Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Heakorra- ja kaevetööde eeskiri

Vastu võetud 25.10.2018 nr 26

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 36¹ alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse eesmärk

  (1) Vinni valla heakorra- ja kaevetööde eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on tagada Vinni valla haldusterritooriumil puhtus ja heakord ning kaevetööde korraldatus.

  (2) Eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile Vinni valla territooriumil elavatele, viibivatele ja tegutsevatele isikutele ning kinnis- või vallasvara omanikele.

2. peatükk Heakord 

§ 2.   Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) omanik– füüsiline või juriidiline isik, kelle omandis on kinnistu või vallasasi; omanikuga on võrdsustatud isik, kes õiguslikul alusel asja valdab või kasutab või kes on omaniku poolt volitatud asja haldama;
  2) kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, kasutusvaldus, korteriomand, korterihoonestusõigus, muud võimalikud seadusjärgsed kasutused, samuti katastriüksus ja reformimata riigimaa. Samuti võrdsustub mõistetega maa-ala, territoorium, krunt, maaüksus ja maatüki olulised osad;
  3) avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.
  4) puhastusala – tiheasustusega alal kinnistuga külgnev haljasala või muu ala kuni kõnni- või sõiduteeni;
  5) tiheasustusega ala – selgelt piiritletav kompaktse asustusega territooriumi osa;
  6) haljasala – teadlikult kujundatud maastik, maastikuosa või hoonete vaheline välisruum, mida iseloomustab ümberkujundatud reljeef, valitud taimestik ning vastavad funktsionaalsed rajatised;
  7) Illegaalne graffiti on omaniku loata hoone seinale, müürile, piirdeaiale, pingile, kõnniteele, ühissõiduki peatuse ootekojale, kommunikatsiooni ehitisele ning ühistranspordisõidukitele vms kantud kritseldused ja joonistused.

§ 3.   Valla kohustused heakorra tagamisel

  (1) Heakorraalast tööd korraldab Vinni Vallavalitsus ametiasutusena (edaspidi ametiasutus).

  (2) Ametiasutus tagab:
  1) parkide, haljasalade, väljakute korrashoiu ja kohalike teede, tänavate korrashoiu ning nõuetekohase tähistamise;
  2) heakorra ühissõiduki peatustes ja ootepaviljonides koos jäätmemahutite paigaldamisega;
  3) vajalikul hulgal jäätmemahutite paigaldamise ja nende regulaarse tühjendamise avalikes kohtades;
  4) avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning nendeni juurdepääsu.

§ 4.   Heakorra üldnõuded

  (1) Avalikus kohas on kõik isikud kohustatud järgima heakorranõudeid ja teisi sellel territooriumil kehtivaid piiranguid.

  (2) Kinnistu või ehitise omanik on kohustatud korras hoidma sellega külgneva ala, mis tee või tänava ääres ulatub kinnistu või ehitise piirist selle laiuselt sõiduteeni. Ametiasutuse määratud ametnik võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse kinnistu asendit.

  (3) Avalikku kohta teisaldatavaid väikevorme (lillevaasi, prügiurni, pinki, tõkkepiiret, hekki, vitriini, välireklaami jne) võib paigaldada ametiasutuse vastava ametniku kooskõlastusel. Nende korrashoid ja hooldus on väikevormi omaniku kohustus. Ilma loata avalikku kohta paigaldatud väikevormi kõrvaldab ametiasutus.

  (4) Kuulutusi (s.h teated, reklaam) võib panna avalikele teadete tahvlitele. Mujale (hoonetele, plankudele, bussipaviljonidele jne) võib ainult omaniku loal. Kuulutuse paigaldaja on kohustatud maha võtma enda paigaldatud kuulutused nädala jooksul kuulutuse aegumisest;

  (5) Mänguväljaku omanik või haldaja on kohustatud tagama mänguvahendite ja inventari regulaarse hooldamise ning vajadusel kohese remondi. Mänguväljaku kasutajatele ohtlikud mänguvahendid ja inventar tuleb viivitamatult eemaldada või tagada nende ohutus muul viisil.

