Väljaandja: Jõgeva Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.10.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2017 Avaldamismärge: Jõgeva linna põhimäärus Vastu võetud 22.05.2014 nr 12 RT IV, 13.06.2014, 6 jõustumine 01.07.2014 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 25.09.2014 - RT IV, 10.10.2014, 18 - 13.10.2014 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Jõgeva linna põhimääruse eesmärk () Jõgeva linna põhimääruse eesmärk on sätestada linna sümbolid ja tunnustusavaldused, linna õigusaktide avalikustamise ja jõustumise kord, volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu ja tema tööorganite töökord, linnavalitsuse moodustamise kord, linnapea valimise kord, linnavalitsuse pädevus ja töökord, linna arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted, linna eraõiguslikes isikutes osalemise kord, linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste moodustamise kord ning linna esindamise kord. § 2. Jõgeva linna sümbolid (1) Linna sümbolid on lipp, vapp ja logo. (2) Linna lipp koosneb neljast võrdse laiusega horisontaalsest kollasest ja rohelisest vahelduvast värvilainest. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11; lipu normaalsuurus on 105x165 cm. (3) Linna vapi rohelist kilpi poolitab horisontaalselt hõbedane lainelõikeline palk, millest üleval on kaks ja all üks kuldne ristikuleht. (4) Linna logo koosneb neljast erinevast elemendist. Alläär on roheline nelja sakiga ristkülik, mille kohal seisab ristkülikuga sama kõrge mustas kirjas sõna Jõgeva. Sõna Jõgeva kohal kõrgub kaheksa kiirega kroon, kus kiirte vahed on täidetud vaheldumisi vasakult alates rohelise ja kollase värviga. Kiirtevaheline ala on ülevalt ümaralt lohkjas. Logo alumist vasakut serva ühendab parema alumise servaga 13 vaheldumisi rohelisest ja kollasest täpist koosnev poolkaar, mis algab ja lõpeb servaga sama kõrguselt rohelise täpiga. (5) Linna sümbolitel kasutatakse kollast värvitooni Pantone Process Yellow ja rohelist Pantone 362. Sümbolite näidised asuvad linnavalitsuse kantseleis ja linna kodulehel. § 3. Jõgeva linna sümbolite kasutamine (1) Linna lipp heisatakse alaliselt linnavalitsuse hoonel. (2) Lippu kasutatakse Jõgeva linna pidupäevadel ja tähtsündmustel. Jõgeva linna elanikel on õigus heisata linna lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. Jõgeval tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel on õigus heisata linna lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul. (3) Leina tähistamiseks heisatakse linna lipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti. (4) Linna vapi kujutist võivad kasutada oma pitsatitel ja dokumentidel ainult volikogu ja linnavalitsus. (5) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja äärel kasutaja nimi. (6) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub lipu ja vapi kasutamine, sh kasutamine ärilistel eesmärkidel, linnavalitsuse loal. (7) Logo on vabalt ja tasuta kasutatav. § 4. Jõgeva linna tunnustusavaldused (1) Linn avaldab tunnustust linna aukodaniku nimetuse või muu aunimetuse, vapi- või aumärgi, au- või tänukirja andmisega. (2) Jõgeva linna aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise auavaldusena Jõgeva linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest. Aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu. (3) Jõgeva linna vapimärk antakse füüsilisele isikule Jõgeva linnale osutatud eriliste teenete eest. Jõgeva linna vapiplaat antakse juriidilisele isikule Jõgeva linnale osutatud eriliste teenete eest. Vapimärgi ja vapiplaadi andmise otsustab volikogu. (4) Aukodanike ning vapimärgi ja vapiplaadi saajate nimed kantakse linna auraamatusse. (5) Jõgeva linna aumärk antakse füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistva saavutuse eest. Aumärgi andmise otsustab linnavalitsus. (6) Jõgeva linna aukiri antakse isikule tänuavaldusena linnale osutatud teenete eest. Aukirja andmise otsustab linnavalitsus. (7) Jõgeva linna tänukiri antakse isikule üldkasulike teenete eest linna huvides. Tänukirja andmise otsustab volikogu esimees või linnapea. (8) Tänu- ja tunnustussündmused korraldab linnavalitsus. (9) Volikogu kehtestab tunnustusavalduste ja muude aunimetuste andmise täpsema korra. § 5. Linnapea ametiraha (1) Jõgeva linnapea ametitunnuseks on ketiga kaelaskantav linnapea ametiraha. Linnapea ametiraha kirjelduse kehtestab volikogu. (2) Linnapea ametiraha kandmise ainuõigus on Jõgeva linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamisest kuni linnapea volituste lõppemiseni. Volituste lõppemisel annab ametist lahkuv linnapea ametiraha üle uuele valitud linnapeale. (3) Linnapea ametiraha kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Jõgeva esindusfunktsioonide täitmisel. § 6. Jõgeva linna õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid ja istungite protokollid avalikustatakse linna kodulehel ja volikogu kantseleis, linnavalitsuse õigusaktid ja istungite protokollid linna kodulehel ja linnakantseleis hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. (2) Volikogu ja linnavalitsuse määrused avalikustatakse lisaks Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. (3) Volikogu ja linnavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Volikogu otsus ja linnavalitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 2. peatükk VOLIKOGU § 7. Volikogu ja volikogu liige (1) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras. (2) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (3) Volikogu liikmele võib maksta tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (4) Volikogu liikme teenistuslähetusse saatmine toimub volikogu kehtestatud korras. (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. (6) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on fraktsioonid ning alatised ja ajutised komisjonid. (7) Volikogu asjaajamist korraldab volikogu kantselei. Volikogu kantselei põhimääruse kinnitab volikogu. § 8. