Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri

Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Saaremaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.09.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 10.09.2022, 27

Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 26.08.2022 nr 26

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala

  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Saaremaa valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil.

  (2) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega.

  (3) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elu- ja looduskeskkonna säilitamine vallas, jäätmetekke vältimine ja ringmajanduse edendamine ning tekkinud jäätmetest keskkonnale tuleneva koormuse vähendamine.

  (4) Jäätmehooldus peab tagama jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamise sellises mahus, et oleks võimalik Saaremaa vallas tekkinud jäätmete osas jäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmine vastavalt jäätmeseaduse § 1363 lõigetele 1 ja 2.

  (5) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on eeskirja täitmine kohustuslik.

  (6) Jäätmehooldust korraldavad ja kontrollivad Saaremaa Vallavalitsus (edaspidi valitsus) ning Keskkonnaamet vastavalt oma pädevusele.

  (7) Jäätmehoolduse arendamist valla haldusterritooriumil korraldab valitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.

  (8) Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab valitsus, juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) biojäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad aia- ja haljastujäätmed, kodumajapidamises, büroos, hulgimüügiettevõttes, toiduainetööstuses, toitlustusasutuses, toitlustamisel ja jaemüügikohas tekkinud köögi- ja sööklajäätmed;
  2) ehitus- ja lammutusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata;
  3) jäätmed on mistahes vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
  4) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab või on kohustatud omama selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba, sh jäätmete vahendaja ja edasimüüja;
  5) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sh sortimine, ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine;
  6) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis või vastav maa-ala jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
  7) jäätmekäitlusleping on jäätmete käitlemise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel ning reguleerib selliste jäätmete käitlemist, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud, jäätmekäitluslepinguna käsitletakse ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise lepingut ainuõigust omava jäätmevedaja puudumisel;
  8) jäätmete kogumine on jäätmete kokku korjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
  9) jäätmenimistu on keskkonnaministri määrusega kehtestatud jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu;
  10) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt;
  11) jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse, sealhulgas jäätmete segamise ja eeltöötluse käigus jäätmete olemus või koostis muutub;
  12) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveo tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, kelle valitsetaval kinnisasjal asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldaja on ka kinnisasjal kinnisasja omanik, kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja, korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu või kui korteriühistut moodustatud ei ole, siis korteriomanike poolt volitatud isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) ehitise omanik;
  13) jäätmevedaja on teenuste kontsessiooni korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele sõlmitud kontsessioonilepingu alusel korraldatud jäätmeveoteenust;
  14) jäätmeveoleping on jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel;
  15) keskkonnakaitseluba käesoleva määruse tähenduses on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba ja jäätmekäitleja registreering;
  16) kompostimine on biojäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;
  17) komposter on biojäätmete käitlemiseks kasutatav suletav mahuti;
  18) konteiner ehk mahuti on jäätmete kogumiseks mõeldud anum;
  19) korduskasutus on toiming, millega tooteid või nende osi, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgselt otstarbel;
  20) korduskasutuseks ettevalmistamine on taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmeteks muutunud tooteid või nende osi kontrollitakse, puhastatakse või parandatakse selliselt, et neid saab kasutada uuesti esialgsel otstarbel ilma muu täiendava eeltöötluseta;
  21) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse ja seda teostab kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja;
  22) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed on jäätmenimistus tähistatud tärniga;
  23) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel. Olmejäätmete hulka loetakse ka muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased. Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, septiku ega kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, romusõidukid ega ehitus- ja lammutusjäätmed;
  24) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
  25) pakendiorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. Pakendiorganisatsiooni eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine;
  26) pakendipunkt on avalikuks kasutuseks mõeldud koht, kus on eri liiki pakendijäätmete kogumiseks ettenähtud konteinerid;
  27) probleemtoode on toode, mille jäätmeteks muutumisega võib kaasneda keskkonnarisk või keskkonnaoht või mis võib põhjustada keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, mootorsõidukid, elektri- ja elektroonikaseadmed, rehvid ja põllumajandusplast;
  28) sobimatud jäätmed on jäätmed, mida vastavalt käesolevale eeskirjale ei tohi sellesse konkreetsesse mahutisse paigutada;
  29) suurjäätmed on olmejäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu vanamööbel, sanitaartehnika jmt. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, mootorsõidukeid või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
  30) tiheasustusalaks loetakse käesolevas määruses Kuressaare linn ja Orissaare alevik. Ülejäänud valla territoorium loetakse hajaasustusalaks;
  31) tühisõit on jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja juurde tehtud sõit, mille käigus jäätmeid polnud võimalik ära vedada, kuna jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval jäätmemahutit välja pannud, jäätmevaldaja pole võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu jäätmemahutile, jäätmemahuti on tühi või jäätmemahutis on sobimatud jäätmed;
  32) vanapaber ehk paberi- ja kartongijäätmed on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja kartong. Paberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

  (2) Eeskirja § 2 lõikes 1 nimetamata mõistete defineerimisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.

2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 

§ 3.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Iga tegevuse juures tuleb jäätmeteket vältida või kui see pole võimalik, siis vähendada.

  (3) Jäätmekäitleja peab jäätmete käitlemisel lähtuma jäätmehierarhiast, eelistades jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutust jäätmete energiakasutusele ja kõrvaldamisele.

  (4) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad, halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed tuleb paigutada konteinerisse paberi- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

  (5) Jäätmeid ei ole lubatud jätta lahtiselt mahuti lähedusse. Vältimaks jäätmete mahuti ümbrussesse paigutamist või pudenemist, peab jäätmevaldaja tellima ületäitunud mahuti lisatühjenduse või pakendama jäätmed kotti ja panema kotiga mahuti kõrvale vahetult enne nende äravedu. Suurjäätmeid võib paigutada mahutite lähedusse vaid juhul, kui nende äravedu on eelnevalt tellitud ja nende jätmine mahutite kõrvale on eelnevalt jäätmevedajaga või jäätmekäitlejaga kokku lepitud.

  (6) Jäätmete vedu elumajade juurest on lubatud alates kella 6.00-st kuni 22.00-ni, välja arvatud juhul, kui valitsus on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks öörahu ajal.

  (7) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ära vedada kohe. Jäätmete nõuetekohase äraveo eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.

  (8) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

  (9) Keelatud on jäätmete põletamine, ladustamine, kõrvaldamine ja muu käitlemine selleks mitteettenähtud kohtades, välja arvatud aia- ja haljastujäätmete põletamine või biojäätmete kompostimine oma kinnistul vastavalt eeskirja § 8 ja § 29 toodud tingimustele.

  (10) Kasutuskõlblike esemete nagu kasutatud rõivad ja tekstiil, vanamööbel, ehitusmaterjalid, tarbeesemed ja töökorras kodutehnika äraviskamist tuleb vältida ja võimaluse korral tuleb need suunata korduskasutusse. Selleks võib puhtad ja korras esemed viia kasutatud asjade müügikohta, vastavasse kogumiskonteinerisse või anda korduskasutamiseks üle teisele isikule.