  (6) Kallasradade, parkide, haljasalade ning nendega külgnevate kõnniteede puhastamise ja korrastamise tagab nende omanik.

  (7) Avaliku ürituse korraldaja peab puhastama ja korrastama ürituse pidamise koha ja vajadusel selle lähiümbruse hiljemalt kaheksa tunni jooksul pärast ürituse lõppemist, kui ürituse korraldamise loas ei ole määratud muud tähtaega.

  (8) Veoste ja koormate vedajad peavad kinnitama ja katma veose nii, et ei tekiks teepeenarde, kraavide, sõidu- ja teiste teede risustamist, reostamist või kahjustamist. Risustus või reostus tuleb likvideerida viivitamatult. Ohtlikust reostusest tuleb teatada koheselt Päästeametile, tee kahjustamisest tee valdajale.

  (9) Heakorratöid tuleb teostada aastaringselt. Liikumist segavad ja ohtlikud esemed tuleb koristada viivitamata.

  (10) Tänavapuhastamist seganud parkiva sõiduki kasutajal tuleb koristada sõiduki ümbrus lumest, jääst ja puistematerjalist parkimise tõttu puhastamata jäänud alal.

  (11) Küttekoldevälise tule tegemisel lähtutakse tuleohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetest.

§ 5.   Kinnistu ja ehitise omaniku kohustused

  Kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud:
  1) korras hoidma oma kinnistu, selle piirdeaiad ning väravad;
  2) hoidma korras ehitised ja nende juurde kuuluvad elemendid ning ehitusprojekti kohaselt viimistletud hoonete fassaadid (sh krohvikahjustused). Fassaadielemendid (aknad, uksed) peavad olema terved ja tagama, et ehitistesse ei ole võõrastel isikutel juurdepääsu. Fassaadile on keelatud paigaldada elemente või tehnilisi seadmeid, mis ei vasta ehitusprojektile.
  3) tagama kasutusel mitteoleva ehitise hooldamise lähtuvalt käesoleva eeskirja nõuetest, sh tagama ehitise ja sinna juurde kuuluva kinnistu heakorra ning vältima hoone varisemisohtlikkust, sulgema sissepääsud hoonesse ja kinnistule. Tiheasustusalal tagama kasutusel mitteoleva ehitise avade sulgemise ühtlase visuaalse lahenduse.
  4) hoidma korras ehitise vihmaveerennid ja -torud, vajadusel kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud katusekivid jms;
  5) kõrvaldama ehitise seinalt või piiretelt omavoliliselt paigaldatud kuulutused, teated ja reklaamid ning kirjutused, kritseldused, graffiti jms.
  6) varustama ehitised ja korterelamutes ka korterid korrektsete numbrisiltidega ning tagama numbri ööpäevaringse nähtavuse;
  7) kindlustama üldkasutatavate hoonete trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise;
  8) hoidma korras prügikonteinerite hoiuplatsid ja juurdepääsuteed nendele;
  9) hoidma korras tehnorajatiste ning tuletõrje veehoidlate juurdepääsuteed;
  10) tagama reovee kogumismahuti korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise;
  11) omama heitvee äravedu ja kogumismahuti tühjendamist (purgimist) tõendavat dokumentatsiooni vähemalt viimase kahe aasta kohta;
  12) tagama tehnilise seadme (kliimaseade, turvakaamera, antenn, valjuhääldi vms) korrektse asetuse ja ohutu kinnituse;
  13) koristama kinnistuga külgneva puhastusala ning kõnnitee olemasolul tegema seal lume- ja libedusetõrjet. Libedusetõrjel tohib kasutada liiva või peent killustikku või töödeldud kruusa;
  14) puhastama sademeveekraavi ja truupi, ning maa-aluse tehnovõrgu luuki ja resti, kui eelnimetatud jäävad tema puhastusala piiridesse;
  15) niitma muru ja rohtu, õigeaegselt kärpima puude ja põõsaste oksi, kui need ulatuvad teele või õhuliinidesse ning hoidma kinnistuga piirnevate teede servad võsast puhtad;
  16) tegema oma kinnistul umbrohutõrjet vältimaks umbrohu levimist naaberkinnistule;
  17) kaitsealade piiridesse jääval maa-alal juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtivatest eeskirjadest;
  18) kinnistu reostamisel või risustamisel on reostaja või risustaja kohustatud selle puhastama. Kui reostajat või risustajat ei ole võimalik kindlaks teha, peab ala korrastama selle omanik;
  19) vältima kinnistult igasuguse materjali (sh muld, killustik, liiv, saepuru jms), pori ja jäätmete kandumist kõnni- ja sõiduteele ning naaberkinnistule;
  20) tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende liivatamise.

