KOV määruste valdkondlik liigitus: Kultuur ja sport → Rahvaraamatukogu

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Laekvere valla raamatupidamise sise-eeskiri

Vastu võetud 01.12.2009 nr 5
jõustumine 01.01.2010

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 30 lg 1 punkti 3, „Raamatupidamise seaduse” § 11 ja § 35 lõigete 1, 2 ja 3 ning Rahandusministri 11. detsembri 2003 määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ alusel.

§ 1.   Üldosa

  (1) Raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Laekvere valla munitsipaalasutuste raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning tsentraliseeritud raamatupidamise aruandluse tagamine.

  (2) Sise - eeskiri kehtestab täiendavad arvestuse ja aruandluse nõuded, mis reguleerivad raamatupidamiskohuslase:
  1) majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist;
  2) kontoplaani;
  3) raamatupidamisregistrite pidamist;
  4) arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises;
  5) aruannete koostamise korda;
  6) algdokumentide käivet ja säilitamist;
  7) vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume;
  8) varade ja kohustuste inventeerimist.

  (3) Käesolevas sise-eeskirjas käsitlemata juhtudel lähtutakse raamatupidamise seadusest, Riigi raamatupidamise üldeeskirjast, RTJ või rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standartides toodud põhimõtetest. Vajadusel konsulteeritakse audiitoriga.

§ 2.   Raamatupidamise korraldamine

  (1) Laekvere vallal on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes käesolevast eeskirjast.

  (2) Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

  (3) Raamatupidamise arvestuse pidamisel kasutatakse arvutiprogrammi Pmen.

  (4) Sise - eeskirja kohaldatakse Laekvere valla munitsipaalasutustele.

  (5) Laekvere valla munitsipaalasutusteks on Laekvere Vallavalitsus ametiasutusena ja järgmised ametiasutuse hallatavad asutused (edaspidi allasutused):
  1) Laekvere Põhikool;
  2) Muuga Põhikool;
  3) Laekvere Lasteaed „Rüblik“;
  4) Laekvere Raamatukogu;
  5) Muuga Raamatukogu;
  6) Venevere Raamatukogu;
  7) Laekvere Rahva Maja;
  8) Venevere Seltsimaja;
  9) Muuga Spordihoone.

  (6) Laekvere Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus) korraldab raamatupidamiskohuslasena munitsipaalasutuste raamatupidamist tsentraliseeritult vallavalitsuse koosseisus olevate raamatupidamisüksuse töötajatega.

  (7) Raamatupidamise eest vastutab raamatupidamiskohuslase tegevjuhina vallavanem.

  (8) Laekvere Vallavalitsuse igapäevast tegevust, sealhulgas raamatupidamise korraldamist juhib vallavanem.

  (9) Raamatupidamist korraldab vahetult pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus määratakse tema ametijuhendis. Vanemraamatupidaja ja raamatupidaja, kellede õigused, kohustused ja vastutus määratakse ametijuhenditega, vastutavad vahetult oma töölõikude eest.

  (10) Laekvere Vallavalitsuse hallatavas asutuses juhib igapäevast tegevust allasutuse juht (koolis direktor, teistes asutustes juhataja), kelle õigused, kohustused ja vastutus määratakse asutuse põhimääruses, ametijuhendis, töölepingus.

  (11) Raamatupidamise dokumentide kontrolli eest vastutab asutuse või üksuse töötaja (vastavalt ametijuhendile), kes vastutab selle eest, et:
  1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;
  2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;
  3) tehing on seaduspärane ja vajalik;
  4) tehing on kooskõlas eelarvega;
  5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;
  6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikuse printsiibist.

  (12) Vastavalt eelarveliste vahendite olemasolule võib töid ja teenuseid tellida vallavanem või hallatava asutuse juht. Vara soetamisel, tööde või teenuste tellimisel tuleb jälgida hankijate paljususe ja eraldatud vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. Asutuse juht peab kooskõlastama enne lepingu sõlmimist vallavanemaga või tema asendajaga need lepingud, mille eeldatav maksumus ületab 1278.28 eurot.
(VV 21.09.2010 määrus nr 10, jõust 01.01.2011)

  (13) Ettemakseid võimaluse korral välditakse. Ettemaksu tegemine võib ette tulla juhul, kui ettemakse teostamine tuleneb lepingust.

