Ehitus

Teksti suurus:

Ridala valla ehitusmäärus

Väljaandja:Ridala Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 10.10.2012, 40

Ridala valla ehitusmäärus

Vastu võetud 17.04.2008 nr 79

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 29 ja Ridala valla põhimääruse § 27 lg 1 punkti 29 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Ehitusmääruse ülesanded ja reguleerimisala

 (1) Ridala valla ehitusmääruse (edaspidi määrus) ülesanneteks on valla ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldine korraldamine ja reeglite seadmine.

 (2) Määrusega kehtestatakse:
 1) valla või selle osade, sealhulgas miljööväärtuslike alade ja miljööväärtuslike hoonestusalade, ranna- ja kaldaalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded;
 2) katastriüksus(t)e sihtotstarbe määramine;
 3) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;
 4) projekteerimistingimused ja nende avalikustamise kord;
 5) ajutise ehitise ja väikeehitise ehitamise ning kasutamise kord;
 6) vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.

§ 2.  Mõisted

 (1) Ajutine ehitis – mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise kasutamise aeg määratakse kindlaks vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ja kasutusloaga.

 (2) Ehitis – hoone või rajatis. Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks:
 1) hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis;
 2) rajatis on ehitis, mis ei ole hoone;

 (3) Väikeehitis – kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni 5 m kõrgusega ühel kinnistul asuv:
 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone;
 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või telekommunikatsiooniteenuse osutajale telekommunikatsiooniseaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega.

 (4) Omavoliline ehitis – vallavalitsuse nõusolekuta püstitatud ehitis.

 (5) Ehitaja – ehitusettevõtja äriseadustiku tähenduses ja registreeritud erinõuetega tegevusalade registris (majandustegevuste register – MTR) või enda tarbeks ehitustöid tegev füüsiline isik.

 (6) Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, lammutamine ja tehnosüsteemide muutmine.

 (7) Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel.

 (8) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine.

 (9) Ehitusjärelevalve – ehitustegevuse nõuetele, kehtestatud normidele, detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrollimine.

 (10) Omanikujärelevalve – ehitusprojekti nõuetele vastavuse, nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamise, keskkonnaohutuse tagamise ja ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu ning tehniliste dokumentide nõuetele vastavuse, ehitustööde kvaliteedi, ehitustööde ohutuse, ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu ning keskkonna saastamise kontrollimine.

 (11) Ehitusluba – vallavalitsuse nõusolek ehitustegevuse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isikule kes kasutab maad enne 1.11.1991.a tekkinud maa kasutusõiguse alusel.

 (12) Ehitusprojekt – projekteerimise tulemusena valminud Eesti Vabariigi standardile vastav dokumentide kogum, mille alusel ehitatakse hoone või rajatis. Ehitusprojekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.

 (13) Kasutusluba – vallavalitsuse nõusolek ehitusloa või kirjaliku nõusoleku kohaselt valminud ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks vastavalt kasutamise otstarbele.

 (14) Kirjalik nõusolek on vallavalitsuse nõusolek 20–60 m 2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamiseks või ehitise tehnosüsteemide muutmiseks.

 (15) Krunt – ehitamiseks, ehitise teenindamiseks ja hooldamiseks kavandatud maaüksus, millele ehitusõigusega määratakse:
 1) krundi kasutamise sihtotstarve;
 2) hoonete suurim lubatud arv krundil;
 3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala;
 4) hoonete suurim lubatud kõrgus.

 (16) Kuja – ehtiste lubatud väiksem vahekaugus.

 (17) Miljööväärtusega ala – väärtuslik põllumaa, avatud maastik, looduskooslus, rannakadastik, jms.

 (18) Miljööväärtusega hoonestusala - ajalooliselt välja kujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis moodustab säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku.

 (19) Planeering – planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist, planeeringu kaartidest ja illustreerivatest joonistest. Valla territooriumi kohta koostatakse:
 1) üldplaneering, mille põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning millega määratakse maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused ning detailplaneeringu koostamise kohustusega alad väljaspool alevikke;
 2) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine detailplaneeringu kohustusega aladel.

 (20) Projekteerimistingimused – vallavalitsuse poolt ehitisele määratavad arhitektuurilised, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning isikud (ettevõtted, asutused), kellega tuleb projekt kooskõlastada.

 (21) Tiheasustusala – maakonna- või üldplaneeringuga määratud kompaktse asustusega ala, mis õigustab ühiste teede ja tehnovõrkude rajamist.

