Ehitus

Teksti suurus:

Keila linna ehitusmäärus

Väljaandja:Keila Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.10.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 10.11.2012, 28

Keila linna ehitusmäärus

Vastu võetud 28.09.2010 nr 14

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse § 5 ja § 11 lõike 1 ning ehitusseaduse § 19 lõike 4 alusel ning arvestades keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, raudteeseadust ja teeseadust.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Ehitusmääruse ülesanded

  Keila linna ehitusmääruse (edaspidi määrus) ülesanded on:
 1) linna ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ning reeglite seadmine;Alampunkti tekst
 2) Keila Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Keila Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) vahel planeerimis- ja ehitamisalaste ülesannete jaotuse määramine.

§ 2.  Mõisted

  Määruse rakendamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) planeeritav maa-ala – piiritletud maa-ala, millele koostatakse planeeringut
 2) planeeritava maa-ala kontaktvöönd – planeeringuala ümbritsev piirkond, mis on kavandatava muudatuse mõjuala ja mida on vajalik käsitleda, et lahendada planeeritava ala seosed ümbritseva linnakeskkonnaga (liiklus, haljastus, vaated, linnaruumi ansambel, tehnovõrkude seosed jms);
 3) planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs – planeeringuga kavandatava ja kontaktvööndi vastastikuse mõju ja sobivuse analüüs;
 4) linnaruum – hooned ja nende vaheline ruum;
 5) katastriüksus – katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk;
 6) krunt – ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal;
 7) kinnistu – kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, maaüksus, katastriüksus, jätkuvalt riigi omandis olev ning maakasutaja valduses olev maatükk.
 8) hoonestusala – krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid;
 9) hoonestusviis – on hoonestuse paigutus krundi hoonestusalal, mis võib olla kas kinnine, lahtine või vahelduv. Kinnine hoonestusviis on selline, kus hooned blokeeritakse ühisel krundipiiril ja lahtine hoonestusviis on selline, kus hooneid ei blokeerita krundi piiril;
 10) ehitusjoon – joon, mis määrab hoonestusala kohustusliku piiri või eraldab sama hoonestusala erineva ehitusõigusega osi;
 11) ehitise alune pind – ehitise horisontaalprojektsioon maapinnale, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa;
 12) ehitis – aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks;
 13) ehitusprojekt – ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest;
 14) korruselisus – ehitise maapealsete ja maa-aluste korruste arv. Maapealsete korruste hulka kuulub ka soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel, ja katusekorrus. Maapealsete korruste arv tähistatakse nullist suurema arvuga, maa-aluste korruste arv tähistatakse nullist väiksema arvuga;
 15) hoone kõrgus – hoonet ümbritseva maapinna ja hoone põhimahu kõrguse vahe. Ümbritseva maapinna kõrgus määratakse detailplaneeringu ja/või projekti põhijoonisel absoluutkõrgusena. Hoone kõrguse määramisel ei võeta arvesse katusel asuvaid kujunduslikke elemente ja tehnorajatisi, kui detailplaneering ei näe ette teisiti. Rajatise kõrguse määramisel loetakse selle kõrguseks rajatise kõrgeim punkt;
 16) katusekorrus – korrus, kus on hoone katuse alla ehitatud kasutusotstarbelised ruumid;
 17) pööning – kasutusotstarbeta ruum hoone katuse ja ülemise korruse lae vahel;
 18) puhke- ja virgestusala – puhkuseks, taastumiseks ja liikumisharrastuseks ette nähtud looduslikult sobiv maa-ala;
 19) keskkonnaseisundi ülevaade – planeeritava maa-ala keskkonnafooni kirjeldus, mis on aluseks planeeringuga kavandatu elluviimisel võimaliku negatiivse keskkonnamõju leevendavate ja/või ennetavate meetmete kavandamisele;
 20) puittaimestiku inventeerimine (dendroloogiline inventeerimine) – planeeritava maa-ala puittaimestiku hinnang, kus välitööde käigus määratakse kindlaks puude väärtusklassid, eesti- ja ladinakeelsed puude nimetused, kõrgus, võra kuju ja suurus. Joonisel numereeritakse üksikpuud ja/või puuderühmad. Haljastusele antakse hinnang dendroloogilisest ja ökoloogilisest seisukohast lähtudes, tehes ettepanekud haljastuse säilitamiseks või asendamiseks ning hoolduseks;
 21) rohevõrgustik – osa ökoloogilisest võrgustikust, mis planeerimisel on eristatav kui domineeriv roheline ala. Rohevõrgustik tagab bioloogilise mitmekesisuse linna ökosüsteemides, puhastab õhku saasteainetest, võimaldab liikumist inimestele ja loomadele ning tasakaalustab ehituslikku ja looduslikku keskkonda. Rohevõrgustiku alla loetakse tuumalad ja rohekoridorid (ülelinnalised ja linnaosasisesed). Rohekoridoride soovituslik laius on vähemalt 50 m;
 22) miljööväärtusega hoonestusala – planeeringus määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu;
 23) kultuurimälestis ehk mälestis – riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on muinsuskaitseseaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks;
 24) lähteseisukoht – Keila linna kui kohaliku omavalitsusüksuse seisukoht planeeringu koostamiseks, mis konkretiseerib planeeringu koostamise eesmärke ja linnaehituslikke põhimõtteid;
 25) eskiislahendus – kuni 2 aasta vanusel topo-geodeetilisel alusplaanil (M 1:500) koostatud detailplaneeringu lahendus, mis visuaalselt kirjeldab detailplaneeringuga kavandatavaid ehitusmahte, näidates ära orienteeruvad hoonestusalad, kavandatava hoonestuse kõrguse ning vajadusel muud hoonestuse eripära kajastavad parameetrid;
 26) vastav ajaleht – linnavolikogu poolt kinnitatud ajaleht;
 27) projekteerimistingimused – ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral;
 28) arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused – täpsustavad tingimused ehitise arhitektuursetele ja ehituslikele tingimustele, mida detailplaneering ei sisalda ning mis määratakse vajadusel detailplaneeringu olemasolul;
 29) energiamärgis – dokument, mis väljastatakse projekteeritavale või olemasolevale sisekliima tagamisega hoonele ja mille eesmärgiks on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine. Energiamärgisele tuleb lisada hoone energiatarbimist vähendavate abinõude loetelu;
 30) hea ehitustava – üldtunnustatud ehitusreeglid Ehitusreeglite nõukogu 9.09.1994 protokollis nr 8 esitatud seisukoha mõistes.