§ 6.   Nõuded loomapidamisel

  (1) Loomapidamine on lubatud vaid loomapidamiseks sobilikes ja sellekohast kasutusluba omavates hoonetes nii, et oleks välistatud reostuse sattumine põhjavette ning veekogudesse.

  (2) Karjatatavaid loomi tuleb karjatada aia või elektrikarjusega piiratud alal. Omanik on kohustatud vältima avalike teede ja kohtade reostamist ning isikute ja liikluse häirimist loomade poolt.

  (3) Igapäevasel karjaajamisel on karjateena keelatud kasutada avalikke teid, välja arvatud vältimatud ülekäigukohad, mille kasutamisel tagatakse liiklusohutus ja -korraldus vastavalt liiklusseadusele.

  (4) Loomapidamisega tekkinud reostus tuleb likvideerida koheselt, reostamisega tekitatud kahju peab korvama looma omanik.

  (5) Tiheasustusalal kohustub loomapidaja korraldama oma looma (sealhulgas mesilaste) pidamist selliselt, et see ei häiriks teisi inimesi. Muuhulgas kohustub loomapidaja võtma tarvitusele abinõud vältimaks looma lahti pääsemist loomapidaja juurest, ebameeldiva lõhna ja müra levikut, öörahu rikkumist, reostuse teket jms.

§ 7.   Müügikoha omaniku kohustused heakorra tagamisel

  Müügikoha omanik on kohustatud:
  1) müügikoha ümbruse puhtuse tagamiseks paigaldama vajalikud jäätmemahutid ning tühjendama neid ületäitumise vältimiseks regulaarselt;
  2) korrastama müügikoha pärast müügitegevuse lõppemist ning ära viima kõik seoses müügitegevusega paigaldatud esemed (letid, kastid, pakendid, jäätmemahutid jms).

§ 8.   Ehitus-ja remonditöö tegija ning tehnovõrgu omaniku kohustused

  (1) Ehitus-ja remonditöö tegija on kohustatud:
  1) alates vastavate tööde alustamisest piirama ehitusplatsi piirdeaiaga ning hoidma selle korras ja tagama selle püsivuse;
  2) vältima objektilt prahi jms sattumist sõidu- ja kõnniteele;
  3) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee;
  4) paigaldama olulise avaliku huviga ehitise või rajatise ehitamise lähedusse teabetahvli, millel on kajastatud informatsioon ehitustööde objekti, ehitaja, tööde kestvuse ja lubade kohta ning kõikide osapoolte (sh järelevalve teostaja) kontaktandmed;
  5) pärast tööde lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse.

  (2) Tehnovõrgu omanik on kohustatud:
  1) ettenähtud juhtudel nõuetekohaselt tähistama ja korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu;
  2) hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muud konstruktsioonid seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja kaasinimeste turvalisuse.