  (14) Raamatupidamisprogramm seadistatakse nii, et sisestatavaid majandustehinguid on võimalik esitada kas kronoloogilises (päevaraamat) või sünteetilises (pearaamat) liigenduses. Valla raamatupidamisregistreid säilitatakse elektrooniliselt, eeldusel, et raamatupidamiskanded, komplekteerituna nende aluseks olevate algdokumentidega, säilitatakse paberkandjal. Raamatupidamiskirjendid ja/või raamatupidamiskanded süstematiseeritakse järgmiselt:
  1) kassadokumentide kanded - memoriaalorder 1;
  2) pangaväljavõtete kanded - memoriaalorder 2;
  3) paranduskanded - memoriaalorder 3;
  4) palgakanded - memoriaalorder 5;
  5) ostuarvete kanded ja müügiarvete kanded - memoriaalorder 6;
  6) bilansivälise materjaliga seonduvad tehingud - memoriaalorder 11;
  7) põhivara soetamiste ja parenduste, amortiseerimise ja bilansist väljakandmise kanded - memoriaalorder 12;
  8) statistiliste näitajate kajastamine - memoriaalorder 19;
  9) muud reguleerivad kanded - memoriaalorder 20.

§ 3.   Majandustehingute dokumenteerimine

  (1) Majandustehingute arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid algdokumente:
  1) arved (ostuarved, müügiarved);
  2) saatelehed, üleandmis-vastuvõtuaktid;
  3) sularaha kviitungid, tšekid;
  4) kassa sissetuleku orderid ja kassa väljamineku orderid;
  5) avansi-, komandeeringu- ja töölähetusaruanded;
  6) palga dokumendid (koondpalgalehed, palgalehed, tööaja arvestuse tabelid, käskkirjad, töövõtu- või käsunduslepingud);
  7) pangakonto väljavõtted;
  8) ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (põhivara, kulumaterjalid);
  9) ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, tasaarvlemislepingud;
  10) raamatupidamisõiendid;
  11) Laekvere valla õigusaktid;
  12) inventuurilehed.

  (2) Andmete registritesse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõestavad alg-dokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid:
  1) dokumendi nimetus ja number;
  2) koostamise kuupäev;
  3) tehingu majanduslik sisu;
  4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
  5) tehingu osapoolte nimed;
  6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
  7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
  8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit;
  9) tehingupartneri kood.

  (3) Kõik rahalist liikumist puudutavad dokumendid viseeritakse vallavanema ja pearaamatupidaja poolt, väljastatavad arved viseeritakse koostaja poolt ning palgalehed viseeritakse koostaja, pearaamatupidaja ja vallavanema poolt.

  (4) Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed algdokumendi koostaja nimi.

  (5) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) majandustehingu kuupäev;
  2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
  3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
  4) majandustehingu lühikirjeldus;
  5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number;
  6) tehingupartneri kood.

  (6) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamis-kirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatu-pidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).

  (7) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.

  (8) Toimikutesse süstematiseeritud raamatupidamiskanded paigutatakse nii, et oleks tagatud nende kättesaadavus kõigile majandusinformatsiooni töötlevatele ja -tarbivatele töötajatele ning takistatud juurdepääs kõrvalistele isikutele. Raamatupidamiskanded ja nende aluseks olnud algdokumendid köidetakse kokku kannete või järjestikuste kannete kogumi viisi. Kui algdokumentide lisamine kandele ei ole ratsionaalne (liiga mahukas, dokument on algdokumendiks mitmetele raamatupidamiskannetele vms), on raamatupidamiskandel või seda täiendaval raamatupidamisõiendil nõutavad viited, millised võimaldavad seostada raamatupidamiskannet ja algdokumente.