2. peatükk LINNAVOLIKOGU JA LINNAVALITSUSE PÄDEVUS PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL 

§ 3.  Linnavolikogu pädevus

  Linnavolikogu pädevuses on:
 1) linna ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 2) üldplaneeringu algatamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine, kehtestamine ning üle vaatamine;
 3) detailplaneeringu koostamise algatamine planeerimisseaduse § 9 lõikes 11 sätestatud juhtudel;
 4) planeeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine;
 5) maakonnaplaneeringu ja linnaga piirnevate teiste kohalike omavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine;
 6) riiklikult tähtsa ehitise asukoha kooskõlastamine;
 7) üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine;
 8) kinnisasja omandamise otsustamine planeerimisseaduses sätestatud kohustuse korral;
 9) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine.

§ 4.  Linnavalitsuse pädevus

 (1) Linnavalitsuse pädevuses maa-alade planeerimisel on:
 1) üld- ja detailplaneeringute koostamise korraldamine ja juhtimine, sh avaliku väljapaneku ja avalike arutelude korraldamine;
 2) detailplaneeringu koostamise algatamise või algatamisest keeldumise otsustamine, välja arvatud määruse § 3 punktis 3 nimetatud juhtudel, detailplaneeringu algatamisel detailplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse määramine;
 3) detailplaneeringu vastuvõtmise, avaliku väljapaneku korraldamise, vastuvõtmisest keeldumise, avaliku arutelu vajaduse määramise otsustamine;
 4) detailplaneeringu lihtsustatud korras koostamise otsustamine;
 5) planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 ette nähtud juhtudel loa andmine mitte koostada detailplaneeringut;
 6) avalikkuse informeerimine kavatsetavatest planeeringutest;
 7) maavanema, avalikkuse ja huvitatud isikute informeerimine algatatud planeeringutest, planeeringute ülevaatamise tulemustest, planeeringute kehtestamisest ja kehtetuks tunnistamisest;
 8) planeerimisseaduse § 18 lõikes 5 ettenähtud isikutele teate saatmine avaliku väljapaneku ja/või avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta;
 9) kehtestatud üldplaneeringust ja detailplaneeringust teatamine isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud, kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada või kelle kinnisasjale kehtestati ajutine ehituskeeld ning puudutatud isikule;
 10) vajadusel ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeritaval maa-alal või selle osal, kui koostatava üldplaneeringu või detailplaneeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust ning ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest, põhjustest ja kehtestamisest teatamine kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib;
 11) Keila linnaga piirnevate teiste kohalike omavalitsuste detailplaneeringute kooskõlastamine;
 12) üld- ja detailplaneeringute lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avalike arutelude korraldamine;
 13) Keila linna kohustuseks oleva avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks lepingu sõlmimise vajaduse välja selgitamine ning vajadusel eellepingu sõlmimine enne detailplaneeringu vastuvõtmist ja lepingute sõlmimine ehituskohustuse täitmiseks enne detailplaneeringu kehtestamist;
 14) huvitatud isikuga lepingu sõlmimise vajaduse määramine ja lepingute sõlmimine detailplaneeringukohaste krundiväliste rajatiste väljaehitamise kohta;
 15) detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine, keskkonnamõju hindamise ja strateegilise hindamise programmi ja aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine, keskkonnamõju hindamisega ja strateegilise hindamisega seotud teadete avaldamise korraldamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvajale esitamine;
 16) arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine;
 17) planeerimisseaduse mõistes olulise ruumilise mõjuga objekti planeeritava maa-ala suuruse määramine koostöös maavanema ja Keskkonnaametiga, kui asukoht valitakse üldplaneeringu alusel.