§ 4.   Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

  (1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
  1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjas ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
  2) paigutama jäätmed vastava jäätmeliigi kogumiseks ette nähtud mahutisse, viima need jäätmejaama või andma üle jäätmeid vedavale isikule;
  3) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmetekke vähendamiseks ja nende ohtlikkuse vähendamiseks;
  4) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmeliigid, kui jäätmevaldaja on need üle andnud eeskirjas sätestatud viisil;
  5) koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat;
  6) andma jäätmed üle, olles veendunud, arvestades asjaolusid, et vastuvõtjal on jäätmete vastuvõtmiseks nõutud keskkonnakaitseluba. Jäätmed võib viia nende jäätmete kogumiseks määratud ja vastavalt tähistatud kohta, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo registreeringut omavale isikule;
  7) organiseerima jäätmemahutite tühjendamise lähtuvalt käesoleva eeskirja nõuetest ja sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke või kahjurite leviku ning ümbruskonna reostuse;
  8) jäätmete kogumiseks omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutama ühiskonteinereid vastavalt eeskirja § 7 toodud tingimustele;
  9) hoidma mahutid tervena ja puhtana, vastutama jäätmemahuti õige kasutamise ning selle ümbruse ja juurdesõidutee korrashoiu eest;
  10) tagama veopäeval mahuti kättesaadavuse jäätmevedajale;
  11) vajaduse korral enne jäätmekonteinerisse paigutamist pakkima jäätmed kilekottidesse, kotid sulgema, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele või ümbruskonna reostust konteineri tühjendamise ajal, talvel ei külmuks konteineri külge ega määriks neid.

  (2) Kinnistu, mille kohta esitatakse kasutusloa taotlus või kasutusteatis, peab vastama käesolevas määruses sätestatud korraldatud jäätmeveo nõuetele.

  (3) Juriidilised isikud (sh korteriühistud) on täiendavalt kohustatud:
  1) teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtte töötajaid eeskirjas sätestatud nõuetest;
  2) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid valitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;
  3) valitsuse nõudmisel koostama jäätmekava, mis käsitleb tema tegevusega seotud jäätmehooldust (v.a korteriühistud);
  4) kaubandusettevõtted, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud paigaldama pealt kinnised olmejäätmete mahutid hoone sissepääsude juurde vähemalt lahtioleku ajaks, mille õigeaegse tühjendamise ja ümbruse korrashoiu eest vastutab ettevõte või asutus ise.

  (4) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud taolised alad) paigutab vajaduse korral jäätmemahutid valitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik.

§ 5.   Nõuded jäätmemahutile ja selle paiknemisele

  (1) Jäätmekonteiner peab olema terve ja puhas ning veega pestav. Jäätmemahuti ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust.

  (2) Olmejäätmete, sh vanapaberi, biojäätmete ja pakendijäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
  1) ühepereelamutes ja suvilates segaolmejäätmete ja vanapaberi kogumiseks kuni 100-liitrist jäätmekotti (kuni 10 kg jäätmeid);
  2) 80 kuni 1100-liitriseid ratastel konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse, kusjuures uued kasutusele võetavad konteinerid peavad vastama jäätmevedaja nõutavale standardile;
  3) presskonteinereid, vertikaalpresse ja süvakogumismahuteid, mis vastavad jäätmevedaja poolt nõutavale standardile;
  4) pakendite või aia- ja haljastujäätmete üleandmiseks ka kuni 150-liitrist jäätmekotti (kuni 20 kg jäätmeid);
  5) vanapaberi üleandmiseks ka pappkasti, mida on võimalik käsitsi jäätmeveokisse tõsta, tagades, et üleantav vanapaber püsib jäätmeveokisse tõstmiseni kuiv ja puhas.

  (3) Soovitatavalt võiks mahuti värv vastata sellega kogutavale jäätmeliigile järgmiselt: hall või must – segaolmejäätmed, sinine – vanapaber, paber ja kartongpakend, pruun – biojäätmed, kollane – plast- ja metallpakend ning joogikartong, roheline – klaaspakend, punane – ohtlikud jäätmed.

  (4) Jäätmekoti kasutamisel tuleb tagada, et jäätmekott on kaitstud loomade ja lindude eest ning jäätmekott ei purune selle sisust põhjustanuna enne selle jäätmeveokisse tõstmist. Jäätmekoti võib selle kaitsmiseks paigutada anuma sisse tingimusel, et jäätmekott on veopäevaks pealt suletud.

  (5) Kui jäätmekoti kasutamisel eiratakse käesoleva eeskirja nõudeid ja see on tõendatud, on jäätmevaldajal edaspidi kohustus jäätmeid üle anda konteineriga.

  (6) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas eestikeelne kiri või märgistus, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile, ning jäätmete tekkekoht (kinnistu aadress).

  (7) Kinnistutel võib maaomaniku eelneval nõusolekul ja kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad eeskirja nõuetele.

  (8) Jäätmemahuti tuleb veopäevaks paigutada võimalusel krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad või selle sissepääsu lähedale nähtavale kohale. Kui jäätmeveokil puudub jäätmevaldaja kinnistule juurdepääs, tuleb jäätmemahuti paigutada kinnistule lähimasse võimalikku jäätmeveoki peatumiskohta, mis asub avalikult kasutatava tee ääres või mõne teise isikuga kokkuleppel tema kinnistul. Kinnistu piirist välja paigutatud jäätmemahuti ei tohi häirida liiklust ega jalakäijaid.

  (9) Kuni 1100-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada tasasele ja kõvale aluspinnale või neid konteinereid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 20 meetrit. Pikema vahemaa korral lepitakse tühjendustingimustes kokku jäätmevaldaja ja jäätmevedaja või jäätmekäitleja vahel.

  (10) Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, killustik jms) alusele selliselt, et seda saab tühjendada vahetult jäätmeveoki paiknemiskohast.

  (11) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba ja ohutut juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.

  (12) Talvisel ajal tuleb konteiner ja selle esine veopäevaks puhastada lumest, et oleks võimalik ratastel konteinerit vedada jäätmeveokini ja ratasteta konteinerile oleks tagatud jäätmeveoki ligipääs.

  (13) Juurdesõidutee mahutile peab olema piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega, tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest transporti takistavatest objektidest. Koduloomad ei tohi jäätmevedajat ohustada.

§ 6.   Jäätmete vedu

  (1) Jäätmeid vedav isik on kohustatud:
  1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, keskkonnasäästlikult, elanikke kõige vähem häirival viisil;
  2) vedama jäätmemahutisse toodud jäätmed ära vastavalt jäätmevaldajale edastatud veograafikule;
  3) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmemahuteid;
  4) teenuse osutamata jätmisel jäätmevaldajat esimesel võimalusel teavitama, miks ei olnud võimalik jäätmemahutit tühjendada ja millal on võimalik kordustühjendamine;
  5) mahuti tühjendamisel vältima jäätmete maha kukkumist ja koristama mahuti tühjendamise ajal maha kukkunud jäätmed ja toimumata jäänud tühjenduskorra tõttu mahuti juurde kuhjunud jäätmed;
  6) andma jäätmed üle ainult selleks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (2) Kui isik veab jäätmeid, mis ei ole tekkinud tema enda tegevuse tulemusena, peab tal jäätmete veoks olema jäätmekäitleja registreering.