 (22) Hajaasustusala – tiheasustusalast välja jääv ala.

 (23) Planeeritav kompaktse asustusega (hoonestusega) ala – planeeritav üksikelamute, aiamajade või suvilate grupp, mis koosneb enam kui viiest hoonest ja mille väljaehitamine nõuab ühiste teede ja tehnovõrkude rajamist.

2. peatükk Valla või selle osade, sealhulgas miljööväärtusega alade ja miljööväärtuslike hoonestusalade, ranna- ja kaldaalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded 

§ 3.  Planeerimine

 (1) Üldplaneeringu kohane ehitamine.
 1) üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta;
 2) ehitamine peab toimuma vastavalt Ridala valla või valla osa üldplaneeringus või teemaplaneeringus määratletud tingimustel, kui sellel alal puudub kehtiv detailplaneering;
 3) üldplaneeringus või valla osa üldplaneeringus lahendamata alade (nn valged tsoonid) planeerimiseks annab nõusoleku vallavolikogu, kui nende alade planeerimine on kooskõlas üldplaneeringu või valla osa üldplaneeringu kontseptsiooniga;
 4) uue tiheasustusala moodustamine ranna- või kaldaalal on keelatud, v.a vallavalitsus ettepanekul Vabariigi Valitsuse poolt otsustatud korras;
 5) olemasoleva tiheasustusala laiendamine rannal või kaldal toimub kehtestatud üldplaneeringu alusel.

 (2) Detailplaneeringu kohane ehitamine.
 1) detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks.
 2) ehitamine peab toimuma vastavalt kehtestatud detailplaneeringule, kui see on olemas või kui selle olemasolu on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti lähtealusena nõutav;
 3) detailplaneeringu algatamiseks tuleb huvitatud isikul esitada vallavalitsusele vormikohane taotlus, mis on kättesaadav vallavalitsuses ja valla veebilehel www.ridala.ee; taotluse vormi kinnitab vallavalitsus;
 4) detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee, tehnovõrkude jms lepivad detailplaneeringuala maaomanik või tema volitatud esindaja ja vallavalitsus kokku asjakohase lepinguga;
 5) ehituskrundi või kinnistu jagamine ehituskruntideks, sealhulgas hoone jagamine reaalosadeks, on lubatud: - alevikes, kui jagamise tulemusel tekib minimaalselt 1000 m2 suurune elamumaa krunt; - muul kompaktse asustusega alal, kui jagamise tulemusel tekib minimaalselt 2500 m2 suurune elamumaa krunt; - hajaasustusega alal, kui jagamise tulemusel tekib minimaalselt 1,0 ha suurune katastriüksus kavandatava sihtotstarbega elamumaa.
 6) kinnistu jagamise lubamise punktis 5 loetletutest väiksemateks katastriüksusteks otsustab põhjendatud taotluse korral vallavolikogu.
 7) kehtiva detailplaneeringuga kinnistu jagamine katastriüksusteks on lubatud pärast detailplaneeringukohast juurdepääsuteede/tänavate ja kommunikatsioonide väljaehitamist vastavalt maaomaniku (kelle maaüksusele on koostatud detailplaneering) ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingule.

 (3) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik valla üldplaneeringuga, teemaplaneeringuga ja valla osa üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ning miljööväärtuslikul hoonestusalal järgmistel juhtudel:
 1) uute hoonete (välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned või aiamaja kõrvalhooned ning kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikehooned) ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks;
 2) olemasolevate hoonete (välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned) laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks, kui sellega hoone maapealse osa kubatuur suureneb üle 33 protsendi;
 3) maa-ala(de) kruntideks jaotamise korral.

 (4) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladeks kuni valla üldplaneeringu kehtestamiseni on valla alevike ja külade olemasolevad ja kavandatavad selgelt piiritletavad kompaktse asustusega valla territooriumi osad.