 (2) Linnavalitsuse pädevuses ehitusvaldkonna korraldamisel on:
 1) ehituslubade väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine;
 2) kasutuslubade väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine;
 3) kirjalike nõusolekute väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine;
 4) inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtliku ehitise nõuetele vastavusse viimise otsustamine;
 5) õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamise otsustamine ja korraldamine;
 6) raudteeseaduse § 31 lõikes 2 nimetatud arvamuse andmine korraldusega;
 7) projekteerimistingimuste taotluste menetlemine ja projekteerimistingimuste väljastamise, väljastamisest keeldumise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine ja otsuste avalikustamine;
 8) hoonete välisilme muutmise kooskõlastamine.

3. peatükk MAA-ALADE PLANEERIMINE 

§ 5.  Planeerimise üldine sisu

  Planeeringute koostamisel ja menetlemisel käsitletakse kogu avalikult kasutatavat maa-ala koos sellest avanevate vaadetega (avalikku ruumi) ülelinnalise terviksüsteemina, mille kvaliteet ja terviklik funktsioneerimine on avalik huvi.

§ 6.  Üldplaneering

  Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi või selle osade kohta. Üldplaneeringu koostamise aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering ja linna arengukava. Üldplaneeringu võib koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks.

§ 7.  Detailplaneering

  Detailplaneering koostatakse linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Linna territooriumi osa on vastavalt vajadusele üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala.

§ 8.  Detailplaneeringu koostamise algatamine

 (1) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku võib teha iga isik, esitades vormikohase taotluse koos lahendusskeemi või eskiisiga kas elektrooniliselt või paberkandjal linnavalitsusele. Taotluse vorm on kättesaadav Keila linna kodulehel.

 (2) Taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
 1) taotleja nimi ja kontaktandmed;
 2) detailplaneeringu sisuline eesmärk ja põhimõtteline lahendus, sh vajadusel üldplaneeringu muutmise põhjendus;
 3) nõusolek detailplaneeringu koostamise finantseerimise kohta.

 (3) Taotlusele lisatakse muinsuskaitse eritingimused nende olemasolul.

 (4) Kui taotlus ei ole esitatud nõuetekohaselt, tagastab linnavalitsus taotluse 5 tööpäeva jooksul, määrates tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotlust ei ole uueks tähtajaks esitatud, tuleb detailplaneeringu koostamise soovi olemasolul esitada uus taotlus. Taotlus loetakse esitatuks viimase nõuetekohase dokumendi esitamisega.

 (5) Linnavalitsus sõlmib huvitatud isikuga halduslepingu detailplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringu koostamise tellimiseks, kus määratakse linnavalitsuse ja huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel.

 (6) Linnavalitsus või planeerimisseaduse § 9 lõikes 11 sätestatud juhul linnavolikogu võtab otsuse detailplaneeringu koostamise algatamise või algatamisest keeldumise kohta vastu 2 kuu jooksul taotluse esitamisest.

 (7) Detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse võib tunnistada kehtetuks, kui kahe aasta jooksul otsuse või korralduse tegemisest ei ole linnavolikogu või linnavalitsus detailplaneeringut vastu võtnud vastavalt määruse §-le 11. Enne detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse kehtetuks tunnistamist informeerib linnavalitsus huvitatud isikut detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle tähtaja oma seisukoha esitamiseks.

 (8) Vajadusel võib linnavalitsus täpsustada algatatud detailplaneeringute lähteseisukohti või nende kehtivust pikendada, samuti menetluse lõpetada põhjendatud kaalutlusotsuse alusel.

