Rahandus ja eelarveEelarvemenetlus

Teksti suurus:

Põhja-Sakala valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord

Väljaandja:Põhja-Sakala Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.10.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 10.10.2018, 23

Põhja-Sakala valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord

Vastu võetud 27.09.2018 nr 51

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 1 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 21 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Põhja-Sakala valla (edaspidi vald) eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord (edaspidi kord) sätestab valla eelarve ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted ning seda rakendatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning teiste eelarvet reguleerivate õigusaktidega.

  (2) Kord on täitmiseks kohustuslik valla ametiasutusele (edaspidi ametiasutus) ja ametiasutuse hallatavatele asutustele (edaspidi hallatav(ad) asutus(ed).

§ 2.   Mõisted

  (1) Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele;
  2) vastuvõetud eelarve – volikogu poolt eelarveaastaks kinnitatud esimene eelarve;
  3) lisaeelarve – eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel vastuvõetud eelarve muutmiseks koostatud eelarve;
  4) alaeelarve – vastuvõetud eelarve või lisaeelarve baasil hallatava asutuse tulude ja kulude jaotus tululiikide, tegevusalade ja kululiikide lõikes;
  5) eelarve tulem – põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahe, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma;
  6) investeering – põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu, mis on seotud objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega.

  (2) Korras täpsustamata mõisteid kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja raamatupidamise seaduse tähenduses.

2. peatükk EELARVE KOOSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 3.   Eelarveaasta

  (1) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

  (2) Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta.

§ 4.   Eelarve ülesehitus ja liigendus

  (1) Eelarve koosneb osadest ning on tekkepõhine, see tähendab et eelarves kavandatakse majandustehingud selles perioodis, millal nad toimuvad, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.

  (2) Eelarveosad on:
  1) põhitegevuse tulud;
  2) põhitegevuse kulud;
  3) investeerimistegevus;
  4) finantseerimistegevus;
  5) likviidsete varade muutus.

  (3) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
  1) maksutulud;
  2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
  3) saadud toetused tegevuskuludeks;
  4) muud tegevustulud;
  5) võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta tuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutusele.

  (4) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud järgmisteks valdkondadeks:
  1) üldised valitsussektori teenused;
  2) avalik kord ja julgeolek;
  3) majandus;
  4) keskkonnakaitse;
  5) elamu- ja kommunaalmajandus;
  6) tervishoid;
  7) vaba aeg, kultuur ja religioon;
  8) haridus;
  9) sotsiaalne kaitse.

  (5) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse lõikes 4 toodud valdkondade kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
  1) antud toetused tegevuskuludeks;
  2) muud tegevuskulud;
  3) võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta kuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutusele.

  (6) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
  1) põhivara müük (+);
  2) põhivara soetus (-);
  3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);
  4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);
  5) osaluste müük (+);
  6) osaluste soetus (-);
  7) muude aktsiate ja osade müük (+);
  8) muude aktsiate ja osade soetus (-);
  9) tagasilaekuvad laenud (+);
  10) antavad laenud (-);
  11) finantstulud (+);
  12) finantskulud (-).

  (7) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks:
  1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+);
  2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-).

  (8) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:
  1) raha ja pangakontode saldo muutus;
  2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
  3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

  (9) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 36 lõikele 1.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1-3 nimetatud kirjed võib planeerida ühel kirjel likviidsete varade muutusena.

  (11) Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega.

  (12) Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega:
  1) eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga;
  2) eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne;
  3) eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

  (13) Eelarve vastuvõtmisel liigendatakse eelarve osadeks käesoleva paragrahvi lõigetes 2-8 toodud detailsuses.

  (14) Lähtudes vastuvõetud eelarvest või lisaeelarvest koostab ametiasutus hallatavate asutuste ja valdkondade eest vastutavate ametnike taotluste alusel tegevusalade liigendatud alaeelarved majandusliku sisu järgi (artiklite) lõikes, mis kinnitatakse 20 tööpäeva jooksul vallavalitsuse korraldusega.

  (15) Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks 1% ulatuses eelarve põhitegevuse kulude mahust. Vallavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt. Reservfondi kasutamise aruanne esitatakse koos majandusaasta aruandega vallavolikogule ning samuti igakordsel nõudmisel.

3. peatükk EELARVE KOOSTAMINE, VASTUVÕTMINE JA AVALIKUSTAMINE 

§ 5.   Eelarve koostamine ja menetlemine

  (1) Vallavalitsus kehtestab iga aasta eelarve eelnõu koostamise ajakava, tingimused ja vormid 10. septembriks või sellele eelneval tööpäeval.

  (2) Vallavalitsus koostab valla eelarve tulude mahu prognoosi, arvutab välja tegevusalade piirsummad 10. oktoobriks või sellele eelneval tööpäeval ja saadab need tegevusalade ja hallatavate asutuste eelarvete eest vastutajatele eelarve koostamiseks.