  (9) Raamatupidamise algdokumente säilitatakse seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid dokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud dokumente säilitatakse kümme aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. Töölepinguid ja isikukaarte säilitatakse viiskümmend aastat arvestades töölepingu lõpetamisest. Aruandeperioodil raamatupidamisse esitatud dokumentide hoidmise eest vastutab oma töölõigu piires vastutav raamatupidaja. Eelmiste perioodide raamatupidamis-dokumentide säilitamise eest vastutab vallavanem. Dokumendid hoitakse jooksval aastal raamatupidamise ruumides, peale aruandeperioodi kohta aastaaruande kinnitamist arhiiviruumides.

  (10) Dokumendikäive:

  (11) Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamis-registrites nende toimumise momendil või mõistliku aja jooksul. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregister vormistatakse krono-loogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa.

  (12) Kuludokumentide aktsepteerimine:
  1) töötasu ja sellega kaasnevad maksukulud aktsepteeritakse töötaja töölevõtmisel ja/või täiendavate tasude määramisel;
  2) kuluarved, lao saatelehed, ettemaksud ja muud lepingute alusel majandustehinguna kirjendatavad kuludokumendid aktsepteeritakse kuludokumendil;
  3) käibemaksu kulu aktsepteeritakse kuludokumendil „vaikimisi” koos käibemaksu kulu põhjustavate kuludega;
  4) erisoodustuse kulud ja nendest tulenevad maksukulud aktsepteeritakse kuludokumendil, erisoodustusi põhjustavatest kuludest eraldi;
  5) finantseerimistehingud aktsepteeritakse lepingute sõlmimisel või Valla õigusakti vastuvõtmisel. Kui nimetatud haldusaktidest ei nähtu kulude liigendus eelarveklassifikaatorite lõikes, aktsepteeritakse makse aluseks olevale dokumendid täiendavalt;
  6) reguleerimis- ja paranduskannete aluseks olevatel raamatupidamisõienditel on kulude aktsepteerimine nõutud juhul kui muutub eelnevalt aktsepteeritud kulude sisu ja/või summa linna eelarveklassifikaatorite liigenduses ja nõuete lootusetuks või ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisest tulenevate kulude korral. Muude raamatupidamismetoodilistest nõuetest nagu varade väärtuse ümberarvutused, valuutakursimuutused jms tulenevate tehingute kirjendamisel määrab ja kinnitab oma allkirjaga kõik kulude aktsepteerimisel nõutavad tunnused raamatupidamisõiendi koostanud isik;
  7) kulukoha määramise ja kinnitamisega kuludokumendil annab eelarve vastutav täitja või muu volitatud isik nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamisarvestuses ja rahalise ülekande vormistamiseks.

§ 4.   Rahaliste vahendite arvestus

  (1) Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas.

  (2) Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Igal sularaha tehingupäeval täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja päeva kassa jääk. Kannete õigsust kinnitab raamatupidaja, kes vastutab sularaha hoidmise, arvestuse ja tekitatud kahju eest, oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata.

  (3) Sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order. Raha võetakse kassasse sissetuleku orderi alusel, mille kohustuslikud rekvisiidid on: asutuse nimetus, orderi number, kuupäev, isiku ees- ja perekonnanimi, kellelt raha vastu võetakse, mille eest ja millise dokumendi alusel on raha vastu võetud (arve, lepingu nr. ja kuupäev). Kassa sissetulekuorderile kirjutab alla peraamatupidaja ja kassapidaja. Kassa sissetuleku order koostatakse ka koondsissetuleku dokumendi alusel (haridusasutuste õppematerjalide müük, kommunaalmaksed, lasteaia haridusasutuste töötajate toiduraha jms), mille kohustuslikud rekvisiidid on: järjekorra number, kuupäev, tasunud inimeste nimed ja allkirjad. Väljaminekuorderi kohustuslikud rekvisiidid: asutuse või isiku andmed, kellele väljamaks tehakse; orderi number, kuupäev; väljamaksmise alus ja väljamakstav summa ning alla kirjutavad vallavanem ja pearaamatupidaja, koostaja ning saaja.