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) vajadusel määrab volikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni ja kaaskomisjoni ning jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 3) esindab linna ja volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 4) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 5) toetab ja vajadusel algatab volikogus laiapõhjalisi arutelusid linna olulistes küsimustes; 6) korraldab linnavalitsuse seisukoha saamist linnavalitsuse tööd puudutavale volikogu õigusakti eelnõule, mida ei ole algatanud linnavalitsus; 7) kirjutab alla volikogu määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 8) teeb ettepanekuid volikogu kantselei struktuuri, teenistujate koosseisu ja töötasustamise aluste kohta, esitab vastava õigusakti eelnõu otsustamiseks volikogule; 9) korraldab volikogu kantselei tööd ja annab volikogu kantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 11) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 12) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid; 13) [Kehtetu -RT IV, 10.10.2014, 18 - jõust. 13.10.2014] (2) Volikogu esimees järgib oma ülesandeid täites demokraatlikke väärtusi ning kohtleb kõiki volikogu liikmeid võrdselt, sõltumata nende erakondlikust kuuluvusest. (3) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. Tööjaotuse aseesimehega otsustab volikogu esimees. § 9. Volikogu fraktsioonid (1) Volikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras. (3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel, millest teavitatakse volikogu istungil. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni. (4) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide ja avalduste eelnõusid; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) võtta oma liikme kaudu volikogu istungil sõna; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne uue päevakorraküsimuse käsitluse algust ja enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada arupärimisi; 7) algatada linna olulise tähtsusega küsimuste arutelusid. § 10. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse komisjoni moodustamise otsuses. (2) Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord volikogu vastava koosseisu tegevusperioodi jooksul. Ajutine komisjon esitab tegevuse lõpetamisel volikogule aruande. (3) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) linnavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused, märgukirjad ja muud dokumendid. (4) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada linnavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. (5) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul. § 11. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks seaduse poolt pandud ülesannete täitmiseks ning linnavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletamisel. (2) Revisjonikomisjon nimetab oma liikmete hulgast kontrolli tegevad isikud, kellel on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muude asjasse puutuvate dokumentide esitamist, saada neist dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (3) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (4) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele linnavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. (5) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni lõplikku otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse püstitatud ülesandest lähtudes. (6) Revisjoniaktis peab sisalduma: 1) viide õigusaktile, mis reguleerib kontrollitavat valdkonda; 2) faktilise olukorra kirjeldus; 3) järeldus, millist õigusakti ja mis osas on rikutud; 4) järeldus tekitatud otsese kahju või saamata jäänud tulu kohta. 3. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD § 12. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. Volikogu esimehe valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates. (2) Volikogu esimehe valimist uue koosseisu esimesel istungil korraldab linna valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon. (3) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Kandidaatide nimekirja sulgemine otsustatakse avalikul hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. Kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile ülesseadmise järjekorras. Kandidaatide nimekirjas olev isik tutvustab end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (4) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (5) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine põhimääruse § 24 lõikes 5 sätestatud korras. § 13. Volikogu aseesimehe valimine (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimees valitakse pärast volikogu esimehe valimist. (2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine toimub sarnaselt põhimääruse § 12 lõikes 3 sätestatuga. (3) Volikogu aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu aseesimehe valimist korraldab volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon. (5) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine põhimääruse § 24 lõikes 5 sätestatud korras. § 14. Volikogu komisjoni liikmete valimine (1) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. (2) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget. Komisjoni liikmetest vähemalt pooled peavad olema volikogu liikmed. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. Volikogu liikmel on kohustus osaleda vähemalt ühe komisjoni töös. (3) Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees volikogu fraktsioonide taotluste alusel. Igal fraktsioonil on õigus olla esindatud kõikides komisjonides. (4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab komisjoni esimehe ettepanekul volikogu kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. (5) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. § 15. Volikogu komisjoni töökord (1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjoni koosoleku aja, päevakorra, arutlusele tulevate dokumentide eelnõud ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt kaks päeva enne koosoleku algust volikogu kantseleile, kes edastab teate koos lisamaterjalidega komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele ning paneb informatsiooni komisjoni kogunemise ja päevakorra kohta linna kodulehele. [RT IV, 10.10.2014, 18 - jõust. 13.10.2014] (3) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest. (4) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige, linnavalitsuse liige, volikogu kantseleijuhataja, linnasekretär, vastavasse komisjoni noortevolikogu määratud esindaja ning õigusakti eelnõu algataja või tema esindaja. Sõna andmise otsustab koosoleku juhataja. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule otsustab koosoleku kokkukutsuja. (5) Otsuste vastuvõtmisel hääletatakse juhul, kui vähemalt üks komisjoni liige seda nõuab. Sellisel juhul võetakse otsused vastu kohalolijate poolthäälte enamusega. (6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Sõnavõtja taotlusel protokollitakse tema seisukohad. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi kolme tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile. (7) Protokollid avalikustatakse volikogu kantseleis ja linna kodulehel hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokolle säilitatakse volikogu kantseleis. § 16. Asjade menetlemine komisjonis (1) Kui volikogu õigusakti eelnõu on esitatud põhimääruse § 17 lõikes 2 märgitud tähtajaks, peab komisjon selle läbi vaatama hiljemalt kaheksa päeva enne volikogu istungi toimumist. Teised komisjoni menetlusse suunatud materjalid vaadatakse läbi hiljemalt 30 päeva jooksul või volikogu esimehe määratud tähtajaks. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees vajadusel juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. § 17. Volikogu õigusaktide algatamine ja eelnõude menetlemine (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu fraktsioonid ja komisjonid, volikogu liikmed, linnapea, linnavalitsus ja linna valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Õigusakti eelnõu esitatakse volikogu kantseleisse üldjuhul hiljemalt 14 päeva enne istungi algust. Volikogu esimees võib istungi päevakorda võtta nimetatud tähtajast hiljem esitatud eelnõu, kui puudub vajadus selle läbivaatamiseks volikogu komisjonides. (3) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Üldakti eelnõule peab olema lisatud seletuskiri, milles esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) ülevaade, milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) edasised tegevused, sh milliseid linna õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) ülevaade kaasnevatest kuludest ja katteallikatest; 5) ülevaade, kas eelnõu vajas kooskõlastust mõne huvirühmaga ning milliseid arvamusi esitati kaasamise käigus; 6) linnavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud linnapea või linnavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud. (4) Eelnõule märgitakse eelnõu esitaja allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi, ettekandja või kaasettekandja volikogu istungil ning lisatakse nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata vastuvõetud õigusakt. Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms). (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 nõuetele mittevastava õigusakti eelnõu võib volikogu esimees sõltuvalt puuduste olulisusest tagastada eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega. Kui puudused kõrvaldatakse kahe tööpäeva jooksul, suunab volikogu esimees eelnõu menetlusse. (6) Nõuetekohaselt esitatud õigusakti eelnõu suunab volikogu esimees vajadusel kahe tööpäeva jooksul läbivaatamiseks volikogu vastavasse komisjoni. (7) Volikogu esimees suunab kahe tööpäeva jooksul linnavalitsuse tööd puudutavad volikogu õigusaktide eelnõud, mida ei ole algatanud linnavalitsus, linnavalitsusele seisukoha saamiseks. Linnavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha kahe tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kes esitab linnavalitsuse seisukoha volikogu komisjonides ja istungil. (8) Komisjonid edastavad oma seisukoha õigusakti eelnõu kohta volikogu kantseleisse hiljemalt viis päeva enne istungi toimumist. Kui komisjon nimetatud ajaks oma seisukohta kujundada ei jõua, eelnõud istungi päevakorda ei võeta. Kui komisjon 30 päeva jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu algatajal õigus nõuda eelnõu võtmist volikogu järgmise istungi päevakorda. (9) Kui eelnõu ei saa komisjoni heakskiitu või mitmesse komisjoni suunatud eelnõu korral juhtivkomisjoni heakskiitu, eelnõud istungi päevakorda ei võeta. Sama eelnõu teistkordsel heakskiiduta jäämisel otsustab eelnõu istungi päevakorda võtmise volikogu esimees. Komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. (10) Mitmel lugemisel menetletav eelnõu esitatakse volikogu istungile terviktekstina, arvestades esimesel lugemisel tehtud muudatusi. Vajadusel lisab volikogu kantselei eelnõule muudatusettepanekute koondtabeli koos vastava komisjoni ja linnavalitsuse arvamusega. Ühte komisjoni suunatud ühel lugemisel menetletav eelnõu esitatakse volikogu istungile terviktekstina, kui eelnõu algataja on tehtavate muudatustega nõus. (11) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme või fraktsiooni poolt esitatud eelnõu. § 18. Arupärimised, küsimused ja linnale olulise tähtsusega küsimuste arutelud (1) Volikogu liige võib esitada volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule arupärimisena küsimusi, mis puudutavad nimetatud isiku võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu kantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale enne istungi päevakorra kinnitamist. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil. (2) Volikogu istungil esitatud arupärimisele tuleb vastata hiljemalt järgmisel volikogu istungil. Kirjalikult volikogu kantseleisse esitatud arupärimisele või ainult kirjaliku vastuse soovi korral tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. (3) Volikogu liige, kes soovib volikogu istungil esitada linnavalitsuse liikmele küsimuse tema valitsemisala probleemi kohta, esitab sellekohase kirjaliku taotluse volikogu esimehele istungile eelneva tööpäeva kella 12-ks. Taotluses märgitakse nimeliselt, kellele soovitakse küsimus esitada ning probleem, mida küsimus puudutab. Küsimus peab olema lühike ja võimaldama lühikest vastust. Volikogu liige saab registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks ühel istungil. Kui sama probleemi kohta esitatakse samasisuline küsimus uuesti enne kolme kuu möödumist viimasest vastusest, võib volikogu esimees küsimust päevakorra projekti mitte võtta. [RT IV, 10.10.2014, 18 - jõust. 13.10.2014] (4) Pärast vastamist võib istungi juhataja anda küsijale võimaluse esitada kuni kaks täpsustavat küsimust. Vastaja võib vastamisest põhjendatult keelduda, kui täpsustav küsimus ei puuduta taotluses märgitud probleemi. (5) Volikogu fraktsioon või komisjon võib kalendriaasta jooksul algatada ühe linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu, esitades sellekohase taotluse volikogu esimehele. Taotluses märgitakse arutatav küsimus, arutelu soovitav aeg ja ettekandjad. § 19. Volikogu istung (1) Volikogu töövormiks on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päevakorraküsimuse kohta eraldi. (2) Volikogu istungist tehakse tehniliste võimaluste olemasolul videoülekanne internetti. Istungi ülekande asukoht avalikustatakse linna kodulehel. Kinnisel istungil toimunust annab üldsusele ülevaate istungi juhataja linna kodulehe kaudu. (3) Volikogu istungid toimuvad vähemalt üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti. Juulis ja augustis reeglina istungeid ei toimu. Volikogu võib otsustada oma volituste ajaks istungite toimumise täpsema sageduse. (4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (5) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt neljandik volikogu liikmetest, linnavalitsus või revisjonikomisjon. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast nõudmise registreerimist volikogu kantseleis. (6) Volikogu istung kestab kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. (7) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel, linnasekretäril, volikogu kantseleijuhatajal ja teistel istungile kutsutud isikutel. (8) Volikogu istungi juhatajat eelnevalt informeerides võib istungil toimuvast teha salvestusi ja meediaülekandeid tingimusel, et see ei sega volikogu istungi läbiviimist ega volikogu liikmete tööd. § 20. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi päevakorra projekt, millele on lisatud volikogu õigusaktide eelnõud ning muud vajalikud materjalid. Päevakorra projekt koos lisadega peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud e-posti või käsiposti teel vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Nimetatud teave peab olema avalikustatud samal ajal ka linna kodulehel. (2) Volikogu liige teatab volikogu istungilt puudumisest eelnevalt volikogu kantseleisse. (3) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud ja esitatud vastavalt põhimääruse §-le 17. (4) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu komisjonid ja fraktsioonid; 2) volikogu liikmed; 3) linnavalitsus; 4) linnapea. § 21. Volikogu istungi avamine ja päevakorra kinnitamine (1) Volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või aseesimees. Esimehe ja aseesimehe puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (3) Enne päevakorra kinnitamist antakse sõna: 1) arupärimise või õigusakti eelnõu esitamiseks kuni üks minut ühe arupärimise või eelnõu kohta; 2) linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu algatamise taotluse üleandmiseks kuni üks minut; 3) volikogu nimel esitatava avalduse teksti üleandmiseks kuni kolm minutit ühe avalduse kohta. Avalduse tekst lisatakse istungi protokollile. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse ja kinnitatud päevakord muudetakse poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. § 22. Päevakorraküsimuse arutamine (1) Päevakorraküsimuse arutelu koosneb: 1) õigusakti eelnõu arutelu korral ettekandest, kaasettekannetest, küsimustele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate ning fraktsioonide esindajate lõppsõnast; 2) õigusakti eelnõuta arutelu korral ettekandest ja kaasettekannetest, küsimustele vastamisest ning sõnavõttudest; 3) arupärimisele vastamise korral ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. 4) informatsiooni ärakuulamise korral informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks; 5) istungi päevakorda eraldi punktina võetud küsimuse korral küsimuse esitamisest ja küsimusele vastamisest. (2) Päevakorraküsimuse arutamisel on aega: 1) ettekandeks kuni 15 minutit; 2) kaasettekandeks kuni 10 minutit; 3) küsimuseks kuni üks minut küsimuse kohta; 4) istungi päevakorda eraldi punktina võetud küsimusele vastamiseks kuni kaks minutit; 5) sõnavõtuks (ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis) kuni viis minutit; 6) repliigiks (märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis) kuni kaks minutit; 7) üheks vastusõnavõtuks (märkus või õiendus volikogu liikme isikut või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti puudutanud sõnavõtu kohta) kuni kaks minutit; 8) ettekandjate ja fraktsioonide esindajate lõppsõnaks kuni kolm minutit. (3) Linnavalitsuse algatatud õigusakti eelnõu kannab üldreeglina ette linnapea või vastava valdkonna abilinnapea. (4) Istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale kolm minutit ning sõnavõtjale ühe minuti lisaaega. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorraküsimuse arutamise aega. (5) Sõnavõtu-, küsimuse või repliigi esitamise soovist teatatakse käetõstmisega või elektrooniliselt, kui selline võimalus on olemas. Sõna antakse taotlemise järjekorras. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt. (6) Igas päevakorraküsimuses on põhimääruse § 19 lõikes 7 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule ja vastusõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale. (7) Istungi juhataja võib võtta igal istungi etapil vaheaja kuni 10 minutit. Fraktsioonidel on õigus enne hääletamist taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlus kuni viieminutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. (8) Volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli. (9) Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. (10) Kui volikogu liige leiab, et istungi läbiviimise reegleid rikutakse, võib ta esitada istungi juhatajale protesti. Kui volikogu liige soovib saada selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta, võib ta esitada istungi juhatajale küsimuse. Istungi juhataja lahendab protesti või vastab küsimusele viivitamata. (11) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta ning muudes volikogu istungi ettevalmistamist puudutavates küsimustes. Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga. (12) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Volikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile. § 23. Õigusakti eelnõu muudatusettepanekute menetlemine (1) Muudatusettepanek õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult ning see peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Muudatusettepanek mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta esitatakse hiljemalt volikogu määratud tähtajaks. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja ja juhtivkomisjoni arvamust. (2) Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid esitamise järjekorras. Üksteist välistavate või vastandlike muudatusettepanekute toetamise korral suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele. (3) Hääletamisele ei pea panema ettepanekut ilmsete kirja- ja stiilivigade parandamiseks, kui tehtavad muudatused ei mõjuta dokumendi sisu. Sellised parandused viib eelnõusse sisse volikogu kantselei õigusakti vormistamisel. § 24. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil osalevad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (6) Elektroonilise hääletussüsteemi kasutamisel fikseeritakse hääletamistulemus istungi protokollis nimeliselt, v.a salajasel hääletamisel. § 25. Salajane hääletamine (1) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a volikogu esimehe valimiseks ja elektroonilise hääletussüsteemi kasutamisel) moodustab volikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele volikogu pitseriga hääletussedelid. Häältelugemiskomisjon koostab hääletamise tulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ning protokolli kinnitab volikogu. Volikogu esimehe valimise korraldamisel linna valimiskomisjoni poolt tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (3) Salajaseks hääletamiseks võib kasutada elektroonilist hääletussüsteemi tingimusel, et on tagatud hääletamise salajasus. 4. peatükk LINNAVALITSUS § 26. Linnavalitsus ja linnapea (1) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed vastavalt volikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse liikmete arvule ja linnavalitsuse struktuurile. (2) Linnapea määrab abilinnapea ja linnavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse, nende koordineeritavad tegevusvaldkonnad ning linnapea ja abilinnapea asendamise korra. (3) Linnapea, abilinnapea ja linnavalitsuse liikmete teenistuslähetusse saatmine toimub volikogu kehtestatud korras. (4) Linnapea ja abilinnapea kasutavad puhkust vastavalt linnapea kinnitatud puhkuse ajakavale. (5) Linnapea, abilinnapea ja linnavalitsuse liige ei tohi osa võtta linnavalitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb korruptsioonivastase seaduse kohaselt toimingupiirang. § 27. Linnapea valimine (1) Linnapea valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Linnapea kandidaadi ülesseadmine toimub sarnaselt põhimääruse § 12 lõikes 3 sätestatuga. (3) Linnapea valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (4) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (5) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine põhimääruse § 24 lõikes 5 sätestatud korras. § 28. Linnavalitsuse kinnitamine (1) Linnapea esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema linnapeaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kohta. (2) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist volikogus esitab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul volikogule ametisse kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid ning ametisse nimetamiseks palgaliste linnavalitsuse liikmete kandidaadid. (3) Kandidaatide nimekirjas olev isik tutvustab end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus. (4) Linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub salajasel hääletamisel ühele hääletussedelile kantud nimekirja alusel volikogu poolthäälte enamusega. (5) Kui linnapea esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa volikogus häälteenamust, määrab volikogu linnapeale linnavalitsuse liikmete koosseisu esitamise uue tähtaja. (6) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab linnapea ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel. Volikogu kinnitab ja nimetab linnapea ettepanekul ametisse uue linnavalitsuse liikme. § 29. Linnavalitsuse istung (1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord nädalas. Linnapea võib kokku kutsuda erakorralise istungi. (2) Nõuded linnavalitsusele esitatavatele õigusaktide eelnõudele ja esitamise tähtajale kehtestab linnavalitsus. (3) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul teda asendav abilinnapea. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. (4) Linnavalitsusel on üksikküsimuste arutamisel õigus vastu võtta otsuseid istungile kogunemata. Linnasekretär edastab kõikidele linnavalituse liikmetele arutlusele tulevate dokumentide eelnõud ja linnapea poolt määratud tähtaja, mille jooksul linnavalitsuse liikmed peavad esitama kirjalikult oma seisukoha. Kui linnavalitsuse liige ei teata nimetatud tähtajaks, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks. (5) Linnavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest linnapead või tema asendajat. (6) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. (7) Linnavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega. Linnavalitsuse liikme eriarvamus kantakse tema soovil istungi protokolli. Linnavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (8) Linnavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. (9) Linnavalitsus võib kehtestada istungi ettevalmistamise ja läbiviimise täpsema korra. § 30. Linnavalitsuse komisjon (1) Linnavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni moodustamise otsuses. Komisjoni koosseisu kinnitab ja esimehe ning vajadusel aseesimehe ja komisjoni sekretäri määrab linnavalitsus. (3) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosoleku kutsub kokku esimees või tema äraolekul aseesimees. (4) Komisjon on otsustusvõimeline kui sellest võtab osa üle poole komisjoni liikmetest. Kui komisjoni esimees ja aseesimees ei osale koosolekul, valitakse koosoleku juhataja kohalolevate liikmete häälteenamusega. (5) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest. (6) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekule kogunemata. Kokkukutsuja edastab kõikidele komisjoni liikmetele