  (3) Kui jäätmevedaja kahjustab jäätmete kogumise käigus eeskirja nõuetele vastavat jäätmemahutit, siis asendab jäätmevedaja selle vähemalt samaväärse eeskirja nõuetele vastava jäätmemahutiga omal kulul.

  (4) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis või muul viisil nii, et jäätmed ega nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise või veo ajal keskkonda, tuleb need jäätmevedaja poolt kohe koristada.

  (5) Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.

  (6) Jäätmevaldaja, kes viib ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja eeskirjas sätestatud nõudeid ning suutma tõendada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale kahe aasta jooksul pärast jäätmete üleandmist.

§ 7.   Ühiskonteineri kasutamine

  (1) Ühiskonteinerit on lubatud kasutada kõigi jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks Saaremaa valla piires, kui jäätmevaldajad on omavahel sõlminud vastava ühiskonteineri kasutamise kokkuleppe ja ühiskonteinerit kasutavatel kinnistutel täidetakse käesoleva eeskirja nõudeid.

  (2) Ühiselt saab kasutada sellist konteinerit, mille tühjendamine toimub regulaarselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

  (3) Korraldatud jäätmeveo piirkonnas loetakse ühiskonteineri kasutaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks pärast seda, kui ühiselt kasutatava konteineri valdaja on kirjalikult esitanud valitsusele avalduse, kus on toodud tema konteinerit kasutava isiku nimi ja kontaktandmed ning kinnistu aadress, kust jäätmed ühiskonteinerisse tuuakse kinnitades sellega oma nõusolekut konteineri ühiseks kasutamiseks ning ametnik on vastavad andmed kandnud jäätmevaldajate registrisse.

  (4) Jäätmekotti ei saa kasutada mitmel kinnistul tekkinud jäätmete ühiseks kogumiseks ja jäätmevedajale üleandmiseks.

  (5) Ühiskonteineri kasutamise registreering lõpetatakse:
  1) valitsusele esitatud vastava avalduse alusel;
  2) kui tuvastatakse käesoleva eeskirja nõuete rikkumine (sh jäätmete põletamine, matmine, loodusesse viimine, sobimatute jäätmete pakendikonteinerisse või selle juurde paigutamine, jäätmete viimine võõrasse konteinerisse või selle juurde) ühiskonteinerit kasutaval kinnistul, sellel kinnistul tekkivate jäätmetega seoses või ühiskonteinerit kasutava jäätmevaldaja poolt;
  3) kui ühiskonteineri kasutamise avalduses on esitatud valeandmeid;
  4) kui ühiskonteineriga pole korduvalt jäätmeid üle antud ja on toimunud korduv tühisõit.

  (6) Valitsuse teenuskeskuse juhatajal, saarevahil, keskkonnaosakonna- ja järelevalveteenistuse ametnikul on õigus kontrollida ühiskonteinerit kasutaval kinnistul eeskirja nõuete täitmist.

§ 8.   Jäätmete põletamine

  (1) Jäätmete põletamine on keelatud, kui selleks ei ole väljastatud vastavat keskkonnakaitseluba.

  (2) Küttekolletes võib põletada immutamata, lakkimata, liimimata ja värvimata puitu. Kiletamata paberi ja kartongi põletamine on lubatud kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

  (3) Kodumajapidamistes tekkinud oksi ja lehti on lubatud põletada lahtises tules jäätmevaldaja kinnistul tuulevaikse ilmaga ning juhul kui neid pole võimalik taaskasutada või ringlusse võtta, v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld. Tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 8 meetri kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Tule tegemise koht peab vastama siseministri määrusega lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavatele nõuetele. Okste ja lehtede põletamisel peab jälgima tuleohutuse seaduse § 15 nõudeid.

  (4) Kuressaare linna piires ei ole lubatud puulehtede lahtises tules põletamine.

§ 9.   Jäätmekäitlus väikesaartel

  (1) Väikesaartel võib kasutada jäätmete liigiti kogumiseks ühiskonteinereid, mis asuvad väikesaarel kokkulepitud kohas.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete transpordi väikesaarelt Saaremaale korraldab ja kulud kompenseerib valitsus.

§ 10.   Jäätmekäitlus avalikel üritustel ja avalikel kogunemistel

  (1) Avalikul üritusel ja kogunemisel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamise eest ürituse korraldaja.

  (2) Avalikul üritusel ja kogunemisel tuleb tekkivad jäätmed koguda liigiti, sh biojäätmed, pandipakend, muud pakendijäätmed, segaolmejäätmed. Jäätmemahuteid peab olema piisavas koguses ja mahus või tühjendatud piisava sagedusega, et vältida nende ületäitumist.

  (3) Toitlustuseta avalikel üritustel ei pea biojäätmeid liigiti koguma.

  (4) Avalikel üritustel ja kogunemistel on lubatud jäätmete kogumisvahendina kasutada jäätmekotte.

  (5) Alates 1. jaanuarist 2023. a tuleb jäätmetekke vältimiseks ja vähendamiseks avalikel üritustel:
  1) kasutada toidu ja joogi serveerimiseks ühekordseid plaste mitte sisaldavaid või korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu;
  2) toiduks kõlbulik üle jäänud toit tarbimiseks ümber jagada.

§ 11.   Jäätmekäitlus avalikes randades

  (1) Avaliku ranna haldaja organiseerib vähemalt kaks korda aastas (iga kasutusperioodi eelselt ja järgselt) rannaala koristuse.

  (2) Rannas teenuse osutaja vastutab teenuse pakkumisega kaasnevate jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise eest.

  (3) Ranna haldaja paigaldab rannaalale ja parklasse piisava arvu segaolmejäätmete-, biojäätmete- ja pakendikonteinereid ning tagab nende õigeaegse tühjendamise.

§ 12.   Jäätmekäitlus kalmistutel

  (1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu valdaja. Kalmistu valdaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikuks kasutuseks olevad jäätmekonteinerid.

  (2) Kalmistul tuleb eraldi koguda biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, pakendijäätmed ning segaolmejäätmed.

  (3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmekonteineritesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

3. peatükk JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMINE 

§ 13.   Korduskasutuseks ettevalmistamise kohad

  Korduskasutuseks ettevalmistamise kohad Saaremaa vallas on Osaühingu Kapra Vanametall ja Osaühingu Sikassaare Vanametall hallatavad kohad. Täiendav teave korduskasutuseks ettevalmistamise kohtadest on toodud valitsuse veebilehel.