  (4) Kassasse kogutud rahaliste vahendite arvelt võib teha väljamakseid eelnevalt nõuetekohaselt vormistatud väljaminekuorderi alusel. Seda kas tehtud kulutuste hüvitamiseks, toetuste maksmiseks, inkasseerimiseks arvelduskontole või vajadusel vahendite tagastamiseks maksjale; kogutud rahaliste vahendite tagastamisel maksjale on kohustuslik kasutada vastavate sissetulekute liigendamisel kasutatud majandustehingute tunnuseid.
(VV 25.03.2010 määrus nr 5, jõust 01.04.2010).

  (5) Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Vajaduse tekkimisel avatakse välisvaluutadele eraldi kontod. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga telepanga teenuseid. Elektroonilisi ülekandeid teostab vanemraamatupidaja, tema äraolekul pearaamatupidaja. Deebetkaartide ja krediitkaartide võtmine ning kasutamise õigust omavate isikute nimekiri kinnitatakse vallavanema käskkirjaga.
(VV 25.03.2010 määrus nr 5, jõust 01.04.2010).

  (6) Vallavanema käskkirjaga kinnitatud ametijuhenditega määratakse ametnikud ja nende asendamise kord, kellel on õigus ja kohustus kinnitada maksekorraldused, võttes arvesse, et koostamisel ja kinnitamisel oleks täidetud nn „neljasilma printsiip” – ülekannet sisestav isik peab olema erinev ülekannet tegevast isikust. Rahaliste tehingute puhul esimene allkiri – vallavanem või tema asendaja, teine allkiri – pearaamatupidaja või tema asendaja.

  (7) Maksekorralduse koostaja ülesanne on: maksekorralduse aluseks olevate kuludokumentide kontrollimine, et samade kuludokumentide alusel ei ole enne tasutud; maksekorralduse koostamine ja kinnitada või teostada makseprotseduur - sideseanss pangaga. Maksekorralduse kinnitaja ülesanne on kontrollida, et koostatud maksukorraldus vastab selle aluseks olevatele algdokumentidele.

  (8) Maksete ülekandmise tingimused peavad andma üldjuhul võimaluse tasuda 14 kuni 30 päeva jooksul pärast kauba, teenuse või muu hüve saamist, kuna ülekandjal peab jääma aega alusdokumentide nõuetekohaseks kontrollimiseks.

  (9) Varasid ja kohustusi ei tasaarvestata omavahel bilansis.

  (10) Tasaarvlemiseks esitatakse raamatupidamisse tasaarvlemisleping kahe poole rekvisiitide, arve numbrite, summade tasaarvlemiseks ja kahe poole allkirjade kokkuleppe sõlmimise kinnituseks.

  (11) Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kuluks nende soetamise momendil.

§ 5.   Varade ja kohustuste inventuurid

  (1) Inventuuride läbiviimised on korralised ja erakorralised. Varade, vahendite ja võlgnevuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmistel tähtaegadel:

  (2) Erakorralised inventuurid viiakse läbi varguste ja riisumiste juhtude avastamisel ning peale tulekahju, kui on olemas kahju olemasolu kahtlus, viivitamatult. Inventuuri läbiviimine on kohustuslik materiaalselt vastutava isikuga töösuhte lõppemisel.

  (3) Kassa inventuuri viib läbi vallavanema käskkirjaga Laekvere Vallavalitsuse ametnikest moodustatud inventeerimiskomisjon, mille üheks liikmeks on Laekvere Valla kassapidaja, kes vastutab inventeeritava kassa eest vastavalt ametijuhendile. Sularaha inventuuri käigus loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse. Inventuuri tulemuste kohta koostatakse inventuurileht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: inventuuri läbiviimise kuupäev; komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; viimane sissetuleku- ja väljaminekuorderi number; sularaha jääk numbrite ja sõnadega kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; komisjoni liikmete allkirjad.

  (4) Nõuete ja kohustuste inventuuri viib läbi Laekvere Vallavalitsuse nõuetega tegelev vanemraamatupidaja, kes koostab ning saadab deebitoridele ja kreeditoridele saldoteatised alates 19.04 eurost. Saldoteatistest jääb Laekvere Vallavalitsusele koopia.
(VV 21.09.2010 määrus nr 10, jõust 01.01.2011).