 (9) Linnavalitsus võib planeeringu koostamise algatamise otsustamisel põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda, põhjendades otsust linna majanduslike, õiguslike, sotsiaalsete, funktsionaalsete, esteetiliste, liiklustehniliste, looduslike jm tegurite tasakaalustatud käsitlusega.

§ 9.  Detailplaneeringu koostamine

 (1) Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse üldplaneeringust ja kehtivatest õigusaktidest.

 (2) Detailplaneering tuleb koostada määruse lisades toodud nõuete kohaselt kuni regionaalministri poolt detailplaneeringu vormistamise nõuete kehtestamiseni.

§ 10.  Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine

 (1) Pärast detailplaneeringu koostamise algatamist esitatakse linnavalitsusele detailplaneeringu eskiislahendus. Eskiislahendusega tuleb näidata olemasolevate ja planeeritavate ehitiste asukohad, liikluskorralduse ning haljastamise põhimõtted.

 (2) Eskiislahendused vaatab linnavalitsuse ettepanekul või linnavolikogu keskkonnakomisjoni taotlusel üle linnavolikogu keskkonnakomisjon.

 (3) Linnavalitsus korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avalikke arutelusid. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneeringut koostatakse planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 sätestatud juhtudel.

§ 11.  Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

 (1) Detailplaneering esitatakse koos kaaskirjaga linnavalitsusele kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks üheaegselt paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalsel andmekandjal pärast kõigi puuduste kõrvaldamist ja vajalike kooskõlastuste saamist.

 (2) Detailplaneeringu lisana esitatakse vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et detailplaneeringu avalikustamisel ja otsustamisel tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

 (3) Puudulikult vormistatud, ebasobiva lahendusega või ilmselgete tehniliste vigadega koostatud detailplaneering tagastatakse kaaskirjaga selle esitajale paranduste sisseviimiseks.

 (4) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu saadab linnavalitsus enne vastuvõtmisele suunamist Harju maavanemale riigiasutustega kooskõlastamise vajaduse määramiseks.

 (5) Detailplaneeringu vastuvõtmine otsustatakse 2 kuu jooksul kõigi nõutavate kooskõlastustega detailplaneeringu vastuvõtmiseks esitamisest arvates. Tingimuslike kooskõlastuste ja mittenõustuvate seisukohtade puhul annab linnavalitsus kaalutlusotsuse põhjal oma seisukoha.

 (6) Ehituskeeluvööndi vähendamise või suurendamise vajadus fikseeritakse detailplaneeringu vastuvõtmisel. Linnavalitsus esitab Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise või suurendamise taotluse pärast detailplaneeringu vastuvõtmist.

 (7) Detailplaneeringule antud kooskõlastused kehtivad 2 aastat, kui kooskõlastuse andja ei ole määranud teisiti.

§ 12.  Detailplaneeringu kehtestamine

 (1) Linnavalitsus otsustab detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule, lisades sellele ehitusseaduse § 13 kohase lepingu avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, insener-tehniliste võrkude, välisvalgustuse ja sademevetekanalisatsiooni või muude planeeritud infrastruktuuride väljaehitamiseks, kui linnavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja on selles kokku leppinud.

 (2) Juhul, kui detailplaneeringu kehtestamisega kaasneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava väliselt, lisatakse detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõule sellise arendamise taotleja, vee-ettevõtja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku kokkulepe sellise arendamise ja ühendamise kulutuste täies ulatuses taotleja poolt tasumise kohta, kui vee-ettevõtja ja taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 13.  Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

 (1) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada linnavalitsusele vabas vormis avaldus. Detailplaneeringu tunnistab kehtetuks linnavolikogu.

 (2) Linnavalitsus teatab detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja selle põhjustest vastavas ajalehes ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

 (3) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja saadab linnavalitsus maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise päevast arvates.

4. peatükk EHITAMINE 

§ 14.  Üldnõuded ehitistele

 (1) Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Ehitised peavad olema ohutud inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale, esteetiliselt sobivad ning kõrgel arhitektuursel tasemel ja otstarbekalt linnaruumi rikastavad.

 (2) Ehitis tuleb paigutada ja püstitada detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud hoonestusalale ja tema põhimaht kohustuslikule ehitusjoonele.

 (3) Ehitis ja ehitise väljaulatuvad osad peavad reeglina paiknema kinnistu piires, millel ehitis asub. Ehitise paiknemisel tänava joonel võivad ehitise väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud, rõdud, karniisid jms) ulatuda üldkasutatavale maa-alale selliselt, et oleks tagatud kõnnitee normikohane kasutamine tingimusel, et kinnistu omanik on saanud enne ehitamise alustamist linnavalitsuse kirjaliku nõusoleku üleehitamiseks.