§ 9.   Heakorra nõuete täitmist tagavad keelud

  Heakorranõuete tagamiseks on keelatud:
  1) risustada ja reostada territooriumi ja ehitisi, sealhulgas kritseldada (s.h teha illegaalset graffitit) ehitistele, müürile, piirdeaiale, pingile jms või kahjustada neid muul viisil;
  2) kahjustada või lõhkuda avalikku ruumi paigaldatud inventari (jäätmemahuti, lillevaas, pink, bussiootepaviljon, liikluskorraldusvahend, valgusti vms);
  3) vigastada, kahjustada, omavoliliselt raiuda või hävitada puid ja põõsaid;
  4) hoida kütte-, ehitus- või muud materjali väljaspool kinnistu piiri. Erandkorras on lubatud tahke kütuse, ehitusmaterjali jmt mahalaadimine üldkasutatavale territooriumile tingimusel, et eelpool nimetatu teisaldatakse ja territoorium heakorrastatakse 24 tunni jooksul. Avalikes kohtades ehitusmaterjali ladustamine peab olema ametiasutusega kooskõlastatud;
  5) paigaldada reklaami, kuulutusi jms selleks mitteettenähtud kohta;
  6) maha panna jäätmeid selleks mitte ettenähtud kohta;
  7) paigutada üldotstarbelisse prügikonteinerisse vedelaid jäätmeid, ehitusjäätmeid, hõõguvat sütt või tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant;
  8) lasta olme- või heitvett sademeveekanalisatsiooni või -kraavi;
  9) lasta veekogusse, kanalisatsiooni- ja sademeveevõrku mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja lämmatavat lõhna tekitavaid aineid;
  10) valada maha naftasaadusi, nende jääke ja kõiki teisi ohtlikke kemikaale, mille pinnasesse imbumine võib tekitada põhja- ja pinnavee reostumist;
  11) matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud biolagunevate jäätmete kompostimine;
  12) kasutada mürkaineid, pestitsiide ja mineraalväetisi vastuolus käitlemise nõuetega;
  13) tekitada oma tegevusega ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu;
  14) parkida mootorsõidukeid haljasaladele, laste mänguväljakutele, kalmistutele ja teistesse selleks mitte ettenähtud kohtadesse;
  15) sõita spordirajatistel (sh suusa-, jooksu- ja terviseradadel) mootorsõidukitega (v.a raja või rajatise hoolduseks tehtavad sõidud);
  16) peatumise ja parkimisega takistada läbipääsu ja liiklemist teistele liiklusvahenditele;
  17) sõita asfaltkattega teedel roomikmasinate ja teiste teekatet lõhkuvate mehhanismidega;
  18) reostada veekogu ja selle kaldaid s.h pesta mootorsõidukit veekogu kaldal.

3. peatükk Kaevetööd 

§ 10.   Mõisted

  (1) Kaevetööd on:
  1) tööde tegemine sügavamal kui 30 cm maapinnast;
  2) tööd, mille tegemisel rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne);
  3) puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega seotud tööd tehnorajatiste kaitsevööndites;
  4) tööd, mis on seotud tehnorajatiste ehitamise või parandamisega.

  (2) Kaevetööde tegija (edaspidi kaevaja) on füüsiline või juriidiline isik, kes teostab kaevetöid.

  (3) Avariikaevetöö on kaevetöö alaliik, mis on vajalik tehnorajatise avarii likvideerimiseks juhul kui:
  1) kaevetöö alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele;
  2) tehnorajatise avarii ohustab liiklejaid;
  3) tehnorajatise avarii ohustab ehitisi, keskkonda või elanikkonda.

  (4) Tehnorajatis on maapõue või maapinnale inimtegevuse tulemusena paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk, gaasijuhe jms.

  (5) Mahamärkimine on projektis antud koordinaatide alusel trassi loodusesse kandmine.

  (6) Teostusmõõdistamine on paigaldatud tehnorajatise mõõdistamine enne kaeviku tagasitäitmist.

  (7) Kaevik on kaevetööde tulemusena maapõue moodustunud üle 30 cm sügavune tühimik/süvend.

  (8) Kaevetööde ala on maa-ala, kus paikneb kaevik, ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetööks materjale, masinaid, mehhanisme ja seadmeid.

  (9) Kaeveluba on ametiasutuse määratud ametniku (edaspidi menetleja) poolt väljastatud luba kaevamistööde tegemiseks;

  (10) Kaevetöödeks ei loeta:
  1) haua kaevamist kalmistul;
  2) kaevetööde tegemist isiku kinnistul, kui seal ei asu ja sinna ei rajata teise isiku tehnorajatisi.

§ 11.   Kaeveloa taotlemine

  (1) Kaeveloa saamiseks esitab kaevaja ametiasutusele vormikohase taotluse koos nõutavate lisadokumentide ja kooskõlastustega.