  (5) Nõuete ja kohustute inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:
  1) andmed deebitoride ja kreeditoride kohta;
  2) nõuete ja kohustuste summad;
  3) nõuete ja kohustuste summad tagastatud saldoteatistelt;
  4) erinevused Laekvere Vallavalitsuse raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ja erinevuste tekkepõhjused;
  5) inventuuri läbiviimise aeg , koht ja läbiviija allkiri.

  (6) Võrdluslehte säilitatakse koos tagastatud saldoteatistega ja nende teatiste koopiatega, millele vastust ei saadud.

  (7) Vähemalt iga aruandeperioodi lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust.

  (8) Varade ja bilansiväliste vahendite inventuuri viib läbi vallavanema käskkirjaga Laekvere Vallavalitsuse ametnikest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline inventeerimiskomisjon, mille kohustuslikuks lisaliikmeks on inventeerimisele kuuluvate varade vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest vastutav töötaja (töötaja, kes töölepingujärgsete ülesannete täitmise käigus vastutab asutusele kuuluvate rahaliste ja muude materiaalsete väärtuste vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest). Inventeerimiskomisjoni esimees korraldab inventuuri nõuetekohase läbiviimise.

  (9) Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide, inventari loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele, mis sisaldab alljärgnevaid rekvisiite ja andmeid:
  1) kauba, toote või materjali kood või inventarinumber;
  2) kauba, materjali, toote, inventari nimi või lühiiseloomustus, mille eesmärgiks on muuta kergemaks toote tunnistamine inventuuri käigus;
  3) summa, millega on tooted arvel;
  4) mõõtühik, millega kaupa, toodet, materjali või inventari arvestatakse raamatupidamise andmeil;
  5) inventuuri läbiviimise aeg ja koht;
  6) komisjoni liikmete nimed ja ametikohad;
  7) komisjoni liikmete allkirjad.

  (10) Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele. Inventuurilehe originaaleksemplarid esitatakse raamatupidamisele, koopia läheb materiaalselt vastutavale isikule. Inventuurilehe alusel koostab inventuuride läbiviimise eest vastutav raamatupidaja dokumendi, milles tuuakse ära inventuuride tulemused, avastatud puudu- või ülejäägid. Olulise üle- või puudujäägi korral kirjutab materiaalselt vastutav isik seletuskirja. Materiaalselt vastutava töötaja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ja hüvitamise korra kohta teeb vallavanem otsuse raamatupidaja poolt esitatud dokumendi alusel. Koopiad vastavasisulisest aktist esitatakse raamatupidamisele ja materiaalselt vastutavale töötajale. Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded.

  (11) Nõude laekumise tõenäosus hinnatakse lootusetuks vallavalitsuse korraldusega, kui nõude summa on kuni 2000 eurot ning vallavolikogu otsusega, kui nõude summa on üle 2000 euro. Nõude lootusetuks tunnistamisel võetakse aluseks, et:
  1) nõude laekumise tõenäosust on individuaalselt alla hinnatud vähemalt korra viimase kolme aasta jooksul;
  2) nõude võlgnik on püsivalt maksevõimetu;
  3) nõude võlgniku poolt edastatud kontaktandmete kaudu pole võimalik võlgniku asukohta tuvastada.
(VV 28.03.2011 määrus nr 5, jõust 31.03.2011).

§ 6.   Kontoplaan

  (1) Kontoplaan (kontode loetelu) on majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontod on liigendatud 5-ks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number:
  1) 1 - bilansi aktivakirjete kontod;
  2) 2 - bilansi passivakirjete kontod;
  3) 3 - tulude kontod;
  4) 4, 5, 6 - kulude kontod;
  5) 9 - statistilised kontod.