 (4) Krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid piirdeid, mille kõrgus peab olema kooskõlas piirkonnas väljakujunenud tavaga.

 (5) Kui maa-ala piiramiseks püstitatakse piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd, tuleb taotleda linnavalitsuse kirjalik nõusolek. Kruntide vahelised piirded ehitatakse naabrite omavahelisel kokkuleppel. Kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis on piirete ehitamine vajalik eelnevalt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

§ 15.  Hoonete välisilme muutmine

 (1) Hoonete välisilme muutmine ning kahe ja enama korteriga elamute välisfassaadile ja katusele tehnoloogiliste seadmete (sh kliimaseadmed, õhk-soojuspumbad jms) paigaldamine tuleb kooskõlastada linnavalitsusega.

 (2) Kui hoone asub kinnismälestisel või selle kaitsevööndis, kooskõlastatakse tehnoloogiliste seadmete paigaldamine Muinsuskaitseametiga ning seejärel esitatakse linnavalitsusele vabas vormis avaldus kirjaliku kooskõlastuse saamiseks.

 (3) Kui ehitis asub kinnismälestisel või selle kaitsevööndis, on ehitise värvilahenduse muutmine ja fassaadi elementide (akende ja välisuste kujunduse muutmine, varikatused, päikesevarjud jms) paigaldamine või muul viisil hoone välisilme muutmine vajalik enne linnavalitsusele muudatuse taotluse esitamist eelnevalt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Vajadusel väljastab linnavalitsus ehitusloa või kirjaliku nõusoleku, millele võivad eelneda linnaarhitekti poolt koostatud tingimused.

 (4) Hoone viimistlusprojekt on dokument, millega määratakse olemasoleval hoonel fassaadikujundus ja fassaaditööd (värvilahendus, materjalid, arhitektuursed detailid jms).

 (5) Viimistlusprojekti koostamisele eelnevalt esitatakse linnavalitsusele vabas vormis avaldus, milles näidatakse ära hoone asukoht ja millele lisatakse fassaadijoonised, fotod ning värvinäidistena või katalooginumbritena värvitoonid, mida soovitakse kasutada.

 (6) Vajadusel väljastab linnavalitsus kirjaga viimistlusprojekti koostamiseks tingimused 15 päeva jooksul taotluse esitamisest.

 (7) Kahe ja enama korteriga elamus akende ja uste asendamine, kui muutub ehitise välisilme, samuti rõdude ja lodžade kinniehitamine ning varikatuste ehitamine toimub ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel.

§ 16.  Projekteerimine ja ehitamine miljööväärtuslikul hoonestusalal

 (1) Miljööväärtuslik hoonestusala on linnaehituslikult tervikliku plaani ja mahulise struktuuriga omapärane linnaosa, kvartal, tänav, hoonete ansambel jms.

 (2) Miljööväärtuslike hoonestusalade määramise aluseks võetakse kehtivate planeeringutega määratud miljööalad.

 (3) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on lubatud projekteerida ja ehitada sealsete linnaehituslike tavade ja arhitektuuriga kokkusobivaid ehitisi.

 (4) Miljööväärtusliku hoonestusala planeerimisel, uute hoonete püstitamisel, olemasolevate hoonete laiendamisel, hooldamisel ja remontimisel tuleb arvestada järgmist:
 1) väljakujunenud linnaehituslikku tänavatevõrgu- ja kinnistustruktuuri, krundi täisehitusprotsenti, hoonestustavasid, majade asendit krundil ja tänava suhtes, ehitusjoont, hoonete mastaapi, tänavate ja hoovide kattematerjali jms;
 2) väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustraditsioone, hoonete korruselisust, tüüpilisi ehitusmaterjale, katuse kuju ja kattematerjale, fassaadi kujundusdetaile ja viimistlust jms;
 3) alale tüüpilisi ja hoonetega sobivaid piirdeid ning haljastustavasid.

 (5) Miljööväärtuslikul hoonestusalal üksikelamu, väikeehitise või kahe ja enama korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires akende ja uste asendamine toimub kirjaliku nõusoleku alusel.

§ 17.  Projekteerimistingimuste taotlemine, väljastamine ja avalikustamine

 (1) Projekteerimistingimused on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis väljastatakse linnavalitsuse korraldusega detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral.

 (2) Projekteerimistingimuste väljastamiseks esitatakse vormikohane taotlus linnavalitsusele. Taotlus peab sisaldama projekteeritava ehitise lühikirjeldust või vajadusel eskiisjoonist. Taotluse vorm on kättesaadav Keila linna kodulehel.