§ 14.   Jäätmete liigiti kogumise kohustus

  (1) Olmejäätmeid tuleb koguda liigiti nende tekkekohas, kogudes eraldi vähemalt järgmised jäätmeliigid:
  1) paber ja kartong;
  2) plastid;
  3) metallid;
  4) klaas;
  5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, sealhulgas pinnas ja kivid;
  8) pakendid, sealhulgas paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
  9) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed, CFC-sid sisaldavad seadmed, patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmed;
  10) vanarehvid;
  11) ohtlikud jäätmed, sealhulgas vanaõli, õlifiltrid, ravimijäätmed, päevavalguslambid, pestitsiidid, värvid, lakid, lahustid, happed, ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jms;
  12) puit;
  13) tekstiil;
  14) suurjäätmed.

  (2) Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

  (3) Info liigiti kogutud jäätmete kogumiskohtade ja jäätmejaamade kohta on leitav veebilehelt www.saaremaavald.ee/jaatmemajandus.

  (4) Jäätmete liigiti kogumise arendamise nõuded koos liigiti kogumise tähtaegadega jäätmeliikide kaupa on toodud Saaremaa valla jäätmekavas 2021-2026 (Saaremaa Vallavolikogu 7. oktoobri 2021. a määrus nr 46 „Saaremaa valla jäätmekava 2021-2026“).

§ 15.   Segaolmejäätmed

  (1) Segaolmejäätmete mahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mille liigiti kogumist ei ole vallas korraldatud.

  (2) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
  1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on kohustuslik vastavalt eeskirja § 14 lõikele 1;
  2) ohtlikke jäätmeid;
  3) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  4) üle 40 0C kuuma tuhka;
  5) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
  6) käimlajäätmeid ja kogumiskaevude setteid;
  7) probleemtooteid;
  8) ehitus- ja lammutusjäätmeid, mida tuleb käidelda vastavalt eeskirja peatükile 5;
  9) tervishoiu- ja veterinaarjäätmeid, mida tuleb käidelda vastavalt eeskirja peatükile 6.

§ 16.   Vanapaber

  (1) Vanapaber, sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle jäätmevedajale.

  (2) Korteriühistutel ning valitsusel, valla teenuskeskustel ja valitsuse hallatavatel asutustel peab olema eraldi konteiner vanapaberi kogumiseks ning see peab asuma segaolmejäätmete konteineri juures.

  (3) Ülejäänud jäätmevaldajad võivad vanapaberi anda üle jäätmevedajale kasutades selleks ka kilekotti või pappkasti, viia jäätmejaama või avalikku vanapaberi konteinerisse.

  (4) Vanapaberi mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid peale vanapaberi.

§ 17.   Pakend ja pakendijäätmed

  (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia vastavalt tähistatud, selleks ette nähtud pakendipunkti või jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, pakendiorganisatsioonile, jäätmevedajale või muule pakendijäätmeid vedavale isikule.

  (2) Pakendeid võib pakendimahutisse panna lahtiselt või kilekotti pakendatult. Kilekott võiks soovitatavalt olla läbipaistev. Pakendiorganisatsioon või pakendiettevõtja ei või jätta pakendimaterjale ringlusse võtmata põhjendusel, et üle antud pakendid on pakendatud läbipaistmatusse kotti.

  (3) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad (tilgatud) ja võimaluse korral kokku pressitud.

  (4) Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant (sellekohane märgis on kantud pakendile või etiketile), tuleb tarbija poolt tagastada müügikohta või taara vastuvõtupunkti.

  (5) Pakendijäätmete kogumismahutisse on keelatud panna muid jäätmeid peale pakendijäätmete.

§ 18.   Pakendiettevõtja, pakendiorganisatsiooni ja pakendijäätmeid vedava isiku kohustused

  (1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis.

  (2) Kui tagatisrahata müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses valitsuse nõusolekul ja tingimustel.

  (3) Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

  (4) Pakendiorganisatsioonid ning need pakendiettevõtjad, kes ei ole liitunud pakendiorganisatsiooniga, on kohustatud sõlmima valitsusega lepingu, milles määratakse kindlaks pakendipunktide asukohad ja mahutite paigaldustingimused vallas, mahutite arv ja maht igas pakendipunktis, tüüp, välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja pakendipunkti korrashoid.

  (5) Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Pakendipunktis kogutakse eraldi mahutitesse vähemalt kolm pakendimaterjali liiki: paber- ja kartongpakend, klaaspakend, plast- ja metallpakend ning joogikartong. Paber- ja kartongpakendit võib koguda koos plast- ja metallpakendi ning joogikartongiga, kui pakendiorganisatsioon tagab nende pakendite järelsortimise ja ringlussevõttu suunamise.

  (6) Pakendijäätmeid võib koguda tekkekohas. Valitsuse igakordsel nõusolekul võib proportsionaalselt vähendada avalikkusele suunatud pakendipunktide tihedust, mahutite arvu, mahtu või tühjendussagedust võttes aluseks seadusest tuleneva kogumiskohtade tiheduse ja omavalitsuse rahvaarvu. Tekkekohas on lubatud kõik pakendimaterjali liigid koguda ühte mahutisse, kuid pakendiorganisatsioon peab tagama pakendite järelsortimise ja ringlussevõttu suunamise.

  (7) Avalikus pakendipunktis peab pakendimahutil olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetavalt suurte tähtedega eesti ja soovitatavalt ka inglise ning vene keeles kirjas, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada, pakendiliiki täpsustav näidisloetelu, pakendikonteineriga pakendeid koguva pakendiorganisatsiooni nimi, veebilehe aadress ja telefoninumber ning meiliaadress pakendipunktiga seotud probleemidest teavitamiseks.

  (8) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab pakendiorganisatsioon tagama vähemalt pakendiseaduses sätestatud nõuetele vastava pakendipunktide tiheduse. Valitsus võib kokkuleppel pakendiorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga suurendada pakendipunktide tihedust pakendiseaduses sätestatud miinimumist.

  (9) Pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

  (10) Klaaspakendi kogumismahuti täiteavad peavad olema vähemalt 20 cm läbimõõduga. Ülejäänud pakendimaterjalide kogumismahutite täiteavad peavad olema vähemalt 30 cm läbimõõduga või 20*30 cm küljepikkustega.

  (11) Pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon on kohustatud:
  1) hoidma pakendipunktis olevad mahutid terved ja puhtad, tagades vajadusel nende puhastamise grafitist, tahmast, roostest ja mustusest;
  2) tagama, et kaane, luugi vms abil suletavad mahutid on ohutud ja kergelt avatavad ka lastele ning vanuritele;
  3) vältima pakendimahutite ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus ja ületäituvuse tõttu maha kukkunud pakendijäätmed ning need pakendijäätmed, mis on pandud mahuti kõrvale maha, kuna neid ei ole oma suuruse tõttu võimalik mahutisse paigutada;
  4) kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maaomaniku ja pakendiettevõtja või pakendiorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti ja pakendikonteinerid on olnud ületäitunud, korraldama pakendijäätmete koristamise kuni 3 meetri raadiuses pakendipunktist.