 (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatule on detailplaneeringu koostamine kohustuslik:
 1) enam kui viiest ühepereelamust, aiamajast või suvilast koosneva hoonete grupi puhul, kus hoonete omavaheline kaugus on alla 100 meetri;
 2) eraldiseisva(te) üle 1 000 m2 ehitusaluse kogupinnaga tootmishoone(te) või laohoone(te) ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga;
 3) kämpingu või motelli maa-ala;
 4) puhkeküla või puhkebaasi maa-ala;
 5) spordikompleksi või supelranna maa-ala;
 6) väljaspool alevikku paikneva sadama, lennuvälja, autolammutuse või bensiinijaama ala koos nende teenindamiseks vajaliku maaga;
 7) prügila või jäätmejaama maa-ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga;
 8) kinnistute jagamisel kruntideks ranna- ja kaldaalal;
 9) hajaasustusalal maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu jagamisel elamumaa katastriüksusteks, kui kavandatavale kinnistule/kinnistutele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, va juhul kui kinnistule pääsuks on seatud teeservituut;
 10) mõisakompleksi maa-ala (selle juurde kuuluva pargiga).

 (6) Vastavalt planeerimisseaduse § 9 lõikele 10 võib vallavalitsus lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal, miljööväärtusega alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata:
 1) olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist;
 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;
 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;
 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi;
 5) naaberkruntide piiride muutmist, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusaluse pindala ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel.

 (7) Miljööväärtusega alade ja miljööväärtusega hoonestusalade määramine:
 1) Ridala valla miljööväärtusega alad ja miljööväärtusega hoonestusalad määratakse valla üldplaneeringuga, teemaplaneeringuga, valla osa üldplaneeringuga või detailplaneeringuga.

 (8) Planeerimise põhimõtted miljööväärtusega alal ja miljööväärtusega hoonestusalal:
 1) planeerimisel peab jälgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms);
 2) uute ehitusalade ja kruntide ehitusaluse pinna määramisel lähtutakse olemasolul ajaloolise krundistruktuuri säilitamisest;
 3) miljööväärtusega metsaalal ja vajadusel ka lagealal rakendada kahte erinevat kaitsetaktikat – punasega tähistada kaitseala, mis keelab täielikult ehitustegevuse ja rohelisega tähistada kaitseala, kus ehitamine on lubatav hajaasustuse põhimõttel.

 (9) Nõuded planeeringule miljööväärtusega alal ja miljööväärtusega hoonestusalal:
 1) planeeringus esitatakse graafiliselt väljakujunenud ja säilinud krundistruktuuriga piirkonnad, kultuuriväärtusega ehitised (sh abihooned) ning näidatakse varasemate ehitiste asukohad;
 2) esitatakse graafiliselt kõigi kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ja avatavad vaated ning luuakse tingimused haruldaste looduskoosluste säilitamiseks;
 3) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, juurdepääsuteede paiknemise põhimõtted, üldised arhitektuurinõuded (katuste kalded, kattematerjalid ja harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgused) ning tehakse vajadusel ettepanek uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks;
 4) transpordi-, müra ja muude saastekoormust suurendavate ettevõtete rajamine miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud.

 (10) Loodukaitseala piires kooskõlastatakse üldplaneering, teemaplaneering, valla osa üldplaneering ja detailplaneering enne nende planeerimisseaduse kohast vastuvõtmist kaitseala valitsejaga.

 (11) Kehtivat detailplaneeringut muudetakse enne detailplaneeringu elluviimist vaid põhjendatud vajaduse korral.

 (12) Kehtiv detailplaneering tunnistatakse kehtetuks, kui 3 aasta jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist ei ole alustatud detailplaneeringu elluviimist vastavalt lepingule.

 (13) Vallavolikogu võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui:
 1) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud miljööga;
 2) algatamise ettepanek taotleb kalda ulatuse või ehituskeeluvööndi vähendamist;
 3) maa-ala kohta on olemas kehtiv detailplaneering;
 4) algatamise ettepanek on vastuolus üldplaneeringuga;
 5) kavandatava detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua nii era- kui avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju;
 6) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest.

§ 4.  Ehitamine

 (1) Nõuded ehitamisele:
 1) ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jätta ehitise minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalve asutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti;
 2) hoone põhimaht paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ettenähtud kohustuslikule ehitusjoonele; ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lod˛a või katuse räästas;
 3) ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks;
 4) alevikes ei ehitata reeglina ühele krundile rohkem kui kolm hoonet, juhul kui detailplaneering ei näe ette teisiti;
 5) korterelamus teostatava sisemise ümberehituse jaoks, mis toob kaasa konstruktiivseid muutusi kandevseintes või kandevseintesse avade raiumisel või lõikamisel, tuleb taotleda vallavalitsusest ehitusluba või kirjalikku nõusolekut;
 6) kui ehitise kasutamise otstarve seda eeldab, peavad ehitis ja selle üldkasutatavad osad ning ruumid või alad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimestele;
 7) lokaalsete küttekollete (kaminad, ahjud jms) ehitamiseks korterelamutes, mis algselt olid projekteeritud ja ehitatud kaugküttele, peab olema vallavalitsuse kirjalik nõusolek eluruumi tehnosüsteemide muutmiseks. Kirjaliku nõusoleku andmise eelduseks on samas korterelamus elavate korteriomanike enamuse nõusolek ja küttekolde ehitusprojekti koostamise kohustus.