  (3) Hallatavad asutused ja valdkondade eest vastutavad ametnikud esitavad eelarvetaotlused koos seletuskirjaga ametiasutusele alaeelarve liigenduses käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt 10. novembriks või sellele eelneval tööpäeval.

  (4) Teised juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad saavad esitada nõuetekohaseid taotlusi vallaeelarvest toetuste saamiseks hiljemalt eelarveaasta eelneva aasta 1. novembriks.

§ 6.   Eelarve menetlemine ja vastuvõtmine

  (1) Eelarvetaotluste läbivaatamisel ametiasutuses hinnatakse kulude põhjendatust ja otstarbekust, nende vastavust õigusaktidele, valla arengukavale ja eelarvestrateegiale ning hallatavate asutuste arengukavadele. Eelarvetaotluste üle peetakse läbirääkimisi hallatavate asutuste esindajate ja ametiasutuse esindajate vahel.

  (2) Pärast läbirääkimisi koostab ametiasutus eelarve eelnõu vastavalt korra §-s 4 määratud liigendusele ning esitab selle koos seletuskirjaga volikogule.

  (3) Seletuskirjas esitatakse põhjalikult järgmine informatsioon:
  1) selgitused ja põhjendused korra §-s 4 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
  2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
  3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
  4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta (kui nimetatud kavad on kehtestatud);
  5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.

  (4) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

  (5) Volikogu komisjonid analüüsivad eelarve eelnõud ning esitavad vallavalitsusele omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. Muudatusettepanekud esitatakse volikogu kehtestatud tähtajaks enne eelarve teist lugemist.

  (6) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Eelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus ega volikogu arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid.

  (7) Eelarve eelnõud arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil kahel lugemisel, kusjuures ettepanekute läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus. Ettepanekute läbivaatamisel on kohustuslik kinni pidada põhitegevustulemile kehtestatud nõuetest.

  (8) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.

  (9) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

§ 7.   Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve

  (1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

  (2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

  (3) Eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid võib teha, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
  1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist;
  2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34
lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
  3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest;
  4) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
  5) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;
  6) kohtuotsusest.

§ 8.   Eelarve avalikustamine

  (1) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav vähemalt eelarveaasta lõpuni.

  (2) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.

  (3) Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid.

  (4) Vallavalitsuse kinnitatud alaeelarved artiklite lõikes avalikustatakse vastuvõtmisest seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.

§ 9.   Lisaeelarve

  (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Ametiasutus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

  (2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav vähemalt eelarveaasta lõpuni.

  (3) Lisaeelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Ettepanekute läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus, kusjuures tuleb arvestada põhitegevustulemile kehtestatud nõudeid.

  (4) Eelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus ega volikogu arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid.

  (5) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga hallatava asutuse ja valdkonna eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada volikogule negatiivne lisaeelarve.

  (6) Lisaeelarve eelnõud arutatakse vähemalt ühel volikogu istungil ühel lugemisel.

  (7) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.

  (8) Vastuvõetud lisaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid.

  (9) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
  1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
  2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
  3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;
  4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

  (10) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

  (11) Enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid võib teha, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
  1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist;
  2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34
lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
  3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
  4) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust, sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
  5) kohtuotsusest.

§ 10.   Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal

  (1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata või lisaeelarvega.

  (2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad:
  1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
  2) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
  3) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse vallavalitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.

  (4) Kasutamata eraldised viiakse hallatava asutuse järgmise aasta eelarvesse kuni 5% ulatuses lõppeva aasta eelarve mahust.

4. peatükk EELARVE TÄITMINE 

§ 11.   Eelarve täitmine

  (1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab ametiasutus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.

  (2) Ametiasutusel ja hallatavatel asutustel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud korra § 9 lõikes 11 nimetatud juhul.

  (3) Ametiasutus ja hallatav asutus võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, ainult kooskõlas eelarvestrateegiaga.

  (4) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.

§ 12.   Eelarve kassaline teenindamine

  Eelarve kassalist teenindamist korraldab ametiasutus. Eelarve kassaline teenindamine on eelarve sissetulekute kogumine ja eelarvest tehtavate väljaminekute üle arvestuse pidamine ning väljamaksete tegemine arveldusarvet teenindavate pankade ja kassade kaudu selleks sõlmitud lepingutes ettenähtud tingimustes ja korras.

5. peatükk EELARVEVAHENDITE KASUTAMISE KONTROLL 

§ 13.   Eelarvevahendite kasutamise kontrolli mõiste

  Eelarvevahendite kasutamise kontroll on tegevus, mille käigus hinnatakse eelarve rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ja otstarbekust.

§ 14.   Eelarvevahendite kasutamise kontrollija

  Eelarvevahendite kasutamist kontrollib kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega revisjonikomisjon.