  (12) Pakendimahuteid tuleb tühjendada regulaarselt ja vastavalt vajadusele selliselt, et oleks välditud jäätmemahuti ületäitumine või ümbruskonna reostus ja elanikele katkematult tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus. Pakendijäätmete mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.

  (13) Pakendiorganisatsioonil, pakendiettevõtjal ja pakendeid tekkekohalt vedaval isikul on kohustus esitada üks kord aastas, 30. jaanuariks, valitsusele andmed eelneva aasta jooksul avalikkusele suunatud kogumisvõrgustiku kaudu või muude kogumisviiside abil omavalitsusüksusest kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
  1) omavalitsusüksusest kogutud pakendite mass pakendimaterjali liikide kaupa;
  2) taaskasutusse või kõrvaldamisse suunatud pakendi mass vastavalt jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistule;
  3) käitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile üle antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa;
  4) omavalitsusüksuses eelneva aasta jooksul tehtud teavitustöö kirjeldus avalikkuse ja tarbijate teavitamiseks pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest;
  5) isikute arv ja loetelu, kellelt pakendeid ja pakendijäätmeid kogutakse tekkekohal.

§ 19.   Ohtlikud jäätmed

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Jäätmete ohtlikkuse määratlemisel lähtutakse jäätmenimistust, kus ohtlikud jäätmed on tähistatud tärniga.

  (2) Ohtlikud jäätmed (vanaõli, õlifiltrid, ravimid, värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäägid, olmekemikaalid jne) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohtadesse või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale (sh ohtlike jäätmete kogumisringi käigus). Ravimijäägid võib tagastada ka apteeki.

  (3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.

  (4) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

§ 20.   Probleemtooted ja nende jäätmed

  (1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

  (2) Elektroonikaromud, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid ja elektroonilised mänguasjad, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikaromude kogumiskohta, jäätmejaama või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta. Elektroonikaromud, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm, võib tasuta ära anda elektri- ja elektroonikaseadmete müügikohta, mille müügipind on vähemalt 400 m2. Jäätmevaldajal on õigus komplektsed elektroonikaromud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

  (3) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia vanarehvide kogumispunkti, jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul.

  (4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

  (5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus romusõidukid ja nende osad nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

  (6) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele, viia jäätmejaama või mõnda teise põllumajandusplasti kogumispunkti.

§ 21.   Suurjäätmed

  Suurjäätmed, sh diivanid, madratsid, lauad, kapid, riiulid, toolid, voodid, kardinapuud, vaibad, kraanikausid, WC potid, vannid jms, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või vastavalt tähistatud suurjäätmete kogumiskohta, jäätmekäitluskohta, anda üle jäätmevedajale või muule suurjäätmeid vedavale isikule või anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus.

§ 22.   Metalljäätmed

  Metallijäätmed (sh must ja värviline metall) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või viia jäätmejaama. Sealjuures tuleb arvestada jäätmeseaduse § 105 toodud metallijäätmete kokkuostmise piirangutega, mis puudutavad kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid, elektrijuhtmeid ja kaableid, liiklusmärke, teeviitasid, kaevuluuke, raudteerööpaid ning mootorsõidukeid ja nende olulisi osi.

§ 23.   Plastijäätmed

  Plastijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 24.   Klaasijäätmed

  Klaasijäätmed (sh lehtklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Klaaspakendikonteinerisse võib panna ainult klaasist pakendijäätmeid (pudelid, purgid).

§ 25.   Puidujäätmed

  Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Põletada võib ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, kusjuures eelistada tuleb puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.

§ 26.   Tekstiili- ja rõivajäätmed

  Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 27.   Biojäätmed

  (1) Biojäätmed, sealhulgas niidetud muru, umbrohi, toidujäätmed, puulehed, oksad, viljad jms, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida omal kinnistul vastavalt eeskirja § 28 nõuetele.

  (2) Kui biojäätmeid omal kinnistul eeskirja § 28 kohaselt ei ole võimalik kompostida:
  1) peab kinnistul olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks ja jäätmevedajale üle andmiseks vastav konteiner ning see peab asuma segaolmejäätmete konteineri juures;
  2) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb viia ise jäätmejaama või anda üle jäätmevedajale.

  (3) Biojäätmed tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või täielikult biolagunevatesse kottidesse (soovitavalt vastavad standardile EN 13432). Biojäätmete konteiner võib olla vooderdatud paberkotiga või täielikult biolaguneva kotiga.

  (4) Biojäätmete konteinerisse võib panna ka biojäätmete kogumiseks kasutatavaid täielikult biolagunevaid ja komposteeruvaid kilekotte (soovitavalt vastavad standardile EN 13432), pakendeid ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud nõusid, mis sobivad tööstuslikuks kompostimiseks. Biojäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid peale täielikult biolagunevate ja komposteeruvate jäätmete.

§ 28.   Biojäätmete kompostimisnõuded

  (1) Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides või samale omanikule kuuluval kinnistul sama asula piires. Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohas.

  (2) Tekkekohas võib kompostida kõiki biolagunevaid jäätmeid, sh biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning nendega koos biojäätmete kogumiseks kasutatavad paberkotid, kompostimise hõlbustamiseks vanapaber ning kodukompostimiseks mõeldud täielikult biolagunevad ja komposteeruvad kilekotid ja pakendid (soovitavalt vastavad standardile EN 13432).

  (3) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.

  (4) Köögi- ja sööklajäätmeid võib Kuressaare linnas ja alevikes kompostida ainult pealt ja külgedelt kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.

  (5) Kompostiaun ja komposter peab paiknema vähemalt kolme meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ja vähemalt kümne meetri kaugusel kaevust ja väljaspool sanitaarkaitseala.

  (6) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.

4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 29.   Korraldatud jäätmeveo üldtingimused

  (1) Saaremaa valla haldusterritoorium on tervikuna hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele ja jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel. Korraldatud jäätmeveoga liitumiseks ei ole vaja eelnevalt jäätmeveolepingut sõlmida.

  (2) Korraldatud jäätmeveo piirkonnad Saaremaa vallas on:
  1) Lääne-Saaremaa veopiirkond;
  2) Ida-Saaremaa veopiirkond.

  (3) Jäätmeveopiirkondade kaart on toodud määruse lisas.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid on:
  1) segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01);
  2) vanapaber ehk paberi- ja kartongijäätmed (20 01 01);
  3) biojäätmed (biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biojäätmete mahutisse) (20 01 08, 20 02 01);
  4) pakendijäätmed (15 01) lisateenusena.

  (5) Valitsus viib läbi korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonihanke, mille tulemusena valitakse jäätmeveopiirkonnas korraldatud jäätmeveoteenust osutav ettevõte, kellel on jäätmeveoperioodi jooksul ainuõigus ja kohustus selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid vedada lähtudes eeskirjas ja kontsessioonilepingus toodud tingimustest. Ainuõigust jäätmete veoks ei anta laiendatud tootjavastutusega koormatud jäätmeliikide veoks.