  (2) Kaevetööde tegemisel avalikult kasutataval teel või tänaval lisab kaevaja taotlusele liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega. Kaevaja vastutab liiklusohutuse eest objektil.

  (3) Enne kaeveloa vormistamist kontrollib menetleja kaevaja poolt tehtud ettevalmistusi (trassi mahamärkimine, kaevetööde tsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, jalakäijate ja veokite liiklemise tingimuste kindlustamine). Ebapiisava ettevalmistuse korral jäetakse luba välja andmata.

  (4) Tehnorajatise ehitamisel, rekonstrueerimisel või muul analoogsel juhul lisab kaevaja taotlusele nõutavate asutuste ja maaomanikega kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni.

  (5) Kaeveloa väljastab menetleja 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates kaevaja poolt nõuetekohase kaeveloa taotluse esitamise päevast.

  (6) Kaeveloas antud tööde läbiviimise tingimusi, korda ja tähtaega võib muuta menetleja kaevaja esitatud kirjaliku taotluse alusel. Kaeveloa tähtaja pikendamiseks peab kaevaja pöörduma menetleja poole vähemalt üks ööpäev enne kaevetööde tähtaja lõppu.

  (7) Menetleja võib kaeveloa tühistada, kui töid ei ole alustatud ühe nädala jooksul arvates kaeveloas märgitud tööde algustähtajast. Menetlejal on õigus kaeveloa kehtivus peatada, kui tööde käigus ei ole täidetud kaeveloas sätestatud tingimusi. Kaeveluba peatatakse igal juhul kui selgub, et kaevetööd on ohtlikud inimestele, nende varale või keskkonnale.

  (8) Vajadusel koostavad kaevaja ja menetleja enne kaevetöö alustamist kahepoolse akti teekatte, äärekivide, muldkeha, teekraavide, truupide, teemaa ja rajatiste seisukorra ning taastatavate mahtude kohta.

  (9) Kaevetöö tähtaja pikendamiseks esitab taotleja vallavalitsusele põhjendatud kirjaliku taotluse koos korrigeeritud kaevetöö tegemise ajagraafikuga.

§ 12.   Kaeveloa vormistamine

  Menetleja vormistab kaevetöö loa digitaalselt ja luba edastatakse kaevetööde loa taotlusel toodud taotleja e-posti aadressile.

§ 13.   Kaevetööde teostamine

  (1) Kaevetöid on lubatud teha ainult kaeveloa alusel. Kaevetööde ajal peab kaeveluba asuma kaevetööde asukohas.

  (2) Kui kaevetöid teostatakse kauem kui viis ööpäeva, on kaevaja kohustatud objektile paigaldama tahvli, millel on toodud kaevaja nimi, telefoninumber, tööde läbiviimise tähtajad ja otseselt vastutava isiku nimi.

  (3) Kaevetöödel üldkasutataval alal peab kaevetööde ala ja sellega 0,5 m ulatuses külgnev maa-ala olema ümbritsetud ohupiiretega ning tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile ja olema pimedal ajal valgustatud.

  (4) Kaeviku täitmiseks kõlbmatud materjalid tuleb koheselt ära vedada kui pole teisiti kokku lepitud. Keelatud on kaevikuid täita tihendamata. Kaevaja tagab tööde teostamise territooriumil heakorra.

  (5) Kaevetöödega lõhutud pinnakate ja kahjustatud haljastus taastatakse kaevaja kulul hiljemalt kaeveloas märgitud tähtajaks. Teekatete taastamiseni tagab kaevaja häireteta ja ohutu liikluse. Jalakäijatele tuleb tagada ohutu ligipääs kohtadesse, kuhu varem oli juurdepääs olemas.

  (6) Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad. Muruseemne külvamiseks sobilik aeg on 1. mai kuni 1. september. Kaevetöö ajal haljastuse rikkumise tuvastamisel on menetlejal õigus nõuda kaevajalt haljastuse taastamist või kahju hüvitamist 24 kuu jooksul arvates kaeveloa lõppemise ajast.