arutlusele tulevad materjalid ja tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama kirjalikult oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks. (7) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 5. peatükk VOLIKOGU JA LINNAVALITSUSE TÖÖS OSALEMINE ELEKTROONILISTE SIDEKANALITE KAUDU § 31. Volikogu istungil osalemine (1) Volikogu liige võib osaleda volikogu istungil elektrooniliste sidekanalite kaudu tingimusel, et on tagatud tema: 1) turvaline autentimine istungil osalemiseks kasutatavasse infosüsteemi; 2) õigus jälgida reaalajas istungi toimumise kulgu, eelnõusid ja nende osas tehtavaid muudatusettepanekuid; 3) õigus kasutada istungi toimumise ajal kõiki volikogu liikme õigusi; 4) õigus osaleda hääletamisel. (2) Elektrooniliste sidekanalite kaudu osalev volikogu liige peab tagama, et: 1) istungil osalemiseks kasutatav riistvara vastab osalemiseks kasutatava infosüsteemi turva- ja tehnilistele nõuetele; 2) keegi ei jälgi tema hääletamist salajase hääletuse ajal. (3) Volikogu istungil viibimise ajaks loetakse aega, mil volikogu liige on istungil osalemist võimaldavasse infosüsteemi sisse loginud. (4) Kui mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustest jääb volikogu istungi toimumise ajal tehnilistel põhjustel täitmata, loetakse volikogu liige selle päevakorraküsimuse arutelul mitteosalenuks. § 32. Linnavalitsuse istungil osalemine (1) Linnavalitsuse liige võib osaleda linnavalitsuse istungil elektrooniliste sidekanalite kaudu tingimusel, et on tagatud tema: 1) isikusamasuse tuvastamine; 2) õigus jälgida reaalajas istungi toimumise kulgu, eelnõusid ja nende osas tehtavaid muudatusettepanekuid; 3) õigus osaleda päevakorra projekti ja päevakorraküsimuse arutelul; 4) õigus osaleda hääletamisel. (2) Elektrooniliste sidekanalite kaudu osalev linnavalitsuse liige peab tagama, et linnavalitsuse istungit ei saa jälgida kõrvalised isikud. § 33. Komisjoni koosolekul osalemine (1) Volikogu või linnavalitsuse komisjoni liige võib osaleda komisjoni koosolekul elektrooniliste sidekanalite kaudu tingimusel, et on tagatud tema: 1) isikusamasuse tuvastamine; 2) õigus jälgida reaalajas koosoleku toimumise kulgu, eelnõusid ja nende osas tehtavaid muudatusettepanekuid; 3) õigus osaleda päevakorraküsimuse arutelul; 4) õigus osaleda hääletamisel. (2) Elektrooniliste sidekanalite kaudu osalev komisjoni liige peab tagama, et komisjoni koosolekut ei saa jälgida kõrvalised isikud. 6. peatükk ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS § 34. Arengukavade koostamise üldpõhimõtted (1) Linna arengu kavandamise aluseks on linna arengukava, valdkonnapõhised ja hallatavate asutuste arengukavad. (2) Valdkonnapõhine arengukava koostatakse linna arengukava täpsustamiseks, kui selle koostamise nõue tuleneb seadusest või on tegemist linna arengule olulise valdkonnaga. (3) Hallatava asutuse arengukava on linna arengukava alusel koostatud konkreetse asutuse tegevuse eesmärki ja selle edendamise abinõusid käsitlev dokument, mis koostatakse vähemalt neljaks eelseisvaks eelarveaastaks. Arengukava olemasolu on kohustuslik üldhariduskoolidele ja koolieelsetele lasteasutustele. Teistel hallatavatel asutustel on oma arengukava, kui see nõue tuleneb seadusest või kui linnavalitsus või asutus peab seda vajalikuks. (4) Linna arengukava ja valdkonnapõhise arengukava võtab vastu ning muudab volikogu vähemalt kahel lugemisel. Hallatava asutuse arengukava võtab vastu linnavalitsus. (5) Volikogu kehtestab linna arengudokumentide menetlemise korra, milles määratakse nende koostamine, muutmine ja avalikustamine. § 35. Eelarvestrateegia koostamise üldpõhimõtted (1) Linna eelarvestrateegia koostatakse linna ja valdkonnapõhises arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. (2) Eelarvestrateegia koostamisel ja muutmisel lähtutakse arengukava koostamise ja muutmise põhimõtetest, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Volikogu kehtestab eelarvestrateegia koostamise korra. § 36. Linnaeelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted (1) Eelarve koostamise aluseks on linna arengukava ja eelarvestrateegia. (2) Eelarve vastuvõtmisega annab volikogu volituse linnavalitsusele tema ametiasutuste ja hallatavate asutuste kaudu teha kulutusi linnale pandud ülesannete täitmiseks. (3) Eelarve eelnõud arutatakse vähemalt kahel lugemisel. (4) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada optimaalne omavalitsus ja finantsdistsipliinist kinnipidamine. (5) Volikogu kehtestab eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise korra. § 37. Linna osalemine eraõiguslikes isikutes (1) Linn osaleb eraõiguslikes isikutes, kui see on vajalik linnale seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Enne eraõigusliku isiku asutamist või linna osalemise otsustamist eraõiguslikus isikus koostab linnavalitsus analüüsi, mis sisaldab majanduslikke arvestusi eraõigusliku isiku tulevaste tulude ja kulude kohta ning selgitusi, miks kohaliku omavalitsuse ülesande täitmine eraõigusliku isiku kaudu on eelistatud. Analüüs võib sisaldada muid eraõiguslikus isikus osalemise olulisi asjaolusid. (3) Linnale kuuluva eraõigusliku isiku nõukogu esimees või linna osalusega eraõigusliku