 (3) Projekteerimistingimuste eelnõu väljastatakse 15 päeva jooksul huvitatud isikule, kes võtab tingimuste kohta kirjaliku seisukoha linnavalitsuse poolt vajadusel määratud isikutelt, sh kaasomanikelt ja naaberkinnisasjade omanikelt, kelle huve võivad kavandatavad tööd riivata.

 (4) Pärast kirjalike seisukohtade saamist esitatakse projekteerimistingimuste eelnõu koos seisukohtadega linnavalitsusele, kes kaalutleb ja võimalusel kinnitab projekteerimistingimused korraldusega 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.

 (5) Kui naaberkinnisasjade omanikud ei põhjenda projekteerimistingimustega mittenõustumist või põhjendused on selgelt asjasse mittepuutuvad, on linnavalitsusel õigus kaalutlusõigust kasutades välja anda projekteerimistingimused ilma naaberkinnisasjade omanike nõusolekuta, välja arvatud planeerimisseaduse § 9 lõike 10 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel.

 (6) Kinnisasjal, millel on rohkem kui kuus omanikku, võib projekteerimistingimused kooskõlastada korteriühistu või korteriühisuse juhtorganitega, välja arvatud planeerimisseaduse § 9 lõike 10 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel.

 (7) Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest:
 1) ehitise asukoht asendiplaanil;
 2) lubatav ehitiste suurim ehitusalune pind;
 3) ehitise suurim lubatud kõrgus;
 4) ehitise kasutamise eesmärk;
 5) katusekalle, harja suund, katuse tüüp ja materjal;
 6) fassaadimaterjal;
 7) rajatise olulised tehnilised näitajad ja ehituslikud nõuded;
 8) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;
 9) piirete tüüp, materjal ja kõrgus;
 10) haljastuse ja heakorrastuse nõuded;
 11) väikevormid, valgustus, reklaamid
 12) ehitusjäätmete käitlemine;
 13) nõutavate riigiasutuste ja tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate kooskõlastused ehitusprojektile;
 14) isikud, kellega ehitusprojekt tuleb kooskõlastada;
 15) muud vajalikud lähteandmed ja nõuded.

 (8) Projekteerimistingimused avalikustatakse Keila linna kodulehel. Kui ehitis või ehitisealune maatükk on mitme isiku ühises omandis, informeerib linnavalitsus kirjalikult projekteerimistingimuste kinnitamisest ka neid kaasomanikke, kes ei ole projekteerimistingimuste taotlejad. Korterelamute puhul saadetakse informatsioon projekteerimistingimuste kinnitamise kohta korteriühistu või korteriühisuse juhtorganile.

§ 18.  Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramine, väljastamine ja avalikustamine

 (1) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused määratakse detailplaneeringu olemasolul. Lisatingimustega täpsustatakse ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda.

 (2) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused väljastatakse linnavalitsuse korraldusega 30 päeva jooksul vabas vormis taotluse esitamisest arvates.

 (3) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused avalikustatakse Keila linna kodulehel. Linnavalitsus informeerib ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamisest kirjalikult kinnistu omanikke. Korterelamute puhul saadetakse informatsioon ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise kohta korteriühistu või korteriühisuse juhtorganile.

§ 19.  Ehitusprojekti koostamine

 (1) Ehitusprojekt tuleb koostada detailsuses ja ulatuses, mis võimaldab selle järgi ehitusluba väljastada ja ehitada, ehitist kasutada ja hooldada, kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile ja kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.

 (2) Ehitusprojekti vormistamine:
 1) ehitusprojekt peab olema köidetud formaadis A4 ja esitatud kahes eksemplaris;
 2) ehitusprojektis peavad olema kirjanurgaga varustatud ja autori allkirjaga hoonete põhijoonised mõõtkavas 1:100 (erivajadusel 1:50 või 1:200), rajatistel 1:500;
 3) uusehitiste ja ehitusalust pinda suurendavate juurdeehituste ning tehnovõrkude ja -rajatiste puhul peab ehitusprojekt sisaldama asendiplaani linnaarhitekti ja linnavalitsuse maakorraldaja poolt kooskõlastatud kehtival topo-geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega 1:500, mis on mõõdistatud või korrigeeritud mitte varem kui 2 aastat tagasi;
 4) olemasoleva hoone ehitusalust pinda mittesuurendavate ehitustööde puhul ja asukoha täpsustamise vajaduse ilmsel puudumisel võib asendiplaani vormistada vabas vormis asendiskeemil;
 5) ehitusprojekti kaust peab sisaldama olemasolevaid lähte- ja lisamaterjale, sh väljavõtet detailplaneeringust, projekteerimistingimusi, muinsuskaitse eritingimusi, olemasolevat olukorda iseloomustavaid fotosid, ülesmõõtmisjooniseid nende olemasolul, ja muid dokumente;
 6) rekonstrueerimisprojekti (renoveerimisprojekti) ja lammutusprojekti koosseisus tuleb esitada ülesmõõtmisjoonised ja fotod hoone projekteerimiseelsest olukorrast;
 7) projekti koosseisus esitatakse energiamärgis, kui see on nõutav.