  (7) Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevajalt ümbersõidutee ehitamist, selle kaevetööde perioodil sõidukorras hoidmist ja pärast tööde lõpetamist ümbersõidutee all olnud maa-ala taastamist.

  (8) Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (tundmatu tehnorajatis, arheoloogiline leid jne) tuleb kaevetööd peatada ning sellest viivitamatult informeerida ametiasutust ja vastavat asutust. Kaevetööde jätkamiseks peab kaevaja esitama ametiasutusele vastavate asutuste täiendavad kooskõlastused.

  (9) Enne kaevetööde alustamist peab kaevaja kutsuma kohale kaevetööde piirkonnas olevate tehnorajatiste valdajad võimalike küsimuste eelnevaks lahendamiseks. Olemasolevaid tehnorajatisi võib ümber paigutada üksnes projekti olemasolul ja nende valdaja ning kinnistu omaniku loal.

§ 14.   Kaevetööde lõpetamine

  (1) Pinnase kate taastatakse kohe pärast kaevetööde lõpetamist. Erandjuhul menetleja loal (kui on vaja liiklus kohe taastada, töid tehakse talvel jne) taastatakse kate ajutiselt. Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoiu kaevaja.

  (2) Kaevetööde lõpetamisel esitab kaevaja ametiasutusele teostusdokumentatsiooni (kaetud tööde aktid, teostusjoonised).

  (3) Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) on tehtud põhi- ja taastamistööd ning tööd, mis olid nimetatud loa taotlusel;
  2) kaevetööde käigus kahjustatud maa-ala ja rajatised on taastatud ja heakorrastatud ning omanikule üle antud;
  3) ametiasutusele on üle antud teostusdokumentatsioon.

§ 15.   Avariikaevetööd

  Avariikaevetöö puhul kehtivad kõik kaevetööle esitatavad nõuded, mis ei ole vastuolus käesoleva eeskirja paragrahviga 13.

§ 16.   Avariikaevetööde alustamine

  (1) Avariikaevetöid võib kaevaja alustada kaeveloata, pärast kirjalikku taasesitamist võimaldava avariikaevetöö teate esitamist ametiasutusele ja kaeveala vahetusse ümbrusse jäävate tehnorajatiste omanikele ning maa-ala omanikule.

  (2) Avariikaevetöö teates märgitakse avarii asukoht ja põhjus, kaevetööde algus- ja lõpptähtpäev ja kaevetööde eest vastutava isiku nimi.

  (3) Kui avariikaevetööde alustamise päev langeb rahvus- või riigipühale või puhkepäevale, esitatakse kaevetööde teade rahvus- või riigipühale või puhkepäevale järgneval tööpäeval.

  (4) Kaevaja esitab vormikohase kaeveloa taotluse ametiasutusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kaevetööde alustamist.

§ 17.   Vastutus

  (1) Tehnorajatise või muu vara rikkumisel on kaevaja kohustatud teatama sellest viivitamatult omanikule või valdajale. Rikkumine parandatakse ja tekitatud kahju hüvitatakse kaevaja kulul.

  (2) Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi tähiseid ja liiklusmärke. Hävitatud või vigastatud märgid ja tähised taastatakse kaevaja kulul.

  (3) Kaevaja on vastutav tööde halvast kvaliteedist tingitud defektide ilmnemise eest teekattes vähemalt 12 kuu jooksul pärast teekatte lõplikku taastamist, Defektid (praod, murdumised, läbivajumised, kaevuluukide ebaõige kõrgus jm) peab likvideerima kaevaja oma kulul.

4. peatükk Lõppsätted 

§ 18.   Heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumine

  (1) Eeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66² alusel.

  (2) Eeskirjas sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

§ 19.   Järelevalve

  Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad ametiasutus, Keskkonnainspektsioon, Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt oma pädevusele.

§ 20.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse:
  1) Vinni Vallavolikogu 17.12.2014 määrus nr 21 „Heakorra- ja kaevetööde eeskiri“;
  2) Laekvere Vallavolikogu 15.03.2013 määrus nr 57 „Heakorraeeskiri“;
  3) Laekvere Vallavolikogu 26.02.2013 määrus nr 58 „Kaevetööde eeskiri“.