 (2) Nõuded ehitusprojektile:
 1) ehitusprojekt peab vastama ehitusprojektidele esitatavatele nõuetele;
 2) enne vallavalitsusest kirjaliku nõusoleku, ehitusloa või ehitise kasutusloa taotlemist, kui projekteeritakse ehitist, millele on õigusaktidega kehtestatud tuleohutusnõuded, peab ehitusprojekti eelnevalt kirjalikult heaks kiitma tuleohutuse järelevalve asutuse ametiisik;
 3) kaitseala piires tuleb ehitusprojekt enne ehitusele kirjaliku nõusoleku või ehitusloa andmist kooskõlastada kaitseala valitsejaga;
 4) ehitusprojekti ekspertiis on nõutav suurte rahvahulkade kogunemisega seotud (koolimajad, klubid, kinod, näituse-, kauba- vm hallid üldpinnaga üle 400m2 ja sildeavaga üle 9 m) ehitiste ehitusprojektidele ja avalike funktsioonidega munitsipaalehitiste ehitusprojektidele;
 5) kui ehitamise käigustekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik kirjaliku ettepanekuga vallavalitsuse poole;
 6) vallavalitsus otsustab olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjassepuutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele või tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba;
 7) vallavalitsuse määratud ametiisikutel on õigus otsustada ehitusprojekti kooskõlastuse vajadus teiste järelevalveorganitega (tervisekaitse, tööohutus, keskkonnakaitse, liiklusohutus, jt);
 8) maapinnast üle 45 meetri kõrgusega ehitise ehitusprojekt peab olema Lennuameti poolt heaks kiidetud;
 9) käesoleva lõike punktide 1–3 nõuded kehtivad ka mõõdistusprojekti kohta;
 10) kirjaliku nõusoleku või ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud vallavalitsuse määratud valla ametiisikutega;
 11) keskkonnamõju hindamise ehitusprojektile algatab ja korraldab vallavalitsus.

 (3) Ehitusloa andmine ja ehitise lammutamine:
 1) ehitusloa andmise otsustab vallavalitsus;
 2) vallavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või arhiivi üleandmiseni;
 3) ehitusluba annab õiguse projektis ettenähtud puude ja põõsaste maharaiumiseks ehituskrundi piires;
 4) ehitusluba annab õiguse projektikohaste kaevetööde tegemiseks ehituskrundil;
 5) Ridala valla territooriumil kohalikuks liiklemiseks ettenähtud tee ja tänava tee-ehitusloa annab vallavalitsus; tee-ehitusluba antakse tee omanikule vastavalt teeseadusele;
 6) võõrale maale tee rajamise tee-ehitusluba antakse pärast servituudi kandmist kinnistusraamatusse;
 7) ehitise lammutamiseks esitavad ehitise omanikud vallavalitsusele ehitusloa taotluse;
 8) põhjendatud vajaduse korral on vallavalitsusel õigus nõuda lammutamise projekti, millega lahendatakse hoone tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, tööde teostamise ohutus, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutusjärgne heakorrastamine;
 9) pärast ehitise lammutamist esitab omanik vallavalitsusele vormikohase teatise ehitise likvideerimise kohta;
 10) ehitusloa taotluse, kirjaliku nõusoleku taotluse, kasutusloa taotluse, ehitise alustamise teatise ja ehitise teatiste vormid on kättesaadavad ehitisregistri veebilehel www.ehr.ee, vallavalitsuse veebilehel www.ridala.ee ja vallavalitsuse kantseleis.