 (3) Mälestise konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Ehitusloa saab väljastada pärast Muinsuskaitseameti poolt vastava loa väljastamist. Lõike tekst

 (4) Ehitistega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade ja haljastuse lahendused tuleb esitada projekti koosseisus. Lõike tekst

 (5) Tehnovõrkude ja -rajatiste ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada tehnovõrkude koondplaan.

 (6) Avalikult kasutatavate teede ehitamise aluseks on tee-ehitusprojekt, mis peab vastama teeseaduse nõuetele. Tee projektile või selle osale ekspertiisi tegemise vajaduse otsustab projekti tellija või tee omanik. Ekspertiis esitatakse koos ehitusloa taotlusega.

 (7) Suurte rahvahulkade kogunemise, suurõnnetuse ohu või muul moel kõrgendatud riskiga seotud ehitiste ehitusprojektidel on kohustuslik kirjalik ekspertiis. Ekspertiis esitatakse ehitusprojekti koosseisus ehitusloa taotlemisel. Keila linnas ehitiste projekteerimisel loetakse suurteks rahvahulkadeks:
 1) hoonete puhul 50 ja enam inimest;
 2) rajatiste puhul 100 ja enam inimest.

§ 20.  Ehitusloa väljastamine

 (1) Ehitusloa saamiseks esitatav ehitusprojekt peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud koostamise ja määruses sätestatud vormistamise nõuetele, olema eelnevalt kooskõlastatud õigusaktidest tulenevate riigiasutustega ning tehnovõrkude ja -rajatiste omanikega. Linnavalitsusel on õigus määrata täiendavaid kooskõlastusi.

 (2) Keila linna munitsipaalomandisse kuuluvale maale tehnovõrgu või -rajatise püstitamiseks annab nõusoleku linnavalitsus oma korraldusega. Nõusoleku tehnovõrgu või -rajatise püstitamiseks riigile kuuluvale maale annab vastav ministeerium või maavanem, jätkuvalt riigiomandis olevale maale maavanem.

 (3) Ehitusloa väljastamise, sellest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega.

§ 21.  Kirjaliku nõusoleku väljastamine

 (1) Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud vorminõuete kohasele taotlusele lisatakse väikeehitise eskiis, soovitav asukoht ja põhiplaan ning hoonete puhul vaated. Tehnorajatise puhul lisatakse taotlusele tehnorajatise ehitusprojekt.

 (2) Kirjaliku nõusoleku väljastamise, sellest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega.

§ 22.  Väikeehitise ehitamine

 (1) Kehtiva detailplaneeringuga aladel võib:
 1) 20 - 60 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitisi, mis on hooned, ehitada ainult detailplaneeringuga määratud hoonestusalas;Alampunkti tekst
 2) kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitisi, mis on hooned, ehitada ainult detailplaneeringuga määratud hoonestusalas, kui selline piirang on sätestatud kehtiva detailplaneeringuga.

 (2) Väikeehitis ei tohi paikneda:
 1) naaberkinnistu piirile lähemal kui 4 meetrit, kui puudub naaberkinnistu omaniku ja kohaliku päästeasutuse kirjalik kooskõlastus, kuid peab asuma vähemalt 1 meetri kaugusel piirist, et oleks tagatud ehitise hooldustööde teostamine, kui naaberkinnistute omanikud ei lepi kokku teisiti;
 2) teede kaitsevööndis, kui selleks puudub tee omaniku nõusolek;
 3) jõe ning muude veekogude (kraavide) ehituskeeluvööndis;
 4) tuletõrjekaitsetsoonides ja teistest õigusaktidest tulenevatel ehituskeelualadel.

 (3) Väikeehitise ehitamisel tuleb järgida kõiki ehitisele esitatavaid nõudeid ja norme ning see peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.

 (4) Ehitise omanik peab detailplaneeringu kohustusega aladel teavitama linnavalitsust kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada linnavalitsusele vormikohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil. Kui linnavalitsus ei esita nimetatud tähtaja jooksul väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.

§ 23.  Ehitamine

 (1) Ehitusseaduses sätestatud ehitusjärelevalvet teostab Keila linna haldusterritooriumil linnavalitsuse ehitusjärelevalvet tegev ametnik. Teetööde osas teostab järelevalvet linnavalitsuse ehitusinsener.