  (6) Jäätmevedaja veab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed Kudjape või Maasi jäätmejaama.

§ 30.   Korraldatud jäätmeveo sagedus

  (1) Segaolmejäätmete äravedu toimub:
  1) Kuressaare linnas ja Orissaare alevikus sagedusega kaks korda nädalas kuni üks kord nelja nädala jooksul;
  2) ülejäänud Saaremaa valla territooriumil sagedusega üks kord kahe nädala jooksul kuni üks kord 12 nädala jooksul;
  3) Kuressaare linnas ja Orissaare alevikus asuvalt kinnistult sagedusega kuni üks kord 12 nädala jooksul, kui kinnistul tekkivate biojäätmete kompostimine on korraldatud vastavalt eeskirja § 28 või toimub biojäätmete äravedu vastavalt lõikele 3 ja valitsus on jäätmevedajale tema taotluse alusel võimaldanud harvemat jäätmevedu;
  4) mitte sagedamini kui üks kord nelja nädala jooksul, kui segaolmejäätmete üleandmiseks kasutatakse jäätmekotti. Kui jäätmevaldajal tekib nelja nädala jooksul rohkem segaolmejäätmeid, tuleb jäätmete üleandmiseks kasutada konteinerit.

  (2) Vanapaberi äravedu toimub:
  1) § 16 lõikes 2 nimetatud kinnistutelt sagedusega üks kord nädalas kuni vähemalt üks kord aastas;
  2) teistelt kinnistutelt jäätmevaldaja soovil vastavalt vajadusele, kuid maksimaalselt üks kord nädalas.

  (3) Biojäätmete äravedu kinnistutelt, kus biojäätmete kohapeal kompostimist ei ole korraldatud, toimub sagedusega kaks korda nädalas kuni üks kord nelja nädala jooksul.

  (4) Pakendijäätmete äravedu veoteenusega liitunud kinnistutelt toimub sagedusega üks kord nädalas kuni üks kord 12 nädala jooksul;

  (5) Suurjäätmete äravedu veoteenusega liitunud kinnistutelt toimub sagedusega kuni kaks korda aastas.

§ 31.   Korraldatud jäätmeveoga liitumine

  (1) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo registreeringu kehtima hakkamisest.

  (2) Valitsus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga. Asjaolu, kas valitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele ega vabasta jäätmevaldajat kohustusest jäätmeid jäätmevedajale üle anda ja korraldatud jäätmeveo teenuse eest esitatud arveid tasuda.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle isikule, kes ei ole tema piirkonnas jäätmevedaja.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.

  (5) Korraldatud jäätmeveoga ei ole üldjuhul hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel, ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, parklates, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine.

  (6) Jäätmevedaja on kohustatud osutama korraldatud jäätmeveo teenust kõigile jäätmevaldajatele, kes ei ole korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud või kellel ei ole keskkonnakaitseluba.

  (7) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks segaolmejäätmete veoteenusega ning eeskirja § 16 ja 27 ette nähtud juhul vanapaberi ja biojäätmete veoteenusega harvema võimaliku veosagedusega arvestades § 30 toodud vahemikke. Jäätmevaldaja võib jäätmevedajaga sõlmida kirjaliku jäätmeveolepingu, millega täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat, sh lisateenuste kasutamise ja nende eest tasumise tingimused. Kui kirjalikku jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesoleva eeskirja nõuetest ja korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessioonilepingust.

  (8) Korraldatud jäätmeveo hanke tulemusena leitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest ja nende muudatustest teavitab valitsus avalikkust ka veebilehel www.saaremaavald.ee ja vallalehe kaudu.

  (9) Kõik korraldatud jäätmeveoga liitunuks loetud jäätmevaldajate ja jäätmekäitlusettevõtete vahel sõlmitud lepingud loetakse alates lõikes 1 nimetatud kuupäevast kehtetuks selles osas, mis puudutab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu.

§ 32.   Korraldatud jäätmeveo teenustasu

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasud määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessioonlepingus.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud jäätmemahutite arvule, mahule, kogutavale jäätmeliigile ja tühjendussagedusele ning ei sõltu sellest, kas mahuti on täis. Teenustasule lisatakse korraldatud jäätmeveo lisateenuste maksumus, kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja on selles eelnevalt kokku leppinud.

  (3) Jäätmeveo teenustasu sisaldab kõiki jäätmemahuti tühjendamise, jäätmete transpordi ning edasise käitlemise ning nende toimingutega vältimatult kaasnevate tegevustega seotud kulusid. Jäätmevedaja võib teenustasule lisada kõrgendatud tasu ja tühisõidutasu vaid eeskirja § 33 toodud juhtudel.

  (4) Korraldatud jäätmeveo toimingud on muuhulgas jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine posti teel), jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 20 meetrit, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo perioodi teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu renditeenuse osutamise lõppemisel olenemata mahuti kasutamise perioodi pikkusest. Valitsusel on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.

  (5) Teenustasude muutmist võib taotleda pärast kontsessioonilepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise või muu teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või riikliku tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.

  (6) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse valitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Valitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Teenustasude muutmise otsustab valitsus hiljemalt 30 päeva jooksul alates vastavasisulise taotluse saamisest.

  (7) Valitsuse kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva pärast valitsuse vastava korralduse avalikustamist valitsuse veebilehel.

  (8) Jäätmevedaja teavitab kirjalikult jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutumisest mitte vähem kui 30 päeva ette.

  (9) Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmevedajale tasuma teenustasu vastavalt korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingus ja selle olemasolul jäätmeveolepingus sätestatud tingimustele ning jäätmevaldajale arveldusperioodil osutatud teenuste alusel esitatud arvele.

§ 33.   Tühisõidutasu ja kõrgendatud tasu

  (1) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid eeskirja nõuete kohaselt üle andnud, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tühisõidutasu eeskirja § 2 lõike 1 punktis 31 toodud juhtudel. Tühisõidutasu on 0,5-kordne vastava mahuti tühjendamise teenustasu.

  (2) Kui segaolmejäätmete, vanapaberi, biojäätmete või pakendijäätmete mahutis on sobimatud jäätmed, siis jäätmevedaja jätab jäätmevaldajale teate sobimatute jäätmete kohta ning:
  1) tühjendab mahuti ära ja rakendab kahekordset teenustasu või;
  2) jätab mahuti tühjendamata ning rakendab tühisõidutasu.

  (3) Ületäitunud konteineri tühjendamisel on jäätmevedajal õigus rakendada 1,5-kordset teenustasu, v.a juhul, kui ületäituvus on tekkinud jäätmevedaja tegevuse või tegevusetuse tõttu (sh ära jäänud graafikujärgne vedu).