  (2) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks, lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid:
  1) eelarveklassifikaatorid - tunnused eelarve koostamiseks ning eelarve täitmise jälgimiseks eelarve struktuuris. Rahakäibe liigendamine tagab informatsiooni eelarve kassalise täitmise kohta, muu majandusinformatsiooni liigendamine tagab informatsiooni eelarve täitmise kohta;
  2) objekti-, projekti- vms. koodid - lisatunnused, millised võimaldavad liigendada ja analüüsida majandusinformatsiooni täiendavalt.

§ 7.   Vara arvestus

  (1) Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1917 eurot ja rohkem ning alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000 eurot ja rohkem. Erandina võetakse arvele, olenemata soetusmaksumusest kunstiväärtused, mille väärtus aja jooksul ei vähene ning raamatukogude raamatud.
(VV 28.03.2011 määrus nr 5, jõust 31.03.2011).

  (2) Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale, mida ei saa hiljem tuvastada ilma inventarinumbrita, kantakse inventarinumber peale kas kleebisena või veekindlalt kirjutatuna.

  (3) Põhivara arvelevõtmise aluseks on materiaalselt vastutava isiku poolt allkirjastatud vara arvelevõtmise akt või vastav märge ostuarvel või ostu-müügi lepingul. Põhivara üleandmine asutuste vahel toimub materiaalselt vastutavate isikute vahel üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, millel on vallavanema kooskõlastus.

  (4) Kinnisvarainvesteeringud materiaalne ja immmateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Maa võetakse arvele maksustamishinnaga või soetusmaksumuses. Materiaalne põhivara koosneb piiratud ja piiramata kasutusega materiaalsest põhivarast. Piiramata kasutuseaga põhivara on maa. Piiratud kasutusega materiaalselt põhivaralt arvestatakse amortisatsiooni, piiramata kasutusega põhivaradelt amortisatsiooni ei arvestata.

  (5) Põhivarakaardid on elektroonilised.

  (6) Kinnisvarainvesteering on maa või hoone (või osa hoonest), mida asutus hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteeringutenana arvelevõetavate peremehetuks tunnistatud varade, milledele pole teostatud ametliku hindamist (n kinnisvarafirma, kindlustuse vm hinnang), soetusmaksumus on null eurot. Vara pärimine testamendi või annaku alusel kajastatakse sihtfinantseerimisena.

  (7) Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad litsentsid, kasutusõigused, tarkvara ja muud füüsilise substantsita varad, mida kasutatakse teenuste osutamisel või halduseesmärkidel pikema perioodi jooksul kui üks aasta ning mille soetusmaksumus on kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1917 eurot ja rohkem ning alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000 eurot ja rohkem. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt arvestades kasulikku eluiga üldjuhul 5 aasta jooksul.
(VV 28.03.2011 määrus nr 5, jõust 31.03.2011).

  (8) Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tõstavad varaobjekti väärtust kõrgemale objekti algsest väärtusest. Kulutused, mis taastavad objekti algset väärtust (näiteks pisiremont, hooldus ja muud sarnased kulutused) kajastatakse perioodikuludes.

  (9) Põhivara amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Uute varade amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimääradest:
  1) hooned 5 %;
  2) elamud 5 %;
  3) rajatised 10 %;
  4) kütte- ja elektrisüsteemid 20 %;
  5) veevarustussüsteemid, pumbad 20 %;
  6) ventilatsioonisüsteemid 20 %;
  7) masinad ja seadmed 20 %;
  8) arvutustehnika (arvutid, serverid jms) 33 %;
  9) muu materiaalne põhivara 20%.

  (10) Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleb amortisatsioonimäär anda igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast.

  (11) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, tuleb amortisatsiooniperioodi muuta. Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventuurikomisjon varasid, ja kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb komisjon ettepaneku kasuliku eluea muutmiseks. Muutmise ettepaneku kinnitab vallavanem ning muudatus kajastatakse üldjuhul uuest aruandeperioodist.

  (12) Kogumina võib põhivara arvele võtta ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutusega terviku ja kogumi soetusmaksumus kokku on kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1917 eurot ja rohkem ning alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000 eurot ja rohkem (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutused, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetumusmaksumus peab olema kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1917 eurot ja rohkem ning alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000 eurot ja rohkem ilma käibemaksuta).
(VV 28.03.2011 määrus nr 5, jõust 31.03.2011).