 (4) Kasutusloa andmine:
 1) valminud ehitisele kasutusloa andmise otsustab vallavalitsus;
 2) valminud ehitisele korraldab vallavalitsuse määratud ametiisik ehitise ülevaatuse vastavalt ehitise ülevaatuse korrale;
 3) ehitise või tema osa kasutusotstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa;
 4) õigusliku aluseta püstitatud ehitise likvideerimise või seadustamise otsustab vallavalitsus;
 5) ehitise kasutusloa väljaandmise päevast muutub kehtetuks sama ehitise ehitusluba;
 6) eluruumide kasutuselevõtmiseks on nõutav vähemalt ühe toa ja käimla olemasolu.

3. peatükk Katastriüksus(t)e sihtotstarbe määramine 

§ 5.  Katastriüksus(t)e sihtotstarbe määramine

 (1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel, arvestades sealjuures maaomaniku ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingust (vastava lepingu olemasolul) tulenevaid kohustusi.

 (2) Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määrab vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe vastavalt maaomaniku taotlusele ja üldplaneeringu või valla osa üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringu või valla osa üldplaneeringu puudumise korral määrab katastriüksuse sihtotstarbe vallavolikogu.

 (3) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui see ei too kaasa ehitamist, määrab vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitusseaduse kohases ehitise kasutusloas nimetatud ehitise või selle osa kasutamise otstarbe või otstarvete alusel.

 (4) Kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisega kaasneb ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu kohustust, määrab vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitusseaduse kohases ehitusloas või kirjalikus nõusolekus nimetatud ehitise kasutamise otstarbe või otstarvete alusel.

 (5) Ehitise, välja arvatud teede ning tehnovõrgu ja -rajatise püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi, moodustatakse iseseisev ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus, mille sihtotstarbe määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral vallavolikogu ehitise kasutamise otstarbe alusel. Eraldi katastriüksus peab olema moodustatud ja katastris registreeritud enne ehitisele ehitusloa väljastamist või kirjaliku nõusoleku andmist vallavalitsuse poolt.

 (6) Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusel paiknevate ehitistega ühtse kompleksi moodustavate ehitiste või maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste püstitamiseks või tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks iseseisvat katastriüksust ei moodustata. Vajadusel määratakse maale vallavolikogu otsusega mitu otstarvet.

 (7) Katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarvete muutmise aluseks olevast otsusest informeerib vallavalitsus maaomanikku jakatastripidajat ühe kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

4. peatükk Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused 

§ 6.  Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused

  Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused määratakse detailplaneeringu kohustuse korral detailplaneeringu lähteülesandes ning muudel juhtudel projekteerimistingimustega.

5. peatükk Projekteerimistingimused ja nende avalikustamise kord 

§ 7.  Projekteerimistingimused ja nende avalikustamise kord

 (1) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.

 (2) Projekteerimistingimused määratakse ehitisele, mille puhul on vajalik ehitusprojekti koostamine ja ehitise püstitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu või koostamise kohustus.

 (3) Projekteerimistingimustega määratakse:
 1) ehitusala seotuna krundi piiridega või rajatise asukoht;
 2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala;
 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp;
 4) hoone lubatud ehituskõrgus või korruselisus;
 5) ehitise kasutamisotstarve;
 6) rajatise olulised tehnilised näitajad;
 7) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;
 8) haljastuse nõuded;
 9) jäätmete käitlemine;
 10) isikud kellega projekt tuleb kooskõlastada;
 11) keskkonnamemorandumi koostamise vajadus;
 12) keskkonnamõju hindamise vajadus.

 (4) Projekteerimistingimuste saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada vormikohane taotlus, mis on kättesaadav vallavalitsuse veebilehel www.ridala.ee ja vallavalitsuse kantseleis.

 (5) Projekteerimistingimused kooskõlastatakse vallavalitsuse poolt määratud valla ametiisikutega ning kaitseala valitsejaga, juhul kui projekteeritav ehitis jääb kaitseala piiresse.

 (6) Projekteerimistingimused avalikustatakse valla veebilehel viie tööpäeva jooksul vastuvõtmisest ja nendega on võimalik tutvuda vallasekretäri juures vastuvõtmisest viiendast päevast alates.

6. peatükk Ajutise ehitise ja väikeehitise ehitamise ning kasutamise kord 

§ 8.  Ajutise ehitise ehitamine ja kasutamine

 (1) Üle 60 m2 ehitusaluse pindalaga ajutise ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks on vaja koostada ehitusprojekt ja taotleda ehitus- ja kasutusluba.

 (2) 20–60 m2 ehitusaluse pindalaga ajutise ehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjaliknõusolek.