 (2) Ehitusluba, kirjalik nõusolek või linnavalitsuse teavitamine ei anna õigust ehitada ehitusloale või kirjalikule nõusolekule märgitud kinnistu või ehitise omaniku loata.

 (3) Ehitamiseks vajalike kaevetööde, mis ei ole hõlmatud kehtiva ehitusloaga, tegemiseks Keila linna haldusterritooriumil tuleb taotleda kaeveluba linnavalitsuselt vastavalt Keila linna kaevetööde ja tänava sulgemise eeskirjale. Lõike tekst

 (4) Ehitise omanik on kohustatud esitama linnavalitsuse ehitusjärelevalvet tegevale ametnikule vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise, välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.

 (5) Uute hoonete 0-tsükli valmimisel esitab ehitise omanik või ehitaja linnavalitsuse ehitusjärelevalvet tegevale ametnikule hoone 0-tsükli +/- 0.00 absoluutkõrguse kontrollmõõtmise. Ehitustöid võib jätkata pärast linnavalitsuse ehitusjärelevalvet tegeva ametniku kirjaliku nõusoleku saamist.

 (6) Elamurajoonides on Keila linna avaliku korra eeskirjas sätestatud öörahu ajal keelatud ehitustegevus, mis tekitab inimest häirivat või tema tervist ja heaolu kahjustavat heli.

 (7) Ehitamisel on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise seintesse ja pinnasesse paigaldatud riiklike geodeetiliste märkide (reeperite ja polügonomeetria märkide) säilimise ja kasutatavuse.

 (8) Maapinna muutmine naaberkrundile lähemal kui viis meetrit tuleb kooskõlastada linnavalitsusega.

§ 24.  Ehitise kasutusloa väljastamine

 (1) Kasutusloa väljastab linnavalitsus pärast ehitise ülevaatust linnavalitsuse vastava komisjoni poolt ja õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistamist, kaasates vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt.

 (2) Kasutusloa väljastamise, sellest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega.

§ 25.  Ehitise lammutamine

 (1) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama kõik omanikud ühiselt (ühe või mitme dokumendina).

 (2) Taotlusele tuleb lisada ehitusprojekt ehitise lammutamiseks ja tasuda riigilõiv. Ehitusprojektis tuleb näidata topo-geodeetilisel alusplaanil, krundi plaanil või muul asendiplaanil lammutatav ehitis koos lammutustööde kirjeldusega, näidates ära lammutatavad konstruktsioonid, kasutatav tehnoloogia, ajutise toestamise viisid jms, samuti lammutatavate ehitusmaterjalide ja –toodete ligikaudsed kogused ja nende käitlemiskohad, tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded ja lammutamise järgne krundi heakorrastamine.

 (3) Ehitise täieliku lammutamise korral esitab ehitise omanik linnavalitsuse ehitusjärelevalvet tegevale ametnikule kümne päeva jooksul lammutustööde lõpetamisest arvates ehitise teatise lammutustööde lõpetamise kohta.

§ 26.  Õigusliku aluseta ehitatud ehitis ja ohtlik ehitis

 (1) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise kasutusloa andmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega.

 (2) Kui ehitus- või kasutusluba ei anta, on õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik kohustatud ehitise omal kulul likvideerima linnavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Lõike tekst

 (3) Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutama linnavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

§ 27.  Ajutise ehitise ehitamise kord ja alad

 (1) Ajutise ehitise ehitamine toimub üldises ehitiste ehitamisele ettenähtud korras kuni viieks aastaks.

 (2) Ajutise ehitise ehitamise alad võib ette näha vastava teemaplaneeringuga.

5. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 28.  Vastutus

  Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse.

§ 29.  Järelevalve

  Järelevalvet määruse täitmise üle teevad Keila Linnavalitsuse poolt määratud ametnikud.

§ 30.  Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse Keila Linnavolikogu 1. juuli 2003 määrus nr 12 „Keila linna ehitusmäärus“, Keila Linnavolikogu 28. oktoobri 2003 määrus nr 24 „Keila linna ehitusmääruse muutmine“, Keila Linnavolikogu 30. augusti 2005 määrus nr 21 „Keila linna ehitusmääruse muutmine“, Keila Linnavolikogu 25. septembri 2007 määrus nr 33 „Keila Linnavolikogu 1. juuli 2003. a määruse nr 12 „Keila linna ehitusmääruse kinnitamine“ muutmine“.

§ 31.  Jõustumine

  Määrus jõustub 1. oktoobril 2010.

Andrus Loog
Volikogu esimees

Lisa Ehitusmääruse lisad

/otsingu_soovitused.json