  (13) Vara kantakse maha (bilansist välja), kui vara enam ei eksisteeri. Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara mahakandmine toimub mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, kulum, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmise teostab vallavanema käskkirjaga moodustatud komisjon, kuhu kohustusliku liikmetena kuulub mahakantava põhivara eest materiaalselt vastutav isik. Eraldi komisjoni mittemoodustamisel teostab mahakandmise inventeerimiskomisjon koos lisaliikmena materiaalselt vastutava isikuga. Põhivara mahakandmiseks krediteeritakse põhivara kontot ja debiteeritakse kulumi kontot. Juhul, kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest.

  (14) Väikevara ehk bilansiväliselt arvestatav vara on väheväärtuslik vara, mille soetusmaksumus on kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1917 eurot ja rohkem ning alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000 eurot ja rohkem. Väikevara kantakse kulusse soetamise hetkel. Raamatupidamises peetakse väheväärtusliku pika kasutusega väikevarade arvestust bilansiväliselt, allasutuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes.
(VV 28.03.2011 määrus nr 5, jõust 31.03.2011).

§ 8.   Tulude ja kulude arvestus

  (1) Tulude üle peetakse arvestust tekkepõhiselt kontorühmas 3. Nõue kajastatakse hetkel, kui on võimalik usaldusväärselt hinnata nõudeõiguse suurust.

  (2) Tegevustulud koosnevad maksu-, saadud toetuste, kaupade ja teenuste müügi- ja muudest tuludest. Tulu võetakse üldjuhul tekkepõhiselt arvele nõudedokumendi alusel, lisatakse käibemaks kui tulu saaja on kohustatud müügihinnale käibemaksu lisama.

  (3) Maksutulude kajastamiseks koostab maksude edasiandja teatise, millel kajastatakse aruandeperioodi lõpuks üle kandmata jäänud edasiantava maksu netokohustus. Edasiantud tulu loodusressursside kasutamise eest võetakse arvele teatise alusel tekkepõhiselt.

  (4) Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt: antud toetusi kontorühmas 4, tegevuskulusid kontorühmas 5, muud tegevuskulud (käibemaks, lõivud) ja finantstulud ja -kulud kontorühmas 6.

  (5) Laekvere vald ei ole käibemaksu kohuslane. Tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksu kajastatakse kontol 601000, põhivarasoetustelt kontol 601002.

§ 9.   Sihtfinantseerimine

  (1) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval (üldeeskirja § 25 lõige 3), milleks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlbulikuks tunnistamise kuupäev). Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksete kontodel.

  (2) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena.

  (3) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.

  (4) Vastavalt üldeeskirja § 26 lõikele 3 võib tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1917 eurot ja rohkem ning alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000 eurot ja rohkem (ilma käibemaksuta).
(VV 28.03.2011 määrus nr 5, jõust 31.03.2011).

  (5) Projektipõhisteks raamatupidamisdokumentideks on hankijate poolt esitatud arved, saatelehed, maksukorraldused, pangakonto väljavätted, töövõtulepingud, tööde vastuvõtu aktid, tööaja arvestuse tabelid jne. Projektipõhistele kuludele lisatakse raamatupidamisprogrammi PMEN sisestamisel projektiga seotud tulude ja kulude eristamiseks projekti nimetus.

  (6) Projektipõhiste kulude originaaldokumentide, kui projekti dokumentatsiooni säilitamise tähtaeg on väiksem kui raamatupidamisdokumentidele kehtestatud säilitamistähtaeg, säilitamine toimub vastavalt raamatupidamisdokumentide säilitamise korrale vastavates raamatupidamise registraatorites. Kui projekti dokumentatsiooni säilitamise tähtaeg ületab raamatupidamisdokumentidele kehtestatud säilitamistähtaja, säilitatakse projektiga seotud kulude originaaldokumendid projektiga seotud dokumentide registraatoris ja nendest tehtud koopiad säilitatakse raamatupidamisdokumentide registrites märkega originaaldokumendi asukoha kohta. Struktuuritoetuse andmise ja kasutamisega seotud originaaldokumente säilitatakse paberkandjal tähtajani, mis on sätestatud meetme või programmi tingimuses.
(VV 11.12.2012 määrus nr 5, jõust 13.12.2012).

