool Vigala valda, va tervislikel põhjustel.
  6) Viivitamatult kirjalikult informeerima vallavalitsust:
a) kõigist muudatustest esitatud andmetes või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
b) projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest.
  7) Esitama vallavalitsuse ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja toetuse kasutamise aruande koos järgmiste dokumentidega:
a) kulu- ja maksedokumentide koopiad;
b) paragrahv 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud veesüsteemide valdkonna projekti puhul pärast projekti lõppemist tehtud vee analüüs, välja arvatud juhul, kui projekti eesmärgiks oli torustiku ehitamine või pumba paigaldamine olemasolevasse kaevu.
  8) Informeerima kirjalikult vallavalitsust muudatustest projekti eelarves, kui need on suuremad kui 10 % projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahust.
  9) Taotlema kirjalikult vallavalitsuse nõusolekut lepingus sisalduva oma- ja kaasfinantseeringu määra vähendamiseks, projekti kestuse, tegevuste või eesmärkide muutmiseks, mis vormistatakse vallavalitsuse korraldusega ja on aluseks lepingu muutmisele.
  10) Teostama rahalised tehingud, mis ületavad 300 eurot, panga vahendusel. Projekti raames tehtud kulud tuleb välja maksta toetuse saajale või kaastaotlejale või nende lähisugulasele või abikaasale kuuluvalt pangakontolt.
  11) Tõendama sularahas tehtud tehingud sularahakviitungi või muu makse saaja esindaja allkirjaga tõendatud maksedokumendiga. Sularahas tehtud tehingud võivad moodustada kuni 10% projekti kogumaksumusest.
  12) Võimaldama projekti perioodil ja 3 aasta jooksul alates projekti lõpptähtajast teostada kohapealset kontrolli, auditit ja järelevalvet toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide originaalide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi.
  13) Andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid 5 tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest.
  14) Säilitama taotluse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni 3 aasta jooksul alates projekti lõpptähtajast.
  15) Seadma notariaalse reaalservituudi kaastaotleja või hilisemate puurkaevuga liitujate kinnisasjade kasuks, juhul kui rajatav puurkaev varustab joogiveega kaastaotleja või hilisemate puurkaevuga liitujate majapidamisi.
  16) Seadma notariaalse reaalservituudi kaastaotleja või hilisemate kanalisatsioonisüsteemiga liitujate kinnisasjade või juurdepääsutee kasutajate kinnisasjade kasuks, juhul kui rajatav kanalisatsioonisüsteem või juurdepääsutee teenindab kaastaotleja või hilisemate kanalisatsioonisüsteemiga liitujate või juurdepääsutee kasutajate majapidamisi, mis asuvad teistel kinnistutel.
  17) paragrahvi 6 lõige 1 punktis 1 nimetatud veesüsteemide valdkonna projekti puhul võimaldama 5 aasta jooksul puurkaevu valmimisest arvates, kui kaevu tootlikkus seda ei piira, programmi toel rajatud puurkaevuga hilisemaid liitumisi. Hilisemate liitujate poolt makstav liitumistasu ei tohi ületada toetuse saaja poolset kaevu rajamise omaosalust.

§ 13.   Valla õigused

  Vallal on õigus:
  1) Nõuda taotluse menetlemise käigus taotlejalt täiendavat informatsiooni.
  2) Nõuda taotlejalt või toetuse saajalt täiendavaid andmeid tõendamaks, et majapidamine, millele toetust taotletakse või taotleti, on taotleja või toetuse saaja ning vähemalt ühe taotleja või toetuse saajaga samasse leibkonda kuuluva taotluse esitamise hetke seisuga kuni 18- aastase (k.a) isiku alaline elukoht alates taotluse esitamise hetkest kuni projekti elluviimise perioodi lõpuni. Samuti on vallavalitsusel õigus koguda tõendamiseks täiendavaid andmeid.
  3) Nõuda taotluses sisalduvate projekti tegevuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.
  4) Teostada projekti perioodil ja 3 aasta jooksul alates projekti lõpptähtajast kohapealset kontrolli toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas.
  5) Nõuda toetuse saajalt toetus tagasi, kui ilmnevad paragrahv 12 lõikes 5 nimetatud asjaolud. Toetuse tagasimaksmise tähtaja, mis ei ole hilisem kui 1 aasta tagasinõudeotsuse tegemisest, sätestab vallavalitsus. Toetuse tähtajaks tagastamata jätmisel toetuse saaja poolt on vallavalitsusel õigus nõuda viivist toetuse saajaga sõlmitavas lepingus nimetatud määras.
  6) Nõuda toetuse saajalt täiendavat informatsiooni toetuse kasutamise kohta.

§ 14.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeva peale Riigi Teatajas avaldamist.

Martin Andreller
vallavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json