isiku nõukogu liige on kohustatud esitama linnavalitsusele esimesel võimalusel enne nõukogu koosolekut nõukogu koosoleku päevakorra ja esimesel võimalusel pärast nõukogu koosoleku protokolli allkirjastamist nõukogu koosoleku protokolli ja koosoleku materjalide koopiad. (4) Linnale kuuluva eraõigusliku isiku nõukogu esimees või linna osalusega eraõigusliku isiku nõukogu liige on kohustatud teavitama linna eraõigusliku isiku kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või nimetatud eraõigusliku isiku suhtes olulist tähtsust ja tagajärgi omavaid tehinguid. (5) Iga nõukogu liige on kohustatud teavitama linnavalitsust viimase nõudel oma tegevusest nõukogu liikmena. (6) Linna osalusega eraõigusliku isiku nõukogu liikmele otsustab tasu maksmise linnavalitsus. Linna osalusega eraõigusliku isiku nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 7. peatükk AMETIASUTUSED JA HALLATVAD ASUTUSED § 38. Ametiasutus (1) Linna ametiasutused on linnavalitsus (asutusena) ja volikogu kantselei. Ametiasutust finantseeritakse linna eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutusi juhivad vastavalt linnapea ja volikogu esimees. (2) Ametiasutuse ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. (3) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Jõgeva linna omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse struktuuriüksuste loetelu ja teenistujate koosseisu määrab volikogu. (4) Linnavalitsuse struktuuriüksuste ülesanded ja pädevuse määrab linnavalitsus. § 39. Hallatavad asutused (1) Volikogu võib asutada linnavalitsuse hallatava asutuse, mille ülesandeks on linnale vajalike teenuste osutamine. Asutuse põhimääruse kinnitab volikogu. (2) Asutuse kõrgemalseisvaks organiks on linnavalitsus. Asutus ei ole iseseisev juriidiline isik. (3) Asutuse ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Asutuse ümberkorraldamist ja tegevuse lõpetamist korraldab linnavalitsus. (4) Asutust juhib asutuse juht (direktor, juhataja). Asutuse juhi kinnitab ametisse, vabastab ametist ja asutuse juhile määrab töötasu, lisatasud, preemiad ja ühekordsed toetused linnavalitsus. Asutuse juhiga sõlmib töölepingu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi linnapea. (5) Asutuse struktuuri, töötajate koosseisu ja töö tasustamise alused kinnitab linnavalitsus. (6) Kui asutuse töötajate koosseisus ei ole märgitud asutuse juhti asendav töökoht, määrab vajadusel asutuse juhile asendaja linnapea. 8. peatükk LINNA ESINDAMINE § 40. Välissuhtlus (1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, linnavalitsus ja linnavalitsuse hallatav asutus. (2) Volikogu otsustab linna osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu volitatud isik. Volikogu võib kehtestada rahvusvahelistes projektides või programmides osalemise täpsema korra. (3) Linnavalitsus: 1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist; 2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud; 3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks; 4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist; 5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud linnavalitsuse pädevusse. (4) Linnavalitsusel ja linnavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid volikogu antud volituste piires. Linnavalitsuse sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla linnapea, tema asendaja või linnavalitsuse volitatud isik. Linnavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja. § 41. Linna esindamine (1) Linna esindavad seaduses või õigusaktides sätestatud juhtudel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus või linnapea. Kui seaduses või muus õigusaktis ei ole kohaliku omavalitsusüksuse esindamist täpsemalt reguleeritud, korraldab linna esindamise linnapea. (2) Volikogu esimehe äraolekul esindab linna volikogu aseesimees. Linnapea äraolekul esindab linna abilinnapea vastavalt linnavalitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele ja asendamise korrale. (3) Volikogu ja linnavalitsus võivad linna esindamiseks anda volitusi teistele isikutele. Volikogu volitus antakse volikogu otsusega, linnavalitsuse volitus antakse korraldusega. (4) Linnavalitsust ametiasutusena esindab linnapea, kellel on õigus anda volitusi linnavalitsuse esindamiseks. § 42. Linna nimel sõlmitavad lepingud (1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või linnavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või linnapea või volikogu või linnavalitsuse poolt selleks volitatud isik. (2) Linnavalitsuse hallataval asutusel on õigus oma asutuse eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Jõgeva linna nimel lepinguid volikogu või linnavalitsuse õigusaktides antud pädevuse piires. (3) Igaühel on õigus saada informatsiooni linna nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras. 9. peatükk PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE § 43. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine () Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 10. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 44. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine () [Käesolevast tekstist välja jäetud]. § 45. Määruse jõustumine () Määrus jõustub 1. juulil 2014. a.