  (7) Projekti lülitatud üldkulude arvestamisel projekti kuludesse kasutatakse järgnevaid metoodikaid:
  1) proportsionaalselt üldkulude kogukulust vastavalt projekti jaoks kasutatavate ruumide pinnale (üüri- ja kasutusliisingu maksete, kommunaalmaksete, kütte, vee, elektri, hooldus-, remondi- ja valveteenuse ja muude projektiga seotud kulude jagamiseks);
  2) vastavalt projekti tegevuste elluviimisel tekkinud kuludele kui kasutatud ruumide pinnale põhinevat kulude jaotuse metoodikat kasutada ei saa (näiteks telefonikulud, vaid projekti tarbeks renditud kontoriruumide kulu, bürootarvete kulud );
  3) proportsionaalselt üldkulude kogukulust vastavalt projektis hõivatud personalile (vaid erandkorras rakendusüksuse vastava otsuse korral on lubatud ka üldkulude jaotamine vastavalt projektis hõivatud personalile).

  (8) Projekti raames soetatud või renoveeritud põhivara võetakse arvele selle soetusmaksumuses. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena. Neile määratakse ka eraldi amortisatsiooninormid, vastavalt nende kasulikule elueale. Sel juhul tuleb müügidokumendile märkida ka põhivara eri komponentide hinnad, et nende soetusmaksumust oleks võimalik välja arvutada.

  (9) Kogusumma lepingu puhul, mille müügidokumentidel ei ole eraldi maksumusi väja toodud, siis piisab töövõtja hinnangust või selle puudumisel eksperthinnangust eri osade maksumuse kujunemise kohta. Nimetatud maksumuse kujunemise arvutus tuleb välja tuua kuludokumentidel või lisada arvestusmeetod kuludokumentidele, et oleks võimalik näha projekti kulude kujunemist.

  (10) Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivarad on põhivarade nimekirjas eraldi välja toodud ning samuti kajastatud toetuse saaja aastaaruande lisades.

§ 10.   Aruandlus

  (1) Laekvere Vallavalitsus koostab ja esitab raamatupidamise aruanded Rahandusministeeriumile, Statistikametile, Maksuametile ja teistele riiklikele ametkondadele ja isikutele raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja tähtaegadeks. Bilanss, tulemiaruanne ja teised aruanded, mis esitatakse maksuametile või teistele riiklikele ametkondadele vormistatakse väljatrükina vastavalt kehtivatele vormidele ning koopiad säilitatakse Laekvere Vallavalitsuse arhiivis.

  (2) Raamatupidamisaruanded koostatakse juhindudes alljärgnevatest õigusaktidest: raamatupidamise aastaaruanne koostatakse raamatupidamise seaduse ning Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendite alusel järgides Riigiraamatupidamise üldeeskirjaga kehtestatud erisusi. Täiendav liigendus tehakse, kui see on vajalik olulise informatsiooni avamiseks.

  (3) Eelarve täitmise kohta koostatakse ja esitatakse asutuse juhtidele ning eelarve eest vastutavatele isikutele tegevuskulude aruanded järgmise kuu 10. kuupäevaks. Vastutava isiku nõudmisel esitab pearaamatupidaja aruannete täpsustamiseks kannete loetelu ja vajadusel täiendavaid aruandeid.

  (4) Aruandeaasta lõpetamisel on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud: läbi viia varade ja kohustuste inventuurid ning vajadusel teha reguleerivad paranduskanded; teha tekkepõhised lõpetamiskanded; tulu- ja kulukontode sulgemine; aastaaruande koostamine. Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust. Inventeerimise aktid ja muu inventuuri läbiviimist tõendav dokumentatsioon säilitatakse kui majandustehingute algdokumentatsioon.

§ 11.   Rakendussätted

  (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

  (2) Käesolev määrus jõustub 01. jaanuar 2010.