  (4) Tühisõidutasu ja kõrgendatud tasu aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus on jäätmevedajal. Tühisõidutasu või kõrgendatud teenustasu küsimise aluseks olevate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil (üldjuhul e-kirja, telefoni või SMS-i teel) jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates nimetatud asjaolude ilmnemisest. Juhul, kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tühisõidutasu või kõrgendatud teenustasu.

  (5) Lõikes 4 nimetatud teavitus peab sisaldama konkreetset põhjust, miks toimus tühisõit, millised sobimatud jäätmed olid mahutis või kas mahuti oli ületäitunud. Lisaks tuleb selles teates ära tuua asjakohased juhised jäätmevaldajale, kuidas edaspidi konkreetsest eksimusest hoiduda.

§ 34.   Korraldatud jäätmeveo lisateenused

  (1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale tasulisi lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

  (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ette nähtud korras.

§ 35.   Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

  (1) Jäätmevaldaja võib taotleda kinnistu erandkorras vabastamist korraldatud jäätmeveost perioodiliselt või aastaringselt kuni kolmeks aastaks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

  (2) Jäätmevaldaja esitab valitsuse keskkonnaosakonnale kirjaliku taotluse, milles on märgitud:
  1) taotleja nimi, e-posti aadress, elukoht, telefoninumber;
  2) kinnistu, mille kohta taotletakse jäätmeveost vabastust, aadress ja katastrinumber;
  3) põhjused, miks jäätmeveost vabastust taotletakse;
  4) periood, mille jooksul kinnistul ei elata või seda ei kasutata ja mille kestel soovitakse jäätmeveost vabastust.

  (3) Valitsuse keskkonnaosakonna ametnik (edaspidi ametnik) vaatab taotluse läbi. Kui taotlus ei vasta lõikes 2 toodud nõuetele, annab ametnik jäätmevaldajale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, selgitab puudused ja teavitab, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

  (4) Ametnikul on õigus nõuda aastaringse vabastuse taotlemise korral kinnistu elektritarbimise andmeid eelneva aasta kohta kinnistu kasutamises või mittekasutamises veendumiseks.

  (5) Valitsuse teenuskeskuse juhatajal, saarevahil ja ametnikul on õigus kontrollida kohapeal, kas taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

  (6) Ametnik teeb valitsuse nimel otsuse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise või mittevabastamise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest. Erandkorras võib ametnik otsuse tegemise tähtaega pikendada. Otsuses märgitakse vabastamise või mittevabastamise põhjus, vabastuse kestus ning jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja kohustused.

  (7) Ametnikul on õigus nõuda korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldajalt dokumente, mis tõendavad, et vabastuse perioodil kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

  (8) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama valitsust korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolude muutumisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.

  (9) Jäätmeveost vabastatud jäätmevaldajat ei loeta väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi olevaks.

  (10) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, kui otsuses märgitud tähtaeg on möödunud.

  (11) Valitsus võib tunnistada jäätmeveost vabastamise otsuse kehtetuks, kui:
  1) otsuse aluseks olnud taotlus sisaldas valeandmeid või;
  2) jäätmevaldaja esitab valitsusele asjakohase taotluse või;
  3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud või;
  4) kinnistul on tuvastatud jäätmete väärkäitlemine või jäätmeveost vabastatud jäätmekäitleja on rikkunud eeskirja nõudeid väljaspool oma kinnistut.

  (12) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse § 69 lõike 4 alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja kuni määratud tähtaja lõpuni.

§ 36.   Kontsessioonilepingu ülesütlemine

  (1) Valitsusel on õigus kontsessioonileping enne tähtaja lõppu üles öelda ja sellega jäätmevedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allpool nimetatud asjaolu:
  1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo registreeringu taotlust 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on sõlmitud korraldatud jäätmeveo hankeleping või on keeldutud talle registreeringu väljastamisest või on väljastatud registreering tühistatud;
  2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates kontsessioonilepingus määratud tähtajast;
  3) jäätmevedaja on korduvalt jätnud jäätmemahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole objektiivselt põhjendatav;
  4) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või kontsessioonilepingut.

  (2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab valitsus sellest jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates sellekohase nõude saamisest.

5. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 

§ 37.   Ehitusjäätmete valdaja kohustused

  (1) Ehitusjäätmete ohutu ja nõuetekohase hoidmise ja käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba või ehitusteatis.

  (2) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava kokkuleppega.

  (3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
  1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;
  2) koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti lähtuvalt eeskirja § 38, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil;
  3) valmistama ette tasase kõva kattega aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;
  4) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;
  5) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;
  6) ehitusjäätmeid üle andma vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale;
  7) ehitusjäätmeid, mida pole lubatud põletada või võimalik ehitusjäätmete valdajal korduskasutada ega taaskasutada, võib viia ka jäätmejaama;
  8) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad ehitusjäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid järelevalvet teostava isiku nõudmisel kontrollimiseks;
  9) ette valmistama ehitusjäätmed (tellised, laudised, palgid, torud, radiaatorid, uksed, aknad) korduskasutuseks või taaskasutama. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.

  (4) Ehitamise käigus tekkinud kaevis, mis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis, tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul. Teisel kinnistul kaevise taaskasutamiseks tuleb tegevus eelnevalt Keskkonnaametis registreerida. Kaevise kasutamine väljaspool kinnisasja tuleb eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga.

§ 38.   Ehitusjäätmete liigiti kogumise kohustus

  Ehitamisel või lammutamisel tuleb liigiti koguda vähemalt:
  1) korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivad materjalid;
  2) töödeldud puit;
  3) kiletamata paber ja kartong;
  4) metall;
  5) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms);
  6) kips;
  7) klaas;
  8) pinnas;
  9) kile ja muud plastijäätmed;
  10) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
  11) ohtlikud ehitusjäätmed vastavalt määruse § 40 toodule;
  12) pakendid;
  13) ehitus- ja lammutuspraht;
  14) segaolmejäätmed.

§ 39.   Ehitusjäätmete käitlemise kavandamine

  (1) Koos ehitusprojektiga esitatava ehitisteatise või ehitusloa taotlusega tuleb valitsusele esitada jäätmekava, milles sisalduvad:
  1) andmed taaskasutatavate ja korduskasutatavate materjalide kasutamise kohta ehitamisel;
  2) ehitamise või lammutamise käigus tekkivate jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt eeskirja § 38;
  3) isikud, kellele jäätmed kavatsetakse üle anda või jäätmete kavandatavad käitluskohad;
  4) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;
  5) muud asjakohased selgitused.

  (2) Ehitise lammutamiseks ehitusloa taotlemisel või ehitisteatisega koos esitatav ehitusprojekt peab sisaldama teavet lammutatavas ehitises leiduvate ohtlikku ainet sisaldavate materjalide, seadmete ja toodete, nende eeldatavate liikide, paiknemise, koguste ning nende ohutu ja liikide kaupa kogumise ja käitlemise nõuete, sealhulgas asbesti ja seda sisaldavate materjalide määramise, asbesti ja seda sisaldavate materjalide lammutamisel asbestikiudude leviku vältimise meetmete kohta. Ehitusprojektis peab käsitlema lammutamisel tekkivate jäätmete ligikaudseid koguseid jäätmeliikide kaupa ning jäätmeliikide kogumise ja edasise käitlemise korraldust.