6. peatükk ARUANDLUS 

§ 15.   Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus

  (1) Eelarve täitmise arvestust peetakse vastavalt raamatupidamise seadusele, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele, raamatupidamisstandarditele, avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile, valla raamatupidamise sise-eeskirjale ning teistele eelarvekorraldust reguleerivatele õigusaktidele.

  (2) Eelarve ja lisaeelarve ning eelarve täitmise andmed esitatakse rahandusministri kehtestatud tingimustel ja vormidel igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

  (3) Eelarve täitmise aruanded avalikustatakse valla veebilehel.

§ 16.   Saldoandmikud

  (1) Saldoandmike esitamisel lähtutakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud tingimustest ja korrast.

  (2) Saldoandmik esitatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektroonilises vormis iga kuu kohta kasvavalt kalendriaasta algusest aruandekuule järgneva kuu 25. kuupäevaks.

  (3) Valla konsolideerimisgruppi kuuluvad sihtasutused ja mittetulundusühingud esitavad saldoandmiku igakuiselt kasvavalt kalendriaasta algusest aruandekuule järgneva kuu 25. kuupäevaks.

  (4) Valla konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud esitavad saldoandmiku iga kvartali kohta kasvavalt kalendriaasta algusest kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks.

  (5) Konsolideerimiskanded teostatakse saldoandmike infosüsteemis.

  (6) Valla konsolideerimisgrupi konsolideeritud saldoandmik moodustub saldoandmike infosüsteemis.

  (7) Valla konsolideerimisgrupi majandusaasta raamatupidamisaruande koostamise aluseks on saldoandmike infosüsteemi konsolideeritud saldoandmik.

§ 17.   Majandusaasta aruande koostamine, kinnitamine ja avalikustamine

  (1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.

  (2) Majandusaasta aruande esitab vallavalitsus volikogule kinnitamiseks seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud korras.

  (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

  (4) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.

  (5) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.

7. peatükk RESERVFOND 

§ 18.   Reservfondi kasutamine

  (1) Reservfondi kasutab vallavalitsus ootamatute ja reeglina ühekordsete ettenägematute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida.

  (2) Reservfondist võib raha eraldada ainult sihtotstarbeliselt. Niisugusteks kuludeks on:
  1) tulekahju, loodusõnnetuse või muu vääramatu jõu poolt tekitatud kahjude likvideerimise kulud;
  2) eelarveaasta jooksul objektiivsetel põhjustel suurenenud kulud (nt elektrikulu, küttekulu vms);
  3) auhinnad valla elanikele või kollektiividele eduka osalemise eest konkurssidel, võistlustel vms üritustel;
  4) ühekordsed toetused vallaga seotud kultuuri- ja spordi- vms üritustele;
  5) kohtulahenditest tulenevad ja juriidilise teenindamise kulud;
  6) seadustest või muudest õigusaktidest tulenevad täiendavad kulud;
  7) muudel juhtudel lahendab taotluse vallavolikogu.

  (3) Vallavalitsus ei tohi reservfondi kasutada enda või hallatavate asutuste eelarves kinnitatud palgafondi ja tegevuskulude suurendamiseks, erandiks on koondamishüvitiste maksmine juhul, kui eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha asutuste likvideerimist või töötajate koosseisude muutmist või kui asutuse eelarves ei olnud selleks piisavalt vahendeid.

  (4) Taotlus reservfondist täiendava raha eraldamiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalikult ning taotluse esitaja lisab seletuskirja üksikasjaliku arvestusega taotletava summa kohta ning põhjendusega raha kasutamise otstarbe kohta.

  (5) Vallavalitsusel on õigus:
  1) tagastada taotlus ja nõuda täiendavaid põhjendusi või
  2) jätta taotlus rahuldamata ühes põhjuste äranäitamisega või
  3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.

  (6) Raha eraldamine reservfondist vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduse eelnõu koostab pearaamatupidaja.

  (7) Reservfondist eraldatud summa ulatuses võib teha kulusid ainult pärast vallavalitsuse vastava korralduse jõustumist.

  (8) Reservfondist eraldatud raha tuleb kasutada eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 19.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks:
  1) Kõo Vallavolikogu 26.10.2006 määrus nr 11 „Reservfondi kasutamise kord“;
  2) Kõpu Vallavolikogu 30.05.2002 määrus nr 11 „Kõpu valla reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“;
  3) Tunnistada kehtetuks Suure-Jaani Vallavolikogu 14.10.2005 määrusega nr 62 vastu võetud Suure-Jaani valla põhimääruse § 39 lõige 2 (muudetud 30.08.2012 määrusega nr 85) ja sellega kinnitatud määruse lisa nr 3 „Valla eelarve ja eelarvestrateegia menetlemise kord“;
  4) Võhma Linnavolikogu 30.08.2012 määrus nr 11 "Võhma linna reservfondi kasutamise kord“;
  5) Võhma Linnavolikogu 28.06.2012 määrus nr 9 „Võhma linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse kord.“

§ 20.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Arnold Pastak
Vallavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json