 (3) Kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga ajutise ehitise ehitamiseks ei ole vaja kirjalikkunõusolekut ega ehitusluba. Ehitamisel detailplaneeringu kohustusega alale on ajutise ehitise ehitaja kohustatud viie tööpäeva jooksul enne ajutise ehitise püstitamist informeerima vallavalitsust ehitamise kavatsusest vormikohase teatisega.

§ 9.  Väikeehitise ehitamine ja kasutamine

 (1) 20–60 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek.

 (2) Väikeehitise ehitamiseks võib vallavalitsus põhjendatud juhtudel nõuda ehitusprojekti koostamist.

 (3) Ehitusprojekt on nõutav, kui väikeehitisele taotletakse kasutusluba.

 (4) Kasutusluba on kohustuslik, kui väikeehitist kasutatakse elamiseks (suvila, aiamaja jms).

 (5) Kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamisel detailplaneeringu kohustusega alale on ehitise omanik kohustatud viie tööpäeva jooksul enne väikeehitise püstitamist informeerima vallavalitsust ehitamise kavatsusest vormikohase teatisega. Teatist ei ole vaja esitada õuetiigi, kiige, varjualuse, lehtla vms ehitamisel või rajamisel.

7. peatükk Vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel 

§ 10.  Vallavolikogu ülesanded

 (1) Vallavolikogu ülesanneteks planeerimisvaldkonnas on:
 1) üld- ja teemaplaneeringute algatamine;
 2) detailplaneeringu algatamine;
 3) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu algatamine aladel ja juhtudel, mille korral planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ja käesoleva määruse paragrahvis 3 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust;
 4) üld- ja teemaplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
 5) üld- ja teemaplaneeringu kehtestamine;
 6) käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetatud detailplaneeringu ning detailplaneeringu, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala, kehtestamine;
 7) detailplaneeringute kehtetuks tunnistamine;
 8) üldplaneeringu ülevaatamine kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogudekorralisi valimisi;
 9) maakonnaplaneeringute ja naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine;
 10) planeerimisseaduse § 30 alusel kinnisasja omaniku nõudel kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest omandamise otsustamine;
 11) kinnisasja sundvõõrandamise otsustamine kehtestatud planeeringu elluviimiseks;
 12) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu kooskõlastamine;

 (2) Vallavolikogu ülesanneteks ehitusvaldkonnas on:
 1) riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepaneku läbivaatamine;
 2) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 3) ehitusjärelevalve tegemise pädevusega ametikohtade määramine.

§ 11.  Vallavalitsuse ülesanded

 (1) Vallavalitsuse ülesanneteks planeerimisvaldkonnas on:
 1) detail-, üld- ja teemaplaneeringute koostamise korraldamine;
 2) planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 sätestatud tegevuse lubamine ilma detailplaneeringut koostamata;
 3) vallavolikogu poolt algatatud detailplaneeringule lähteseisukohtade väljastamine;
 4) detailplaneeringute vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine, pärast volikogu arengu- ja planeeringukomisjoni heakskiitu;
 5) detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise kohta ning maaomanikuga või tema volitatud esindajaga lepingu sõlmimine detailplaneeringukohase teedevõrgu, kommunikatsioonide jms väljaehitamiseks;
 6) detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sadevete ärajuhtimise süsteemi väljaehitamise kuni ehitusloas märgitud maaüksuseni tagamine, kui vallavalitsus ja maaomanik ei ole kokku leppinud teisiti;
 7) planeeritaval maa-alal või selle osal planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu kehtestamine;
 8) detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajaduse määramine;
 9) üldplaneeringu alusel koostatavale detailplaneeringule kooskõlastamise vajaduse määramine;
 10) detailplaneeringu lihtsustatud korras koostamise otsustamine;
 11) kehtestatud planeeringute järgimise tagamine;
 12) strateegilisele planeerimisdokumendile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 kohane keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine (vajadusel);
 13) keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse korral keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise korraldamine.