  (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed võib esitada koos ehitusprojektiga ehitisregistri kaudu.

§ 40.   Ohtlikud ehitusjäätmed

  (1) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjal), järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;
  2) värvi-, laki-, liimi-, vaigu -, vahu, silikooni ja mastiksijäätmed ning muud ehitamisel kasutatavad kemikaalid, sh nende jääke sisaldav taara ja nende ainetega immutatud materjalide jäägid;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed, sh tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt, vanaõli, määrdeained, õlised kaltsud;
  4) muu ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
  5) saastunud pinnas.

  (2) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid, tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse.

  (3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.

  (4) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnormide.

6. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARJÄÄTMETE KÄITLEMINE  

§ 41.   Tervishoiujäätmete käitlemise üldnõuded

  (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele valla haldusterritooriumil asuvatele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on sätestatud jäätmenimistu jaotises 18 (edaspidi tervishoiujäätmed).

  (2) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selle eest vastutava isiku.

  (3) Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
  1) bioloogilised jäätmed;
  2) teravad-torkivad jäätmed;
  3) nakkusohtlikud jäätmed;
  4) laboratooriumide jäätmed;
  5) tsütostaatilised jäätmed;
  6) ravimijäätmed;
  7) radioaktiivsed jäätmed;
  8) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule;
  9) eeskirja § 14 lõikes 1 nimetatud jäätmed;
  10) diskreetne vanapaber.

  (4) Ohtlike jäätmete ja eeskirja § 14 lõikes 1 nimetatud jäätmete käitlemisel lähtutakse eeskirjas toodud üldistest nõuetest.

  (5) Mahuteid, mis sisaldavad tervishoiujäätmeid, hoiustatakse tervishoiuasutuses piisava suurusega ja jäätmete kogumiseks mõeldud piiratud ligipääsuga ruumis. Jäätmeid hoitakse üksteisest eraldi ja ei asetata põrandale. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega.

  (6) Kõik tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab asjakohast keskkonnakaitseluba.

§ 42.   Bioloogilised jäätmed

  Bioloogilised jäätmed (operatsiooni käigus tekkinud jäätmed, sh amputeeritud kehaosad ja elundid, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused) pakendatakse tekkekohas kollasesse bioloogilise ohu märgistusega läbipaistmatusse lekkekindlasse kotti.

§ 43.   Teravad ja torkivad jäätmed

  Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms) kogutakse tekkekohas torkekindlasse vastavalt tähistatud mahutisse, et vältida neist tulenevat ohtu inimese tervisele ja keskkonnale.

§ 44.   Ohtlikud tervishoiujäätmed

  (1) Tervishoiuasutuses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda üksteisest lahus, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale.

  (2) Nakkusohtlikud jäätmed, sh veri, seerumid ja plasmad, verega kokkupuutes olnud ühekordselt kasutatavad materjalid, nakkusohtlike patsientide jäätmed, diagnostika- ning uurimislaborite patogeensed kultuurid, hävitamisele kuuluvad vaktsiinid, analüüside katsutid, pakendatakse tekkekohas kollasesse bioloogilise ohu märgistusega läbipaistmatusse lekkekindlasse kotti.

  (3) Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.

  (4) Tsütostaatilised jäätmed, sh tsütostaatiliste ravimitega kokku puutunud meditsiinilised tarvikud, pakendatakse tekkekohas punasesse bioloogilise ohu märgistusega läbipaistmatusse lekkekindlasse kotti.

  (5) Ravimijäätmed (sh kasutuskõlbmatud vaktsiinid, kõlblikkusaja ületanud või manustamisest üle jäänud ravimid) pakendatakse tekkekohas pruuni bioloogilise ohu märgistusega läbipaistmatusse lekkekindlasse kotti. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse muuhulgas ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.

  (6) Erikujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt kraadiklaasid, amalgaamplommid, elavhõbedat sisaldavad reagendid) tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.

  (7) Kemikaalide jäätmed, mis on vedelal, tahkel või gaasilisel kujul, sh lahustid ja reaktiivid, tehniliste ning korrashoiuteenistuste keemilised tooted, kogutakse suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

  (8) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed (sh kindad, paber, linad, radionukliididega ravitud patsientide uriin ja väljaheited) pakendatakse tekkekohas radioaktiivsete jäätmete märgistusega konteinerisse.

§ 45.   Diskreetne vanapaber

  Diskreetne vanapaber (paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, teisi isikuid ja ravitööd puudutavate andmetega) tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas, purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

7. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUS 

§ 46.   Jäätmekäitluskoha järelhooldus

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

  (5) Valitsusel on õigus teha Keskkonnaametile ettepanekuid jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud keskkonnakaitseloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

8. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS  

§ 47.   Järelevalve teostamine

  (1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab valitsus eeskirjas, keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

  (2) Jäätmekäitlusalaseid väärtegusid menetlevad kohtuväliselt Keskkonnaamet, politseiasutus ja valitsus.

  (3) Valitsus kontrollib keskkonnakaitseloaga ettevõtete jäätmekäitlustingimuste täitmist ja jäätmekäitluslepingute olemasolu.

  (4) Valitsusel on õigus määrata ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on lõigetes 1-3 nimetatud riikliku järelevalve ülesannete täitmine.

  (5) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale ja/või varale.

  (6) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.

§ 48.   Eeskirja rikkumine

  Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §-de 120–12611 ja pakendiseaduse §-de 29–30 alusel. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

§ 49.   Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimine

  (1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastatusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastatuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

  (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastatuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

  (3) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastatuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastatuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või valitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED  

§ 50.   Pakendimaterjalide liikide kaupa eraldi kogumine

  Pakendiorganisatsioonid peavad tagama avalikes pakendipunktides eraldi konteinerid paber- ja kartongpakendile, klaaspakendile ja plast- ning metallpakendile vastavalt eeskirja § 18 lõikele 5 mitte hiljem kui 12 kuu möödumisel alates määruse jõustumisest.

§ 51.   Hankelepingute kehtivus

  Kõik enne käesoleva jäätmehoolduseeskirja kehtestamist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingud kehtivad kuni lepingus sätestatud kuupäevani samadel tingimustel, mis kehtisid lepingu sõlmimise hetkel ja vastaval territooriumil.

§ 52.   Valitsuse pädevus

  Eeskirjaga seotud muude dokumentide kinnitamine on valitsuse pädevuses.

§ 53.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Määrusega tunnistatakse kehtetuks Saaremaa Vallavolikogu 23. märtsi 2018. a määrus nr 13 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“.

§ 54.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Jaanus Tamkivi
vallavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json