 (2) Vallavalitsuse ülesanded ehitusvaldkonnas:
 1) ehitisele projekteerimistingimuste määramine ja nende avalikustamine;
 2) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrolli korraldamine;
 3) vajadusel ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine;
 4) ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmine või sellest keeldumise otsustamine;
 5) ehituslubade väljaandmise või sellest keeldumise otsustamine;
 6) ehituslubade kehtetuks tunnistamine;
 7) ehitiste nõuetele vastavuse kontrolli korraldamine ja vajadusel ekspertiisi tellimise otsustamine;
 8) kasutuslubade väljastamisele eelneva ehitiste ülevaatuse korraldaja määramine ja vajadusel ehitiste ülevaatuse teostamisele pädevate isikute ja institutsioonide kaasamise otsustamine;
 9) kasutuslubade väljaandmise või sellest keeldumise otsustamine ja kasutuslubade kehtetuks tunnistamine;
 10) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitiste ekspertiise tegeva ettevõtja, keskkonnamõju hindamist teostava ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine;
 11) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;
 12) ajutise ehitise kasutamise pikendamise otsustamine;
 13) ajutise ehitise lammutamiseks või muul viisil likvideerimiseks tähtaja määramine;
 14) planeerimisseaduse, ehitusseaduse, valla ehitusmääruse mittetäitmisel ettekirjutuste tegemine;
 15) ehitusseaduse §-s40 nimetatud ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise korraldamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras, kui ehitis määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutata;
 16) ehitusuuringute tulemuste säilitamine;
 17) ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine;
 18) ehitusloa andmisega seotud dokumentide säilitamine;
 19) kasutusloa andmisega seotud dokumentide säilitamine;
 20) ohtliku või ehitusloata püstitatud ehitise likvideerimise otsustamine;
 21) ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku määramine ja ettekirjutuse tegemiseks volituste andmine;
 22) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine ja ehitisregistrist kinnitatud väljavõtete väljastamine;
 23) muude planeerimisseadusest ja ehitusseadusest tulenevate kohaliku omavalitsuse õiguste ja kohustuste täitmine, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse.

§ 12.  Tähtajad

  Vallavalitsuse ülesanneteks on:
 1) teatada planeeringu algatamisest, anda informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustada algatatud planeeringu eesmärke kohalikus ajalehes hiljemalt ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist;
 2) teatada tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates, kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise;
 3) informeerida maavanemat üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates;
 4) planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamisel teatada kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtsaadetisena edastatud kirjaga hiljemalt kaks nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist;
 5) teha ajutine ehituskeeld teatavaks kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutab, tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe nädala jooksul ehituskeelu kehtestamise päevast arvates;
 6) kui üldplaneeringu või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatada tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aeg ja koht hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust;
 7) teatada kohalikus ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht ning üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aeg ja koht;
 8) panna hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust välja teade avaliku väljapaneku toimumise kohta üldplaneeringu ja üldist huvi pakkuva detailplaneeringu puhul – valla külade ja alevike vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas ning detailplaneeringu puhul – vastava küla või aleviku vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas;
 9) teatada planeeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele vallavalitsuse seisukoht ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aeg ja koht kahe nädala jooksul planeeringu avaliku väljapaneku lõppemisest;
 10) üldplaneeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist;
 11) detailplaneeringu avaliku arutelu korraldamine ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist, kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, teatades avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohalikus ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist;
 12) informatsiooni avaldamine avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta kohalikus ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates, kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid;
 13) üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise teate avaldamine kohalikus ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates;
 14) üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu saatmine maavanemale ja informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta ja kehtestatud detailplaneeringu saatmine riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates;
 15) tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest teatamine ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigustehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud, samuti kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud detailplaneeringu alusel kitsendatakse või kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld;
 16) kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimise ettepaneku kohta tehtud otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest ettepaneku tegija informeerimine tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates;
 17) kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest teatamine kohalikus ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates;
 18) projekteerimistingimuste määramine ehitisele 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates;
 19) projekteerimistingimuste avalikustamine viie päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast arvates;
 20) anda ehitamiseks kirjalik nõusolek või keelduda selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates;
 21) kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates;
 22) väljastada ehitusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates;
 23) ehitusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates;
 24) tunnistada ehitusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast võiehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates;
 25) väljastada kasutusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates;
 26) kasutusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates;
 27) tunnistada kasutusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates;
 28) ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmete edastamine riiklikule ehitisregistrile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates;
 29) ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmete edastamine Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates;
 30) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine vastavalt esitamise korras määratud tähtajale.

8. peatükk Rakendussätted 

§ 13.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Ridala Vallavolikogu 29. oktoobri 2003.a. määrus nr 16 «Ridala valla ehitusmääruse kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks.

§ 14.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.

Olev Peetris
Volikogu esimees